velo.clubbers.ee

Kuidas talvel sõitmine tehnikale üldse pikemas perspektiivis mõjub?
Näiteks vedrupulgale, tagakassetile, määretele, jne?
Eelmisel rattal kulusid näiteks kett ja esihammaka keskmine käik ära, sest lörtsisema ilmaga võtsin tihti kurve nn jõulibisemisega.

Niisiis, kuidas külmas sõitmine tehnikale üldiselt mõjub?

kas neid talveteemasid juba paljuks ei lähe.
sõitnud olen 3 talve, ketimäärdele olen rohkem rõhku pannud ja seeläbi ka tihemini puhastanud.
alla -55-60 kraadi peab teras suht normaalselt vastu, meie sita suusailmaga metallide omadused ei muutu niipalju, et mõju avaldaks.
vedrupulga elastomer ilmselt hästi külmast ei pruugi arvata, odavamate amortide tihendid on väidetavalt vahel lekkima hakanud ja soojas jälle kuju taastanud.
hammakate kulumisest ja jõulibisemisest küll aru ei saanud.

Tee omale lihtne ja odav talveratas.

Tee ratas tublisti õliga kokku, nagu seda tegid Vene traktoristid .
Mis liigub, see kulub!
Mis seisab, see roostetab!

erikr kirjutas:kas neid talveteemasid juba paljuks ei lähe.
hammakate kulumisest ja jõulibisemisest küll aru ei saanud.

Esiteks, ega küll küllale liiga tee. Millset siis talvel muidu rääkida? Poliitikast?
Ja teiseks, jõulibisemise tehnika on rattaga täpselt sama mis autoga - ehk siis kurv läbitakse nii külg ees nii, et tagaratas all ringi käib. Aitab just aeglasemate-järsemate kurvide puhul. Selleks peab olema kõvasti kogemust ja julgust, sest kukkumine on lihtne.
Hammakad kuluvad aga sellepärast, et sealjuures tuleb rakendada suht suurt jõudu kogu pöörde jooksul, et säiliks külglibisemine. Konkreetne ratas oli enne ka oma 10 000 kilti sõitnud ja esimene hammakas hakkas ketti üle andma. Tegemist ei olnud ka mingi tipptehnikaga, oli SIS või mingi siuke ***. Praegu sõidan Acera tehnikaga ja see on vastu pidanud küll.

Lauri89j kirjutas:Tee ratas tublisti õliga kokku, nagu seda tegid Vene traktoristid .
Mis liigub, see kulub!
Mis seisab, see roostetab!

Kle tead sa traktorist, et rooste polegi see kõige suurem probleem. Lihtsalt HOOLODNO on talvel ja kuna hoian ratast keldris nii 10-15 kraadi juures, tekib soojusvahetusest kondensatsioon. Lisaks veel peale soparalli&korralikku pesu jääb mõni tilk vett kõridesse ja jäätub külmaga ära. Mingit roostetamist pole talvel kunagi täheldanud.

mcrae kirjutas:Konkreetne ratas oli enne ka oma 10 000 kilti sõitnud ja esimene hammakas hakkas ketti üle andma. Tegemist ei olnud ka mingi tipptehnikaga, oli SIS või mingi siuke ***. Praegu sõidan Acera tehnikaga ja see on vastu pidanud küll.

10tuh km sõitu on ju isegi hästi. Mina sain sõidetud vaid u.5tuh ja olid raksud sees. Sai vahetatud kett ja kassett, kuid vist liiga hilja, sest jõulisel sõidul raksub ka uus kett kui olen sõitnud kett kesk esihammasrattal. Kuidas siis minna õigel ajal hooldusse ja vahetada ketti, et ei tekiks esihammasrataste kulumist. Kui palju need ketid ja kassetid (jõuülekanne) üldse vastu peavad nii ütleme sellel kes sõidab keskjõuliselt igalpool u.100km nädalas??
Kui kaua peaks siis kestma kett, esi ja tagahammasrattad ja kui tihti neid üldse puhastama, õlitama peab, et nad ei kuluks enneaegselt(kord nädalas?)

Kristiano - vastused oma küsimustele leiad lugedes läbi juppide foorumis vastavad teemad. ja proovime ikka teemas püsida.

mcrae kirjutas:Kuidas talvel sõitmine tehnikale üldse pikemas perspektiivis mõjub?
Näiteks vedrupulgale, tagakassetile, määretele, jne?
Eelmisel rattal kulusid näiteks kett ja esihammaka keskmine käik ära, sest lörtsisema ilmaga võtsin tihti kurve nn jõulibisemisega.

