Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
kui rääkida neist auklikest tänavatest siis minu meelest võiks veel oodata. märtsi lõpp ja aprill toovad alles lõplikud kahjustused esile. talvel niikuinii ei lapita. a linnapea võiks destruktiivse poliitika asemel jah hakata sügiseks hääli ostma lubadustega teeremontidest ja need ka loomulikult ellu viia.
Kui teha sellist teede-ehitust nagu Savka üle-eelmiste kohalike omavalitsuste valimiste eel, siis see võiks küll olemata olla. Tema nimelt kattis praktiliselt kõik tallinna teed-tänavad õhukese asfalti kihiga, kus needsamad augud, mis olid olnud sel enne asfalteerimist, haigutasid ka umbes kolme kuu pärast. Pappi läks kõvasti, saadikukohti saadi kah, kuid tänavate olukord ei paranenud. Või sama mehe repertuaarist tuleb ju ka Lasnamäe kanali pikendus kuni Peterburi teeni. Kuuldavasti sinna samma kohta tuleb 2-3 aasta pärast mitme tasandiline ristmik ning sellest konkreetsest teest ei jää midagi alles, kuid kõva papp on sinna juba kulutatud ja kõik lasnamäelased kummardavad Savisaart nii et vähe pole. Muidugi see viimane näide võib olla ka väheke ülekohtune, sest eestis on ikka kombeks nii, et ajutised asjad võivad kesta kauem, kui nii mõnigi alaline ehitis. Kuid elame-näemeerikr kirjutas:a linnapea võiks destruktiivse poliitika asemel jah hakata sügiseks hääli ostma lubadustega teeremontidest ja need ka loomulikult ellu viia.
-
- Rattur
- Postitusi: 25
- Liitunud: 30. 07. 2004. 19:54
Räägin oma loo sügisel Pärnu linna tänavatel.
Sügisel Pärnus olles tarisin ka oma vokki sinna ja käisime sõbraga maad mõõtmas, kuna rattaga polnud enne Pärnu tänavaid sõitnud tuli meil pidevalt kogeda uusi ja huvitavaid juhuseid aukude ja auklike tänavatega.
Ühel vihmasel sügisesel päeval sõitsime mööda Riia mnt-d linna poole, et väike tiir teha ja mõned kiirendused foori all, suhteliselt jube on mööda Riia mnt. linna sõita autodega ühel real, sest nad kohe vägisi rammivad suu nii teeäärde kui võimalik ja siis katsu neist aukudest ja kaevukaantest üle ja ümber saada, kui ühelpool on äärekivi ja teiselpool rekka, siis mingil hetkel otsustasin pöörata kõnniteele, kuid seal alles seikluste rada algas. Vihmatõttu olles juba läbi märjad, siis uhasime me sõbraga juba mõnuga mööda lompe, sest märjemaks saada oli võimatu. Kusagil Riia mnt. ääres Kanopoli või mingi taolise nimega poe lähedal läksin ühe lombiga haneks, vesi paistis madal, kuid auk oli suur ja lõi lenksu risti ja minu sadulast, kelladega vastu toru, maadlesin veel tükk aega rattaga, nagu mongol hobuse seljas, enne kui sõiduasendi tagasi sain. Ise ka imestasin, et püsti jäin ja nii hästi läks, kuid sõber naeris pisar silmas, sest seljatagant olevat see eriti koom vaatepilt olnud. Loo moraal on see, et vaga vesi sügav põhi
Ühesõnaga Pärnu tänavad on jubedas seisus ja pimedas sõitmine on veel omaette jube kogemus. Ootan juba huviga kevadet
Sügisel Pärnus olles tarisin ka oma vokki sinna ja käisime sõbraga maad mõõtmas, kuna rattaga polnud enne Pärnu tänavaid sõitnud tuli meil pidevalt kogeda uusi ja huvitavaid juhuseid aukude ja auklike tänavatega.
Ühel vihmasel sügisesel päeval sõitsime mööda Riia mnt-d linna poole, et väike tiir teha ja mõned kiirendused foori all, suhteliselt jube on mööda Riia mnt. linna sõita autodega ühel real, sest nad kohe vägisi rammivad suu nii teeäärde kui võimalik ja siis katsu neist aukudest ja kaevukaantest üle ja ümber saada, kui ühelpool on äärekivi ja teiselpool rekka, siis mingil hetkel otsustasin pöörata kõnniteele, kuid seal alles seikluste rada algas. Vihmatõttu olles juba läbi märjad, siis uhasime me sõbraga juba mõnuga mööda lompe, sest märjemaks saada oli võimatu. Kusagil Riia mnt. ääres Kanopoli või mingi taolise nimega poe lähedal läksin ühe lombiga haneks, vesi paistis madal, kuid auk oli suur ja lõi lenksu risti ja minu sadulast, kelladega vastu toru, maadlesin veel tükk aega rattaga, nagu mongol hobuse seljas, enne kui sõiduasendi tagasi sain. Ise ka imestasin, et püsti jäin ja nii hästi läks, kuid sõber naeris pisar silmas, sest seljatagant olevat see eriti koom vaatepilt olnud. Loo moraal on see, et vaga vesi sügav põhi
Ühesõnaga Pärnu tänavad on jubedas seisus ja pimedas sõitmine on veel omaette jube kogemus. Ootan juba huviga kevadet
Alles alustasin, kuid sõtkun, nagu jaksan. Vott nii!!!
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Sõitsin täna üle pika aja Pärnu maanteed pidi kesklinna poole üle Liivalaia risti. Kurat, pidin sadulast minema lendama, sest Liivalaia tänava autorööpad olid juba oma 15cm sügavaks kaevunud! Uskumatult karm!
mustal taustal helendab must vari
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Ma ei tea, kas kaaskannatajad ka on märganud, aga viimase talve puhul on mulle Tallinnas silma hakanud tänavapuhastamise uus omapärane metoodika: Kui lumi on maas, siis lumesahad sõidavad, sahad kikkis, ega lülla lund, puistavad vaid soolaliiva tagant välja. Kui sulaks läheb, siis lohistatakse sahkasid mööda märga asfalti, poolvedel pori lükatakse tänavaäärde. Eile sõitsin koju ja avastasin õudusega, et porikiht Liivalaia rattaradadel on juba tulbi 2cm paks! Ja öiste töölesõitude juures pole ma sel talvel lordagi märganud ei kopplaadureid ega kallurautosid lumehunnikuid likvideerimas. Kas siis tänavu settib kõik see jama, mis varem kalluritega tühermaale sulama veeti, kevadeks tänavaile?
