Tadpole ratta konstrueerimsie arutelu

[Etsike]

Niisiis, aitab foorumi muidu nillimisest, aeg ära registreerida ja postitada kah oma lugu, alustame siis algusest.
Ehk rattaga sõitmine sai ära õpitud üsna kohe peale käima õppimist ja sellest ajast saati kahele rattale truu olnud. Võistlusspordiga tegelenud pole, küll aga pikkade rattamatkadega. Ja muidu ka rännanud-reisinud rohkem kui mitmed teised, ja sellelegi olen truu siiani. Sees on siis kaks pisikut: vända jõul liikumine ja reisimine, kord koos, kord eraldi. Niigi 24/7 mõlguvad kõikvõimalikud reisiideed peas ja aegajalt saan uusi ja huvitavaid juurde. Nüüd siis aga õnnestus Couchsurfingu vahendusel kohtuda sakslasest rattamatkaja Marcoga ( http://www.berlin-hanoi-2008.com/ ), kes hetkel viibib Tartus ja on siin mõned päevad veel külmavangis. Eniveis, temaga olen palju vestelnud ja arutanud kõikvõimalikke rattamatka puudutavaid tegureid millega ta on kokku puutunud. Ja nüüd on lõppkange kihk veres isegi minna rattaga reisile sel suvel umbkaudse ja esialgse suunaga Gruusiasse. Ratas mida tema kasutab hakkas mulle muidugi kohe meeldima (eks ta hoiatas mind kah selle eest), "tavalised" rattad on ka head aga ülipikki otsi mul nendega sõita ei meeldi, mugavust on tarvis ja seda kolmerattaline tadpole tüüpi ratas pakub. Tadpole ratastega on üks peamine häda, kõige lahjema uue mudeli saab kätte 1200-1500 taala/euro eest, mida on aga minu arvates jalgratta eest liigpalju. Ja kasutatult neid ka ei liigu, seepärast liikus muidugi mõte ise ehitamise suunas. Rattaid olen hulgem ehitanud, eriti perioodil kui elasin Barcelonas ja sai igapäevaselt squat-bikeworkshopides ehitamas käidud, mitte ei pannud niisama algosadest tavalisi rattaid kokku vaid sai tehtud kõikvõimalikke eriskummalisi kahe ja kolmerattalisi. Aga kus häda kõige suurem seal abi kõige läheb ja selle abimehe nimi oli seekord Google. Natuke otsimist ja uurimist ning olingi lehel http://www.atomiczombie.com/product-streetfox.htm Sealt siis maksin-downloadisin ehitusjuhendi ja lugesin läbi. See oli siis eellugu, asume nüüd siis asja juurde, mispärast ma teema üldse tegin.
Nimelt omale kogemusele ja ehituspraktikale tuginedes arvan, et sel pildidel kujutatud StreetFox-il on mõningaid puudusi, eelkõige ei ole need väikesed BMX-i esirattad mulle mitte meelejärgi, väiksema veeretakistuse nimel eelistaks ma märksa suurema läbimõõdulisi ja kitsama profiiliga rehve. Siitkohalt aga küsimus, kui palju kodaraid läheb tüüpilisematele BMX-i esijooksudele ja palju tüüpilisematele 26"/28" linnaratta velgedele? Samuti ei meeldi mulle piltidel olev iste aga selle asemele nuputab ise välja midagi mis pakub paremat tuge. Samuti on oodatud kõikvõimalikud muud ideed, kommentaarid ja parandusettepanekud.

[Rivo]

No ma ei tea...sellise..."kärakaga" riigist riiki sõitma
Pigem ikka korralik matkaratas, kuhu saad külge aretada erineval hulgal erineva suurusega kotid jmt.

Selle kolmerattalisega võid sopsus peaga jaanipäevale sõita, aga pikemaid otsi tasuks ikka teha sihtotstarbelise vahendiga (mõeldes ikka jalgrattale)

[erikr]

No ma ei tea...sellise..."kärakaga" riigist riiki sõitma
Pigem ikka korralik matkaratas, kuhu saad külge aretada erineval hulgal erineva suurusega kotid jmt.

