velo.clubbers.ee

Tundub, et rada on kõvasti modifikatsioone saamas.
Kui eelmine aasta sõideti üks ring 27km, siis nüüd sõidetakse 4,5 km + 3x12km.

Info Marimetsa Kapi kodulehelt:

Lasterajad: 700 m ja 1,4 km
Stardiring: 4,4 km
Võistlusraja ring: 11.6 km
Võistluspäeval lühike rada: 4,4 km + 11,6 km = 16 km
Võistluspäeval pikk rada: 4,4 km + 3x11,6 km = 39,2 km

Olen kuulnud ka sahinaid, et need mõnusad tõusud ja laskumised mändide vahel jäävad üldse välja.
Käis keegi äkki laupäeval rajaga tutvumas ja oskab kommenteerida?

Tänase rajaga tutvumise põhjal võib öelda, et raske on
Juba esimene stardiring küpsetab päris korralikult läbi, et tekib tahtmine ülejäänud kolm ringi matkasõidu stiilis läbi kulgeda.
Raja puhul on see hea, et asfalti peale ei minda kordagi, pääseb tuulega suuremast rammu katsumisest, kuid karjääris saab seda siiski teha natuke.
Kelgumäe tõusust ei kanguta enam vist ükski vend sealt end üles, kuna pinnas on ikka päris lahtine. Kui juba korraliku mustriga hakkab ratas all ringi käima, mida siis veel FuFu meestest rääkida.
Singel peale karjääri on , solgutab päris mõnusalt.
Kõvakahvli meestele ei oska muud soovitada, kui jõudu ja jaksu ning madalat rõhku

Rada ise umbes selline:
http://www.sports-tracker.com/#/workout ... cmr2kbq61u

Video Kelgumäe laskumisest:
http://www.youtube.com/watch?v=kPjT8sjP3vs

Maksimaalne kiirus 50kmh on päris vahva, tundub, et stardiring ja kaks ringi oli seekord tutvumissõidul ja tõusumeetreid ligi kilomeeter selle ajaga, ehk siis stardiring ja kolm ringi ca 1,2 - 1.3km ehk pole see Läänemaa nii "pannkook" midagi Mis võitja ajaks prognoositakse ehk selle järgi teaks kas võtta õhtuse jalgpallimängu asjad kohe kaasa või jõuan kodust ka läbi käia (ise asi kuidas siis veel poweriga on).

Kui vaadata http://sula.ee/ lehel olevat rajainfot siis pikk distants pakub endas ringidega kokku ca 1700 tõusumeetrit! Marimetsa Kapp pidavat olema sari, mis oma raskusastmelt on teadlikult kergem kui EC sari. Pikajala etapp paistab olevat pigem vastupidi. Võrdluseks võib tuua Rõuge rajainfo: http://www.facebook.com/EstonianCup/pos ... 2459342018

Ärgen nüüd neid Sports Tracer-i tõusumeetreid väga tõsiselt võtke.

Käisime rajaga tutvumas. Videoülevaade olemas: http://www.olympic-online.com/kasiino/b ... -video_n49

Vihma sajab lakkamatult tuleb korralik mudakas

Oi jobannõi, haigelt kallab ikka. Aga kurat peab vist ikka kohale vedama ennast, eelmine etapp jäi vahele n.ö "halva" ilma pärast. Kuid tänasega võrreldes oli see täitsa titimiti : D

Sõidu ajal ei piiskagi. Raja kiidame heaks, supi kiidame heaks. Tammepärja nimel tuleb pingutada ...

