ÜV: Velonia RD01 raam
Postitatud: 09. 12. 2012. 21:33
Alustuseks... Alljärgnev põhineb subjektiivsel kogemusel ja ei taotle absoluutset tõde (sajaprotsendilist kõigile sobivust). Kui tahad edasi lugema hakata, aga ahjus küpsevad verivorstikesed, siis ennekõike tee vorstikesed valmis ja seejärel alusta lugemist, muidu võivad vorstid ära kõrbeda.
Enne, kui üldse edasi hakkan rääkima, tutvustan põgusalt, millega Velonia näol üldse tegemist on.
Tegu on Eesti kapitalil põhineva ettevõttega, mis ennekõike toodab rattaraame ja jookse. Kogu disaini, arendus ja geomeetria väljatöötamine käib kodumaal, ent tootmine seal, kus selleks on parim know-how - Taiwanis. Kõik suuremad rattatootjad on oma liinid sinna viinud, sest seal on tagatud parim kvaliteedi ja tootmishinna suhe. Ehhki mai ei tea, arvan, et Velonia tuleneb sõnadest Velo ja Estonia. Et kaasajal hindab tarbija lisaks tootele ka väljanägemist, on Velonia sellele väga suurt rõhku pannud, käies kaasas kaasaja kiiresti muutuva moega. Samuti on Velonia tooted kohalikule tarbijale väga taskukohased, mis aga ei tähenda järelandmist kvaliteedis. Näiteks soodsaima karbon maantee jooksupaari saab kätte 510 euro ja mtb 29" raami 870 euroga. Teiste turul pakutavatega võrreldes on need ikkagi oluliselt soodsamad, pakkudes seejuures parimat sõidumugavust ja kvaliteeti. Lähemalt saab Veloniaga tutvuda kodulehel http://www.VELONIA.com
Et raamist üksi oleks kirjutada suhteliselt lühidalt ja tegelikult mittemidagiütlevalt, jagan enda kogemusi raamist komplektse ratta baasil, sest raam on ju kogu ratta süda.
Rattaraami peaks hindama erinevate kriteeriumide järgi. Enda jaoks pean oluliseimateks järgnevaid (ei ole tähtsuse järjekorras):
1. Geomeetria
2. Sobiv raamisuurus
3. Jäikus
4. Juhitavus
5. Sõidumugavus
6. Aerodünaamika
Vähemolulisteks punktideks nimetaks kaalu, värvi ja nö iludetaile. Iludetailide all pean ennekõike silmas erinevaid kumerusi ja üleminekuid siin-seal.
Alustaks siis ülevaadet eelnevalt nimetatud punktide järgi ja järjekorras.
Geomeetria ja raamisuurus
Geomeetriast sõltub väga palju, kas konkreetsel sõitjal on rattaga mugav sõita või mitte. Siin all ei mõelda enam raamisuurust, vaid seda, millise nurga all ja kui pikalt üks või teine raamitoru teise suhtes jookseb. Juhtumeid elust enesest küll ja küll, kus pealtnäha sobiva suurusega raami ostnud seltsimees on ratta seljas õige sõiduasendi leidmisega hädas - raami geomeetria ei vasta sõitja füsioloogilistele iseärasustele.
Et enamusel meist ei ole testlaborit käe pärast ja ostetav teenus on suhteliselt kallis, valime omale "sobiva" asja tihti katse-eksitusmeetodil - ehk läheb täppi. Teise olulise asjana pigistatakse silm kinni vabandusega - aga ma ise olen nõrk ja pean end veel treenima, küll ära harjun. Jah, osalt on selles oma tõetera sees, ent see harjumine võib võtta kaua aega ja jätta tõsise vigastuse näol jälje kogu eluks.
Mina sõidan 52 suuruses raamiga, pikkust enesel 175cm. 52cm on siis mõõdetuna keskjooksu keskelt effektiivse ülatoru keskele.
