Algajatele midagi.
Ratast ostma minnes tuleks endale selgeks teha, millist sõiduriista vaja oleks. Valida on erinevate rattatüüpide ja laia hinnaskaala vahel. Inimene, kes võistlemas ei käi, ei pea ostma endale väga kallist jalgratast. Järgnevalt seletaks erinevate rattatüüpide eeliseid ning katsuks olla abiks õige rattavaliku tegemisel:
Maastikuratas on enim levinud rattatüüp, mille esialgne suunitlus oli metsas ja mägedes ronimiseks. Selline ratas on tunduvalt parema läbitavusega maastikul ning väiksemate ratastega kui tänavaratas. 26 tollised rattad teevad tehniliselt raskel rajal sõitmise oluliselt mugavamaks ja kindlamaks.
Maastikuratta soovitaks valida inimesel, kes ei aja taga tippkiirust ning armastab ka maastikul teha korralikku sõitu. Osaleb näiteks rattamatkadel või maratonisõitudel.
Nende rataste hinnaklass algab 2 300-st kroonist ning võib ulatuda korraliku auto hinnani.
Linnaratas on parema veeremisomadustega kui maastikuratas ning osad on nn. täisvarustuses. Tavaliselt on standardvarustuses tuled, pakiraam, rattajalg, ketikaitse ning porilauad. Mõeldud on põhiliselt linnatänavatel liikumiseks, samas ei jää ka kõvema teekattega metsateel hätta. Käike on tavaliselt 1 kuni 27.
Hinnad sõltuvalt materjalidest ning mugavusklassist on 3 390-st kroonist kuni paarikümne tuhandeni.
Hübriidratas leiab iga aastaga üha enam poolehoidjaid, sest on kõige universaalsem ratas müügivõrgus pakutavatest. Sellise sõiduriistaga võib sõita nii maanteel, metsas, kui ka linnatänavatel. Tavaliselt on hübriidil 21-27 käiku ning 28 tollised rattad. Rehvid laiusega vähemalt 35mm. Paigaldada on võimalik erinevat lisavarustust, mis muudab ratta matkavahendina asendamatuks. Eelisteks on kindlasti suurem ratta läbimõõt, mis võimaldab sirgematel teelõikudel arendada suuremat kiirust ja väiksem veeretakistus võrreldes maastikurattaga. Hinnad on sarnases vahemikus maastikuratastega, algavad 2 890.- kroonist.
Maanteeratas on kõige spetsiifilisem rattatüüp ning mõeldud põhiliselt asfaldil sõitmiseks. Selle ratta eelisteks on kiirus ja kergus, ning aerodünaamiline sõiduasend. Tavaliselt on maanteeratas teistest kallim, kuid tehakse ka väga soodsaid variante, mis muidugi pole mõeldud võistlejale. Hinnad algavad 5 000-ndest kroonist ja küünivad üle 70 000-ne tuhande krooni.
Laste- ja noorterattad erinevad üksteisest rataste suuruse poolest , mis võivad olla 12 tollist kuni 24 tollini. Ealiselt võiks alustada sõitmist kahe aastaselt ning suuremad rattad sobivad veel 10-13 aastastelegi. Käikudega mudeleid pakutakse tavaliselt alates viiendast eluaastast. Kvaliteetse ning vastupidava sõiduriista lapsele saab alates 1 090-st kroonist .
Õige suurusega ratta leidmisel on kõige lihtsam konsulteerida müüjaga, kes valdama seda teemat ning kindlasti soovitab teile õigeima variandi. Enamik rattatootjaid märgib ratastele raami suurused tollides või sentimeetrites, mis annab asjast ülevaate. Ettevaatlik tasuks olla rõivatootjatelt üle võetud märgistuse (S, M, L, XL), mis sisuliselt ei anna selget infot. Olenevalt tüübist on raamide mõõdud ning geomeetria väga erinevad ning targem ja õige oleks taas müüjaga konsulteerida.
Varustus
Jaksasid osta ratta, osta ka püksid. Õige naudingu ning turvaliseima sõidu saab rattaga vaid koos õige varustusega. Hädavajalik on istmikku turvavate pükste, kaitsekiivri ja polsterdatud pihkudega kinnastega sõites.