Niisiis, kuidas külmas sõitmine tehnikale üldiselt mõjub?

Pole ju vahet kas sõidad lumes, jääl, tuules, vihmas, poris või vees. Kõik on su enda hoolduse küsimus ehk temperatuur talvel ei ole nii madal, et metall rabedaks läheks ja murduma hakkaks. Mida aga vältima peaks on sõitu, auto teede ääres, vahetult pärast seda kui puisturid on soola visanud. . See sööb metalli sul, lihtsalt.

Ok kõik on tore, aga kas ntx rummud ja kett kiiremini ei kulu?
Olen selle üle hakanud mõtlema, sest automootorid pidid ka täiesti külmast peast rohkem kuluma.
Määre on ju külmaga paksem.

Mul just andis esirumm otsad, aga see võis olla ka puhtalt vanusest

mcrae kirjutas:Ok kõik on tore, aga kas ntx rummud ja kett kiiremini ei kulu?
Olen selle üle hakanud mõtlema, sest automootorid pidid ka täiesti külmast peast rohkem kuluma.
Määre on ju külmaga paksem.

Äkki kulub kumm talvel vähem kuna ilm külmem ja seega peaks ka kummisegu tiba jäigemaks muutuma

mcrae kirjutas:Ok kõik on tore, aga kas ntx rummud ja kett kiiremini ei kulu?
Olen selle üle hakanud mõtlema, sest automootorid pidid ka täiesti külmast peast rohkem kuluma.
Määre on ju külmaga paksem.

see on äärmiselt teoreetilist laadi arutlus. kui mure on suur siis võid talvel vedelamat määret kasutada.

tõeline siga kirjutas:

mcrae kirjutas:Ok kõik on tore, aga kas ntx rummud ja kett kiiremini ei kulu?
Olen selle üle hakanud mõtlema, sest automootorid pidid ka täiesti külmast peast rohkem kuluma.
Määre on ju külmaga paksem.

Äkki kulub kumm talvel vähem kuna ilm külmem ja seega peaks ka kummisegu tiba jäigemaks muutuma

Aga kulubki, sest talvel sa sõidad ju lume ja jää, mitte asfaldi peal.
Asfalt on ju karedam.

mcrae kirjutas:Ok kõik on tore, aga kas ntx rummud ja kett kiiremini ei kulu?
Olen selle üle hakanud mõtlema, sest automootorid pidid ka täiesti külmast peast rohkem kuluma.
Määre on ju külmaga paksem.

automootorid ei kulu mitte sellepärast külmaga, et määre on paksem. Määre läheb loetud sekunditega piisavalt soojaks, pealegi kaasaegsete õlide viskoosus, kui õige on kasutusel muidugi, ei muutu märlkimisväärselt meie kliimas. Pigem on küsimus põlemise protsessi ja mootorikütuse omadustega seotud.

paa kirjutas: automootorid ei kulu mitte sellepärast külmaga, et määre on paksem. Määre läheb loetud sekunditega piisavalt soojaks, pealegi kaasaegsete õlide viskoosus, kui õige on kasutusel muidugi, ei muutu märlkimisväärselt meie kliimas. Pigem on küsimus põlemise protsessi ja mootorikütuse omadustega seotud.

sry offtopikust. pole küll kaasaegne autoinsener, kuid need esimesed külmalt käivituse sekundid, mil õli paks ja "alla" vajunud st õlitus s..tem, ongi need, mis automootorit kõvasti kulutavad. kütus ei peaks küll midagi peale toitesüsteemi ja klappide ning põlemiskambri pindade mõjutama.
loomulikult, kui süüde v kütus vale ja mootor detoneerib, saab mootor suuremat vatti.

Ok, tore. Velosipeedil on koormused detailidele väiksemad kui automootori, ju ta siis vähem kulub ka. Minu arvamus asjast kujunes neid eelnevaid postituse lugedes nii - pole vahet, millal või kus sõita. Küsimus on rohkem selles, kuidas hooldada.

OT tõesti, aga selguse huvides...