Seejuures on lenksupikenduse pikkuseks 120mm ja selle all 1cm seib. Sadulakõrguseks on 73,5cm - keskjooksu keskelt sadule peale keskele. Sellises seades on ratas just täpselt selline, millega on mugav pikalt-pikalt kruiisida ja sõidumõnu jätkuks kauemakski. Ehk siis ükski koht ei hakka valutama ja pinget tekitama. Sõidan sama raamiga ka temposõite. Nendeks puhkudeks viin lenksu maksimaalselt madalale, sadulat on võimalik veel 0,5cm ettepoole lükata ja sadul 1cm kõrgemale. Varasemalt on kogemus mitu aastat Merida alumiiniumraamiga, mis suuruses oli küll M (54-56), ent mingil põhjusel hakkas lõpus vasaku jala põlve piirkonnas valutama. Ja ka temposeades ei olnud kõige mugavam ja aerodünaamilisem sõiduasend.
Velonia puhul olen siis tabanud 2 kärbest ühe hoobiga - hea maanteel ja temposõitudel.
Olulise asjana tooksin välja selle, et klassikaliselt pakutakse minu pikkuses rattasõbrale igal pool 54-56 raamisuurust. Sellisel juhul läheb kohe peale 100-ne lenksupikendus, sadula ja lenksu kõrguse suhe on väga olematu ja üldse on tunne, justkui sõidaks laevaga. 52 raam, 12 lenksupikendus ja 73-73,5 sadulakõrgus annab Velonia raamil minule oluliselt pareme rattatunnetuse. Ratta üle valitseb täielik kontroll, saad kasutada palju erinevaid asendeid - nii sadula ninas kui vähegi võimalik, sadula tagaosas ja mis väga meeldib, on see, et sprinti tehes saan end viia maksimaalselt ette ja kasutada nö Cavendishi tehnikat. Kes on näinud, siis erinevalt teisest, viib Cav ennast ratta peal võimalikult ette, saavutades nii parema aerodünaamika kui ka efektiivsema võndatõmbe. Paljud teised sprinterid on rohkem ratta ja sadula kohal.
Ka laskumisi on 52 suuruses Velonia raamiga minul parem võtta, käes on konkreetne tükk, mida kontrollid igal hetkel. Eelmise raamiga olin laskumistel palju ettevaatlikum, sest osalt oli raam pehme ja teiseks liiga suur. Ei teadnud ja ka julgenud katsetada, mida ratas suuremal kiirusel teha võib. Samuti on laskumistel maksimaalseks aerodünaamika saavutamiseks lenksu ja lenksupikenduse vahel raami peal piisavalt ruumi istumiseks.
Jäikus
Vot, selle koha pealt tekib väike tõrge, sest eelnev pikaajaline kogemus pärineb aluraamiga sõites. Sellega võrreldes on vahe ikka maa ja ilm. Alumiinium raamiga sõites oli tunda, kuidas iga jõulisema vajutamise-tõmbamisega läks esialgu jõud raami läbipainutamisesse ja siis ülejääv ratta edasiliikumisse. Velonia raam on äkiline. Sõna otseses mõttes. Algul oli lausa harjumatu ja mõtlesin, et tegemist on ülejuhitavusega, ent siis mõistsin, et selle asja nimi on kiirus.
Väga hästi on läbi raami tunda erinevaid teekonarusi. Osalt on see muidugi miinus, sest see sööb liigselt kiirust suurema energiakulu näol. Velonia RD01 raamil on parima jõuülekande saavutamiseks tagahark suhteliselt jäike ja torud massiivsed. Kehval teel sõites, karbon jooksudega tahab kindlasti harjumist, ent kui selle eripäraga ära harjuda ja õpid keha õigesti hoidma siis kiiruses pigem võidad.