Varakevade elab veel üle, kui kummisäärikud on põlvini, pääseb koju pükse pesematagi. Aga mis siis saab, kui tulevad maikuu kuivad ja kõik see jama kevadtuultes soolaliiva ja kummitolmu samuumideks tõuseb? Kas siis peab keemiaülikonnaga sõitma, gaasimask peas, või aitab ka ujumisprillidest ja respiraatorist? Või peab selleks ajaks sootuks autopedestuma?
Varakevade elab veel üle, kui kummisäärikud on põlvini, pääseb koju pükse pesematagi. Aga mis siis saab, kui tulevad maikuu kuivad ja kõik see jama kevadtuultes soolaliiva ja kummitolmu samuumideks tõuseb? Kas siis peab keemiaülikonnaga sõitma, gaasimask peas, või aitab ka ujumisprillidest ja respiraatorist? Või peab selleks ajaks sootuks autopedestuma?
mustal taustal helendab must vari
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Tere. Minu arvamus Eesri Vabariigi jalgratta teedest on üsna nigel. õigemini need polegi rattateed vaid kõnniteed kus on lubatud jalgrattaga sõita.
Rattur ei sega autojuhti, kui autojuhil on möödumiseks piisavalt ruumi.
Jalgratta tee peab asuma asulasisesel teel autoteega samal tasapinnal. Näiteks autotee laius ja siis poolteist meetrit laiemaks teha mõlemalt poolt tänavat. Need poolteist meetrit tuleb teisvärvi värvida, et autojuhil ei oleks vähimatki võimalust arvata, et tegu on autoteega. Jalgratta tee peab kindlasti erineval tasapinnal kõnniteest, et ka jalakäija mõistaks, et tegu pole kõnniteega. Need lapsed kellel ei ole tehtud rattaluba, võiksid sõita kõnniteel, teised kellel on juba antud teadmised liiklusest peaksid liiklema jalgratta teedel. Kui asulas on kaks või enam ühesuunalist rada siis peaks olema eraldatud rattatee sõiduteest väikeste betoon muhkudega või samalaadsetega. Ja asulavälisel teel kus ruumi on ja kiirused suuremad siis peaks rattatee olema kindlasti olema eraldatud muru või kruusa ribaga ja sellel teel võivksid saada käia ka jalakäijad, sest seal neid palju pole.
Või , mis Teie arvate?
Rattur ei sega autojuhti, kui autojuhil on möödumiseks piisavalt ruumi.
Jalgratta tee peab asuma asulasisesel teel autoteega samal tasapinnal. Näiteks autotee laius ja siis poolteist meetrit laiemaks teha mõlemalt poolt tänavat. Need poolteist meetrit tuleb teisvärvi värvida, et autojuhil ei oleks vähimatki võimalust arvata, et tegu on autoteega. Jalgratta tee peab kindlasti erineval tasapinnal kõnniteest, et ka jalakäija mõistaks, et tegu pole kõnniteega. Need lapsed kellel ei ole tehtud rattaluba, võiksid sõita kõnniteel, teised kellel on juba antud teadmised liiklusest peaksid liiklema jalgratta teedel. Kui asulas on kaks või enam ühesuunalist rada siis peaks olema eraldatud rattatee sõiduteest väikeste betoon muhkudega või samalaadsetega. Ja asulavälisel teel kus ruumi on ja kiirused suuremad siis peaks rattatee olema kindlasti olema eraldatud muru või kruusa ribaga ja sellel teel võivksid saada käia ka jalakäijad, sest seal neid palju pole.
Või , mis Teie arvate?
Viimati muutis Aciano, 08. 02. 2009. 09:38, muudetud 1 kord.
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Vabandust.
Kirjutasin pealkirjast mööda.
Lugesin postitusi ja see kiskus kaasa:D
Kirjutasin pealkirjast mööda.
Lugesin postitusi ja see kiskus kaasa:D
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Kuulub rohkem teemasse teede olukord titevankrite ja turukärude vaatevinklist.
Nimelt tehti meitel Metsakooli ristmikul kapitaalremont. Viimaste aegade rõngaiharais tuultes ikka seesama ringliikluspõhine rõngasristmik. Uhkete ohutussaartega ja puha. Ja kohe algul püüdsid pilku tublid 10sentimeetrised äärekivid. No siis sai Postimeest loetud ja ka Tallinna teede teemalisi artikleid ka loetud, paar korda ilkusin ka kommentaariruumis nendesinaste 10-sentimeetriste äärekivide üle stiilis "...lootkem et remonditavale Lauteri tänavale igale poole Kreutzwaldi ja Laulupeo ristmikesse rõngaid ei ehitata, asfalditasapinnalisi äärekivisid on narr loota..." ja näide Metsakooli ristmiku näol kohe kõrvale.
Ei pretendeeri küll põhjus-tagajärg seose algatajaks, aga paar päeva tagasi nägin, et tööpoisid olid vastseltpaigaldatud äärekivid uuesti lahti harutanud ja tuttuue asfaldi lõhki lõiganud ja tegelesid usinalt äärekivide langetamisega. No ei saa aru, mis kuradi tehnoloogiline iseärasus sunnib teeehitajaid niimoodi ajusid keppima selle asemel, et juba eos ehitades kõik kõrgused normaalselt panna ja ühe korraga asi valmis ehitada. Ja niimoodi võetakse tuttuus objekt vastu, asfalt juba äärekivide juurest lapitud-kraabitud?
Ja tegelikult tehakse niimoodi praktiliselt igal pool! (mis ikka viriseda, seegi suur samm, et nad neid äärekivisid üldse langetavad)
Samas jälle pole me enam nõukogude liidus juba pea 19 aastat.
Nimelt tehti meitel Metsakooli ristmikul kapitaalremont. Viimaste aegade rõngaiharais tuultes ikka seesama ringliikluspõhine rõngasristmik. Uhkete ohutussaartega ja puha. Ja kohe algul püüdsid pilku tublid 10sentimeetrised äärekivid. No siis sai Postimeest loetud ja ka Tallinna teede teemalisi artikleid ka loetud, paar korda ilkusin ka kommentaariruumis nendesinaste 10-sentimeetriste äärekivide üle stiilis "...lootkem et remonditavale Lauteri tänavale igale poole Kreutzwaldi ja Laulupeo ristmikesse rõngaid ei ehitata, asfalditasapinnalisi äärekivisid on narr loota..." ja näide Metsakooli ristmiku näol kohe kõrvale.
Ei pretendeeri küll põhjus-tagajärg seose algatajaks, aga paar päeva tagasi nägin, et tööpoisid olid vastseltpaigaldatud äärekivid uuesti lahti harutanud ja tuttuue asfaldi lõhki lõiganud ja tegelesid usinalt äärekivide langetamisega. No ei saa aru, mis kuradi tehnoloogiline iseärasus sunnib teeehitajaid niimoodi ajusid keppima selle asemel, et juba eos ehitades kõik kõrgused normaalselt panna ja ühe korraga asi valmis ehitada. Ja niimoodi võetakse tuttuus objekt vastu, asfalt juba äärekivide juurest lapitud-kraabitud?