Selle kolmerattalisega võid sopsus peaga jaanipäevale sõita, aga pikemaid otsi tasuks ikka teha sihtotstarbelise vahendiga (mõeldes ikka jalgrattale)

think out of the box.

[Rivo]

No ma ei tea...sellise..."kärakaga" riigist riiki sõitma
Pigem ikka korralik matkaratas, kuhu saad külge aretada erineval hulgal erineva suurusega kotid jmt.
Selle kolmerattalisega võid sopsus peaga jaanipäevale sõita, aga pikemaid otsi tasuks ikka teha sihtotstarbelise vahendiga (mõeldes ikka jalgrattale)

think out of the box.

Millegipärast tuleb meelde kunagine lastesaade "Vandersellid" - kes liikusud kah, ühest kohast teise vägagi mugava asjandusega. Minu "boxilik" mõtlemine piirduski ennatlikult kiiruses, mitte vast nii palju mugavuses. Kellele mis, minul vahet pole. Isiklikult sellist asjanust prooviks heal juhul Vembu-Tembu Maal, kus lapsed niisama hullavad, naiska kõrbeks päikse all ja endal midagi targemat teha poleks.

[KaupoR]

Rivo, 24h sõita on kõva sõna aga see pole Berliin - Hanoi!

[Etsike]

No ma ei tea...sellise..."kärakaga" riigist riiki sõitma
Pigem ikka korralik matkaratas, kuhu saad külge aretada erineval hulgal erineva suurusega kotid jmt.

Pmst, kui sellise "käraka" juba valmis aretad, siis kottide sinna külge aretamine on kõige väiksem mure. Eniveis olen ma vähese varandusega reisija, backpackerina mahtus 10kg sisse kõiks eluks hädapärane, rattale võib vabalt 20-30kg paigutada kui vaja, tagumine ots on sel ju 100% pärit tavarattalt, sinna pakiraam peale ja kotid külge. Muidu Marco kasutab eraldi 2-rattalist treilerit, aga eks tal ole 70kg kraami kah, mille hulgas on hulka ebavajalikku.

pikemaid otsi tasuks ikka teha sihtotstarbelise vahendiga (mõeldes ikka jalgrattale)

See ongi ju jalgratas, kolmerattaline jalgratas. Mis pikkadeks rahuliku tempoga sõidetavateks otsadeks just kõige sobilikum.

[kaarelk]

pigem matkamise seisukohast selline küsimus: kas taoline ratas liikluses veel vähemalt 10 x eluohtlikum pole kui tavaline kaherattaline. nägin eelmine nädal copenhageni ülimalt rattasõbralikus liikluses üht tüüpi recumbent`iga ja tundus , et kui ta kohe auto alla ei peaks jääma sõidab talle mõni kaasrattur lähimate minutite jooksul selga. tänavaliikluses on see ju sisuliselt nähtamatu. muidugi kõiksugu lipud ja helkurid võivad asja mingil määral parandada, aga ikkagi tundub asi liiklemiseks äärmiselt väheturvaline.

[Etsike]

Vastab tõele, vähemärgatav on küll. Tihe liiklus pole kunagi parim koht kuhu rattaga ronida ja enda nähtavaks tegemine on väga oluline.

[ÖinePatrull]

Tavarattaga on ju nii, et mida rohkem ettepoole küürus oled (maanteeratta oinaraud-lenksul näiteks), seda suurem jõud jalgade kaudu pedaalidele rakendub. Seesugune lamamistooli-asend aga on risti vastupidine. Kas tõesti on niimoodi mugavam pikki distantse läbida?

[Villem T]

Tavarattaga on ju nii, et mida rohkem ettepoole küürus oled (maanteeratta oinaraud-lenksul näiteks), seda suurem jõud jalgade kaudu pedaalidele rakendub. Seesugune lamamistooli-asend aga on risti vastupidine. Kas tõesti on niimoodi mugavam pikki distantse läbida?