Ereliukas kirjutas: ... need esimesed külmalt käivituse sekundid, mil õli paks ja "alla" vajunud st õlitus s..tem, ongi need, mis automootorit kõvasti kulutavad. kütus ei peaks küll midagi peale toitesüsteemi ja klappide ning põlemiskambri pindade mõjutama.

Liiga madala viskoossusindeksiga õli võib külmaga tõesti "paks" (liiga suure viskoossusega) olla. laias laastus on see pumba ja määrivuse hilinemise jutt külmkäivituse korral absoluutselt õige, ainult et see nähtus kestab murdosa sekundist, s.o. kolvid jõuavad paarkümmend korda üles-alla käia. Suurem, ja ajaliselt palju pikem kulumist soodustav probleem see, et pihustuvast mootorikütusest arvestatav osa kondenseerub jahedatale silindriseintele, s.o. ei aurustu, ja peseb sealt maha õlikelme. Seda enam, et külmkäivitusel ja selle järgselt on segu rikkam kui normaalrezhiimil. Sama, negatiivne mõju, on näiteks pihustil mis ei pihusta ühtlaselt, vaid niristab ühest nurgast kuhugi silindriseinale. Või ka lihtsalt vale segu. Anyhow, kulumine on intensiivsem seni, kuni jahutusvedelik soojeneb ning ei takista enam mootoriploki soojenemist.

paa kirjutas:OT tõesti, aga selguse huvides...

Ereliukas kirjutas: ... need esimesed külmalt käivituse sekundid, mil õli paks ja "alla" vajunud st õlitus s..tem, ongi need, mis automootorit kõvasti kulutavad. kütus ei peaks küll midagi peale toitesüsteemi ja klappide ning põlemiskambri pindade mõjutama.

Liiga madala viskoossusindeksiga õli võib külmaga tõesti "paks" (liiga suure viskoossusega) olla. .... Anyhow, kulumine on intensiivsem seni, kuni jahutusvedelik soojeneb ning ei takista enam mootoriploki soojenemist.

Nojah, tegelikult oli eesmärk küll teada saada, kuidas see õlitamine toimub sellisel aparaadil nagu jalgratas. Kui ma selle teema avasin, tahtsin just seda teada, sest seda automootori tehnoloogiat ma ka enam-vähem tean. Jalgrattale aga pole siiamaani paigaldatud selliseid toredaid asju nagu mootoriplokk jne ning määrded ei soojene oluliselt ka suvel sooja ilmaga sõites.
Aga kui hästi töötab näiteks ketiõli või laagrimääre nii -10 kraadi juures, tahaks küll teada.

pole ju suurt vahet kas -10 või +10. niikaua kuni kasutad õli ja määret mis ei tahkestu, seo vett või separeeru sellise temperatuuri juures, pole probleemi. määrimine toimub nagu ikka.

mcrae kirjutas: Aga kui hästi töötab näiteks ketiõli või laagrimääre nii -10 kraadi juures, tahaks küll teada.

Ketiõli ja -vaha ning laagrimäärde käitumist külmas saad testida, kui paned nad külmikusse sügavkülma st -18C. Välja võttes on ketiõli margariini taoline, vaha on suusamäärde pulga sarnane, laagrimääre enam-vähem muutumatu.
Vaatepilt on kummastav, aga talvist rattasõitmist nood hangunud möksid ei sega. Kontrollitud ca 5 talve järjest.

mcrae kirjutas: Nojah, tegelikult oli eesmärk küll teada saada, kuidas see õlitamine toimub sellisel aparaadil nagu jalgratas...

jah, vabandust, olen süüdi ...

Kuna jalgratta ketimääretele pole tootjad sellist teavet nagu viskoossusklass või temperatuuritaluvus tõepoolest lisanud, siis ei jää ilmselt muud üle kui olemasolev õlitotsik külmikusse või külma ilmaga õue tõsta ja silmaga püüda hinnata kas ja kuipalju paksemaks läheb. Kui ta muidu oli OK ja külmaga ei tahene oluliselt, siis ilmselt pole mõtet kahtlustada teda mittetoimimises.
isiklikult pole jalgrattaõlisid niimoodi vaadelnud.
ise kasutan tööstulikke määrdeaineid, kuivõrd ma nendega palju kokku puutun. Märja ilmaga, ka külma ja lumega kasutan Würth'i pakutavat relva- ja lukuõli, mille tootenumber on 0893-051. Pakendatud on ta 150mL spray-topsi. Tootja lubab, et " temperature range" -25* to +180*C. olen see talv sõitnud umbes tuhatkond kilomeetrit, enamuses eelnimetatud tingimustes, peamiselt selle õliga, ja väga rahul. Väga kuiva ilmaga võiks midagi muud kasutada, sest kõnealune hakkab umbes tunni möödudes määrivaid omadusi kaotama, olles igasugu õhusleiduvat tolmu ja liiva vms sidunud. Kui aga vähegi niiske ja külm, siis mina alternatiivi ei tea. Näitena võin tuua, et see mainitud 1000 km olen sõitnud shimano pc79 ketiga, mille mõõt on siiani uue keti lubatud tolerantsi piires. Peab ilmselt mainima, et määrin alati peale ja enne sõitu väga ohtralt ja umbes iga kolme sõidu tagant võtan keti pesemiseks maha