Ja tegelikult tehakse niimoodi praktiliselt igal pool! (mis ikka viriseda, seegi suur samm, et nad neid äärekivisid üldse langetavad)
Samas jälle pole me enam nõukogude liidus juba pea 19 aastat.
mustal taustal helendab must vari
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Täna peale keskööd oli Pärnamäe teel Kloostrimetsa tee ja Narva mnt vahel täielik pimendamine. Endal oli küll töötav esituli olemas, aga vastutulev MTBiker ilmus pimedusest üsnagi ootamatult. Erinevalt kokkuhoidvast K-pealinnast paistab kevadpealinnal raha jätkuvat, kell 6 põles tänavavalgustus täies hiilguses.
Train hard, live strong!
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Natuke lugemist vihmaseks päevaks: http://www.citypaper.net/articles/2009/ ... iladelphia
Viide lingile Priit Salumäelt.
Viide lingile Priit Salumäelt.
Train hard, live strong!
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
mustal taustal helendab must vari
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Paistab, et teema püstitamisest möödunud ajavahemiku jooksul on linnaisadel ja muudel juhtidel kadunud huvi asja vastu ja tehakse vähikäike. Mulle pole arusaadav, kuidas hakkab toimuma Ülemiste viadukti, nn vabadussilla, ületamine jalgrattaga - jalgrattatee laius on 10cm.erikr kirjutas:Teema vastu on huvi tundnud nii Maanteeamet kui ka SLÕhtuleht.
Eesmärk on koondada siia teemasse korrektsed ja argumenteeritud arvamused teede, jalgrattateede, raudteeülesõitude, äärekivide jne teemadel.
Sõnumi struktuur oleks umbes nii: asukoht või üldine nähtus, mis on hästi, mis on halvasti ja mis on võimalikud tagajärjed ratturile. Eriti hea oleks ka konkreetne parandusettepanek.
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Ju siis linnaisad ei arvagi, et sa võiks sealt otse üle sõita. Sa oled ju jalgrattur, mitte auto, otseteed on ikka autodele, jalgratturid ukerdagu läbi Ülemiste keskuse parkla Ülemiste järve poole Järvevana teed ja nautigu äärekive, jalakäijate foore ja kohustust sebra peal ratast käekõrval veeretada. Vähemalt seni vaatab küll kõigilt uutelt liiklussõlmedelt selline suhtumine vastu. Ja ega jalgratturid ainsana seda ükskõiksust ei tunne. Nädal tagasi tulin sadamas laevalt maha ja läksin jala kesklinna. Ning mingit ristmikku kuskil Viru väljaku ja paksu margareeta vahepeal ületasin ma oma 5 minutit, ootasin erinevatel ohutussaartel kokku neli korda rohelist tuld!
mustal taustal helendab must vari
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Juba vanarahvas teadis rääkida, et jalgrattaga sõitmine on jalgratturi enese asi. Isiklikult on mul tunne, et see mees, kes tallinna teid paberile joonistab, ei ole elus kordagi ühtegi jalgratast lähedalt näinudgi.Andri kirjutas: Paistab, et teema püstitamisest möödunud ajavahemiku jooksul on linnaisadel ja muudel juhtidel kadunud huvi asja vastu ja tehakse vähikäike. Mulle pole arusaadav, kuidas hakkab toimuma Ülemiste viadukti, nn vabadussilla, ületamine jalgrattaga - jalgrattatee laius on 10cm.
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Sama teema seoses uute objektidega valitseb minu teada Vabaduse väljakul. Vähemalt täna autoga sealt läbi sõites küll ei märganud kohta kus seal jalgrattur väga turvaliselt liigelda võiks... jalgratturitele mõeldud tee osast ei tasu rääkidagi
Võiks ju vähemalt linnapea laiuse osagi jalgratturitele eraldada
Võiks ju vähemalt linnapea laiuse osagi jalgratturitele eraldada
Gravitatsioon teeb oma töö kiirelt ja korralikult!
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Kui sa lähened Lasnamäe poolt mööda Suur-Sõjamäe autoteed, siis paned tähele, et jalgrattal ei ole juba seal eraldi jooni, küll aga on 2 sõidurida, nii et olen alati ära mahtunud. Sillale jõudes jätka nii ka üle silla. Sillal on kaks rada - esimese paned julgelt kinni, et keegi mööda ei hakkaks üritama. Liiklus sealt suunast ei ole tegelikult kuigi tihe.Soobel kirjutas:...jalgratturid ukerdagu läbi Ülemiste keskuse parkla Ülemiste järve poole Järvevana teed
Samas jookseb piki Dvigateli kvartalit pikk (äärekividega) Suur-Sõjamäe jalgrattatee just lõuna pool autoteed ja seega on
loogiline ka ületada ristmik kaubanduskeskuse parkla ja Ülemiste järve poolt, kusjuures seda õnnestub teha suht kiiresti,
sest foorid jalakäijaile on korraga rohelised ja pääsed ühe hooga üle Tartu mnt. Viimane teeületus (autode parempööre Järvevanalt Tartu suunas) on ilma foorita.
