velo.clubbers.ee

Mõte on siis järgmine:Kõik puhtakas ja vajalikud osad värvida.Kindlasti värvin ära raami.Veljed Natukene nö lappavad.Tahaks ka teada kuidas tirr või kassett lahti saada.
Homme pildid ka.

Noh... Kassett rummult maha ei käi, kutsikapesad tükkis vedrupiludega on rummuga ühes tükis. Kodarad sai vist kätte, kui hammasrattad maha võtta - üks vedrurõngas kruvikeerajaga maha venitada ja tulevad. Võibolla on vaja ka see junn, mille küljes hammasrattad on, kätte saada. Seal on suur koonus tagurpidi vindiga, millles kaks auku spetsvõtme jaoks. Peaks suht kergesti lahti tulema. Siis pudenevad laiali tirrikuulid (tagasi saab panna tavotilaadse määrde abil) kätte saab ka kutsikad. Kutsikavedrusid mina pole välja võtnud - olen seni vaid näpitsatega välja kiskund ja kustukummi tükid asemele pand pärast. Muidu räägivad, et vedrud saavat kätte nii, et vedrusid hoidvad tihvtid meelitatakse magnetiga aukudest välja. Kodarad vaheta parem ära, Turistil on need 1,8mm, tavarattal 2mm. 1,8mm kodarad olid kohutav pasteet, kilomeeter sõbra vedamist pakikal tegi juba ratta vedelaks. Ja mide uuem, st hilisemal nõukaajal tehtud Turist oli, seda vedelamad need kodarad olid, viskasid vinti maha jne, ratast sirgeks ei saanud. Aga kui meesteka omad asemele panid, venitasid ka päris kandiliseks rammitud veljed ümaraks, kui hullemad käänakud enne puuvasaraga välja peksid. Kergesti läksid munasse ja kaheksasse need rattad, aga allusid päris kergesti ka remontimisele - õgvendamisele.

Tirr maas.Sain pikkade otsadega näpitsaga kätte selle rõnga mida keerata oli vaja.Puhastasin tirri ja laagrid ära ning õlitan(tavotiga).Siis kokku tagasi.Välja vahetasin
mõned imelikud ja puudulikud kodarad.

Jalgratas on hetkel täiesti juppidena ja Veljed enam-vähem valmis.Jalgratas on 80ndatest.

Ära ainult tirri sisse tavotti pane. Siis külmema ilmaga kleebib kutsikad kinni ja vedu kaob ära.

erikr kirjutas:Ära ainult tirri sisse tavotti pane. Siis külmema ilmaga kleebib kutsikad kinni ja vedu kaob ära.

Ei vasta tõele! Nõuka ajal panin kõigi tirride, nii isamaal toodetute kui Lääne omade, sisse sama litooli, mis ka jooksude sees käis (üks ämber oligi valida). Töötas läbi aasta ja viga polnud miskit. Loomulikult tuli seda tavotti doseerida kuulirajale väheses koguses ja väga õrnalt konna hammaste peale.

...ja tavotist hullem lugu oli niiskus/vesi seal tirris, kui piisavalt palju ligaste ilmadega sõitma juhtusid ja siis külm saabus.

Väike täiendus: Raamilt värv maas ja tuli välja et ratas on 71a oma Raam läheb valgeks! Lenksu ja ülejäänud alumiiniumist kraami lasin harjaga üle (See käib trelli otsa selline pruun hari) lõi kenasti läikima Eks ta vaikselt edeneb ja ilmselt saab kevadeks valmis. (Kui just mitte varem)
Kui midagi veel teen, eks ma annan siis teada.

Hangi poleerimispastat ja nühi alu üle kah, see niisama karvasekslaskmine jätab ta määrima ja pärast läheb ebaühtlaselt tuhmiks. Üks varase põlvkonna aluvelg sõitis mul siin veel õige pikalt, see sai ka vildi ja poleerimispastaga üle käidud, läikis kui juudas. Natukene oli vaid teist tooni, kui kroomitud raudvelg. Hilisemate turistide alumiinium oli juba plastiliinine, pehme, ja poleerimisest polnud tolku.