kasutan CRC jalgratta õli ja sinna spray purgi peale on kirjutatud, et kuni +50? Kirjutatud on ka, et kaitseb ratta detaile talvistes ilmastiku tingimustes 99.- maksis 150ml seda vedelikku rademaris

Kuna jalgratta ketimääretele pole tootjad sellist teavet nagu viskoossusklass või temperatuuritaluvus tõepoolest lisanud, siis ei jää ilmselt muud üle kui olemasolev õlitotsik külmikusse või külma ilmaga õue tõsta ja silmaga püüda hinnata kas ja kuipalju paksemaks läheb. Kui ta muidu oli OK ja külmaga ei tahene oluliselt, siis ilmselt pole mõtet kahtlustada teda mittetoimimises.
isiklikult pole jalgrattaõlisid niimoodi vaadelnud.

loe ja imesta... , millega tuleb kokku puutuda?? vägisi tulevad meelele katsed, mida reedeti etv terevisioonis hommikuti tehakse. seda tartu tulevaste füüsikute poolt... http://www.fyysika.ee/fyysika/fa2005/terevisioon/

Alati on kasulik määrida võimalikult "sooja" ketti.

DH_feaver_Beast kirjutas:kasutan CRC jalgratta õli ja sinna spray purgi peale on kirjutatud, et kuni +50? Kirjutatud on ka, et kaitseb ratta detaile talvistes ilmastiku tingimustes 99.- maksis 150ml seda vedelikku rademaris

ma kasutan nii suvel kui talvel õli mis maksab 450 ml 70.- ei usu, et neil õlidel nüüd eriti suur vahe on. põhiline ikka see, et kett oleks puhas.

tähendab kõige lihtsam on sõita! Ja midagi erilist ei juhtu ju. Ratta tehnika on nii lihtne, et selleks pole küll vaja nii pikalt jahuda, mingi määrde teemal. Sõida, võta lahti, vaata. Midagi!

sool lõhub talvel mu ratta nii ära, et. paar tuhat läheb uutele juppidele.

Vot sellepärast eelistangi talvel ergomeetrit.

Smuki kirjutas:Vot sellepärast eelistangi talvel ergomeetrit.

Ega selle ergomeetriga ikka kaugele ei sõida

cowrider kirjutas:Ega selle ergomeetriga ikka kaugele ei sõida

Ega vist!

Tahaks vahepeal külmade ilmadega ka sõita, kuid rattal on kena viis ütlemaks, et talvel ta ei liigu.

Nimelt kui temperatuur langeb paar kraadi alla nulli, siis tirr käib mõlemat pidi ringi ja ära ei haagi. Kodust välja minnes kõik korras, kuid mingist hetkest alates hakkab jukerdama ja järjest rohkem iga minutiga. Täna jättis mu 5km kaugusele metsa tee peale. Samas kui sooja sai, hakkas jälle tööle.
Oktoobris käis ratas hoolduses, öeldi, et talve elab üle kuigi tirr juba natuke koliseb.

Ise väga osav mehhaanik ei ole, võtmeid ka pole, seega mõtlesin hooldusesse viia ja lasta neil uuesti üle määrida. Ennem igaks juhuks küsin üle, mis teadjamad arvavad.

erkki kirjutas:Ise väga osav mehhaanik ei ole, võtmeid ka pole, seega mõtlesin hooldusesse viia ja lasta neil uuesti üle määrida. Ennem igaks juhuks küsin üle, mis teadjamad arvavad.

liiga viskoosne (kleepuv) määre. või siis vedrud surnud. või mõlemat.