Pigem on minu jaoks küsimus see, et kui tulen piki Peterburi teed autotee I reas, siis kuidas pärast Peterburi teelt kesklinna poole keeravate autodega võitlemist ja Tartu poole keeravate autodega võidu viadukti alt läbi vasakpöörde teinuna ümber Statoili Järvevanale sõites pääseda lõpuks paremasse teeserva, kui selja tagant silla pealt laskub alla kaks rida autosid, kes ilmselt juba sillalt alla tulles 70-80 km/h sisse vajutavad... Lause tuli sama keeruline, nagu see probleem ongi
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Pole sealt veel kordagi asfalti mööda sõitnud, ainult rööbaste kohalt olen selle imeobjekti valmimist jälginud. Võin küll eksida, aga minu mäletamist mööda need sillalt laskuvad rajad ei muutu uuteks radadeks Järvevana teel, vaid suubuvad Järvevana radadesse, isegi miskid kaarnooled on seal asfaldile märgitud? Kas mitte sillalt laskuvad autod ei pea sulle seal teed andma?andre170 kirjutas:ümber Statoili Järvevanale sõites pääseda lõpuks paremasse teeserva, kui selja tagant silla pealt laskub alla kaks rida autosid, kes ilmselt juba sillalt alla tulles 70-80 km/h sisse vajutavad... Lause tuli sama keeruline, nagu see probleem ongi
mustal taustal helendab must vari
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Silla jalamil on valgusfoor ja sillani jõudes on võimalus, et fooris põleb punane tuli. Ma kujutan ette, mida hakkavad automehed tegema, kui ma hakkan 0-st silla otsa ronima. Üks päev sõitsin mööda Suur-Sõjamäe tänavat. Dvigatelist edasi (Vesse rongipeatuse juures) muutub tee kitsaks (1 sõidurada). Tee oli veoautosid täis. Üks hiiglama suure haagisega veoauto oli mul selja taga, kuna mööda ei mahtunud, ja küll juht oli närviline. Mul spidomeeter näitas stabiilselt 43-45 km/h. Linnas on lubatud 50 km/h. Kui veoauto sõidab 5 km/h aeglasemalt, kui linnas lubatud, kas see on siis nii suur häda, et justkui nõeltel istuks.andre170 kirjutas:Kui sa lähened Lasnamäe poolt mööda Suur-Sõjamäe autoteed, siis paned tähele, et jalgrattal ei ole juba seal eraldi jooni, küll aga on 2 sõidurida, nii et olen alati ära mahtunud. Sillale jõudes jätka nii ka üle silla. Sillal on kaks rada - esimese paned julgelt kinni, et keegi mööda ei hakkaks üritama. Liiklus sealt suunast ei ole tegelikult kuigi tihe.
Kui praegu tulla mööda Suur-Sõjamäed üle ristmiku, siis pole ka kuhugi minna. Need, kes Tartu maanteelt Järvevanale pööravad, hakkavad jalgratturit pressima tee keskele. Jalgrattur ei pääse paremasse äärde.andre170 kirjutas:Pigem on minu jaoks küsimus see, et kui tulen piki Peterburi teed autotee I reas, siis kuidas pärast Peterburi teelt kesklinna poole keeravate autodega võitlemist ja Tartu poole keeravate autodega võidu viadukti alt läbi vasakpöörde teinuna ümber Statoili Järvevanale sõites pääseda lõpuks paremasse teeserva, kui selja tagant silla pealt laskub alla kaks rida autosid, kes ilmselt juba sillalt alla tulles 70-80 km/h sisse vajutavad... Lause tuli sama keeruline, nagu see probleem ongi
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Tegelikult on probleem laiem. Need, kes Tallinnas teid paberile joonistavad, pole üldse midagi näinud. Kui eelmisel aastal avati Mustakivi jalakäijate tunnel, oli mingi linnavalitsuse komisjon kohal, tegi pilte. Siis ma läksin ühe paksu kõhuga onukese juurde (kahju, et ei küsinud tema nime) ja küsisin, et miks ma pean 25 m laiuse sõidutee ületamiseks käima 200 meetrit mööda tunneleid. Välismaal tehakse nii, et autod lähevad maa alt ja inimesed käivad ülevalt. Onuke ütles, et nii, kuidas raha on. Siis ma küsisin, et milleks tehakse neid kitsaid ringristmikke kuhu keegi ei mahu. Üks päev oli Vana-Kuulis veoauto katki läinud ringristmiku peal ja keegi ei saanud liikuma. Põllumaad on seal ju palju, oleks saanud teha normaalse ristmiku. Lisasin veel, et meil tehakse kõik perse kaudu. Onuke tõdes: "Jajah."sigma kirjutas:Juba vanarahvas teadis rääkida, et jalgrattaga sõitmine on jalgratturi enese asi. Isiklikult on mul tunne, et see mees, kes tallinna teid paberile joonistab, ei ole elus kordagi ühtegi jalgratast lähedalt näinudgi.
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Joonistaja võib sinna joonistada mida iganes kui talle antakse selleks vabad käed. Kasvõi suure Sipsiku tee äärde. Reaalses elus lähtub aga joonistaja tellija lähteülesandest ja selle koostab tellija lähtudes oma rahakoti paksusest või tahtest. On palju selliseid juhtumeid, kus valgele inimesele tundub ruumi ehitamiseks palju aga projekteerijale pole seda üldse. Lisaks omandiküsimustele on ka kõiksugu seadused, eeskirjad ja standardid, mis määratlevad, kui kaugel üks või teine asi teineteise suhtes olla võib jne jne jne. Seetõttu võivad tunduda paljud asjad kõrvaltvaatajale naljakad või idiootsed aga tegelikuses pole seda teisiti antud oludes teha võimalik.sigma kirjutas:Isiklikult on mul tunne, et see mees, kes tallinna teid paberile joonistab, ei ole elus kordagi ühtegi jalgratast lähedalt näinudgi.
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Ah ära aja jama, 3000 krooniga on võimalik korter maha müüa ja nüüd ei saa tee äärde ühe meetri laiust ratta rada joonistada ? Siin on küsimus ikka tahtes mitte võimalikuses.veiko kirjutas:Joonistaja võib sinna joonistada mida iganes kui talle antakse selleks vabad käed. Kasvõi suure Sipsiku tee äärde. Reaalses elus lähtub aga joonistaja tellija lähteülesandest ja selle koostab tellija lähtudes oma rahakoti paksusest või tahtest. On palju selliseid juhtumeid, kus valgele inimesele tundub ruumi ehitamiseks palju aga projekteerijale pole seda üldse. Lisaks omandiküsimustele on ka kõiksugu seadused, eeskirjad ja standardid, mis määratlevad, kui kaugel üks või teine asi teineteise suhtes olla võib jne jne jne. Seetõttu võivad tunduda paljud asjad kõrvaltvaatajale naljakad või idiootsed aga tegelikuses pole seda teisiti antud oludes teha võimalik.sigma kirjutas:Isiklikult on mul tunne, et see mees, kes tallinna teid paberile joonistab, ei ole elus kordagi ühtegi jalgratast lähedalt näinudgi.
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Ah olend ikka,sigma kirjutas: Ah ära aja jama
teede projekteerimisele ja teedehituse järelevalvele Lähedalseisev Isik ei vaevuks sulle mingit jama ajama. Vähemalt puudub tal selleks motiiv.
Gravity is a Bitch
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
No aga mida me siis enam halame, oma mees havannas juba ootamasKuldar kirjutas:Ah olend ikka,sigma kirjutas: Ah ära aja jama
teede projekteerimisele ja teedehituse järelevalvele Lähedalseisev Isik ei vaevuks sulle mingit jama ajama. Vähemalt puudub tal selleks motiiv.
Aga mida ma öelda tahan, siis meie linnas tehakse hullemadgi asjad võimalikuks, asi see üks joon tee äärde tõmmata. Jah ehk liiga karmilt sõitsin pliiatsiga mehele selga, aga endiselt ei suuda uskuda, kuidas selle ühe joone tee äärde vedamine saab nii raske olla.