Turist läheb teisipäeval värvimisse Pasta peaks saama garaažis.Raam läheb ikkagi helehalliks.
Raami laseme värvida pulbervärviga.

No aga pane pilte ka. Näiteks mind huvitab alumiiniumi poleerimine. Kogu aeg probleem sellega, aga mingi ketas trelli otsa ja voilaaa Ära äbene...

Reede panen ilmselt pilte (siis kui raami tagasi saan). Kas võib olla ka nii et tegu on sputnikuga? Turiste ei tehtud ju1971? Lenksu stem on nagu ka sputniku oma(keskelt sellise auguga?) Ei teagi praegu. Ilmselt ikka sputnik aga küsin targematelt ka.

Mudelinime "Turist" all toodetavad jalgrattad olid Harkovi tehase mudelivalikus juba 50'ndate aastate keskel - esimene oli tõenäoliselt mudel B-32.
Sputnik tekkis mudelivalikusse ~60'nda paiku - üks esimene nii nimetatuid oli tõenäoliselt mudel B-34. (Nimetatud 1957a oktoobris startinud esimese maa tehiskaaslase Sputnik-1 auks)

Üks neist mudelitest ei olnud mitte teise asendaja vaid Turist ja Sputnik olid korraga paralleelselt tootmises kuni 80ndateni ja mõlematest on päris palju erinevaid mudeliversioone. Visuaalselt on need kaks venda omavahel esmapilgul sarnased, aga reaalselt on enamus detaile erienvad.

oldmoped kirjutas:Visuaalselt on need kaks venda omavahel esmapilgul sarnased, aga reaalselt on enamus detaile erienvad.

Ära nii ütle. Nende erinevus sõltus brigadiri antud käsust keevitajale. Nimi peal sõltus sellest, milliseid kleepekaid laos oli. Mu esimene oma teenitud ratas oli Sputniku nimega, hiljem spordikoolis olid Turistid. Nende olevuste vahele käis raudne võrdusmärk.

Kui levinud mudeleid võrrelda, siis turisti tagarummu ketirattabloki kinnitus on stoppervedruga, sputnikul keermega lockringiga (Sputnikut toodeti 3 ja 4 käigulist, Turisti 4 ja 2x4 käigulist); sputnikul valdavalt ketirattaga ühes tükis terasvänt, turistil eraldi käpp ja kolme kinnituspunktiga külge käiv ketiratas (prantslaste koopia), sputniku roolikannu muhvid on keskelt "pealuukujuliste" dekoratiivsete väljalõigetega (nagu shoshee omad, aga torupoolsed otsad on ilma ornamentideta ja lihtsalt sirged, turisti omad ilma lõigeteta jne jne jne.

Eks loomulikult esines tootmise käigus ka kõrvalekaldeid spetsifikatsioonidest, kui mingeid osi parajasti laos polnud, plaan vajas aga täitmist, aga päris "teeme koguaeg millest kätte satub" nõukogude gostimajanduses kah just ei olnud.

andresle kirjutas:turisti tagarummu ketirattabloki kinnitus on stoppervedruga, sputnikul keermega lockringiga

Stopperseib oli minu 1983 Sputnikul

andresle kirjutas:sputnikul valdavalt ketirattaga ühes tükis terasvänt, turistil eraldi käpp ja kolme kinnituspunktiga külge käiv ketiratas

Oli minu 1983 Sputnikul.
Ehk need asjad olid otseselt sõltuvad ajaloost.
3-käiguline ja Sinu kirjeldatud ühes tükis vändaga oli paksu ketiga, toodeti 70ndatel.
Keermega lockring (mul on olnud ajaloost käes ka tirr (5-käiguline), millel oli lockringi asemel 13 keermega hammakas (erines mõõdult StartŠosse omast) oli varasemast ajast, kui oli aega treida keermeid. Hiljem pandi stopperseibiga, sest vidina tootmine oli lihtsam.