Juhitavus
Juhitavus on otseselt seotud jäikuse ja geomeetriaga. Nagu ma juba eelnevalt mainisin, siis ratas reageerib igale liigutusele kiirelt. Vana alumiiniumraamiga võrreldeks võiks nimetada isegi välguks. Eriti hästi on seda tunda kehvema asfalti ja kruusa peale sõites. Väga oluline on aukliku tee peal õigel hetkel teha õige liigutus, kui raam sinu nõudmisele ei allu, kulub edasiliikumisele palju energiat. Padukehva asfalti peal on RD01 raam muidugi väga kapriisne - kuna raam on jäik ja tunda on kehas kõiki võimalike takistusi tee peal, siis mingil hetkel keha väsib ja oled sunnitud hoogu maha võtma, sest ratas hakkab liigselt hüppama. Eks paljuski ole kinni ka võimekuses, sest profid sõidavad mööda munakive maantekaga sama kiiresti kui asfalti peal ja seda päeva jooksul 50-60km.
Sõidumugavus
Sõidumugavus algab ennekõike sobivast raamisuurusest, geomeetriast ja selle peale sätitud, sinule sobivast sõiduasendist. Ma olin algul natuke skeptiline, kas 52 raam on mulle ikka parim. Ehk on raam liiga lühike ja põlved võivad hakata vastu küünarnukke käima, võibolla toetun liigselt esikahvli peale. Mõnda aega katsetades ja proovides erinevaid lenksupikendusi, sain siiski endale väga mugava asendi. Eelmisest sõiduasendist, millega olin juba 4-5 aastat sõitnud, ei jäänud sisuliselt alles midagi, ainult lenksu laius. Muutus nii lenksu ja sadulavaheline kaugus, lenksupikenduse ja sadulavaheline kaugus, lensku ja sadulavaheline kõrgus, sadula ja keskjooksuvaheline horisontaalne kaugus. Isegi sadulat tõstsin 5mm. Ainuke asi, mis natukene häirib, on see, et pikematel sõitudel, kui tahaks erinevaid jõu, ilu ja venitusharjutusi rattal teha, siis lensku ja sadulavaheline kaugus jääb vahest liiga lühikeseks. Teisalt pean seda aga väheoluliseks probleemiks, kui jälgida, kuidas ja mida teha ja üldist sõidumõnu see ei sega.
Aerodünaamika
Selle koha pealt võib Veloniat nimetada üle keskmise aerodünaamiliseks, maanteeraamide seas. Olulisi silmaga nähtavaid elemente ei ole, ent torud on seda siiski. Eriti just massiivsel esikahvlil on näha, et ei ole tegemist lihtsalt laia profiiliga. Integreeritud sadulapost on tilgakujuline, nagu ka esikahvel. Et tegemist on siiski grupisõiduramiga, siis olulisi, temporaamile omaseid aerodünaamikalahendusi ei ole. Sellest hoolimata näeb ratas kiire välja ja ka on seda. Kindlasti oskaks Tony Martin siinkohal täiendada
.
Disain, iludetailid ja kaal
Disaini koha pealt on Velonia RD01 raamiga vaeva näinud ja "pelotonis" eristub teistest oma julge värvilahendusega. Must-punane-valge vahelduvad omavahel konkreetselt ja puhtalt, suur kiri raamil hakkab kergelt silma ja on kiiresti aimatav.
Iludetailide võiks kindlasti lugeda raamiga ühes tükis olevaid kõripesasid. Ehhki trossid ei jookse raami seest, jätavad nad ühtse ja silma mitteriivava väljanägemise.
Arvestama peab kindlasti seda, et raam on massiivne ja sadulapost on integreeritud. Sellest hoolimata on raami ja kahvli kaal kokku 1450g mõnede kopikatega. Siia juurde ei ole arvestatud sadulaklambrist, mis võib anda kaalulisa ~100-130g. Seega, kui oleks raam klassikalise sadulapostiga, võiks raami kaal jääda julgelt alla 1kg. Üldiselt on raami kaalust palju olulisem liikuvate osade kaal. Seega ei tohiks kindlasti morjendada, et konkurentide raamid kaaluvad alla 900 ja 800 grammi.
Kokkuvõtteks
Velonia näol on tegemist väikese ettevõtmisega, mille plussideks on läbimõeldum tootmis ja disainiprotsess, samuti vahetu suhtlus ostja ja tootja vahel. Miinuseks väiksem tootevalik. See aga annabki võimaluse tekkida omanäolisel brändil, mis on kodumaine - miks mitte eelistada?