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Ja mis sellest joonest kasu on? Olen ise sõitnud nr. 5 bussis, mis mööda Pärnu maanteed konstantselt paremad rattad üle rattateed tähistava joone sõitis. Aga see ei puutu enam teede-tänavate olukorda vaid juhtide suhtumisse.sigma kirjutas:...kuidas selle ühe joone tee äärde vedamine saab nii raske olla.
If everything's under control, you're going too slow!
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Milles probleem, kui muid võimalusi pole, saab ja peab rattaga sõitma nagu autoga. Mida rohkem seda teha, seda rohkem harjuvad autojuhid ratturitega ja/või märgatakse probleemi. Ilmselt ei ole kellegi huvides jalgrattaliikluse kui sellise likvideerimine, lihtsalt sellega arvestamine/kooselamine ei ole veel paika loksunud.
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Lisaks, liikluseeskiri ei käsi sõita teepeenral või hoida ennast võimalikult tee äärde. Seega, kuna me oleme kõik viisakad ja teisi arvestavad liiklejad, siis otseselt autosid takistada on inetu aga tuleb sõita siis nii tee ääres kui endale mugav ja teeolud võimaldavad ja soovi korral võib ka teepeenral sõita.Villem T kirjutas:Milles probleem, kui muid võimalusi pole, saab ja peab rattaga sõitma nagu autoga.
Loomulikult kui kõrval on siiski halvasti kasutatav rattatee, siis selle asemel sõiduteel sõites tuleb ennast teha nii väikseks ja märkamatuks kui võimalik :D ning vajadusel ka mõnest kaevukaanest üle sõita.
Ratas on minu hobi, mitte elu
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Tallinna lähedale Kiili alevikku ehitati Kiili-Nabala tee äärde "suurepärane" kergliiklustee, mida ise kahjuks ei kasuta, sest kardan viga saada.
Põhjus järgmine: liikudes Viljandi mnt poolt Kiili suunas saab peale ca 500m pärast kergliiklustee ilma ühegi märgita otsa. Kujutan ette neid õnnelikke, kes ratastel või rulluiskudel kihutades liivavallist alla muru sisse panevad. Jälgede järgi on neid seal mitmeid käinud. Teetammist on nii ühelt, kui ka teiselt poolt alla sõidetud. Ca 50m tee jätkub. Probleemi lahendus oleks, et tee valmis ehitataks.
Järgmised kohad on metsa sisse viivate elurajoonide ristmikud, kus mingeid liiklusmärke üleval ei ole ja metsast välja sõitvatel autodel tänu metsale ja kõrgele aiale puudub külgnähtavus. Reaalne kokkupõrkeoht. Probleemi lahendus: enne ristmikke märgid üles ja metsa harvendada. Lisavariant oleks teepiiretega tekitada teele jõnks, et liiklejad peaksid hoo maha võtma. Kuidagi ei taha oma rulluiskudel kiirusega 30km/h kellegi küljeuksest siseneda.
Põhjus järgmine: liikudes Viljandi mnt poolt Kiili suunas saab peale ca 500m pärast kergliiklustee ilma ühegi märgita otsa. Kujutan ette neid õnnelikke, kes ratastel või rulluiskudel kihutades liivavallist alla muru sisse panevad. Jälgede järgi on neid seal mitmeid käinud. Teetammist on nii ühelt, kui ka teiselt poolt alla sõidetud. Ca 50m tee jätkub. Probleemi lahendus oleks, et tee valmis ehitataks.
Järgmised kohad on metsa sisse viivate elurajoonide ristmikud, kus mingeid liiklusmärke üleval ei ole ja metsast välja sõitvatel autodel tänu metsale ja kõrgele aiale puudub külgnähtavus. Reaalne kokkupõrkeoht. Probleemi lahendus: enne ristmikke märgid üles ja metsa harvendada. Lisavariant oleks teepiiretega tekitada teele jõnks, et liiklejad peaksid hoo maha võtma. Kuidagi ei taha oma rulluiskudel kiirusega 30km/h kellegi küljeuksest siseneda.
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Lagedi viadukt üle raudtee. Ratturi jaoks on ruumi mõnevõrra vähe. Kuidas peavad viadukti ületama jalakäijad? Jalakäijate rada on meeltesegaduses "kinni müüritud". Kujutan ette 95-aastast vanamammit turnimas viaduktil:)
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
See ei ole midagi võrreldes sellega, kuidas lõppeb kergliiklustee Tabasalu mäest alla tulles. Poole laskumise pealt keerab tee järsult kõrvale ning koha peal, kus ennem oli asfalt on kraav ja vist isegi aed ja seda kõike suhteliselt järsu laskumise peal.
ToomasL kirjutas:Tallinna lähedale Kiili alevikku ehitati Kiili-Nabala tee äärde "suurepärane" kergliiklustee, mida ise kahjuks ei kasuta, sest kardan viga saada.
Põhjus järgmine: liikudes Viljandi mnt poolt Kiili suunas saab peale ca 500m pärast kergliiklustee ilma ühegi märgita otsa. Kujutan ette neid õnnelikke, kes ratastel või rulluiskudel kihutades liivavallist alla muru sisse panevad. Jälgede järgi on neid seal mitmeid käinud. Teetammist on nii ühelt, kui ka teiselt poolt alla sõidetud. Ca 50m tee jätkub. Probleemi lahendus oleks, et tee valmis ehitataks.
Järgmised kohad on metsa sisse viivate elurajoonide ristmikud, kus mingeid liiklusmärke üleval ei ole ja metsast välja sõitvatel autodel tänu metsale ja kõrgele aiale puudub külgnähtavus. Reaalne kokkupõrkeoht. Probleemi lahendus: enne ristmikke märgid üles ja metsa harvendada. Lisavariant oleks teepiiretega tekitada teele jõnks, et liiklejad peaksid hoo maha võtma. Kuidagi ei taha oma rulluiskudel kiirusega 30km/h kellegi küljeuksest siseneda.
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Ma olen ainult korra seda teed proovinud ja ehmatus oli ikka ...väga suur, paar mahlakat vandesõna läks ka kohe lendu.JaakV kirjutas:See ei ole midagi võrreldes sellega, kuidas lõppeb kergliiklustee Tabasalu mäest alla tulles. Poole laskumise pealt keerab tee järsult kõrvale ning koha peal, kus ennem oli asfalt on kraav ja vist isegi aed ja seda kõike suhteliselt järsu laskumise peal.
