velo.clubbers.ee

tänases äripäevas on artikkel, kus räägitakse rehvide täitmisest lämmastikuga tavalise suruõhu asemel. lämmastik haihtub tänu oma molekulaarsele struktuurile rehvidest ca 4 korda aeglasemalt kui tavaline õhk.
väljavõte artiklist:
"Rehvitootja Bridgestone on kindlaks teinud, et õhuga täidetud rehvid kaotavad umbes 0,2 baari rõhku ühes kuus, kuid lämmastikuga täidetult vaid 0,05 baari, ehk neli korda vähem. Rehvifirma andmetel suudavad hapniku molekulid väljuda isegi läbi rehvi külgseina ja mustrisoonte (umbes 75% õhukaost), rehvi ja velje vahelt (umbes 15%) ja läbi ventiili ja selle ühenduskoha (umbes 10%).
Just hapniku mõningane väljumine ongi paljude rehvipurunemiste ja avariide põhjus, rääkimata vajadusest pidevalt rehvirõhku kontrollida. Kui rehv täita lämmastikuga, püsib see märksa stabiilsema rõhu all. Siit omakorda kooruvad välja stabiilse rehvirõhu plussid autokasutajale: ohutus, väiksem kütusekulu, madalam kulumisaste jne. Samuti on lämmastik vähem vastuvõtlik temperatuurimuutustele, ehk just seetõttu kasutatakse teda lennukirehvide täitmisel, Nascaris ja F1-s, samuti raskeseadmetel, kus rehvid on väga suure koormuse all."

lisaks eelnevale on lämmastikuga täidetud rehvil sama rõhu juures tuntavalt pehmem sõita, mis suurendab oluliselt sõidumugavust.

kogu eelnev paneb mõtlema, et põnev oleks lämmastikku proovida ka jalgratta tubeless kummi puhul.

eks siis tuleb seada sammud AGAsse vmt, hankida balloon tehnilist lämmastikku, aretada tehniline kooslus mis käib ühest otsast ballooni külge ja teises otsas on ventiiliotsik. manomeeter ka kusagile vahele. tööstustarvikute müüjatelt saab vastavad üleminekud, kolmikud, voolikud jne kätte. ilmselt maksab selline projekt 1-2 põrandapumba hinna pluss ballooni hind.

... ja kui vedellämmastikuga kummid täita, siis pole hirmu, et palava ilmaga tõrv kummi külge jääb.

tarmo kirjutas:
1. ...lämmastik haihtub tänu oma molekulaarsele struktuurile rehvidest ca 4 korda aeglasemalt kui tavaline õhk...
Bridgestone andmetel suudavad hapniku molekulid väljuda isegi läbi rehvi külgseina ja mustrisoonte (umbes 75% õhukaost), rehvi ja velje vahelt (umbes 15%) ja läbi ventiili ja selle ühenduskoha (umbes 10%).
Just hapniku mõningane väljumine ongi paljude rehvipurunemiste ja avariide põhjus, rääkimata vajadusest pidevalt rehvirõhku kontrollida.

2. Samuti on lämmastik vähem vastuvõtlik temperatuurimuutustele, ehk just seetõttu kasutatakse teda lennukirehvide täitmisel, Nascaris ja F1-s, samuti raskeseadmetel, kus rehvid on väga suure koormuse all."

3. lisaks eelnevale on lämmastikuga täidetud rehvil sama rõhu juures tuntavalt pehmem sõita, mis suurendab oluliselt sõidumugavust.

4. kogu eelnev paneb mõtlema, et põnev oleks lämmastikku proovida ka jalgratta tubeless kummi puhul.

1. Tavaõhus on ca 78% lämmastikku (N2) ja 20% hapnikku (O2). Kui kummi tühjenemine oleks tingitud vaid hapniku lahkumisest, siis peaks ju kumm ikkagi ca 80% piires täis jääma väääga pikaks ajaks. Et, pumpad 3bar-i sisse,*pisikesed* hapniku molekulid tõmbavad läbi kummi uttu ja edaspidi jääb sinna aastateks püsima ca 2,4bar-i puhas *suuremamõõduline* lämmastik.
2. Eesti oludes on kummi purunemine ülekuumenemise tõttu suht harv nähtus. Pole kõrbeid ega pikki mägilaskumisi, kus pöiapidur võiks pöia/kummi punaseks kuumutada.
PS. kuumas kliimas on lämmastik suht levinud täiteaine
3. Gaas on gaas, pehmuse määrab ikka gaasi rõhk, mitte molekulide kuju.
4. Kui peaksid omal kodus lämmastiku tankla avama, hakkan tihedalt sind külastama - tahaks lämmastikku põnevusega proovida esi/taga amordis. Nendes peaks N2 eelis tiba põhjendatumalt/arusaadavamalt silma paistma (lekib vähem, ei tekita korrosiooni, temperatuuritundetu)