RD01 raam on algusest lõpuni läbimõeldud - disain, geomeetria ja hind. Omast kogemusest julgen soovitada sõitjale number väiksemat raami, kui ta seni sõitnud on. Seda muidugi eeldusel, et keha seda kannatab, sest väiksema raami puhul saad kompaktsema ja temposõitudeks/triatloniks aerodünaamilisema sõiduasendi, mõnel aga füsioloogilised ja ealised eripärad seda ei võimalda, sellepärast tasub kindlasti eelnevalt tootjaga läbi rääkida, saamaks parim võimalik lahendus.
Kuna ise keskendun ennekõike temposõitudele, siis on oluline, et raam oleks sobilik ka sellel distsipliinil. Grupisõitudeks pikem lenksupikendus ja ideaalne igapäevane sõiduvahend. Temposõiduks läheb peale 7cm lenksupikendus, lenks maksimaalselt madalale ja sadul kõrgemale ja natuke ettepoole - samuti minu jaoks väga hea sõiduasend. Tegelikult otsisin temposõiduasendit päris pikalt, ent tulemus on hea.
RD01 raam on 2010 aasta mudel ja erineb oluliselt praegusest, RDS02 raamist. Ennekõike just raamitorude ja väheke ka geomeetria poolest. Linnukesed oksa peal on sahistanud, et varsti peaks saadavale tulema ka temposõidu/triatloniraam. Elame-näeme, mida tulevik toob. Fakt aga on, et rattatööstus areneb praegu edasi suurel kiirusel ja pea iga päev. Oluline on arengutega kaasas käia ja ehk tuleb ka Velonia välja mõne uue lahendusega.
Plussid/miinused:
+ Geomeetria
+ Disain
+ Kaal
+ Sobilik temposõitudeks
+ Hind
+ Juhitavus
- Jäikus (väga raputaval teel hakkab korralikult hüppama)
Miinuste osakonda ei saa praegu rohkem punkte panna, sest peale liigse jäikuse ei ole ühtegi täheldanud. Kui neid tulevikus täheldan, siis kindlasti lisan.
PS! Võimaluse tekkimisel linsan ka geomeetriatabeli.
Enne, kui üldse edasi hakkan rääkima, tutvustan põgusalt, millega Velonia näol üldse tegemist on.
Tegu on Eesti kapitalil põhineva ettevõttega, mis ennekõike toodab rattaraame ja jookse. Kogu disaini, arendus ja geomeetria väljatöötamine käib kodumaal, ent tootmine seal, kus selleks on parim know-how - Taiwanis. Kõik suuremad rattatootjad on oma liinid sinna viinud, sest seal on tagatud parim kvaliteedi ja tootmishinna suhe. Ehhki mai ei tea, arvan, et Velonia tuleneb sõnadest Velo ja Estonia. Et kaasajal hindab tarbija lisaks tootele ka väljanägemist, on Velonia sellele väga suurt rõhku pannud, käies kaasas kaasaja kiiresti muutuva moega. Samuti on Velonia tooted kohalikule tarbijale väga taskukohased, mis aga ei tähenda järelandmist kvaliteedis. Näiteks soodsaima karbon maantee jooksupaari saab kätte 510 euro ja mtb 29" raami 870 euroga. Teiste turul pakutavatega võrreldes on need ikkagi oluliselt soodsamad, pakkudes seejuures parimat sõidumugavust ja kvaliteeti. Lähemalt saab Veloniaga tutvuda kodulehel http://www.VELONIA.com
Et raamist üksi oleks kirjutada suhteliselt lühidalt ja tegelikult mittemidagiütlevalt, jagan enda kogemusi raamist komplektse ratta baasil, sest raam on ju kogu ratta süda.