Ratas on minu hobi, mitte elu
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Arutasime sõbraga, et kui leiaks ühe nõukaaegse Kondi-Roberti (mäletate: seisis teine anatoomia tunni ajal vaikselt klassinurgas) ja vaba raamiraipe + jooksud, siis kujundaks Tabaka rattatee lõppu väiksemat sorti kompositsiooni...Gunnar kirjutas:Ma olen ainult korra seda teed proovinud ja ehmatus oli ikka ...väga suur, paar mahlakat vandesõna läks ka kohe lendu.JaakV kirjutas:See ei ole midagi võrreldes sellega, kuidas lõppeb kergliiklustee Tabasalu mäest alla tulles. Poole laskumise pealt keerab tee järsult kõrvale ning koha peal, kus ennem oli asfalt on kraav ja vist isegi aed ja seda kõike suhteliselt järsu laskumise peal.
P.S.: aeda seal siiski ei ole.
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Jalgrattaga sellest müstilisest teekaost erilist probleemi läbi sõita pole, aga rulluisutajatele tunnen küll kaasa, sest kujutan vaid ette, kui hea meeleoluga nad sealt läbi ukerdaksid. Eks see teejupike vast mingite omandiprobleemide tõttu rajamata on jäänud, sest muud ei suudaks küll ette kujutada.ToomasL kirjutas:Tallinna lähedale Kiili alevikku ehitati Kiili-Nabala tee äärde "suurepärane" kergliiklustee, mida ise kahjuks ei kasuta, sest kardan viga saada.
Põhjus järgmine: liikudes Viljandi mnt poolt Kiili suunas saab peale ca 500m pärast kergliiklustee ilma ühegi märgita otsa. Kujutan ette neid õnnelikke, kes ratastel või rulluiskudel kihutades liivavallist alla muru sisse panevad. Jälgede järgi on neid seal mitmeid käinud. Teetammist on nii ühelt, kui ka teiselt poolt alla sõidetud. Ca 50m tee jätkub. Probleemi lahendus oleks, et tee valmis ehitataks.
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Purde tänaval, narva maantee poolt tulles, on peale pikka kiiret langust kurvis rauast torud keset teed. Täpselt ei saanudki aru mille jaoks need pandud on, et autod ei sõidaks või, et ratturid ei kihutaks, aga igatahes esimest korda kui teiselt poolt tulles neid torusid nägin siis lõi küll kohe valu kõhtu. Ei taha mõelda mis oleks juhtnud kui oleks arvanud õigeks teiselt poolt 50km/h alla vuhiseda.
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
See tee on tõkestatud, probleem on lahenduse leidnud käesolevaks aastakümneks.ToomasL kirjutas:Tallinna lähedale Kiili alevikku ehitati Kiili-Nabala tee äärde "suurepärane" kergliiklustee, mida ise kahjuks ei kasuta, sest kardan viga saada.
Põhjus järgmine: liikudes Viljandi mnt poolt Kiili suunas saab peale ca 500m pärast kergliiklustee ilma ühegi märgita otsa. Kujutan ette neid õnnelikke, kes ratastel või rulluiskudel kihutades liivavallist alla muru sisse panevad. Jälgede järgi on neid seal mitmeid käinud. Teetammist on nii ühelt, kui ka teiselt poolt alla sõidetud. Ca 50m tee jätkub. Probleemi lahendus oleks, et tee valmis ehitataks.
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Tallinnasse sisenemine mööda Viljandi maanteed on krooniks kõigele:
Vaatasin järele, mis tähtis tee siis sealt paremalt poolt tuleb:
Vaatasin järele, mis tähtis tee siis sealt paremalt poolt tuleb:
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Mis siin arusaamatut või segast on? Selliseid ootamatult lõppevaid uusi ristmike on Tallinnas teisigi. Detailplaneeringu järgi on sinna ilmselt ettenähtud tee(d), mis selle piirkonna arenduse käigus välja ehitatakse, kuid mis ei kuulu(nud) selle ristmiku väljaehitaja töövõttu.Andri kirjutas:Tallinnasse sisenemine mööda Viljandi maanteed on krooniks kõigele:
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Kui ma ei eksi, siis oli antud kohas probleeme ühe konkreetse maaomanikuga... Tee oleks muidu ammu valmis ehitatud.ToomasL kirjutas:Tallinna lähedale Kiili alevikku ehitati Kiili-Nabala tee äärde "suurepärane" kergliiklustee, mida ise kahjuks ei kasuta, sest kardan viga saada.
Põhjus järgmine: liikudes Viljandi mnt poolt Kiili suunas saab peale ca 500m pärast kergliiklustee ilma ühegi märgita otsa. Kujutan ette neid õnnelikke, kes ratastel või rulluiskudel kihutades liivavallist alla muru sisse panevad. Jälgede järgi on neid seal mitmeid käinud. Teetammist on nii ühelt, kui ka teiselt poolt alla sõidetud. Ca 50m tee jätkub. Probleemi lahendus oleks, et tee valmis ehitataks.
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Rattur sõidab paremas teeääres. See on haige pervert, kes paneb keset teed äärekivid. Sõidad otsa ja oled surnud või paremal juhul invaliid. Pimedal ajal ei näegi neid. Mul hetkel ei tule rohkem ühtegi sellist "ohutussaart" meelde.veiko kirjutas:Mis siin arusaamatut või segast on?
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Tallinnas kohtab igasususeid jaburaid kohti. Elasin 8 aastat Laagris ja kulgesin tihti rattaga Laagri ja kesklinna vahet. Üks üsnagi huvitav piirkond oli Järvel. Paariaastase pausi järel sattusin mõni aeg tagasi jälle sinnakanti ning veendusin, et jaburus rattateede asjus on ilmselt jääv mõõde. Niisiis: suund mööda Pärnu maanteed kesklinnast välja. Tee äärde on suisa rattarida maha märgitud (jätaks hetkel kõrvale fakti, et tegemist on sisuliselt rentsliga, vihmaga on seal jõgi, sügiseti üsnagi permanentne). Jõudes Tammsaare pikendust ületava silla lähedusse, tekib Mustamäe poole pööravate autode jaoks üks rida juurde. Rattarida lakkab sel õndsal hetkel muidugi kohe olemast. Igaüks vaadaku ise, kuidas saab. No nii, autod pööravad Mustamäele ära ning oh imet: rattarida tekib jälle tagasi. Aga sellega ei ole asi sugugi lõppenud. Sõites üle silla lisandub paremalt uus sõidurida Mustamäe pool tulevatele autodele. Rattarida hakkab kuidagi ebamääraselt ahenema, sellest saab mingil ajahetkel ohutusriba, mis taandub tasapisi pidevaks jooneks. Ühtegi liiklusmärki rattatee lõppemisest ei ole. Rattur dematerialiseerub ja haihtub õhku.Andri kirjutas:Mul hetkel ei tule rohkem ühtegi sellist "ohutussaart" meelde.
