velo.clubbers.ee

Foorumist on silma hakanud, et mõned ratturid on oma jookse ise ladunud.

Tahaks lugeda nende muljeid sellest, kui nad selle töö esimest korda ette võtsid. Kaua aega läks, kas tuli hästi välja, milliseid võtteid kasutati, milliseid vigu tehti jne.

Et keegi küsimusest valesti aru ei saaks - ma ei taha Interneti linke, vaid muljeid ja tähelepanekuid. No linke võib ka postitada.

See link kuuluks kindlasti teemasse: http://www.sheldonbrown.com/wheelbuild.html

Enamikul meist ei ole kodus uhkeid tööriistu nagu "truing stand", "Dish Stick" ja "spoke tensiometer", seega tõenäoliselt põlveotsas/raami küljes nikerdamine ning teretulnud on lingid, mis just sellistest olukordadest kõnelevad.

Enne lahti võtmist tuleks ikka vaadata kodarate sammu aste ära ja siis pole enam midagi panna. Keerulisem on rihtida ilma pingita. Saab ka , aga ideaalselt sirgu on raske saada nii et pole munas ja pole ka kaheksa.

Mul natuke keerulisem stsenaarium - laduda uus esijooks vähelevinud 700C pöiast ja lx rummust. Hetkel sobiv kahvel ka puudu, rihtimisvarustusest rääkimata. Tagajooksu ladumist esialgu ei kaalu.

mina ei kasutanud muid riistu kui kodaravõtit ja nihikut. sirgeks ajasin ratta kahvli vahel. ja linkideks olid sheldon ja parktool. ahjaa, barnett'i vastavale peatükile viskasin ka pilgu peale. täiendavaid nippe ei küsinud ega oska edasi anda, tegemise vaev mu meelest.kodarapikkused arvutasin damon rinardi spoke calculatoriga. off-season hooajaks käib tulemus küll. ja nii juba mitu aastat.

Endal tõsisem jooksude ladumine oli sel aastal Rattaralli paiku. Päev enne rallit murdus rummul serv, mis kodaraid kinni hoiab ning tuli terve esijooks ümber panna. Kõige hullem oli see, et korralikku rummu polnud Tartu poodidest saada ning asi tuli Rattaralli hommikuks Tallinnast tellida. Õnneks jõudis ta õigel ajal Tartu ning ladusin kiirelt kokku. Asja tegi kergemaks see, et mul esimene jooks on otse laotud. Selle jooksuga aga ma kaugele ei jõudnud, sest Rattaralli peapundis oli kukkumine kuhu ka mina kinni jäin ning mõlemad jooksud parimatele jahimaadele saatsin. Hiljem ladusin uuele pöiale, aga tagumise juures oli tiba mõtlemist. Joonistasingi enne kodarate skeemi 1/3 jooksu osas paberile alates ventiili august ning sama ka teise poolega. Rummule märkisin kriipsud, kuhu esimene kodar peaks kinnituma jne. Kui teed puust ette ja punaseks endale, siis pole karta valestiladumist. See on aga üsna kindel, et kui paberile ei joonista, siis laod ka valesti. Tähtis on ju milline kodar milliselt poolt ja kas teise pealt või alt.

surfar kirjutas:...See on aga üsna kindel, et kui paberile ei joonista, siis laod ka valesti. Tähtis on ju milline kodar milliselt poolt ja kas teise pealt või alt.

mina ei joonistanud miskit skeemi paberile kas ladusin siis jooksu endal valesti kokku??? Vaidlen vastu et see ei pea paika.Saab ka ilma igasuguste skeemideta.Ise kasutasin rihtimispukki,kodaravõtit,puust liistu,kaht puuklotsi,nihikut,istepinki,kruvikeerajat ja külma närvi

veloman32 kirjutas: kas ladusin siis jooksu endal valesti kokku???

