Energiakulu rattasõidul

[press]

Vaatasin stardis seda ratturite massi ja mõtlesin, milline raiskamine
Kogu see punt oleks tulnud panna Turu tänaval rullide peale sõitma ja dünamoga ühendada. Vot oleks olnud roheline energia. Ja ennem maha ei saa, kui 133/69 km ette lööb. Ja mäefinishite ja tuule asemel keeratakse takistust suuremaks. Poleks kukkumisi ega midagi.
Kas pulsoka kasutajad oskavad öelda mitu kilokalorit nad rajal kulutasid? Kui seda annaks kilovattidesse ümber arvestada, oleks huvitav teada TRR "võimsust". Kui mõni füüsikateadmistega isik viitsiks mingi keskmise pealt seda arvestada .

[eedu]

Liida kõikide lõpetajate ajad kokku ja korruta ~500kcal/h. Saad suht täpse kulutatud kcal arvu. Endal kulus 4h sõiduga 2245kcal. Keskmine väntamise võimsus 179W, koos tirri laskmisega keskmine 133W, max 450W. Kui see nüüd on õige siis mina oleks oma väntamisega hoidnud põlevana 133 Watise pirni 4h. 4h x 0,133kW = 0,532kW !? Kas see võib paika pidada??? Lõpetajaid pikal maal 1250 x ~0,6kW = 750kW ??

[tarts]

Liida kõikide lõpetajate ajad kokku ja korruta ~500kcal/h.

Julgen selles matemaatikas sügavalt kahelda. Endal läks siis ~1000kcal/h. Seda alla 4h sõiduga.

[Antti]

Protokollide aegu liites saame 9249h 56m 10s ja veel 650 sajandikku pealekauba. Ümmardame 9250ni.
Arvestades 500kcal/h, teeb see 4,625 Gcal (4 625 000 000 cal). Võttes appi WWW unit converteri saame, et see teeb ~5380kWh energiat.
Keskmine 500kcal/h tundub reaalsem kogu selle massi peale, kui 1000 - arvestagem, et kõik kahe distantsi sõitjad ei laksinud hing paelaga kaelas ...

[eedu]

Energia kulu(kcal) arvestus käib südamelöögi sageduse pealt!!! Jalad seisavad, jalad käivad tühjalt ringi, jalad töötavad jõuga - süda töötab kogu aeg, muutub pulsi sagedus! Järelikult ei saa niimoodi otse kcal-reid wattidesse ümber arvestada. Minu rattal oli peal võimsusandur! Selle mõõdetud tulemuste põhjal tegin ~arvestuse. Isegi kui settingud ei ole päris täpsed, siis viga üle 50% on küsitav. Viga 10-20% loen normaalseks kuna asi on mõeldud kasutamiseks ühel rattal ja ratas on üldjuhul sätitud ühele inimesele sobivaks. Trenni, ilma, raja, teekatte iseloomust sõltuvalt on olnud tulemused erinevad. Seega peaksid tulemused suht õiged olema.

[tarts]

Minu rattal oli peal võimsusandur! Selle mõõdetud tulemuste põhjal tegin ~arvestuse. Isegi kui settingud ei ole päris täpsed, siis viga üle 50% on küsitav.

No sinu arvestused on tehtud ju nii, et sa oled sõitnud 100% aeroobses reziimis. Juhul kui aga korralikult pulss üles ajada, siis toimub kehas ka oluliselt suuremal määral anaeroobseid energiamuundumisi, mis on tegelikult isegi kuni 10 korda ebaefektiivsemad kui aeroobsed energiamuundumised. Tõsi, et pikalt ei kannata anaeroobselt pingutada, seetõttu võib võtta keskmiselt kuni 3 korda suurema energiatarbe anaeroobse töö jaoks.

Kokkuvõttes on raske uskuda, et rahvavõistlusel kõik vaid aeroobses reziimis energiat kulutavad, seega 500 kcal/h on vast ülemõistuse madal miinimum. 1000 kcal/h pole ka mingi utoopia, kui raja peal ei uimerdata. Eks see tõde selgub ainult laboratoorsetes tingimustes. Seni soovitan sul lisada koguenergia arvestustesse ka maksimaalse energiakulutamise lae, siis igaüks oskab ise arvestada kui palju rohelist energiat pühapäeval kaduma läks

[yannakis]

Vähemasti Polari kella jaoks (mis ei ole muidugi täppisinstrument) on pulss ja tarbitud energia selges (kergelt eksponentsiaalses?) korelatsioonis.

