Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Tere hommikust, tere tali või ma ei tea mis tere. No tuima mõtlemisega ei saagi aru saada mis ma mõtlesin. Jah seadus ütleb, et jalgrattur PEAB sõitma maanteel PAREMAL pool teeservas! Aga ütle, mitu inimest on surma saanud, et ta sõidab PAREMAL ja auto sõidab talle otsa vastu tulles? Ikka sõidetakse selga seljatagant, samas suunas sõitva auto poolt. Seega ma tahtsin öelda, et seadus VÕIKS olla selline, et maanteel võib sõita VASAKUL.... Nüüd jõudis kohale? Vist mitte, liiga tuima mõtlemisega. Ühesõnaga unustage ära...
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Selleks, et paremas servas sõitev ratas põrkaks kokku vastutuleva autoga, peaks üks neist kahest tugevalt vastassuunavööndisse kalduma. Sellest ei saa ohutusealaseid järeldusi ega ka statistikat teha.
Miks mina ei poolda paremas teeservas sõitvaid rattureid:
* Vasakus teeservas toimuva liiklusõnnetuse (laupkokkupõrke) korral on ratturile kokkupõrkel mõjuv kiirendus oluliselt suurem kui paremas.
* Vastu sõitva liiklejaga kokkupõrke vältimiseks on nii autojuhil kui ratturil oluliselt vähem aega reageerida.
* Eelpool mainitud segadus parempööretega.
Miks mina ei poolda paremas teeservas sõitvaid rattureid:
* Vasakus teeservas toimuva liiklusõnnetuse (laupkokkupõrke) korral on ratturile kokkupõrkel mõjuv kiirendus oluliselt suurem kui paremas.
* Vastu sõitva liiklejaga kokkupõrke vältimiseks on nii autojuhil kui ratturil oluliselt vähem aega reageerida.
* Eelpool mainitud segadus parempööretega.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Ei poolda ikka vasakus teeservas sõitvaid rattureid !j6ukur kirjutas:Selleks, et paremas servas sõitev ratas põrkaks kokku vastutuleva autoga, peaks üks neist kahest tugevalt vastassuunavööndisse kalduma. Sellest ei saa ohutusealaseid järeldusi ega ka statistikat teha.
Miks mina ei poolda paremas teeservas sõitvaid rattureid:
* Vasakus teeservas toimuva liiklusõnnetuse (laupkokkupõrke) korral on ratturile kokkupõrkel mõjuv kiirendus oluliselt suurem kui paremas.
* Vastu sõitva liiklejaga kokkupõrke vältimiseks on nii autojuhil kui ratturil oluliselt vähem aega reageerida.
* Eelpool mainitud segadus parempööretega.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Seega igaüks saaks valida, millisel poolel sõita? Aga mis siis juhtub kui 2 ratturit või lausa gruppi kuskil kokku saavad?birgo99 kirjutas:seadus VÕIKS olla selline, et maanteel võib sõita VASAKUL.... Nüüd jõudis kohale? Vist mitte, liiga tuima mõtlemisega. Ühesõnaga unustage ära...
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Siis saab see, mis Paldiski mnt-l 300 m linnapiirist laskumisel vähemalt korra on saanud - kõik on haiglas.MK777 kirjutas:Seega igaüks saaks valida, millisel poolel sõita? Aga mis siis juhtub kui 2 ratturit või lausa gruppi kuskil kokku saavad?birgo99 kirjutas:seadus VÕIKS olla selline, et maanteel võib sõita VASAKUL.... Nüüd jõudis kohale? Vist mitte, liiga tuima mõtlemisega. Ühesõnaga unustage ära...
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Kolm korda loe, üks kord postita - loomulikult pidasin silmas vasakus teeservas sõitvaid rattureid.j6ukur kirjutas:Selleks, et paremas servas sõitev ratas põrkaks kokku vastutuleva autoga, peaks üks neist kahest tugevalt vastassuunavööndisse kalduma. Miks mina ei poolda paremas teeservas sõitvaid rattureid:
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Las jääda, ma ei uskunud, et siin selline turumooride suvelaager lahti läheb.MK777 kirjutas:Seega igaüks saaks valida, millisel poolel sõita? Aga mis siis juhtub kui 2 ratturit või lausa gruppi kuskil kokku saavad?birgo99 kirjutas:seadus VÕIKS olla selline, et maanteel võib sõita VASAKUL.... Nüüd jõudis kohale? Vist mitte, liiga tuima mõtlemisega. Ühesõnaga unustage ära...