Väga pika maa läbimise puhul ei ole eriti oluline suurt jõudu kiirelt kätte saada. Aerodünaamika on olulisem.
Ma mõtleks rohkem sellele, et kui teed on super kehvad võib rattad ühes reas sõitmisel olulisi eeliseid olla (vannisuuruste aukude vahel laveerides näiteks). Ja Tadpole'i konstrueerimise energia võib suunata üherattalise haagise tegemisse.

[Rivo]

Rivo, 24h sõita on kõva sõna aga see pole Berliin - Hanoi!

Andke mulle see aeg ja muud võimalused - no problemo

[ÖinePatrull]

Vähemalt on see Marko andnud põhjuks järjekordseks meediakajastuseks alatooniga "no vaadake misukesed ullud need ratturid on!".

http://www.postimees.ee/?id=78302

Kuigi... Osaliselt vist tuleb nõstudagi. Ma ei vahetaks sadulas istumist ja ratta valitsemise tunnet elu sees sihukese kärus lösutamise vastu.

[Soobel]

Ma olen teemat põgusalt uurinud pika aja vältel, tegudeni pole aga jõudnud.

Ja mida ma panin tähele kõnealuse tänavarebase ja etsikese mõtete koha pealt: nendel trikiratta ratastel seal on oma põhimõte, nimelt ei pea tavaratta rattad külgjõududele vastu, kuna neile külgjõudusid peaaegu ei mõjugi, kuna tavaratas kallutab kurvis. Nii et kui tahad sinna suuremaid rattaid alla saada, siis pead vaatama hoopis invatemaatikasse ja ratastooli rummusid ja kodaraid vaatama. Või mine tea - äkki tandemikodaratega rattad peavad vastu. Nii et ma arvan, et tavalised võidukarattad hävivad selle all kaunis kähku.
Muidugi on probleemsed sõlmed ka esimesed käändteljed selle ühe külje kinnitusega, samuti tekitab küsimusi, kuidas esirattad võrdselt pidurdama saada ilma, et nad sind põõsasse või auto alla hakkaks kiskuma. Konkreetsel riistapuul paistavad lenksud ka kuidagi kiduravõitu, endal tekkiks küll tahtmine nende kangide külge rippuda (et mitte istet pidi üles libiseda) ja mõnuga sõtkuda. Ei usu, et nüüd väntamisjõust seal niiväga puudu tuleb. Harjumise asi rohkem.
Seda räägitakse ka, et kui korra sellisesse istuda, siis maha enam ronida ei taha - mugav pidi olema.

[Etsike]

Sai ka uuritud, ning jõutud samale järeldusele, et jutt esirataste tugevuse kohta vastab täitsa tõele. See pidurdamise teema nõuab ilmselt ohtrat seadistamist-võrdsustamist, peamine vast, et ratas suurematelt kiirustelt ei blokeeruks, sest siis kaob ka juhitavus teadupärast. Üle nipli käimise ohtu sellega ei tohiks olla.

[raamimurdja]

ka tuuletakistus suureneb suuremate rataste puhul ja tõenäoliselt rohkem, kui veeretakistus vähenemist loota on.

[Etsike]

Sai veel hulgem mõtte- ja uurimistööd tehtud ning plusse-miinuseid kaalutud ja otsustasin kaherattalise pika teljevahega istmeluse lenkuga recumbenti (lwb uss recumbent) kasuks, selline on kergem, kiirem ja suurematel kiirustel stabiilsem, kuid samas madala raskuskeskme tõttu tahab tasakaal harjumist saada, samuti aeglasel kiirusel sõitmine. Doonor-ratas on kah soetatud, sellelt saab enamiku vajalikke detaile kätte.
Lõpptulemus oleks siis midagi sellist mõningate väieste erinevustega.