Rattaraami peaks hindama erinevate kriteeriumide järgi. Enda jaoks pean oluliseimateks järgnevaid (ei ole tähtsuse järjekorras):
1. Geomeetria
2. Sobiv raamisuurus
3. Jäikus
4. Juhitavus
5. Sõidumugavus
6. Aerodünaamika
Vähemolulisteks punktideks nimetaks kaalu, värvi ja nö iludetaile. Iludetailide all pean ennekõike silmas erinevaid kumerusi ja üleminekuid siin-seal.
Alustaks siis ülevaadet eelnevalt nimetatud punktide järgi ja järjekorras.
Geomeetria ja raamisuurus
Geomeetriast sõltub väga palju, kas konkreetsel sõitjal on rattaga mugav sõita või mitte. Siin all ei mõelda enam raamisuurust, vaid seda, millise nurga all ja kui pikalt üks või teine raamitoru teise suhtes jookseb. Juhtumeid elust enesest küll ja küll, kus pealtnäha sobiva suurusega raami ostnud seltsimees on ratta seljas õige sõiduasendi leidmisega hädas - raami geomeetria ei vasta sõitja füsioloogilistele iseärasustele.
Et enamusel meist ei ole testlaborit käe pärast ja ostetav teenus on suhteliselt kallis, valime omale "sobiva" asja tihti katse-eksitusmeetodil - ehk läheb täppi. Teise olulise asjana pigistatakse silm kinni vabandusega - aga ma ise olen nõrk ja pean end veel treenima, küll ära harjun. Jah, osalt on selles oma tõetera sees, ent see harjumine võib võtta kaua aega ja jätta tõsise vigastuse näol jälje kogu eluks.
Mina sõidan 52 suuruses raamiga, pikkust enesel 175cm. 52cm on siis mõõdetuna keskjooksu keskelt effektiivse ülatoru keskele.
Seejuures on lenksupikenduse pikkuseks 120mm ja selle all 1cm seib. Sadulakõrguseks on 73,5cm - keskjooksu keskelt sadule peale keskele. Sellises seades on ratas just täpselt selline, millega on mugav pikalt-pikalt kruiisida ja sõidumõnu jätkuks kauemakski. Ehk siis ükski koht ei hakka valutama ja pinget tekitama. Sõidan sama raamiga ka temposõite. Nendeks puhkudeks viin lenksu maksimaalselt madalale, sadulat on võimalik veel 0,5cm ettepoole lükata ja sadul 1cm kõrgemale. Varasemalt on kogemus mitu aastat Merida alumiiniumraamiga, mis suuruses oli küll M (54-56), ent mingil põhjusel hakkas lõpus vasaku jala põlve piirkonnas valutama. Ja ka temposeades ei olnud kõige mugavam ja aerodünaamilisem sõiduasend.
Velonia puhul olen siis tabanud 2 kärbest ühe hoobiga - hea maanteel ja temposõitudel.
Olulise asjana tooksin välja selle, et klassikaliselt pakutakse minu pikkuses rattasõbrale igal pool 54-56 raamisuurust. Sellisel juhul läheb kohe peale 100-ne lenksupikendus, sadula ja lenksu kõrguse suhe on väga olematu ja üldse on tunne, justkui sõidaks laevaga. 52 raam, 12 lenksupikendus ja 73-73,5 sadulakõrgus annab Velonia raamil minule oluliselt pareme rattatunnetuse. Ratta üle valitseb täielik kontroll, saad kasutada palju erinevaid asendeid - nii sadula ninas kui vähegi võimalik, sadula tagaosas ja mis väga meeldib, on see, et sprinti tehes saan end viia maksimaalselt ette ja kasutada nö Cavendishi tehnikat. Kes on näinud, siis erinevalt teisest, viib Cav ennast ratta peal võimalikult ette, saavutades nii parema aerodünaamika kui ka efektiivsema võndatõmbe. Paljud teised sprinterid on rohkem ratta ja sadula kohal.
Ka laskumisi on 52 suuruses Velonia raamiga minul parem võtta, käes on konkreetne tükk, mida kontrollid igal hetkel. Eelmise raamiga olin laskumistel palju ettevaatlikum, sest osalt oli raam pehme ja teiseks liiga suur. Ei teadnud ja ka julgenud katsetada, mida ratas suuremal kiirusel teha võib. Samuti on laskumistel maksimaalseks aerodünaamika saavutamiseks lenksu ja lenksupikenduse vahel raami peal piisavalt ruumi istumiseks.