Olen ise 84 kg ja tean, et minu jaoks võrdub keskmine pulss 167 hpm 1000 kcal/h. Üle selle kulub rohkem, alla selle vähem (Trennipulsi ~145 hpm puhul kulub kusagil 700-750 kalorit tunnis. )

TRR keksmine pulss oli 156, seega energiakulu u 870 kcal/h, praegu pole kella käepärast, et täpselt üle kontrollida. Arvan, et minu kaal on sõitjatest üle keskmise, kuid keskmine pulss alla keskmise, seega keskmine energiakulu võib tullagi sinna 800 kcal/h peale.

Aga kas on vaja teemat nii peeneks ajada ?

[erikr]

üldiselt võrreldakse siin õunu ja apelsine. pulsokas mõõdab kaudse meetodiga energiakulu. võimsusandur jalgade poolt arendatavat väljundvõimsust. inimene on väikese kasuteguriga masin. hullult toodetakse soojust, lisaks kulub energiat ntx lenksust kinnihoidmiseks, haigete mõtete mõtlemiseks jne.

[tarts]

lisaks kulub energiat ntx lenksust kinnihoidmiseks, haigete mõtete mõtlemiseks jne.

Õige erikr, just praegu tundsin, kuidas higi voolama hakkas

[Antti]

Mina ei kandideerinud mingile absoluutsele tõele enda vastusega, pigem läksin naljaga kaasa ja liitsin/lahutasin natuke.

Ja kalorist kilovatte saab arvutada vabalt. Kilovattunni definitsioon ütleb, et see on energiakogus, mida ühe kilovatise võimsusega seade kulutab ühe tunni jooksul.

1 kcal = 4 185J
1 kWh = 3 600 000J

Siit tuleb välja, et kcal on 4185/3600000 kWh ehk u. 0,0011625 kWh.

Veel edasi minnes, võime ennist saadud tulemust 5380kWh lugeda ka nii, et sajavatise nimivõimsusega pirn põleks 5380x10 h.

See, millise keskmise energiakuluga me arvestame, mind ei huvita. Lihtsalt minu arvutuse põhjal on hea ise endale sobiv number arvutada.

P.S.: Arvutage nüüd, mitu pirni ja kui kauaks saaks põlema energiaga, mis ma selle kommentaari tegemiseks kulutasin?

[tarts]

Selleks, et tõde teada saada pöördusin vana hea http://www.analyticcycling.com/ kalkulaatori poole.

See annab sellise tulemuse, et juhul kui 4h sõitjate keskmine edasiviiv võimsus on 133 W siis 3h sõitjate keskmine edasiviiv võimsus on ~300W

Seega:

• 5h matkajad - 75*5=375Wh
  4h lohed - 133*4=532Wh
  3,5h härjad - 200*3,5=700Wh
  3h ässad - 300*3=900Wh

Põhimõtteliselt saab edasi arvutades nüüd kätte ka suhteliselt ligikaudse kogu edasiviiva võimsuse. Kalorite ja energiakulutamise kohapealt peab aga rõhutama erikr tarkust, et inimese kasutegur on pisike ja ma täpsustan, et lisaks ka väga erinev ning on korrelatsioonis treenituse ja pingutusastmega distantsil.

Kui me räägime energiatootmisest, siis ilmselt on tegemist kõige absurdsema mõtteviisiga üldse, sest juba selle rahvamassi kohale- ja äravedamiseks Tartusse/-st kulus kordades rohkem energiat kui seal seda genereeriti.

Energiakulutamise iseärasused on aga varjus iga osaleja pingutusastmes ning seda ei saa mõõta võimsusanduriga. Siin võib pidada olulisemalt täpsemaks meetodiks pulsoka poolt kasutatavat kaudset meetodit. Võimsusandur näitab antud juhul lihtsalt aiateibaid. Võimsusanduri eesmärk on hoopis teine.

[Mati]

Selleks, et tõde teada saada pöördusin vana hea http://www.analyticcycling.com/ kalkulaatori poole. See annab sellise tulemuse, et juhul kui 4h sõitjate keskmine edasiviiv võimsus on 133 W siis 3h sõitjate keskmine edasiviiv võimsus on ~300W
Seega:

• ...3,5h härjad - 200*3,5=700W/h...