Kus mina seda peaksin teadma? Tahtsin lihtsalt anda väikese soovituse algajatele, et parem on algul karta, kui hiljem kahetseda. Kakud lahti ära ja siis on daaaa... Loomulikult võimalus mehaaniku juurde minna või netist otsida, aga raske pole ka endal paar kriipsu paberile tõmmata, et hiljem hea kontrollida.

veloman32 kirjutas:

surfar kirjutas:...See on aga üsna kindel, et kui paberile ei joonista, siis laod ka valesti. Tähtis on ju milline kodar milliselt poolt ja kas teise pealt või alt.

mina ei joonistanud miskit skeemi paberile kas ladusin siis jooksu endal valesti kokku??? Vaidlen vastu et see ei pea paika.Saab ka ilma igasuguste skeemideta.Ise kasutasin rihtimispukki,kodaravõtit,puust liistu,kaht puuklotsi,nihikut,istepinki,kruvikeerajat ja külma närvi

Sa muidugi ju Geenjus ja Kuldkäsi meil ka ju igaüks äkki ei ole nii terane ja see pärast ei hakka ise leiutama ja teeb joonise. Parem karta, kui kahetseda. Üheksa korda tee paberile jooniseid ja siis üks kord lao jooks kokku

Lauri kirjutas:

veloman32 kirjutas:

surfar kirjutas:...See on aga üsna kindel, et kui paberile ei joonista, siis laod ka valesti. Tähtis on ju milline kodar milliselt poolt ja kas teise pealt või alt.

mina ei joonistanud miskit skeemi paberile kas ladusin siis jooksu endal valesti kokku??? Vaidlen vastu et see ei pea paika.Saab ka ilma igasuguste skeemideta.Ise kasutasin rihtimispukki,kodaravõtit,puust liistu,kaht puuklotsi,nihikut,istepinki,kruvikeerajat ja külma närvi

Sa muidugi ju Geenjus ja Kuldkäsi meil ka ju igaüks äkki ei ole nii terane ja see pärast ei hakka ise leiutama ja teeb joonise. Parem karta, kui kahetseda. Üheksa korda tee paberile jooniseid ja siis üks kord lao jooks kokku

ärmes hakka kohe lõõpima ja pilkama .Loomulikult sain näpunäiteid tuttava mehhaaniku käest kes mul seal samas silma peal hoidis.Loomulikult oleksin ilma juhendamiseta kuskil puusse pannud aga siia maani on kõik tip-top korras.Igaüks valib isesuguse meetodi,mõni teeb paberile märke ja jooniseid teine kuulab asjatundja nõuandeid.

veloman32 kirjutas: Loomulikult sain näpunäiteid tuttava mehhaaniku käest kes mul seal samas silma peal hoidis.Loomulikult oleksin ilma juhendamiseta kuskil puusse pannud aga siia maani on kõik tip-top korras.

nonoh, hakkab juba tulema ei ole see jooksu ladumine inimesele, kes sellega enne kokkupuutunud pole sugugi nii kerge, et loed netis natuke ja asi vask...

veloman32 kirjutas: ärmes hakka kohe lõõpima ja pilkama .Loomulikult sain näpunäiteid tuttava mehhaaniku käest kes mul seal samas silma peal hoidis.Loomulikult oleksin ilma juhendamiseta kuskil puusse pannud aga siia maani on kõik tip-top korras.Igaüks valib isesuguse meetodi,mõni teeb paberile märke ja jooniseid teine kuulab asjatundja nõuandeid.

Ei taha norida, aga kommenteerimata ei saa kah jätta...Arvan, et kui mehaanik/spetsialist kõrval seisab, ning näpunäiteid jagab, võin ise kah jooksu kokku laduda. Teeks nt. RS Sid'le, Foxi Terra Logic'le kah nii muuseas hoolduse ära jne jne jne.

kui esimestkorda ladusin mässasin pea kaks päeva sellega - aga valmis sai
kõigehullem on vast saada kõik tsentrisse, et ei viskaks mingit pidi

üritan praegu tavalist 3x laduda, olen kuulnud et hammakate poolne külg peab jäigem saama, kas see aga pöida kõveraks ei kisu? Kuidas laduda siis?