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Pea nüüd hoogu, pole siin mingeid turumoore.
Ei maksa kohe solvuda, kui kõik ei rutta nõustuma sinu läbimõtlemata ja segasevõitu hüüatustega. Oma seisukohtade põhjendamist või vähemalt arusaadavat esitamist eeldatakse on siin foorumis kõigilt. Eksimises ja oma vigade tunnistamises pole midagi häbiväärset.
Enne ma isegi tahtsin sulle soovitada teha üks pikem sõit vasakul pool teed aga ma tõesti ei taha õhutada kedagi seadust rikkuma ja oma elu ohtu seadma. Vasakul sõitmine lihtsalt on äärmiselt närvesööv ja ohtlik.
Ei maksa kohe solvuda, kui kõik ei rutta nõustuma sinu läbimõtlemata ja segasevõitu hüüatustega. Oma seisukohtade põhjendamist või vähemalt arusaadavat esitamist eeldatakse on siin foorumis kõigilt. Eksimises ja oma vigade tunnistamises pole midagi häbiväärset.
Enne ma isegi tahtsin sulle soovitada teha üks pikem sõit vasakul pool teed aga ma tõesti ei taha õhutada kedagi seadust rikkuma ja oma elu ohtu seadma. Vasakul sõitmine lihtsalt on äärmiselt närvesööv ja ohtlik.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Loogiline ju - sõidukid sõidavad meil paremal pool ja jalakäiad kõnnivad vasakul. Läheks päris käest ära kui osa sõidukeid vasakule poole lubada, nt jalgratturi parempööre läheks intellektuaalselt huvitavaks manöövriks.
If everything's under control, you're going too slow!
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Suht mõistlikult asi ära seletatud.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=71356255
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=71356255
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Minutine salvestus mu auto pardakaamerast, mis võiks seletada seda, miks mõned autojuhid rattureid vihkavad. Ma ei ütle, mil määral ja kas keegi mõne seaduse või eeskirja vastu eksis, aga nende kahe sõitja suhtumine oli väga selge - poogen, kas on tipptund ja ma olen ühe tihedaima liiklusega trassil 70 km/h tsoonis laiali tee peal või mitte.
Link
Link
Treeni vähe, aga kvaliteetselt!
http://www.ccrotamobilis.ee
http://www.ccrotamobilis.ee
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Aga Alvar- kui nad oleksid üksteise taga sõitnud, siis millisel hetkel oleks nendest möödumine ilma napikat tegemata võimalik olnud? Mina näen selles videos ainult pimedaid kurve ja vastu sõitvaid autosid.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Selles on Sul õigus. Kui ma oleks selle kurvilise osa ära lõiganud, siis polekski midagi järgi jäänudT6nu kirjutas:Aga Alvar- kui nad oleksid üksteise taga sõitnud, siis millisel hetkel oleks nendest möödumine ilma napikat tegemata võimalik olnud? Mina näen selles videos ainult pimedaid kurve ja vastu sõitvaid autosid.
Pidasin silmas Tartu mnt lõiku. Seal on piisavalt ruumi, et ühe sõidurea piires mahuvad kõrvuti sõitma nii auto kui üks rattur. Kas nüüd just sada, aga viiskümmend korda kindlasti olen sedasi sõitnud.
