velo.clubbers.ee

Tere,

On kellegil häid soovitusi mida teha, et tagumine käikar ka talvel käike vahetaks?
Oli all Deore vahetaja, aga see läks kodaratesse. Hetkel on all Alivio käikar, uus kett, uus tross ja kassett. Kaks päeva soolasegu lund ja käigud ei vaheta enam. Ratast hoian garaašis, soojendust seal ei ole.

Urmo.

Mida tähendab "ei vaheta enam"? Kas lenksult hooba vajutades tross ei liigu? Äkki on vesi kõrisse läinud ja jäätunud?
Või vahetab ebatäpselt (st vajutad, hakkab ragisema, vajutad korra veel, siis vahetab 1 käigu aga ragiseb edasi)? Siis aitab trossi pingutamine (või lõdvendamine aga enamasti tross venib, mistõttu vaja seda natuke pingutada) ja käikude reguleerimine.

Minul on muldvanad SRAM 9.0 grip-shiftid ja tagakäikar (olen vaid litreid vahetanud) ja käiguvahetus töötab iga ilmaga laitmatult. Talv ei ole kindlasti mingi põhjus, miks käiguvahetus ei peaks töötama. Pulbrise lumega sõites juhtub vahel see, et lumi koguneb kassetile ja selle hammakate vahele, mistõttu võib mõni käik hakata üle viskama, kuid see ei ole käiguvahetusega seotud.

Tänud vastuse eest.

Hetkel on siis sedasi, et pluss kraadidega vahetab enam-vähem hästi, ca -1 kuni -8 vahetab ebatäpselt ja kui juba rohkem miinuseid siis oleks nagu tross kinni (heebel läheb kergeks). Koos tuulekülmaga -20c siis saab kasutada ainult seda käiku mis õhtul peale jäi
Lootsin, et trossivahetusega see mure kaob, aga tuhkagi.

Tuleb siis vast üle ühe õhtu tagumist käikarit puhastada jne? Samas esimesega ei ole probleeme olnud.

Urmo.

heebel saab kergeks minna vaid siis kui vahetad esmalt väiksema peale (st tross läheb "pikemaks") aga käikar reaalselt ei liigu allapoole. Peale seda suuremale hammakale vahetades käikar enam reaalselt ei liigu (sest ta pole väiksema hammaka peale läinudki) ja seetõttu tundubki suuremale hammakale vahetades heebel kerge.

Minu soovitused:
a) osta paremad (kattega) trossid ja kõrid ning pane veekindlad kõriotsad;
b) odavam lahendus võib ka töötada - sulata süsteem üles ja tilguta vedelat õli käikari kõrisse. Õli ehk hoiab trossi liikumas ega lase kõri külge kinni jäätuda.

Tänud. Proovin.

Urmo.

UrmoP kirjutas: Kaks päeva soolasegu lund ja käigud ei vaheta enam. Ratast hoian garaašis, soojendust seal ei ole.
Urmo.

Minul jääb esimene kinni, kui seda segu saab. Järgmine hommik enam alla ei lähe. Minul aitab brake cleaner. Puhastab selle jama ära.

rai66 kirjutas:

UrmoP kirjutas: Kaks päeva soolasegu lund ja käigud ei vaheta enam. Ratast hoian garaašis, soojendust seal ei ole.
Urmo.

Minul jääb esimene kinni, kui seda segu saab. Järgmine hommik enam alla ei lähe. Minul aitab brake cleaner. Puhastab selle jama ära.

Mul ka vahest külmal ajal sama teema, peaks vist ka break cleanerit kasutama.

Pole vaja mingit "brake cleanerit". Piisab sellest kui võtta tross kõrist välja ja see (kõri all olev piirkond) kaltsuga puhtaks tõmmata + pehmema määrdega (mitte õliga!) õrnalt ära määrida.
Hakkab tööle nagu kellavärk.

Üks põhjus võib veel olla.
Näiteks mul XT shifteris hangub külmaga määre ära ja lihtsalt käib link vahepeal tühja. Väiksema hammaka poole vahetab kenasti aga linki vajutades käib link tühja.

Link käib ka siis tühja, kui tross lõtv on (kõri umbes, käikari puksid sodi täis, vedru väsinud vms). Kontrolli, kas sel ajal trossis pinge on.

Kui link käib tühja, ärge oodake imet. Tehke link lahti (ühe pisikese kruvi eemaldamisega avaneb plastikkaas) ja leidke üles haamrike, mis lükkab hammasratast edasi trossi pingutades. Selle haamrikese vahel olev määre on vana. Mina lasen sinna aerosool-õli peale ja liigutan haamrikest ennast niikaua mingi nõelaga, kuni vana määre on vahelt välja uhutud ja haamrike liigub vabalt. Kogu lugu.

1. Kui väiksema hammaka poole vahetab ja tagasi mitte - võiks viga otsida lingi juurest
2. Kui ei vaheta kummagile poole või raskelt suurema poole - tagant käikari juurest kontrollida, kas tross läheb väiksema hammaka poole vahetades lõdvemaks või mitte. Kui tross käikari juurest vaba, siis käikari enda puksid kinni.
Ja kui see tundub keeruline, siis tasuks parem sammud seada mõne mehhaaniku juurde. Kõik ei peagi kõike oskama.