Laotakse otse, 2xga, 3xga....?aga et üks pool peab jäigem tulema ei seisa mitte ühelgi juhul ladumises vaid alati rihtimises.



IMHO

Kunagi sai kah iselaotud. Aega võttis see u. päev. Et kõik õieti läeks,sai teise ratta pealt maha vaadatud. Isegi kodaravõtit polnud, sai pealt poolt lapiku kruvikaga kinni keeratud ja pingutatud. 100% sirgeks küll ei saanud kruvikaga ,aga nii palju sain,et saaks sõita ja pidurid normaalselt ära timmida( et vastu ei käiks ja samas ka pidurdaks normilt) Oleks olnud kodaravõti, arvan,et oleks ikka kõvasti sirgemaks asja saanud.

tahan oma trekil ka 2 nädala sees tagajoksui se laduda. ei tea kui raske see küll olema saab, aga kodarad panen paika ära ja hawaii mõnel mehaanikul lasen ära timmida. odavam tuleb ikkagi

Tagajooksul on kodara samm eri pooltel erinev, ära unusta

urmo kirjutas:Tagajooksul on kodara samm eri pooltel erinev, ära unusta

??? mida sa selle all mõtled?

Tagajooksul ei ole pöid ülevalt alla vaadates mitte laagrikesta(ei tea õiget terminit) keskel vaid kogu rummu keskel, st. umbes laagrikesta tirripoolse otsa kohal. Seega on tirripoolse otsa kodarad laotud suurema sammuga et saaks kodaraid paremini timmida. Näiteks minu MTB tagajooksul on tirri pool kodara samm 3x ja teisel pool 2x

tagarattaid laotakse igatmoodi , see, et paremal pool võib olla rohkem risti kui vasakul on sellest, et hammakad on paremal ja seega momenti antakse väntamise ajal paremalt. korralikumat lammutamist vms koormust vajavad jooksud laotakse võrdselt risti mõlemalt poolt.

Tere!
Ei hakanud uut teemat tegema ja lasen siin täiega küsimusel kõlada.
Asi siis selles,et lasin eile äravahetada tagumise ratta pöia.Töö teostas üks parimaid mehaanikuid kelle nimi ka siin foorumis on kõlanud.Töö oli tip-top töö,ühtegi halba sõna ei ütle!
Täna hommikul,peale 25 km.,oli rattas taas veidi kaheksas. (Üle 1,5-2 mm.) Kodarad jäid kõik endised ja nagu ei tohiks venida.
Tean,et kui näiteks vahetada autol mootoriploki tihend siis tuleb natukese ajapärast polte uuesti pingutada-tihend võtab oma lõpliku kuju.
Nüüd ka minu küsimus:Kas soovitate pöörduda tagasi mehaanikupoole,et teostaks nn."viimase lihvi"? Ja kas see on loomulik,et peab ikka pärast esimest/teist sõitu kodarad taas üle käima?

seattoledo kirjutas:Nüüd ka minu küsimus:Kas soovitate pöörduda tagasi mehaanikupoole,et teostaks nn."viimase lihvi"? Ja kas see on loomulik,et peab ikka pärast esimest/teist sõitu kodarad taas üle käima?

aga otse loomulikult.uuel jooksul tuleks ike kodarad üle pingutada ja vajadusel ka nipli otsast keermeliimi tilgutada, et vältida kodarate lahtijooksmist.

erikr kirjutas: hammakad on paremal ja seega momenti antakse väntamise ajal paremalt.

Kas rumm on nii pehme, et ühelt poolt tulev laks on kõvem? Või on asi selles, et hammaka(te) pool on kodarate ja ratta telje vaheline nurk suurem (või siis kodarate ja ratta tasapinna vaheline nurk väiksem)?

konakona kirjutas:Kas rumm on nii pehme, et ühelt poolt tulev laks on kõvem? Või on asi selles, et hammaka(te) pool on kodarate ja ratta telje vaheline nurk suurem (või siis kodarate ja ratta tasapinna vaheline nurk väiksem)?