Hommikul oli ilm ikka väga hull, aga natuke ennem starti enam ei sadanud ja sõidu lõpupoole tuli isegi päike välja. Rada oli väga hea, Marimetsa Kappile mitteomaselt oli palju tõuse, lisaks oli veel huvitavaid singleid ja kosutavaid kruusakaid. Enda sõit oli üsna okei, päris kõike välja ei suutnud pigistada, sest raske rada tõmbas rivi pikaks ära ja lõpus polnud midagi enam püüda ja taga oli ka ohutu vahe. Tänusõnad ka Alvarole, kes viimased 1,5 ringi suurema osa tööd tegi minu ees ja kes viimasel ringil vist täna ainsana monster-tõusust üles sõitis

Mihkel

Nagu ikka, sai peale mindud mõttega, et täna "võtan rahulikult." Aga kus sa nüüd sellega, esimese suure ringi lõpuks olin suht küpse juba ja ootasin siis ühel saepurutõusul oma 10+ minutit sõpra järgi, et koos sõita.
Aga tundus, et teda pole niipea tulemas, hakkasin siis uuesti keevitama. Enamus tegelasi, kes vahepeal mööda jõudsid minna, sai uuesti kinni püütud.
Põhimõtteliselt sõitsin ainult esimese piduriga, kuna tagumise pidurdusvõime on hetkel suht nullilähedane, kuid see ei takistanud oma sõitu tegemast. Eriti nautisin kelgumäe laskumist, kus üleval sai veel korralikult juurde vajutatud ja niimoodi mitmest tegelasest mööda mindud.
Viimasel ringil tulid kurat krambid kimbutama, algul vasakut, siis paremat jalga. Ja kuna selja tagant ei olnud ka kedagi ohustamas, siis ei hakanud enam kangutama ja võtsin ülejäänud tõusud jalamehena.
Aga muidu kõva rada, paraja raskusastmega.

siiralt hea meel, et sihukese padukaga alanud hommikul jätkus meelekindlust jalad kõhu alt välja kerida, ega see Palivere kohanimi ei ütleks mulle jätkuvalt mittemidagi.
See tervise-või suusaradade materjal on jumala (või mandrijää) armust sinna lagedale maandunud, õnneks on tublil aktivistide kaadril õnnestunud sellisele kingitusele ilusti käpp peale panna ja ära vormistada.
Marimetsa sarja suunitlus kahjuks ei luba tehniliseks ajada, aga niipalju kui tirri lasta mahti oli, nägi isegi väsinud silm mitut lootustandvat tööversiooni;)

Killer Bee kirjutas:Kui vaadata http://sula.ee/ lehel olevat rajainfot siis pikk distants pakub endas ringidega kokku ca 1700 tõusumeetrit!

Minu Garmin näitas täna pikal distantsil kogutõusuks 413 m. Rada oli väga hea, korraldus super, vanajumalalt viimase peal ilm tellitud - kõik oli tip-top

Lahe üritus oli...
Hommikune ilm küll ei lubanud midagi head, kuid ilmataat kinkis kuiva stardist finišini...
need tõusumeetrid polegi nii määravad, kui seinadest tuleb mitmeid kordi üles tampida, siis neljandast korrast hakkas füüsis ikka suremise märke näitama...ja kõrguste alistamine hakkas kuidagi väga raskeks muutma.... See ikka oma alatreenituse vili, mida ma siunama pean.
korraldjale igati suured tänud... Raja,supi ja korralduse eest...

Rada, ilm, korraldus olid super!
Kui ainult oleks natuke rohkem jõudu, siis tulemus oleks ka parem

Vika kirjutas: Kui ainult oleks natuke rohkem jõudu, siis tulemus oleks ka parem

no kui protokolli vaadata, siis tuli seljavõit

ÜlrK kirjutas:no kui protokolli vaadata, siis tuli seljavõit

Eelmine aasta parim tulemus oli 13. koht

Vika kirjutas:

ÜlrK kirjutas:no kui protokolli vaadata, siis tuli seljavõit

Eelmine aasta parim tulemus oli 13. koht

No jahh. Eelmine aasta oli Sten ka kiirem lausa 2,4km/h keskmise kiirusega... Seega rada oli tunduvalt raskemajalgsete päralt. See ju kaunikesti suur vahe...
Rauno

video rajalt

part1 start alates 01:55
http://www.youtube.com/watch?v=MevaPVS4q-g&feature=plcp

part2
http://www.youtube.com/watch?v=HYHxercfois&feature=plcp

part3
http://www.youtube.com/watch?v=YFu-QXS-_0Q&feature=plcp

part4
http://www.youtube.com/watch?v=7RYVj0_OhoU&feature=plcp

mikulaine kirjutas:Tänusõnad ka Alvarole, kes viimased 1,5 ringi suurema osa tööd tegi minu ees ja kes viimasel ringil vist täna ainsana monster-tõusust üles sõitis

Mihkel

Sellist perfektsuseni lihvitud tööjaotust pole teab kui ammu õnestunud kogeda. Just nendel mõnel üksikul lagedal lõigul oli Sinu maanteejalga vaja ja ilma ühegi käeliigutuseta vms lendasid Sa kui tellitult "grupi" ette tuult tallama Väga positiivne viimane ring oli.
Panime mõned read ka kirja oma "blogisse".