Mul piinlik juba..... Pildid tulevad otsekohe siis kui raami kätte saan.

Aga muide täiendusteks on siis see, et raam tuleb must ja lenksupael ostetud. Hetkel eriti rohkem polegi...

Pildid siis nii nagu alguses tagasi sain (lisasin märgi ja kleepsud) Ja siis päeva lõpptulemus.

http://www.upload.ee/files/2872149/DSC01244.JPG.html

http://www.upload.ee/files/2872144/DSC01243.JPG.html

http://www.upload.ee/files/2872141/DSC01242.JPG.html

http://www.upload.ee/files/2872140/DSC01241.JPG.html

http://www.upload.ee/files/2872126/DSC01239.JPG.html

http://www.upload.ee/files/2872125/DSC01237.JPG.html

http://www.upload.ee/files/2872124/DSC01236.JPG.html



Ehk sobivad. Homme tegutsen edasi.

Tagarattakinnitus?

Mõtled seda miks see polt seal tagurpidi on? Sellepärast et muidu ei ulata polt võlli külge.

Ma arvan et ta mõtles hoopis seda, et kõik pildid on samad.

Ei. Mõtlen just seda valetpidi mutrit. Pane kasvõi tavaline mutter tavalise (spets) seibiga
aga selline porr küll sõita ei sünni. Ise tead. Kas võll on mõlemalt poolt ühepalju väljas?

Author kirjutas:Sellepärast et muidu ei ulata polt võlli külge.

Õpiks õige rääkima nii, et pilti poleks vaja...

Parandasin pildid ära
Asi selles ongi et võll on ühelt poolt rohkem, teiselt vähem väljas.
Pärast ehitan edasi.

...ja Sputnik aastast 1978 oli koguni 5 käiguga, 5. 14-hambaline hammasratas oli vindiga ja hoidis teisi kinni, ülejäänud olid Turisti omadega samade kinnitustega, omavahel vahetatavad, ainult hammaste arvud olid erinevad. Kas vist Turistil oli max 24 ja Sputnikul 28. Suurim väline erinevus oli neil see, et Sputnik oli oinasarvedega, Turist tavalise meesteka lenksuga.

Isegi oleks võimalik Turist-ratas leida, aga lugedes, et mis selle ülalpidamine maksma läheb, siis "nostalgia" läks üle.

rattahunt kirjutas:lugedes, et mis selle ülalpidamine maksma läheb, siis "nostalgia" läks üle.

Oot, mis selle ülalpidamine siis nii hirmsasti maksma läheb?
Põhiliselt rehvide, piduriklotside ja keti ning määrdeainete kulu, nagu igal teiselgi jalgrattal ja sõltub kasutusaktiivsusest. Ja nende kulumaterjalide hinnad ju vaid 10-30% keskmise harrastajaratta samade osade hindadest.

Kui taastad ratta AD1985, siis ei maksa palju. Kui taastad nii, et selle rattaga vähimatki sõidumõnu saada, maksab uue ratta hinda. Nostalgia võib ju pureda, aga Turist kõlbas Nõuka ajal sõita vaid seepärast, et paremat ei saanud. Ka Moskvitš 408 on nostalgiaks OK, aga Euroopa-tretti sellega ette ju ei võtaks.

Tervitus!
Pole ammu siia kirjutanud, aga ratas on siis niikaugel et isend sõidab! Mingipäev pesen ratta puhtaks ja panen pilte ka.
Teha veel siis nii palju, et velgedega peaks midagi ette võtma(Tagavelg lappab mis jube...) ja muud väga polegi.

Eks jah Turisti tuunimine tähendaks väntade, keti, käigusüsteemide, velgede ja rummude ostmist pluss veel mõningasi pudinaid. Ise eelistaks sellist väljaminekut mõne tunduvalt rajuma ja rariteetsema ratta kallal.

Tere, kas oskab keegi öelda kust võiks saada "Turisti" tagaratta tirri "kutsikaid" ?