asi on selles, et süsteemil peab olema jäikus väändele veeremissuunalises tasapinnas. st kujuta ette olukorda kus pöid on jäigalt kinni ja üle hammakate mineva keti abil antakse rummule pöördemoment peale. radiaalselt laotud kodarate puhul pöörduks rumm oluliselt rohkem kui 2 või 3x risti laotud kodarate puhul. samal põhjusel ei ole ketaspiduritele mõeldud esijooksud radiaalselt laotud.
põhjus pole niisiis mitte rummu elastsus vaid rummu ja pöia vahel olevate kodarate elastsus.

erikr kirjutas: asi on selles, et süsteemil peab olema jäikus väändele veeremissuunalises tasapinnas. st kujuta ette olukorda kus pöid on jäigalt kinni ja üle hammakate mineva keti abil antakse rummule pöördemoment peale. radiaalselt laotud kodarate puhul pöörduks rumm oluliselt rohkem kui 2 või 3x risti laotud kodarate puhul. samal põhjusel ei ole ketaspiduritele mõeldud esijooksud radiaalselt laotud.
põhjus pole niisiis mitte rummu elastsus vaid rummu ja pöia vahel olevate kodarate elastsus.

Täiesti nõus. Viitasin ainult sellele, et paremal pool olevad kodarad peavad jah jäigemad olema sellepärast et hammakad sealpool on - aga põhjus on selles et nad võtavad ruumi, mitte selles et vedu hammakatelt tuleb. Vihje rummu elastsusele oli rohkem elastne (pehme) iroonia või nii...

erikr kirjutas:põhjus pole niisiis mitte rummu elastsus vaid rummu ja pöia vahel olevate kodarate elastsus.

ma teooriaga nõus, A ma mingil tehase (mavicu) maantee jooksudel nägin, et tagajooksu kasseti poolsed kodarad olid ka radiaalselt laotud. Mis värk nendega siis on?

Lauri kirjutas:ma teooriaga nõus, A ma mingil tehase (mavicu) maantee jooksudel nägin, et tagajooksu kasseti poolsed kodarad olid ka radiaalselt laotud. Mis värk nendega siis on?

vaatasin jah, et ksyrium sl on nii laotud. asjale on pandud uhke nimi isopulse. siiski on nii, et kassetipoolsed kodarad paiknevad rummul paarikaupa lähestikku. eesmärgiks on väidetavalt tagada parem momendi ülekanne ka vasakule poolele. ühelgi teisel mavicu mudelil seda lahendust kasutatud pole.
siiski väljub mavicu jooksude üle arutamine selle teema pealkirjast.

Rivo kirjutas:Ei taha norida, aga kommenteerimata ei saa kah jätta...Arvan, et kui mehaanik/spetsialist kõrval seisab, ning näpunäiteid jagab, võin ise kah jooksu kokku laduda. Teeks nt. RS Sid'le, Foxi Terra Logic'le kah nii muuseas hoolduse ära jne jne jne.

Natuke OT aga minul polnud Fox F80X (TerraLogic) hoolduse tegemine küll probleemiks. Sai kõik amordiga kaasatulnud manuali järgi tehtud.
Esimese korra kohta läks lihtsalt kauem. Järgmine kord saab poole kiiremini. Kas olen nüüd seepärast ka spetsialist?

Aga jookse küll ise laduda ei viitsiks.

veloman32 kirjutas:

seattoledo kirjutas:Nüüd ka minu küsimus:Kas soovitate pöörduda tagasi mehaanikupoole,et teostaks nn."viimase lihvi"? Ja kas see on loomulik,et peab ikka pärast esimest/teist sõitu kodarad taas üle käima?

aga otse loomulikult.uuel jooksul tuleks ike kodarad üle pingutada ja vajadusel ka nipli otsast keermeliimi tilgutada, et vältida kodarate lahtijooksmist.

Tere!
Uued,Crossmax SLR jooksud on peale 500 km.kuidagi vedelaks muutunud
Kas on vaja ka nendega pöörduda teenindusse või peabki see nii olema?
Samas tean inimest kes on samasuguste jooksudega läbinud 1300 km. ja ta ei kurda