Tegelikult on sel hetkel juba kusagil paremat kätt olemas rattatee märgiga varustet kõnnitee, aga kuidas ja millal sinna saab ja peab sattuma ja kuidas, jätab liikluskorraldaja igaks juhuks lahendamata.
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
.. ja rikub sedasi minu meelest liikluseeskirja, sest kui sa tahad sõita otse, siis sõidad sa otse minevas sõidureas ja kui tahad keerata paremale, siis sõidad paremal tee servas. Kummalgi juhul ei tohiks see ohutussaar ratturit segada.Andri kirjutas:Rattur sõidab paremas teeääres.
If everything's under control, you're going too slow!
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Sinusugusel tippharrastajal pole tõenäoliselt probleem autodega enamvähem samas tempos otse minevas sõidureas kulgeda, aga mis sa arvad, kui hästi läheb matkatempos linna kulgeval inimesel, kes sooviga autosid võimalikult vähe "häirida" sõidab teeservas ja kes uuel ja uhkel sõiduteel nii selles olukorras kui ka paarsada meetrit enne sisuliselt sõiduteele surutakse?KaupoR kirjutas:.. ja rikub sedasi minu meelest liikluseeskirja, sest kui sa tahad sõita otse, siis sõidad sa otse minevas sõidureas ja kui tahad keerata paremale, siis sõidad paremal tee servas. Kummalgi juhul ei tohiks see ohutussaar ratturit segada.Andri kirjutas:Rattur sõidab paremas teeääres.
Minul, kes šokiteraapiaga meie teedel harjunud, pole see ka teab mis probleem, aga kui ma näiteks teen ettepaneku naabrimehele jalgratastega linna sõita, siis vaatab ta mulle otsa näoga.
Eesti rattarikkaks saamiseks sedaviisi paraku kaasa ei aidata
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Samasse kategooriasse kuuluvad ka raudteeülekäike piiravad torud. Ma ei tea, kas nüüd selliste torude, äärekivide ja muude imetakistuste tekitamine rattateedele on nüüd miski haiglane kihk, küll aga võib selle teguviisi taga hea fantaasia korral näha üritust sundida rattureid tulesid kasutama. Ehk et, sõidad pimedalt, siis ise tead... Ja ega äärekivid pole ainus kahtlane lugu pimelendu tehes, maantee ääres võib igasugu uljaste asjade otsa panna, surnud mäkradest ja joodikutest alates lõpetades kaablikraavide ja kustutatud tuledega parikvate autodeni.Andri kirjutas: Rattur sõidab paremas teeääres. See on haige pervert, kes paneb keset teed äärekivid. Sõidad otsa ja oled surnud või paremal juhul invaliid. Pimedal ajal ei näegi neid. Mul hetkel ei tule rohkem ühtegi sellist "ohutussaart" meelde.
Raudtee ülekäigu torude osas on siin vist küll varem vaieldud, olen nüüd hiljem neid jälginud, mis neis kohtades toimub. Üldiselt on nii, et neid on ikka väga erinevalt ehitajatel välja kukkunud, näiteks järvevana ülesõidu juures näikse nad täitsa ok olevat. Aga Tallinnväike ülekäigu juures on nad nõnda pandud, et isegi kõvemad mtb trikivennad sõidavad asfaldilt välja nende ümber vingerdades, sügavad jäljed on murus. Ja kõige tipp on uus Kitseküla peatus pärnu mnt silla all - seal on Tondi poole torud nii pandud, et üleüldse rattaga läbi ei saa, sest torude vahe on kaunis kitsas, siis toru otsa ja rattaraja ääre vahe on veel kitsam. Ja teelt väljas ei saa käia - vastas on 30cm kõrgem jalgtee betoonäär. Kahtlen, kas ratastoolidki seal liikuda saavad.
Ja siiamaani on nede takistuste effekt minu meelest kaheldav, vähemalt selle järgi, mis vedurikabiinist paistab. Näiteks kirjudes riietes uhketel ratastel rattakultuuriviljelejad sõidavad nende vahelt paari puusanõksuga läbi ja vaatavad samal ajal juba kaugelt mulle otsa ja mõtlevad, et kas jõuavad turvaliselt läbi või ei. Aga vanamutid ja uimased vahivad neid torusid, siis manööverdavad hästi ettevaatlikult ja siis... Aru ei saa, kas teavad üldse, et lähenevad rongi gabariidile või ei, vahivad otse, mina elan aga vilepedaali otsas ja valmistun ekstrat tegema. Mõned siiski teavad ja peavad kinni, aga nii mõnigi alles viimasel hetkel avastab, et oihh, rong tuleb! Nii et pole päris kindel, kas maksab ikka lihtratturite tähelepanu koondada enne raudteeülekäike mingile vigursõidurajale.
Ning nädal tagasi juhtusin sõitma Lastekodu tänavalt mööda Tartu maanteed Sikupilli juurest läbi Sõjamäe K-Rautakesko ehituspoodi. Ja huvi pärast siis proovisin ontliku kodaniku moel sõita seal, kus linnaprojekteerijad olid tahtnud. Samujumalissand! Kui vaevaline see oli! Punane tuli punases kinni, äärekivid äärekivides kinni, lisaks vanamutid ja trammipeatused jne jne. Kiirust sain üle 20 alles peale Majaka risti, kus olid pikemad kõnniteed seal tööstusrajoonide vahel, muidu mõtlesin korduvalt, milleks siis üldse seda väntadega killavoori kaasa vedada, võinuks üldse jala käia. Ehk et siis "tallinna jalgrattateed" on suures osas üks lühike kahesõnaline absurdianekdoot.
mustal taustal helendab must vari
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Marsruut jääb segaseks, aga meil kolhoosis on küll palju lihtsam - vaatad aga et traktorit ei tule ja muudkui kütad põldude vahel.Soobel kirjutas:Ning nädal tagasi juhtusin sõitma Lastekodu tänavalt mööda Tartu maanteed Sikupilli juurest läbi Sõjamäe K-Rautakesko ehituspoodi. Ja huvi pärast siis proovisin ontliku kodaniku moel sõita seal, kus linnaprojekteerijad olid tahtnud. Samujumalissand! Kui vaevaline see oli! Punane tuli punases kinni, äärekivid äärekivides kinni, lisaks vanamutid ja trammipeatused jne jne. Kiirust sain üle 20 alles peale Majaka risti, kus olid pikemad kõnniteed seal tööstusrajoonide vahel, muidu mõtlesin korduvalt, milleks siis üldse seda väntadega killavoori kaasa vedada, võinuks üldse jala käia. Ehk et siis "tallinna jalgrattateed" on suures osas üks lühike kahesõnaline absurdianekdoot.