Treeni vähe, aga kvaliteetselt!
http://www.ccrotamobilis.ee
http://www.ccrotamobilis.ee
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Kullionu salvestis tänasest raadiosaatest.
https://drive.google.com/file/d/0Byw_W5 ... 5ELU0/view
https://drive.google.com/file/d/0Byw_W5 ... 5ELU0/view
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Kahjuks ei ole kuulnud kogu saadet, kuid sellest lõigust tundub, et bussijuht Allan peab ennast ise liikluskorraldusega rohkem kurssi viima. See on seda huvitavam, et kui juba kutselised juhid ei tunne reegleid, kuidas siis veel amatöörid peaksid seda teadma. Mille vastu siis bussijuht eksib? Esiteks võib jalgrattur sõita sõiduteel(ka ühissõidukite rajal) ka siis kui on kõrval olemas jalgratta- või jalgtee. Teiseks ei pea jalgrattur liiklema mitte teepeenrast 50cm, vaid liiklema võimalikult lähedal teeäärele. Teeäärt tähistab kas teeserv või joon. Samuti ei ole seaduses ju otseselt keelatud kahekesi kõrvuti sõitmine. See ehk annab pigem tugevama signaali kaugemalt möödasõidu(mitte möödumiseks) sooritamiseks ning kui üks jalgrattur liigub joone taga ja teine sõiduteel, siis sisuliselt ei oleks nad eksinud ka siis kui see keelatud oleks, sest sõiduteel sõidab ju üks rattur ainult. Aga nii nagu juhte, on ka rattureid erinevaid ja kindlasti saavad mõlemad pooled midagi ära teha olukorra parandamiseks. Jalgratturina olen viimasel ajal ise sattunud ohtlikesse olukordadesse, mitte autojuhtide tõttu, vaid just "omade" jalgratturite pärast. Nimelt sõidab teatud grupp tegelasi vastassuunas, seda nii linnas kui maanteedel. Ega siin suurt kommenteerida muud ei olegi kui seda, et nad vist ei anna aru endale, mida selline sõitmine endaga kaasa võib tuua.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
aga miks sõita joonest vasakul kui saab paremal sõita
miks sõita kõrvuti kui saab üksteise taga sõita
miks sõita bussirajal kui saab kergliiklusteel sõita
....
ehk miks puhuda hõõguvatele sütele ?
rind kummis seadusliku õigust taga nõudes võid kaotada rohkem kui arvad
kui rahuliult harjutada autojuhte ratastega stiilis, et näete meie oleme ka olemas siis hakkavad ka rohkem harjuma ja arvestama
aga tekitades ärapanemise lähedase stiiliga aktsioone ei ole lootust, et asi niipea paraneb.
see minu mõte siis.
olles ise samas ka autojuht ~50000km aastas siis vasakul pool teed sõitvad jalgratturid on erilised ajuhiiglased
jah sirgel põhimaanteel pole asi ehk märkimist väärt aga asulas ja kurvilisemal kõrvalmaanteel ....
kui oma elust kahju pole siis miks autojuhi oma ära tahate rikkuda
paneme siia otsa veel ilma helkuri ja tuledeta ratta tumeda raamiga
ning tumedates riietes ratturi siis oleks pidanud rattaga koos ka kalmistule oma platsi kohe ostma
ei käi see praegu kellegi konkreetse isiku kohta aga üldisemalt
PS. kas seda saadet saab ka kuskilt pikemalt järele kuulata ?
miks sõita kõrvuti kui saab üksteise taga sõita
miks sõita bussirajal kui saab kergliiklusteel sõita
....
ehk miks puhuda hõõguvatele sütele ?
rind kummis seadusliku õigust taga nõudes võid kaotada rohkem kui arvad
kui rahuliult harjutada autojuhte ratastega stiilis, et näete meie oleme ka olemas siis hakkavad ka rohkem harjuma ja arvestama
aga tekitades ärapanemise lähedase stiiliga aktsioone ei ole lootust, et asi niipea paraneb.
see minu mõte siis.
olles ise samas ka autojuht ~50000km aastas siis vasakul pool teed sõitvad jalgratturid on erilised ajuhiiglased
jah sirgel põhimaanteel pole asi ehk märkimist väärt aga asulas ja kurvilisemal kõrvalmaanteel ....
kui oma elust kahju pole siis miks autojuhi oma ära tahate rikkuda
paneme siia otsa veel ilma helkuri ja tuledeta ratta tumeda raamiga
ning tumedates riietes ratturi siis oleks pidanud rattaga koos ka kalmistule oma platsi kohe ostma
ei käi see praegu kellegi konkreetse isiku kohta aga üldisemalt
PS. kas seda saadet saab ka kuskilt pikemalt järele kuulata ?