Toetan teooriat praktikaga. Mina oma 3:42 ajaga sain pulsoka järgi keskmiseks võimsuseks 199W

[SK]

Kui me räägime energiatootmisest, siis ilmselt on tegemist kõige absurdsema mõtteviisiga üldse, sest juba selle rahvamassi kohale- ja äravedamiseks Tartusse/-st kulus kordades rohkem energiat kui seal seda genereeriti.
.

Bravo, tarts, tõid selle poindi välja, mis minu küüned juba pikemat aega kukalt kratsima pani - räägitakse "rohelise energia" tootmisest, aga keegi ei maini sadade(või tuhandete) liitrite kaupa põletatud fosiilkütust, mille najal ratturid Tartusse veeresid. Seega on natuke silmakirjalik sellises kontekstis rääkida rattasõidust kui rohelisest energiast, pigem on tegu elitaarse ajaviitega. Eks see ole Eestis üldine teema, et jalgratas on auto lisavarustus, mitte alternatiiv. Ilmselt on sportivaid jalgrattureid Eestis rohkem kui igapäevaseid rattal asjaajajaid, kelle puhul võime rääkida rohelise energia kontekstist.

[viktor54]

meenub, et kunagistel aegadel kui veel tsiviilkaitse tõsine teema oli, siis varjendite põhivarustuse hulka kuulus ka mingine puki otsas ja dünamoga ühendet jalgratas, millega siis elektrikatskestuste korral valgust pidi vändatama. Olen seda ka proovitud vändata ja tollal veel noorema ja härjama mehena üle 15 minuti järjest seda asja küll ringi ajada ei suutnud ja selle punnimisega sai vaid miski maeitea, vast 75w pirni laes hõõguma. Lahja, väga lahja on inimese energiatootlikkus

[kalle_100%]

1000 kcal/h pole ka mingi utoopia

Tuletan igaks juhuks meelde, et:
1000 Kcal = 1162 W/h (Energiakulu ehk mingi aja jooksul hetkevõimsuse hoidmise kulu)
1 hobujõud = 735W (Hetkevõimsus)

Minu kalkulaator näitab (erikri apelsin ehk väljundvõimsus), et kui 95kg mehemürakas aretab 133km-l kiirust 44kmh ja tuult ega tõusunurkasid pole, siis hetke vativärk on 325W.
Arvestamata on oluline parameeter - ratta jõukadu, mis sõltub ratta headusest.

[erikr]

Arvestamata on oluline parameeter - ratta jõukadu, mis sõltub ratta headusest.

ega kettülekande kasutegur ka kiidelda pole.

[tarts]

1000 kcal/h pole ka mingi utoopia

Tuletan igaks juhuks meelde, et:
1000 Kcal = 1162 W/h (Energiakulu ehk mingi aja jooksul hetkevõimsuse hoidmise kulu)
1 hobujõud = 735W (Hetkevõimsus)

Minu kalkulaator näitab (erikri apelsin ehk väljundvõimsus), et kui 95kg mehemürakas aretab 133km-l kiirust 44kmh ja tuult ega tõusunurkasid pole, siis hetke vativärk on 325W.
Arvestamata on oluline parameeter - ratta jõukadu, mis sõltub ratta headusest.

Ei ole veel siin seda asja pikemalt lahti räägitud aga energiakulu (õunad)ongi kulu, mis on vajalik väljundvõimsuse (apelsini)arendamiseks. Inimese kasutegur on parimatel treenitud isenditel ökonoomses reziimis ca 22%. Kehvemini treenitud, pundi keskel või tagapool sprint-tirr reziimis (ja arvestama peaks ka suurema kere tuuletakistust) isenditel on see oluliselt kehvem.

Näiteks õuntest 1162W*22% saab maksimaalselt 255W apelsini. Mis pole sugugi müstiline isegi kui mitte arvestada lihastes ja maksas toimuvaid anaeroobseid tsükleid.

Näide:

• Speed For Given Power
  Speed For These Parameters 9.88 m/s
  Power 255 watts
  Frontal Area 0.7 m2
  Coefficient Wind Drag 0.5 Dimensionless
  Air Density 1.226 kg/m3
  Weight Rider & Bike 99 kg
  Coefficient of Rolling 0.005 Dimensionless
  Slope of Hill 0. decimal

Kiirus 9,88 m/s on 35,6 km/h. Aeg oleks 133 km läbimiseks 3:44 tasasel maal ilma tõusudeta ja üksinda.