Täiusliku jalgrattasõidunaudinguni jõudmiseks pole mõtet kogu eelarvet ainult jalgratta ostmisele üles ehitada. Vastasel korral tuleb stiilse jalgratta selga istuda teksastega või taluda sõidu ajal külma ja niiskena vastu selga liibuvat puuvillast särki. Jalgrattavarustuse eelarve on otstarbekas jagada kaheks, isegi
kolmeks. Oleneb komplektist aga 10-15% eelarvest peaks jalgrattaostja jätma riietusele, veidi ka mitmesugusele lisavarustusele, näiteks kottidele, remonditarvetele ja ohutuse tagamise vahenditele. Varustust ostes tuleb eelkõige taotleda, et see oleks mugav.
Kaitsekiiveri soovitame valida võimalikult mugava. Mida hinnalisem on kaitsekiiver seda parema tuulutuse ja kergema kaaluga. Kaitsekiivri kaal on oluline kui tehakse pikkad sõidud. Kergemat sorti kiivrid ei väsita kalelihaseid niivõrd kui odavamad ja raskemad kiivrid. Kaitsekiivrite hinnad jäävad 150-3 500 krooni vahele. Müüdium hinnaklass on 500-600 krooni. Hetkel on kiiver Eestis jalgratturile esialgu veel soovituslik.
Kaitseprillid peavad sõitjal ees olema nii silma sattuda võivate sitikate, kui tolmu ja silmi kuivatava tuule tõttu. Sitika silma sattumine on eriti ohtlik, sest silma puhastav rattur ei pane tähele teel toimuvat. Kauplused pakuvad ka vahetatavate klaasidega prille, millel üks komplekt tavaliste, teine päikese eest kaitsvate klaasidega. Klaaside vahetamine on lihtne. Jalgratturi prille saab ühendada ka tavaprillidega. Odavamad prillid maksavad 100 krooni, kallimate hinnad ulatuvad 1300.- kroonini. Kuulsa kaubamärgi prillid koos vahetatavate klaasidega maksavad 1 000.- krooni.
Kindad on ratturile olulised kolmel põhjusel. Esiteks väldivad nad halvimat juhul, kui rattur peaks kukkuma. Tõenäosus, et kukkuja käed ette sirutab, on asjatundjate sõnul suurem naisratturite puhul. Teine kindavajadus tuleneb sellest, et juhtrauda hoidvad käed saavad eriti pinnatud või kruusasel teel sõites põrutada ja peopesad muutuvad hellaks. Kinda siseküljel olev polster aitab põrutust ja vibratsiooni leevendada. Kolmandaks hoiavad kindad sooja ning kaitsevad nahka päikesekiirte eest. Küsitava väärtusega materjalist kinnaste hinnad jäävad isegi alla 100 krooni, heade ventileerivatest ja ehtsast nahast poepesade ning geelipadjaga kvaliteetkindad on
3-6 korda kallimad.
Sõidusärk on võrreldes tavalise puuvillase särgiga eelistatum juba seepärast, et laseb paremini õhku läbi, ei muutu märjaks ega kleepu higisena keha külge. Nii jääb väiksemaks ka oht külma saada ja haigestuda. Nn tuulekindla sõidusärgi esikülg ei lase õhku läbi, küll teeb seda aga tagakülg, võimaldades nii liigsel niiskusel lahkuda. Juhul, kui eelistada nn T-särki, võib selle juurde osta käised, mida kasutada jahedama ilma puhul. Käised saab temperatuuri tõustes kiiresti eemaldada ja kasvõi tasku pista. Sõidusärgi alla võib osta ka higi kogumise särgi. Korralik sõidusärk maksab 500-700, käised 300 krooni. Külmema ilmaga saab särgile lisaks panna selga jalgratturi vesti või nn termojope.