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
http://vikerraadio.err.ee/v/huvitaja/sa ... 1c668bcd68MeelisV kirjutas: PS. kas seda saadet saab ka kuskilt pikemalt järele kuulata ?
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Aga kui joonest paremal polegi võimalik sõita: augud , lahtine liiv jne. Veelgi ohtlikum on lasta vasakule ja paremale. Autojuhil on ka palju lihtsam, kui sõidad otse.MeelisV kirjutas:aga miks sõita joonest vasakul kui saab paremal sõita
miks sõita bussirajal kui saab kergliiklusteel sõita
Sõidaksin läbi linna hea meelega mööda kergliiklusteed, aga kui punktist A punkti B ei lähe sellist teed. Ja ma ei tea Eestis ühtegi kohta, kus bussiraja kõrval on kergliiklustee.
Samas valin alati võimalikult turvalise marsuudi.
Ja kas reeglite järgimine tähendab ärapanemist?
Autojuhi staazi ligi 30 a, rattaga üle 10-e aasta.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Loeme uuesti - KUI SAAB
Alati ei saa jah aga kui saaks siis ju võiks
Alati ei saa jah aga kui saaks siis ju võiks
-
- Rattur
- Postitusi: 251
- Liitunud: 09. 05. 2009. 06:41
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
See joonest sõidutee poolel sõitmine maanteel (Via Baltical näiteks) on küll see viimane asi kus ma oma õigust taga ajama hakkaks.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Ma pidasin silmas Tallinna linnas sõitmist, kus teeääred auke täis. Ka pole linnast väljas bussiradasid.
Pole ma Via Baltical veel kedagi joonest vasakul näinud ja ei usu , et näen.
Pole ma Via Baltical veel kedagi joonest vasakul näinud ja ei usu , et näen.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Olen täheldanud, et Tallinna kesklinnas on suhteliselt ohutu moodus sõitmiseks.
Liikuda autode kiirusega. Sel juhul pole probleemi et kellelegi väga ette jääd. Isegi kui sõita keset sõidurada.
Tipptunnil pole ehk mõtet, siis on liiklus nagunii närviline.
Eks loomulikult sõltub palju ratturist, küll aga kui samas piirkonnas ka ise autoga igapäevaselt sõita ja rattaga sõita autojuhi moodi mõeldes, siis tundub see suhteliselt ohutu moodus.
Liikuda autode kiirusega. Sel juhul pole probleemi et kellelegi väga ette jääd. Isegi kui sõita keset sõidurada.
Tipptunnil pole ehk mõtet, siis on liiklus nagunii närviline.
Eks loomulikult sõltub palju ratturist, küll aga kui samas piirkonnas ka ise autoga igapäevaselt sõita ja rattaga sõita autojuhi moodi mõeldes, siis tundub see suhteliselt ohutu moodus.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Arvestades nädalasiseste õhtute närvilist ja tihedat liiklust Tallinnas ja selle äärepiirkondades, võiks kaaluda ühistreeningute alustamist ja "formaalset" lõpetamist linna piiril ning treeninguid endid läbi viia rohkem linnast väljas, sest teedevõrk on meil üsna hea ja valikuid palju. Näiteks idatallinlastele oleks ideaalne kogunemispaik Iru ämma kõrval olev parkla. Nagunii kõik marsruudid lähevad alustuseks Iru munani.
Sellega jääb ehk ära tipptunni autojuhtidele lisaängi põhjustamine. Teame ju, et auto juhtimine tipptunnil niigi emotsionaalselt nõrgematele raske on.
Sellega jääb ehk ära tipptunni autojuhtidele lisaängi põhjustamine. Teame ju, et auto juhtimine tipptunnil niigi emotsionaalselt nõrgematele raske on.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Kirjeldan ühte situatsiooni tänasest päevast.