Eelnevaid kommentaare lugedes otsustasin lisada siia enda tagasihoidlikuma kokkuvõtte sõidust,

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et kui hommikul silmad kella 6 ajal lahti lõin ja välja vaatasin oli ilm kaunikesti talutav... Taevas oli niisugune helehalli ja tumehalli segune, kuid ei sadanud See oli juba paljulubav algus... aga.... sellest hiljem...
Pudrupott tulele, ning võileibu valmistama! Rada pole ju rahvasportlasele kerge ja tugev hommikusöök seega igati kohustuslik!... Kallis abikaasa igati tragilt toimetamas selle ettevalmistuse juures juba enne mind... seega minu kohustuseks jääb varustus üle vaadata ja kokku pakkida kõik vajalik. Numbrid, võtmed, vahetusriided, jne... Vaatan veel üle, kas rehvides on rõhud enamvähem, ning muud olulised vidinad töökorras... Seda tegemist on ikka üksjagu... Õnneks on seekord ainult nelja tegelase vahendid vaja komplekteerida, sest üks noorisand on sellel korral spordilaaris...
Niisiis jõuame selle talutava ilma juurde tagasi... Kell oli lähenemas üheksale, seega vaja rattad veel katusele panna, ning sõit võiks alata... Viskan kiire pilgu akna taga olevale termomeetrile... täitsa norm +15... väga jäine seega pole. Sujuvalt läheb pilk termomeetrist mööda, et vaadata, mis muud siis vahepeal ilmaga toimunud on.... JUBE on pehme väljend selle kohta.... Kallab nagu oavarrest.... Egas midagi. Üks vähe veekindlam asi selga ja rattaid katusele toppima.... Paraku ei tahtnud nad sinna kuidagi mahtuda ja aeg hakkas kannusse peksma, ning see veekindlam asjandus muutus raskeks nagu vetteuputatud vene pufaika... See lisas hommikust vürtsi... Sest sõit Paliverre oli üksluine ja igav. Tuli meelde eelmise aasta raske rada, ning minu jaoks hullumeelsed tõusud, kuid teistele pidasin vajalikuks sellest mitte rääkida... et nad eelnevalt juba hirmu ei tunneks...
Nii.. Kohal...küll plaanitust veidi hiljem, aga siiski väikse varuga... Ronin autost välja... Ei saja enam!!! Tuju paraneb... pea pulki täis... ning meenuma hakkab see, et mis selle võistluse eelmisel aastal nii raskeks minu jaoks tegi... need olid TÕUSUD!!!... friikide lemmikud , millele lisandusid imevad saepuruga kaetud suusarajad, kus veeremine pea olematu, ning vajab meeletut tahtejõudu ja vastupidavust tavalisel kodanikul... Igaks juhuks ei lähe piiluma seda, minu jaoks, meeletut tõusu, ning otsustan teha prooviks väikse 1,4km ringi, mida lapsed sõidavad... Minu jaoks oli see juba hullumeelne... kuidas nad jõuavad??? Hirm hakkas ennast ligi meelitama... eelmise aasta 28km asemel on see aasta pea 40km... Tõuse rohkem, saepuru rohkem, singleid rohkem.... see viimane mind õnneks ei heiduta, kui endale sobiliku rütmi saavutan, aga ülejäänud osa!!!... Mõtted keerlevad peas... Kas jõuan ikka lõpuni, Kas saan ringi esimestelt sisse ja jään neid segama,.... jne. Jne...
Mõtlemisele teeb lõpu päästev kutse stardikoridesse... (Mõtlemine ongi ülehinnatud ja pärsib tegevust) Kuna olen siiani nadilt esinenud, siis jäin esimesena teisest stardigrupist välja ... See mind väga ei heidutanud, sest ees küpsen ilmselt minutitega... Tõusud alguses... ning tempo tappev... Enda vormis olen kahtlev