Minul jääb kinni allapoole vahetades. Ja käikar läheb silmnähtavalt seda salajase valemiga keemiat täis. Seda valemit ei taheta isegi väga heale tuttavale anda. Kui sõber selle lõpuks kätte sai, siis mina sain sealt teada, et : kohutav ja mida kõike seal pole. No kui temp. on alla -15 ja vesi voolab.
Eelmine kevad käisin veel märtsis puhta MTB rattaga maanteel ilusa ilmaga. Ratas polnudki pärast eriti must.Teed kuivasid ära ja maantee hooaeg tuli peale, MNT ratas välja ja kui kuu aja pärast metsa läksin ehk tahtsin minna. Siis käigud ei töötanud. Arvatavasti vahetati ka trossid ja kõrid. Käikarid võeti lahti ja saadi tööle. Uus XTR suur hammakas oli oksüdeerunud. Uus kett oli igatpidi kinni. Nüüd pesen ratast peale igat teist sõitu. Seda jama ei saa maha isegi pigileotusega. Pigileotus, veljepuhastuskeemia, brake cleaner on talvel mu ratta sõbrad

Vaatan need soovitused üle. Ratas ise on 7 kuud vana, aga läbisõit ca 4000+km. Olen üritanud regulaarselt pesta ja õlitada käikari osi. Tänaste pluss kraadidega oli suht hea sõita. Vaatasin, et tagumise käikari ja trossikõri vahel on paari cm vahe, tross on avatud elementidele. Tross läheb pealt poolt käikarisse ning sinna koguneb ikka igasugust jama mis ööga ära külmub.

Urmo.

Sõidan talvel aastast 2001.
Midagi ülalpoolkirjeldatut kogenud pole.
Seni on vahetanud. Räpparid ja esikäikar XT 2004. Tagakäikar XTR 2003.
Trossid-kõrid äkki 2 korda vahetatud aastast 2007 (korralik 25-30 EUR komplekt).
Ratast talvel ei pese, sulab-kuivab ca 14 kraadises garaažis.
Ketile õli olen pannud, korra-kaks litreid vahetanud.
Kevadel lasen enne seina peale panekut survekaga puhtaks.
Ilmselt loll vedamine.

Sa Erik sõidad vist küll puhta lume peal. Kui Sa väidad, et ka meie teedel, no siis usun ma ka et Karlsson on olemas

Sõidan samuti talved läbi. Talvekate eest hoolitsen veidi paremini kui Erik. Üks Apexi esikäikar andis kunagi alla. Sõitsin talv läbi eest väikese peal ja käikar korrodeerus kinni. See on ka ca 15 aasta jooksul (+ nõuka aegsed talvised trennid)ainus kord. Sõitnud olen igasuguse lögaga.

Hoolitse oma trosside käikari eest,

rai66 kirjutas:Sa Erik sõidad vist küll puhta lume peal. Kui Sa väidad, et ka meie teedel, no siis usun ma ka et Karlsson on olemas

Järelikult on Karlsson olemas.

Neid Karlssoneid on rohkem kui 1. Olen sõitnud aastaid igasuguses lögas ja lägas ilma käikariprobleemideta.

Nädalavahetusel tegin siis kerge hoolduse. Pesin tagumise käikari puhtaks cleen brakeriga, puhastasin ja õlitasin korralikult. Kuid ikka oli täna hommikul tagumine kast kinni ning lisaks ka tagumised pidurid. Võibolla kasutan valet määret. Ei kannata külma eriti ehk.

Käin neljandat talve järjest rattaga tööl, kaks esimest talve olin sama probleemiga silmitsi. Abiks oli vahetult enne talve tehtud hooldus trossidele, kõridele. Kõrid pesen läbi WD-40 ainega. Kondentsvesi on vaja kõrist välja saada, trossid määrin tööstusliku vaseliiniga korralikult sisse. Ratas on külmades hoiuoludes nii kodus kui tööl. Vahel harva toon enne hooldamist sulama, siis kui on sadanud lörtsi ja see jama on kõikjal jäätunud. Ketti hooldan umbes nädalas korra, käikarit vastavalt vajadusele.

Sõidan ka mitmendat talve igapäevaselt. Aegajalt õlitan ketti ja vahetan piduriklotse. Ratas seisab päeval väljas ja öösel garaazis(sama temp. mis õues) Ilmselt on ka minu puhul Karlsson olemas.
Eespool mainiti survekat...kas survekaga tohib ratast pesta? Ma pole julgenud. Talvekat ei pese üldse ja suvekaid ei ole julgenud survekaga pesta. Kas seda võib teha , sest võimalus on mul olemas. Seni olen lobistanud aiavoolikuga ja kaltsuga, pärast koputan suurema vee maha ja riputan päikesekätte kuivama.

Dront2 kirjutas: Eespool mainiti survekat...kas survekaga tohib ratast pesta? Ma pole julgenud. Talvekat ei pese üldse ja suvekaid ei ole julgenud survekaga pesta. Kas seda võib teha , sest võimalus on mul olemas. Seni olen lobistanud aiavoolikuga ja kaltsuga, pärast koputan suurema vee maha ja riputan päikesekätte kuivama.

Seadus ei keela.
Foorumis on ridamisi see teema juba risti ja põiki läbi viilutatud.