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
In detail: Keskturu väravate juurest üle tartu mnt vasakusse äärde trammitee taha, kus on jalgrataste ja jalakäijate ühistee. Sedapidi siis üles, sossi mäest ka üles, siis sikupilli kaubanduskeskuse eest mööda lenska maantee vasakutele kõnniteedele. Sealt juba sõjamäele ja ehituspoodi.
Ei tea, kuidas põldudel põnnatakse, Tallinnas sõidan enamasti autode hulgas, kui vaja, siis ka vasakpöörderajas keset tänavat. Kui rumalusi ei tee ja käitud ikka nii, et autojuhid aru saavad, mis sul kavas on, siis su peale ei tuututata ka. Aga ma ei tea, kui peaks tööle sõitma mööda neid rattaradu ja teeäärte vahel üle sebrade visklevaid ratta- ja jalakäijate teid... Läheks vist ikka tund ära praeguse 25-30 minuti asemel.
Ei tea, kuidas põldudel põnnatakse, Tallinnas sõidan enamasti autode hulgas, kui vaja, siis ka vasakpöörderajas keset tänavat. Kui rumalusi ei tee ja käitud ikka nii, et autojuhid aru saavad, mis sul kavas on, siis su peale ei tuututata ka. Aga ma ei tea, kui peaks tööle sõitma mööda neid rattaradu ja teeäärte vahel üle sebrade visklevaid ratta- ja jalakäijate teid... Läheks vist ikka tund ära praeguse 25-30 minuti asemel.
mustal taustal helendab must vari
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Ülemiste uue viadukti ja raudtee vahel on mingid jupid mis näevad välja nagu "kergliiklusteevalmidus", äkki ikka tuleb midagi?
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Kui hakkasin rattaga töölkäimist praktiseerima (marsruut Kostivere,Jõelähtme <-> Toompuiestee, Tallinn) Siis esimene kord üritasin kah kasutada alalhoidliku kodanikuna kergliiklus/kõnni teed. Mõttetu üritus. Nüüd sõitnud ainult sõiduteel, hakkab juba vaikselt ära harjuma ja autojuhid polegi kõige hullemad saakalid. Ainult ühekorra tahtis üks tibi Liivalaia Veerenni ristil alla ajada. Minu tulin rahaminni poolt, suunaga stockmani poole, tema tahtis samal suunal parempööret Veerenni teha. Õnneks oli mu reaktsioon kiire ja mõikasin kõrvale.Soobel kirjutas: Ning nädal tagasi juhtusin sõitma Lastekodu tänavalt mööda Tartu maanteed Sikupilli juurest läbi Sõjamäe K-Rautakesko ehituspoodi. Ja huvi pärast siis proovisin ontliku kodaniku moel sõita seal, kus linnaprojekteerijad olid tahtnud. Samujumalissand! Kui vaevaline see oli! Punane tuli punases kinni, äärekivid äärekivides kinni, lisaks vanamutid ja trammipeatused jne jne. Kiirust sain üle 20 alles peale Majaka risti, kus olid pikemad kõnniteed seal tööstusrajoonide vahel, muidu mõtlesin korduvalt, milleks siis üldse seda väntadega killavoori kaasa vedada, võinuks üldse jala käia. Ehk et siis "tallinna jalgrattateed" on suures osas üks lühike kahesõnaline absurdianekdoot.
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
See on haige pervert kes sõidab pimedal ajal ilma valgustuseta.Andri kirjutas:Rattur sõidab paremas teeääres. See on haige pervert, kes paneb keset teed äärekivid. Sõidad otsa ja oled surnud või paremal juhul invaliid. Pimedal ajal ei näegi neid. Mul hetkel ei tule rohkem ühtegi sellist "ohutussaart" meelde.veiko kirjutas:Mis siin arusaamatut või segast on?
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Niipalju kui ise tallinnas tööle kommjuutinud olen siis paistab, et kergliiklusteed on targem ära unustada kohe. Parem nii enda kui teiste tervisele ja rattale kah. Igal pool töllerdavad jalakäiad ees, kellest mööda sõites nad teevad selliseid nägusid nagu oleks sa mingi mõrtsukas kes sihikindlalt nende elu kallale tükib, kuigi möödasõit oli korrektselt vasakult poolt, mõõduka vahemaaga. Samuti lõpevad ja algavad need teed täiesti juhuslikult, katsu ainult meeles pidada kus mis toimub. Igal pool on äärekivid millest ülehüppamine väsitab ära lõpuks. Kiirus langeb nõnda alla, et peaks juba eelmine päev tööle sõitma hakkama.
Autoteed on suht normaalselt, kui liikluseeskirju järgida ja suunda näidata siis pole seni veel ühtegi probleemi olnud. Keegi alla ajada pole üritanud, rusikanäitamist ja signaali pole ka olnud. On olnud küll olukordi kus ma ilmselgelt autode kiirust takistan ja nad on sunnitud sõitma sama kiiresti kui mina mingeid lühemaid juppe, aga siiani pole isegi selle peale keegi tuututama hakanud.
Mõnedel teedel kus on tee äärde joonistatud rattatriip kah on mingid ratturi õudusunenägudest pärit drenaaži luugid, sirgete piludega. Ja just täpselt piki sõidusuunda. Selles suhtes peaks tõsiselt midagi ette võtma. Huvitav kas peaks ise neid pöörama minema või mis?
Autoteed on suht normaalselt, kui liikluseeskirju järgida ja suunda näidata siis pole seni veel ühtegi probleemi olnud. Keegi alla ajada pole üritanud, rusikanäitamist ja signaali pole ka olnud. On olnud küll olukordi kus ma ilmselgelt autode kiirust takistan ja nad on sunnitud sõitma sama kiiresti kui mina mingeid lühemaid juppe, aga siiani pole isegi selle peale keegi tuututama hakanud.
Mõnedel teedel kus on tee äärde joonistatud rattatriip kah on mingid ratturi õudusunenägudest pärit drenaaži luugid, sirgete piludega. Ja just täpselt piki sõidusuunda. Selles suhtes peaks tõsiselt midagi ette võtma. Huvitav kas peaks ise neid pöörama minema või mis?
Re: Teede ja tänavate olukord ratturi vaatevinklist
Need luugid on jahh sellised mis võivad väga kurvalt lõppeda kui sealt maantekaga üle sõita ja võre satub valetpidi olema. Silma on torganud sellised mulle pirital merivälja teel. Elu on õpetanud et sellised pikkisuunalised kitsaskohad ei mõju hästi, minule tegi selle asja selgeks vale nurga alt trammitee ületamine
Gravitatsioon teeb oma töö kiirelt ja korralikult!