[Soobel]

Sellega seoses tuli meelde kunagi nähtud esiveoga selline lamamisratas. Oli tehtud Saljudi raamile, iste oli seal all keskjooksu kandis ja istme seljatugi sadulavarre najal, kahvli külge oli keevitatud veel teinegi, tagumine kahvel ja vändapaar oli ees püsti. Kustkandist lenks käis, ei jäänd meelde. Igatahes kunagi pubeeas sõitsime sõpradega ja nägime, kuidas miski 50-ne kõhuga vanamees, bufaika seljas ja kartulikottid kahelpool tagumist ratast loksumas, sõitis meist mööda. Proovisime ka järele põrutada, aga saime paraja egolaksu - vanamees oli püüdmatu. Ei mäleta ka, pidime siis vist miskite desnadega siputama, meestekate ja turistide koha pealt olnuks liiga ebaloogoiline, et selline vana meile nõnda posti pani.

Siis kaalusin mõtet aretada Husqvarna naisteka raamile analoogne riistapuu, mõõtsin isegi juppe juba välja. Aga polnud keevitust. Kui sain keevituse, siis oli jällegi tuhin möödas. Seejuures mõõtsime välja isegi sellise nüansi, et kui taha pakiraami piirkonda veel teine iste teha, saanuks kaheveolise tandemi - eesmise istme alune keskjooks olnuks segamatult vändatav. Hiljem olen ikka mõelnud katsetada, kuidas sellise agregaadi juhitavus ja püstivus on, kui mugav oleks sõita rattaga, millel väntad sama ratast, mida juhid. Aga pole viitsind keevitust kätte võtta.

Istmete koha pealt: huvitav, kuidas passiks sellisele trammi plastmassiste? (ilmselt hilinenud küsimus, kuna Tallinna trammidelt on kõik need punased pissuaarid ammu prügimäele visatud ja pehmete istmetega asendatud)

[cowrider]

Jalgratast tuleb valida ikka sõidustiili ja sõidutingimuste järgi. Tadpole ja muude ratastegas n+x km sõitmise kogemus on olemas. Igal jalgrattal on omad eelised. Minu jaoks tähendab rattaga matkamine enamasti ka halbasid teeolusid (kruus, rööpad, augud, pesulaud, liiv, kitsas rada jne) ning sellistes pole paraku kolmerattalisega üldsegi praktiline. Sama kehtib ka tolle pika teljevahega ratta kohta (halbades oludes problemaatiline). Nende kahte tüüpi ratastega sõitmine eeldab suhteliselt häid teid ning nendel radadel õigustavad need end igati. Kolmerattalisega on ka väga mõnus tõuse võtta, kui on õige ülekanne, samal ajal võid näiteks SLR fotoaparaadiga pilte teha

Kui tadpolega matkama minna, siis tuleb valida sobilik trass, pagas pannakse tavaliselt järelhaagisele või istme taha. Nähtavuse jaoks pannakse rattale lipuke külge ning ei ronita igale poole. Kui amortisatsioon vastab teeoludele, siis on sõita väga mõnus. Näiteks Greenspeed GTO raputab ikka hullult ja mina läheksin tollega ainult siledale asfaldile.
On ka vedrustusega variante. Kui juba kolmerattalist matkamiseks valida, siis pigem mõni kõrgem variant.

Samas osa inimesi matkabki ainult ilusatel teedel, sööb restoranides ja ööbib hostelites.

Selle pika teljevahega variandi eeliseks on stabiilne suunahoidmine, aga radu tuleb hoolega valida, kuigi mitte nii piinlikult kui tadpole puhul. Mida madalam raskuskese, seda mõnusam on sõita (va tõusudel), kui just kliirensiga küngastel/aukudes/rööbastes probleeme ei teki. Pikk raam mõjub ka omamoodi amortisaatorina, seega esivedrustust pole tarvis. Pöörderaadius on väga suur ning nikerdamine või rongi ronimine on problemaatiline (kui üldse võimalik). Paraku on raskus liiga taga ja seega tagajooksul on suur koormus, ka pidurdamisel.