Autojuht stardib parklast. Sõidab Mere pst-ni, peatub hetkeks, tõenäoliselt vaatab korraks vasakule, paremale ei vaata ja stardib.
https://www.google.ee/maps/@59.470104,2 ... 6656?hl=et
Paremalt (Merivälja poolt) lähenesid 3 ratturit, üsna aeglase tempoga ja hakkasid seisva auto nina eest mööduma. Auto stardib samal hetkel ja niidab 2 ratturit maha. Üks viidi haglasse.
Küsimus, kes on õnnetuses politsei jaoks süüdlane?
Vastus: Süüdi on jalgratturid, kuna nad sõitsid mööda kõnniteed, ning ei veendunud ristmiku ületamise ohtuses.
Ise nägin situatsiooni pealt, kutsusin kiirabi ja ootasin nendega ka politseid.
Tulin ära sellise emotsiooniga, mida parem ei kirjelda.
Tõenäoliselt sõidab seal päevas sadu jalgrattureid.
Teadmiseks siis vestlusest politseiga. Küsisin kuidas oleks siis nende nägemuses korrektne sõita, oli vastus umbkaudu selline:
Kui tulla Viimsist poolt, siis Mähe teeni on jalakäija ja jalgrattatee, mida mööda sõita. Siis tuleb minna Mähe tee ristis üle tee ja sõita linna poole "autoteel", kuna edasi linna poole sõites on kõnnitee.
Oeh, lõpetan parem jutu ära, sapp läheb keema.
Autojuht stardib parklast. Sõidab Mere pst-ni, peatub hetkeks, tõenäoliselt vaatab korraks vasakule, paremale ei vaata ja stardib.
https://www.google.ee/maps/@59.470104,2 ... 6656?hl=et
Paremalt (Merivälja poolt) lähenesid 3 ratturit, üsna aeglase tempoga ja hakkasid seisva auto nina eest mööduma. Auto stardib samal hetkel ja niidab 2 ratturit maha. Üks viidi haglasse.
Küsimus, kes on õnnetuses politsei jaoks süüdlane?
Vastus: Süüdi on jalgratturid, kuna nad sõitsid mööda kõnniteed, ning ei veendunud ristmiku ületamise ohtuses.
Ise nägin situatsiooni pealt, kutsusin kiirabi ja ootasin nendega ka politseid.
Tulin ära sellise emotsiooniga, mida parem ei kirjelda.
Tõenäoliselt sõidab seal päevas sadu jalgrattureid.
Teadmiseks siis vestlusest politseiga. Küsisin kuidas oleks siis nende nägemuses korrektne sõita, oli vastus umbkaudu selline:
Kui tulla Viimsist poolt, siis Mähe teeni on jalakäija ja jalgrattatee, mida mööda sõita. Siis tuleb minna Mähe tee ristis üle tee ja sõita linna poole "autoteel", kuna edasi linna poole sõites on kõnnitee.
Oeh, lõpetan parem jutu ära, sapp läheb keema.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Ühesuunaliste teede puhul ju samuti suht tavaline, et juht sõidab ristmikule, vaatab vastavalt kas vasakule või paremale, kust midagi võib tulla, kuna ristuv tee on ühesuunaline ja annab gaasi. Nii ka siin. Kurb, aga ratturid on seekord süüdi ja aeti tahtmatult alla. Oleks nad tempoga tulnud, oleks kõik kolm juhi kõrvaluksel kleepekat pannud.vana_mees kirjutas:Kirjeldan ühte situatsiooni tänasest päevast.
Autojuht stardib parklast. Sõidab Mere pst-ni, peatub hetkeks, tõenäoliselt vaatab korraks vasakule, paremale ei vaata ja stardib.
https://www.google.ee/maps/@59.470104,2 ... 6656?hl=et
Paremalt (Merivälja poolt) lähenesid 3 ratturit, üsna aeglase tempoga ja hakkasid seisva auto nina eest mööduma. Auto stardib samal hetkel ja niidab 2 ratturit maha. Üks viidi haglasse.