mart kirjutas:

tarmo kirjutas:
1. ...lämmastik haihtub tänu oma molekulaarsele struktuurile rehvidest ca 4 korda aeglasemalt kui tavaline õhk...
Bridgestone andmetel suudavad hapniku molekulid väljuda isegi läbi rehvi külgseina ja mustrisoonte (umbes 75% õhukaost), rehvi ja velje vahelt (umbes 15%) ja läbi ventiili ja selle ühenduskoha (umbes 10%).
Just hapniku mõningane väljumine ongi paljude rehvipurunemiste ja avariide põhjus, rääkimata vajadusest pidevalt rehvirõhku kontrollida.

2. Samuti on lämmastik vähem vastuvõtlik temperatuurimuutustele, ehk just seetõttu kasutatakse teda lennukirehvide täitmisel, Nascaris ja F1-s, samuti raskeseadmetel, kus rehvid on väga suure koormuse all."

3. lisaks eelnevale on lämmastikuga täidetud rehvil sama rõhu juures tuntavalt pehmem sõita, mis suurendab oluliselt sõidumugavust.

4. kogu eelnev paneb mõtlema, et põnev oleks lämmastikku proovida ka jalgratta tubeless kummi puhul.

1. Tavaõhus on ca 78% lämmastikku (N2) ja 20% hapnikku (O2). Kui kummi tühjenemine oleks tingitud vaid hapniku lahkumisest, siis peaks ju kumm ikkagi ca 80% piires täis jääma väääga pikaks ajaks. Et, pumpad 3bar-i sisse,*pisikesed* hapniku molekulid tõmbavad läbi kummi uttu ja edaspidi jääb sinna aastateks püsima ca 2,4bar-i puhas *suuremamõõduline* lämmastik.
2. Eesti oludes on kummi purunemine ülekuumenemise tõttu suht harv nähtus. Pole kõrbeid ega pikki mägilaskumisi, kus pöiapidur võiks pöia/kummi punaseks kuumutada.
PS. kuumas kliimas on lämmastik suht levinud täiteaine
3. Gaas on gaas, pehmuse määrab ikka gaasi rõhk, mitte molekulide kuju.
4. Kui peaksid omal kodus lämmastiku tankla avama, hakkan tihedalt sind külastama - tahaks lämmastikku põnevusega proovida esi/taga amordis. Nendes peaks N2 eelis tiba põhjendatumalt/arusaadavamalt silma paistma (lekib vähem, ei tekita korrosiooni, temperatuuritundetu)

Tegelikult nii harv ei olegi. Triatlonitel aegajalt vahetusaladest ikka kostub päikese käes kummide lõhkemisest põhjustatud paugukesi.

erikr kirjutas:eks siis tuleb seada sammud AGAsse vmt, hankida balloon tehnilist lämmastikku, aretada tehniline kooslus mis käib ühest otsast ballooni külge ja teises otsas on ventiiliotsik. manomeeter ka kusagile vahele. tööstustarvikute müüjatelt saab vastavad üleminekud, kolmikud, voolikud jne kätte. ilmselt maksab selline projekt 1-2 põrandapumba hinna pluss ballooni hind.

Teine variant on see, et mõni Pärnu mees läheb Kummimehe töökotta ja laseb neil seal kummid lämmastikku täis lasta. Neil pidi hetkel Skandinaavia ja Baltikumi ainuku sellelaadne aparaat olema. See peaks esimese hooga odavam tulema, kui ise miskit aretama hakata.
Ja siis ootaks siia sellekohaseid kommentaare juba nende käest.

mart kirjutas: Kui peaksid omal kodus lämmastiku tankla avama, hakkan tihedalt sind külastama

Kättevõtmise asi,
peale seda, kui möödunud sajandi alguses kogemata Keri saarel puurkaevust metaangaasi otsa komistati (ja seda ka praktikas tuletorni valgustamiseks ja eluruumide kütmiseks kasutati), tehti Põhja-Eesti kambriumi kihtides terve rida kontroll-puurauke.
Minu mäletamist mööda kusagil Ülgase kandis aga tuli torust mingi 99,..%ne lämmastik (palun mitte ajada segi mõne labase N-oksiidiga, mis oletatavalt ka osoonikihti kahjustab). Kuna aga surve oli nigel, energeetiline väärtus 0 (otsiti ikkagi metaani), siis majandusliku huvi puudumise tõttu jäi asi sinnapaika.