Halbadel teedel matkamiseks on minuarvates kõige praktilisemad CWB tüüpi variandid. Kui tahad pikemalt arutada, siis võta ühendust. Samas ka Internet on sedalaadi infot täis.

Tasakaalu hoidmine on omaette teema ja kui tasakaal kaob, siis pole suurt midagi teha, et kontrolli tagasi saada, sest keharaskust istmes eriti oluliselt ringi ei paiguta.

Tavarattaga on ju nii, et mida rohkem ettepoole küürus oled (maanteeratta oinaraud-lenksul näiteks), seda suurem jõud jalgade kaudu pedaalidele rakendub. Seesugune lamamistooli-asend aga on risti vastupidine. Kas tõesti on niimoodi mugavam pikki distantse läbida?

Ise ka usud, mida kirjutad? Punane auto on kiirem kui sinine?
On ikka paks vahe, kas jala sirutamisel on sul selg vastu fikseeritud pinda (seljatugi) või kõõlud esiratta otsas Lamarattaga on just oht oma põlved sedasi ära rikkuda. MNT/MTB otsas tõukad ju ennast ratta seljast minema, kui kätega kinni ei hoiaks. OK, teine jalg samal ajal tirib, aga sellegipoolest on jõu edasiandmise seisukohast oluline, et jõud ei läheks ratturi keha liigutamisele. Seetõttu on ka võistlusrataste istmed pehmendusteta ja vastava profiiliga, et keha istmes ei libiseks. Matkaratastel on rõhk mugavusel ja ventilatsioonil.

Mis aerodünaamikasse puutub, siis see annab efekti kiiresti sõitmisel ja selle kiiruse saavutamiseks tuleb enne vaeva näha. Lamarattaga isegi rohkem kui tavarattaga, sest lamaratas on sama klassi tavarattast raskem ning samuti on tavaliselt kett oluliselt pikem/raskem. Väiksemate jooksude puhul on ka veeretakistus suurem. Seega loeb tervik.

[Soobel]

Mind huvitas veel nende imerataste reisikiirus vs tavarataste oma. Eeskätt siledail maanteedel, mitte nurgatagustes ukerdades. Aerodünaamika koha pealt peaks teoreetiliselt nagu suurema kiirusega sõita kannatama? Ja kui lamamisratas juhtub tandem olema, siis vist ei pakuks tavaratas enam konkurentsi?

Istme ventilatsiooni koha pealt võib vist trammi punased plastmasspliud ära unustada...

[cowrider]

Kiirus sõltub sellest, kuidas vändata jõuad/tahad, aga kui sõitu nautida siis ju ei vänta raske rauaga. Matkamisel on eeliseks pigem energia kokkuhoid, kui suurem kiirus. Laskumistel pidurdad hoo nagunii turvalisemaks ja seega läheb aerodünaamika raisku. Pärast päevateed ei ole laagris nii väsinud kui tavarattaga matkates. Sa tahad mingit numbrit? Noh, võib olla 20km/h päeva keskmise asemel oleks 25km/h päeva keskmine, kui rahulikult sõita. Või siis 30 km/h asemel 35 km/h. Tegelikult ei ütle need numbrid muud, kui et lamaratas on enamasti kiirem kui MTB. On ka kehva aerodünaamikaga lamarattaid -- oleneb milleks need mõeldud on. Kui palju kiirem sõltub sajast pisiasjast ja sel teemal on Internetis palju teoretiseeritud. Üks on kindel, rattur on oluline.

Erinevate lamarataste tüüpide aerodünaamika on väga erinev ja matkarattad ei ole nii aerodünaamilised kui võidukad. Ma oletan, et matkalamaratta aerodünaamika on umbes MNT omaga sama. Kui kotid ka peale panna, siis see mõjub oluliselt. Laskumistel on järgi proovitud, isegi turvalipp pidurdab hoo maha.