Küsimus, kes on õnnetuses politsei jaoks süüdlane?
Vastus: Süüdi on jalgratturid, kuna nad sõitsid mööda kõnniteed, ning ei veendunud ristmiku ületamise ohtuses.
Ise nägin situatsiooni pealt, kutsusin kiirabi ja ootasin nendega ka politseid.
.
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Tean konkreetset juhust, kus sõideti ühesuunalisele teele ja vaadati ainult sinna suunda, kust võib sõita ja toimus kokkupõrge ühesuunalisel teel vastas suunas sõitnud autoga. Politsei koostas protokolli vastas suunas sõitnud autojuhile vastas suunas sõitmise eest, aga liiklusõnnetuses jäi süüdi autojuht, kes keeras kõrvalteelt ette - eiras anna teed märki. Kui on anna teed märk, siis pead teed andma kõigile ristuval teel liiklejatele, ka vastas suunas sõitjatele.mart kirjutas: Ühesuunaliste teede puhul ju samuti suht tavaline, et juht sõidab ristmikule, vaatab vastavalt kas vasakule või paremale, kust midagi võib tulla, kuna ristuv tee on ühesuunaline ja annab gaasi. Nii ka siin. Kurb, aga ratturid on seekord süüdi ja aeti tahtmatult alla. Oleks nad tempoga tulnud, oleks kõik kolm juhi kõrvaluksel kleepekat pannud.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Seal on auto liikumise suunal tõesti märk "Anna teed". Küsisin politseilt kas see ei tähenda mitte seda, et ka kõnniteel liikujatele peab teed andma, siis vastus oli, et jalakäijatele peab küll, aga kuna jalgratas ei tohi kõnniteel sõita (erandid välja arvata, millal võib), siis on süüdi jalgratturid.
Nii et antud situatsioonis ei tähendanud politsei hinnangul "Anna teed" midagi.
Nii et antud situatsioonis ei tähendanud politsei hinnangul "Anna teed" midagi.
Marek000 kirjutas:Tean konkreetset juhust, kus sõideti ühesuunalisele teele ja vaadati ainult sinna suunda, kust võib sõita ja toimus kokkupõrge ühesuunalisel teel vastas suunas sõitnud autoga. Politsei koostas protokolli vastas suunas sõitnud autojuhile vastas suunas sõitmise eest, aga liiklusõnnetuses jäi süüdi autojuht, kes keeras kõrvalteelt ette - eiras anna teed märki. Kui on anna teed märk, siis pead teed andma kõigile ristuval teel liiklejatele, ka vastas suunas sõitjatele.mart kirjutas: Ühesuunaliste teede puhul ju samuti suht tavaline, et juht sõidab ristmikule, vaatab vastavalt kas vasakule või paremale, kust midagi võib tulla, kuna ristuv tee on ühesuunaline ja annab gaasi. Nii ka siin. Kurb, aga ratturid on seekord süüdi ja aeti tahtmatult alla. Oleks nad tempoga tulnud, oleks kõik kolm juhi kõrvaluksel kleepekat pannud.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Huvitavad politseinikud siis. Liiklusseadus ütleb:"Jalgrattaga võib sõita ka jalgratta- ja jalgteel ning teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat."
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Konkreetsel juhtumil võib olla point selles, et jalgratturid ületasid kõnniteel sõites sõiduteed, ega veendunud manöövri ohutuses.
Teisalt ei maksaks arvata, et sel reapolitseinikul alati õigus on . Selleks ongi loodud edasikaebamis võimalus (oli vist 14 päeva jooksul).
Teisalt ei maksaks arvata, et sel reapolitseinikul alati õigus on . Selleks ongi loodud edasikaebamis võimalus (oli vist 14 päeva jooksul).