Jäikus
Vot, selle koha pealt tekib väike tõrge, sest eelnev pikaajaline kogemus pärineb aluraamiga sõites. Sellega võrreldes on vahe ikka maa ja ilm. Alumiinium raamiga sõites oli tunda, kuidas iga jõulisema vajutamise-tõmbamisega läks esialgu jõud raami läbipainutamisesse ja siis ülejääv ratta edasiliikumisse. Velonia raam on äkiline. Sõna otseses mõttes. Algul oli lausa harjumatu ja mõtlesin, et tegemist on ülejuhitavusega, ent siis mõistsin, et selle asja nimi on kiirus.
Väga hästi on läbi raami tunda erinevaid teekonarusi. Osalt on see muidugi miinus, sest see sööb liigselt kiirust suurema energiakulu näol. Velonia RD01 raamil on parima jõuülekande saavutamiseks tagahark suhteliselt jäike ja torud massiivsed. Kehval teel sõites, karbon jooksudega tahab kindlasti harjumist, ent kui selle eripäraga ära harjuda ja õpid keha õigesti hoidma siis kiiruses pigem võidad.
Juhitavus
Juhitavus on otseselt seotud jäikuse ja geomeetriaga. Nagu ma juba eelnevalt mainisin, siis ratas reageerib igale liigutusele kiirelt. Vana alumiiniumraamiga võrreldeks võiks nimetada isegi välguks. Eriti hästi on seda tunda kehvema asfalti ja kruusa peale sõites. Väga oluline on aukliku tee peal õigel hetkel teha õige liigutus, kui raam sinu nõudmisele ei allu, kulub edasiliikumisele palju energiat. Padukehva asfalti peal on RD01 raam muidugi väga kapriisne - kuna raam on jäik ja tunda on kehas kõiki võimalike takistusi tee peal, siis mingil hetkel keha väsib ja oled sunnitud hoogu maha võtma, sest ratas hakkab liigselt hüppama. Eks paljuski ole kinni ka võimekuses, sest profid sõidavad mööda munakive maantekaga sama kiiresti kui asfalti peal ja seda päeva jooksul 50-60km.
Sõidumugavus
Sõidumugavus algab ennekõike sobivast raamisuurusest, geomeetriast ja selle peale sätitud, sinule sobivast sõiduasendist. Ma olin algul natuke skeptiline, kas 52 raam on mulle ikka parim. Ehk on raam liiga lühike ja põlved võivad hakata vastu küünarnukke käima, võibolla toetun liigselt esikahvli peale. Mõnda aega katsetades ja proovides erinevaid lenksupikendusi, sain siiski endale väga mugava asendi. Eelmisest sõiduasendist, millega olin juba 4-5 aastat sõitnud, ei jäänud sisuliselt alles midagi, ainult lenksu laius. Muutus nii lenksu ja sadulavaheline kaugus, lenksupikenduse ja sadulavaheline kaugus, lensku ja sadulavaheline kõrgus, sadula ja keskjooksuvaheline horisontaalne kaugus. Isegi sadulat tõstsin 5mm. Ainuke asi, mis natukene häirib, on see, et pikematel sõitudel, kui tahaks erinevaid jõu, ilu ja venitusharjutusi rattal teha, siis lensku ja sadulavaheline kaugus jääb vahest liiga lühikeseks. Teisalt pean seda aga väheoluliseks probleemiks, kui jälgida, kuidas ja mida teha ja üldist sõidumõnu see ei sega.