Sellegipoolest näiteks 40 km ots, ütleme Laulasmaa-Tallinn, on isegi treenimata ratturi puhul tavalise lamarattaga oluliselt vähem väsitav ja seejuures ka kiirem kui MTB rattaga (sama ratturi varasemad sõidud). Vastu tuult sõites on vahe ilmselt veelgi suurem, sest siis pingutab ka suvaline rattur rohkem kui tavaliselt. Samas kui trassile satub rohkelt tõuse, siis see on väsitavam (ratas ju oluliselt raskem kui MTB või MNT). Samas treenitud rattur on MTB või MNT seljas ilmselt kiirem, sest treenimata ja nautiv rattur sõidab tavaliselt rahulikus (aeglasemas) tempos.

Ventilatsiooni kohapealt on vast kõige parem spetsiaalne toruraamistiku vahel olev võrk, kuid see on ka pehme, ehk teisisõnu läheb pedaalimisel osa jõudu kaduma. Eks see istmeteema ole sama pikk jutt nagu sadulateemagi

Tandemiga on jah veel omaette teema, aga paraku on enamik kaherattalisi tandemeid sellised, et ainult ees istuja on recumbent ja tagumine peab ikka sadulas kannatama. On ka seljad koos variante. Matkamisel tuleb veel järelkäru ka taha. Viierattaline tandem oleks ilmselt juba midagi eriti lahedat

Huvitav on see, et kui lamaratastest rääkida, siis inimesi huvitab enamasti see, kui kiiresti see sõidab. Rattamatkal ei ole suurem kiirus enamasti oluline, sest ümbritseva nautimiseks on sobilik kiirus 15 km/h, maks 20 km/h. Üle selle on kihutamine. Kui on kiire või on ebameeldiv ümbrus (tiheda liiklusega trass), siis on muidugi põhjendatud ka kiiremalt kulgemine.

[zuboe]

Tegin hiljuti ühe sellise valmis:
https://picasaweb.google.com/pahapolly/Tricykle
Esirattad 20",tagumine 26",
21 käiku,ketaspidurid,
kokkupandav,
kaal 25 kg

Sõidan sellega enamasti Võru ümbruses

[pärnu rattur]

Selle kasutaja all on ainult üks basstrummi kardaan näha . Muuda ikka teistele ka nähtavaks

[zuboe]

Tegin asja korda.....

[zuboe]

Mõtlesin selle ratta müüki panna sest ehitan teist peaaegu samalaadset sõiduriista veel..

[zuboe]

Panin segast-ratas ei kaalu mitte 25 vaid 15 kg.

[pärnu rattur]

Kas sõites on tunda ka aerodünaamilist eelist(e. keskmine kiirus kõrgem) või töötavad pikk kett ja raske ratas sama palju vastu?

[zuboe]

Eeliseid on tunda siiski istumise mugavuse koha pealt ja ka kõhulihased saavad rohkem koormust kui tavarattaga.
Pikemale matkale läheksin siiski kolmerattalisega..

[zuboe]

Nokitsesin tave jooksul veel 2 ratast:
Pildid:https://picasaweb.google.com/pahapolly/ ... 7791725698

[zuboe]

Tšehhis toodetakse selliseid ka:
http://www.azub.eu/CZ/azub-tricon-foldi ... ent-trike/

[Henno]

Mind huvitas veel nende imerataste reisikiirus vs tavarataste oma. Eeskätt siledail maanteedel, mitte nurgatagustes ukerdades. Aerodünaamika koha pealt peaks teoreetiliselt nagu suurema kiirusega sõita kannatama? Ja kui lamamisratas juhtub tandem olema, siis vist ei pakuks tavaratas enam konkurentsi?

Istme ventilatsiooni koha pealt võib vist trammi punased plastmasspliud ära unustada...

http://www.eok.ee/content/rattagondliga ... li-kiireim

siin on üks vana lugu lamamisratta sõidukiirusest, foorumis on selle kohta eraldi teema ka - viewtopic.php?f=11&t=6770&hilit=n%C3%B5lvaku+juhtum