Start!!! Veeren liikvele.... pole veel tallatgi saanud, kuid pulss ronib latva... ärevus... Lähen vooluga kaasa. Proovin mitte väga teravalt alustada, ning loodan, et stardiring toob selgust... Väike laskumine, hoidmine vasakule, ning algabki sihi tõus. Meid on palju, ning seega jooksukas, Edasi taas hanerivis... kõik igati norm veel, ning ei midagi hullu... laskumised ja tõusud on samad nagu eelneval aastal... kuid tunduvad kuidagi kõrgemad... eks see ikka mõtlemises kinni... kuni jõuan kelgumäe laskumisele... uhh... väike ehmatus... (see kõrgem ja pikem, kui eelmisel aastal)... ja alla sealt ma juba lendasin... peale väikest tiiru olin ma seal all juba tagasi, et sooritada järgnevat vägitükki ... Väike turnimine! Üleval tunnen ennast veel elusana... see on hea, kuid jalad ei kuula ikkagi sõna.... seega singel enda kogumiseks ja enese restartimiseks on igati passlik, kuni leian end taas peale laskumist mingis turbas, kus veeremine puudulik, ning tuleb jalakesed taas pingutuseks trimmi seada... selle lõpetab loomulikult igati ihaldatud tõus, mis esimestel kordadel alistus igati normaalselt, ning stardiring hakkabki lõppema.... uhhh... ja nüüd siis esimesele ringile...pingutus on olnud üle ootuste kõva... ning peas hakkab trummeldama mõte kolmest ringist... ja mitte ainult, sest rajal on veel perest teisigi... kuhu ma nad küll tõin... see on hullumeelsus... tegemist on treenimatta pereliikmetega, kellega oleme leidnud võimaluse ka koos midagi sportliku teha...
Kõik algab nagu otsast peale... koos väikeste modifikatsioonidega, ning pikaks veninud vahedega.... Stardiringil kogetuga lisandus veel juurde pehmeid suusaradu, singleid.... ja karjäär, mis oma olemuselt oli küll veidi rahulikum, kuid vabamalt ennast tunda see siiski ei lasknud, aga natuke rahuneda siiski... kuid see tunne kustus kiirelt kui saabusin taas stardiringi küngaste rägastikku, ning olin jätnud sinna taas oma jõu olulise osa... Mõte.... et eliit mu ringiga kinni püüab... hakkas just kui reaalsuseks saama... liikumise kiirus oli pea olematu.... aga ees ootas veel kaks ringi... Vajutasin.... palju mu keedetud makaronidest tuli, et seda ei juhtuks.... Õnnestus... saavutasin endale täiesti sobiliku rütmi, ning eest ära libisenud kaasvõitlejad hakkasid selg ees taas vastu tulema... see andis lootust, et pean veel ühe ringi vastu... nii pidasin ka järgneva ringi vastu... seega nägin seekord ka finšilt Pere pidas sammuti ilusti lõpuni vastu! Neiu saavutas tubli 3-nda koha.
Tänud korraldajatele Tapvalt hea raja eest, millist ma sellel aastal enam läbida vist ei tahaks, kuid järgneval aastal olen taas platsis et maitsta taas Tapvalt head suppi:D Koos Tapvalt hea seltskonnaga

Kaunist lähenevat Jaani ja Jaanikat!
Rauno

Mõned lingid fotodele, mis olen suutnud leida:

http://public.fotki.com/katrpr/marimetsa-kapp-2013/
http://www.laanesport.ee/pildikogu/cate ... akross2012
http://photo.qip.ru/users/lisjara.photofile/4095357/
http://www.imagebam.com/gallery/chlpefz ... 2kcu63zmu/

Nagu fotodelt näha, oli pildistajaid veelgi, kuid inimestel on kahjuks komme koonerdada