Aerodünaamika
Selle koha pealt võib Veloniat nimetada üle keskmise aerodünaamiliseks, maanteeraamide seas. Olulisi silmaga nähtavaid elemente ei ole, ent torud on seda siiski. Eriti just massiivsel esikahvlil on näha, et ei ole tegemist lihtsalt laia profiiliga. Integreeritud sadulapost on tilgakujuline, nagu ka esikahvel. Et tegemist on siiski grupisõiduramiga, siis olulisi, temporaamile omaseid aerodünaamikalahendusi ei ole. Sellest hoolimata näeb ratas kiire välja ja ka on seda. Kindlasti oskaks Tony Martin siinkohal täiendada
.Disain, iludetailid ja kaal
Disaini koha pealt on Velonia RD01 raamiga vaeva näinud ja "pelotonis" eristub teistest oma julge värvilahendusega. Must-punane-valge vahelduvad omavahel konkreetselt ja puhtalt, suur kiri raamil hakkab kergelt silma ja on kiiresti aimatav.
Iludetailide võiks kindlasti lugeda raamiga ühes tükis olevaid kõripesasid. Ehhki trossid ei jookse raami seest, jätavad nad ühtse ja silma mitteriivava väljanägemise.
Arvestama peab kindlasti seda, et raam on massiivne ja sadulapost on integreeritud. Sellest hoolimata on raami ja kahvli kaal kokku 1450g mõnede kopikatega. Siia juurde ei ole arvestatud sadulaklambrist, mis võib anda kaalulisa ~100-130g. Seega, kui oleks raam klassikalise sadulapostiga, võiks raami kaal jääda julgelt alla 1kg. Üldiselt on raami kaalust palju olulisem liikuvate osade kaal. Seega ei tohiks kindlasti morjendada, et konkurentide raamid kaaluvad alla 900 ja 800 grammi.
Kokkuvõtteks
Velonia näol on tegemist väikese ettevõtmisega, mille plussideks on läbimõeldum tootmis ja disainiprotsess, samuti vahetu suhtlus ostja ja tootja vahel. Miinuseks väiksem tootevalik. See aga annabki võimaluse tekkida omanäolisel brändil, mis on kodumaine - miks mitte eelistada?
RD01 raam on algusest lõpuni läbimõeldud - disain, geomeetria ja hind. Omast kogemusest julgen soovitada sõitjale number väiksemat raami, kui ta seni sõitnud on. Seda muidugi eeldusel, et keha seda kannatab, sest väiksema raami puhul saad kompaktsema ja temposõitudeks/triatloniks aerodünaamilisema sõiduasendi, mõnel aga füsioloogilised ja ealised eripärad seda ei võimalda, sellepärast tasub kindlasti eelnevalt tootjaga läbi rääkida, saamaks parim võimalik lahendus.
Kuna ise keskendun ennekõike temposõitudele, siis on oluline, et raam oleks sobilik ka sellel distsipliinil. Grupisõitudeks pikem lenksupikendus ja ideaalne igapäevane sõiduvahend. Temposõiduks läheb peale 7cm lenksupikendus, lenks maksimaalselt madalale ja sadul kõrgemale ja natuke ettepoole - samuti minu jaoks väga hea sõiduasend. Tegelikult otsisin temposõiduasendit päris pikalt, ent tulemus on hea.
RD01 raam on 2010 aasta mudel ja erineb oluliselt praegusest, RDS02 raamist. Ennekõike just raamitorude ja väheke ka geomeetria poolest. Linnukesed oksa peal on sahistanud, et varsti peaks saadavale tulema ka temposõidu/triatloniraam. Elame-näeme, mida tulevik toob. Fakt aga on, et rattatööstus areneb praegu edasi suurel kiirusel ja pea iga päev. Oluline on arengutega kaasas käia ja ehk tuleb ka Velonia välja mõne uue lahendusega.
Plussid/miinused:
+ Geomeetria
+ Disain
+ Kaal
+ Sobilik temposõitudeks
+ Hind
+ Juhitavus
- Jäikus (väga raputaval teel hakkab korralikult hüppama)
Miinuste osakonda ei saa praegu rohkem punkte panna, sest peale liigse jäikuse ei ole ühtegi täheldanud. Kui neid tulevikus täheldan, siis kindlasti lisan.
PS! Võimaluse tekkimisel linsan ka geomeetriatabeli.