Püksid on sadula ja jalanõude kõrval üks kolmest tähtsamast varustuse osast, kinnitavad rattasõitjad. Eelkõige on pükste ülesanne tagada mugav ning kindel sadulas istumine, mille tarvis on pükstel eriline niiskust imav pehmendus. Eriotstarbelisuse tõttu ei vaja jalgratturi püksid alla aluspükse. Lühikestele pükstele saab külmema ilma puhul lisada säärised, mis mahuvad samuti särgitaskusse. Püksid on särgiga enam-vähem ühes hinnas, makstes 500-900 krooni. Sääriste hind algab 350-st kroonist.
Ratturikingad on suhteliselt jäigama tallaga kui tavajalanõud. Ratturikingad on parimad siis kui jalgrattasõit on omaette eesmärgiks. Sõltuvalt tehnilisusest ja meterjalisest on jalanõud väga erineva hinnaga. Spetsiaalne sõiduking maksab näiteks 600-3490, sõidukingaks kohaldatav matkajalats aga 1 400 krooni. Müüdium hinnaklass 1 500.- krroni.
Kindlasti soovitame osta ka eritöötlusega sokid, mis kaitsevad nii märja kui külma eest. Sokid maksavad 50-190 krooni. Kauplustes pakutakse ka 350-kroonise hinnaga kingakatteid, mille ülesanne analoogselt suusasaapa kattega on sooja ja kuiva hoidmine.
Kiiruselugeja (rattakompuuter) on vajalik sõitjale, kes tahab saada oma sõidust ülevaadet. Spidomeetrite hinnad algavad 200-st kroonist ning sisaldvad lihtfunktsioone. Põhjalikumad mudelid, millel on funktsioone üle 12 ning võimaldavad ka südametööga kursis olemist, maksavad tuhandest kroonist enam. Korraliku ainult rattafunktsioone valdava kompuutri saab 300 kuni 700 krooni eest.
Kui on soov ratast pikemat aega mitte kasutada tuleks mõelda ka rattaluku soetamisele. Lukkude hinnad ja kvaliteet on väga erinev. Alla saja krooni eest võib saada lukku meenutava eseme, kuid selle turvalisus on madal. Turvalisemad ning mitmekihilised lukud maksavad 400-500 krooni. Samas tuleb ka tõdeda , et ükski lukk ei anna meile 100%-list garantiid rattavarga vastu.
Sadulakott, mis kokku surutuna pihku ära mahub, on mõeldud eelkõige esmaste jalgratta remondivahendite, kummiheeblite ja tagavarakummi jaoks. Need vahendid peaksid olema kaasas kõikidel sõitudel, nii väikesel lustiringil kodu lähedal kui pikemal matkal. Veidi üle 100 krooni maksvat sadulakotti on hõlbus kinnitada ja ka eemaldada.
Raamikott on veidi mahukam kui sadulakott, aga mõeldud siiski eelkõige remondivahendite paigutamiseks. Lisaks neile mahub raamikotti näiteks mobiiltelefon. Raamikott maksab 130.- kroonist.
Vöökott sobib hästi dokumentide ja raha hoidmiseks. Kuna kott kinnitatakse vööle, pole ohtu, et väärtuslikud asjad pargitud ratta juurde ununevad ja nii varaste saagiks langevad. Vöökottide hinnad algavad 190.- kroonist.
Matkakott sobib pakiraamiga jalgratastele. Suure mahutavusega, ratta külgedele ulatuvat kotti on lihtne raamile kinnitada. Nii telki kui magamiskotti ja sööginõusid mahutava vastupidavast materjalist koti saab osta 450-500 krooni eest. Mahtuvusega 40-55 liitrit.
Seljakott erineb muudest kottidest õhku läbi laskvate paksendustega erilise seljaosa poolest. Kott on mõeldud eelkõige niisuguse ratta omanikele, kus puudub pakiraam. Seljakott on parajalt suur sõitja isiklike asjade, kasvõi vahetusriiete mahutamiseks. Kotil on ka mitmeid taskuid, kuhu saab paigutada ka jalgrattapumba ning joogipudelid. Pudeli saab erilist hoidjat kasutades kinnitada ka raami külge.
PS. Kogu jutt on lihtne copy-paste Veloplus'i kodukalt
http://www.veloplus.ee
Ja veel, väga palju sarnast infi leiate veel
http://www.rademar.ee kodukalt.
Head lugemist.