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Ei ole küll antud teemasse, aga u. aasta tagasi oli juhus kus mu abikaasa autole sõitis laps jalgrattaga küljelt sisse. Antud kohas on anna teed märk paigaldatud mingil põhjusel mitte sõidutee ette vaid kõnnitee ette, aga kui peatuda enne kõnniteed kus on märk, siis varjab haljastus täielikult vaatevälja autoteele, seega tuleb peatud kaks korda. Naine veendus siis, et kõnnitee on tühi, ületas selle (kõnnitee ja sõidutee vahel on 1-1,5m haljastusriba) ja peatus uuesti enne sõiduteed, et lasta läbi peateel liikunud auto. Ja sel ajal kui ta seal seisis põrutaski autole laps küljelt sisse. Politseinike arvates jäi süüdlaseks minu naine ja pidi trahvi maksma, kuna väidetavalt ei andnud teed peateel liikunud jalgrattale. Õnneks laps viga ei saanud, peale sinika ja ehmatuse.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Mina kaebaks küll otsuse edasi.
Lisaks:
Kõnnitee on teeosa ja jalgrattur on liikleja.Liiklusseadus § 17. kirjutas: (3) Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.
Lisaks:
Kas siis oleks autojuht süüdi, kui üks kolmest oleks alla 13-aastane? Lisaks võib rattur ise (kes siis veel?) otsustada, et sõidutee seisukord temale liiklemiseks ei sobi ja siis võib ta sõita kõnniteel. Seisukord ei tähenda ju ainult auke tees - Merivälja tee seisukord minu meelest absoluutselt ei sobi aeglaseks kulgemiseks sõiduteel.Liiklusseadus § 32. kirjutas: (1) Jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht ei tohi:
1) sõita kõnniteel, välja arvatud tasakaaluliikuri juht, alla 13-aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja jalgrattur kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud;
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Kui sealtpoolt tulla Pirita Majandusgümnaasiumist ja tahad minna Kauperi maja veinipoodi ,siis antud marsruut on kõige mõistlikum ja ohutum. Mina selle politseiniku arvamusega nõus ei ole.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Margo 25 kommentaari vastuseks. Kahjuks aasta vanust väärteootsust ei saa küll vaidlustada. Kirjeldatud juhtumist jääb mulje, et esmalt veendus abikaasa, et jalgteel kedagi ei tule, siis sõitis sõiduteele lähemale ja siis mingi n sekundit hiljem sadas rattur uksest sisse. Politsei ilmselt sel hetkel tõlgendas juhtumit sellisena, et auto lihtsalt sõitis ette ja kuna jalgrattur ei jõudnud nii kiiresti reageerida "ei tea kus" järsku ilmunud autole, siis sõitiski sisse. Sellisel juhul võis politseinik tõlgendadagi, et autojuht ei andnud teed "teel" liiklejale, kelleks võib olla ka jalgrattur või jalakäija.
Vastuseks eespool olevale vana_mees kommentaarile, siis arvan, et kui ratturid oleksid sõiduteel olnud oleks ilmselt olnud seal segasüü, sest jalgrattur võib mööduda paremalt poolt kui juht ei ole andnud märku parempöördeks, aga samas ka autojuht peab veenduma manöövri ohutuses, mida ta ilmselgelt ei teinud kui tal oleks järsku tahtnud kolm ratturid küljeuksest ilma ust avamata koos ratastega sisse trügida.
Liiklusseadus § 31.
(8) Jalgratturid, pisimopeedi- ja mopeedijuhid võivad mööduda seisvast või aeglaselt liikuvast sõidukist paremalt, kui selleks on piisavalt ruumi ja selle sõiduki juht ei ole andnud märku parempöördeks.
Liiklusseadus § 33.
(2) Juht on kohustatud:
8 ) enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid;
edit: Krt ma sain selle vana_mees kommentaarist hoopis valesti aru ja ei saanud varem linki ka lahti. Samas pidi seal vähemalt segasüü olema, sest juhile jääb alati nõue liigelda ohutult.
Vastuseks eespool olevale vana_mees kommentaarile, siis arvan, et kui ratturid oleksid sõiduteel olnud oleks ilmselt olnud seal segasüü, sest jalgrattur võib mööduda paremalt poolt kui juht ei ole andnud märku parempöördeks, aga samas ka autojuht peab veenduma manöövri ohutuses, mida ta ilmselgelt ei teinud kui tal oleks järsku tahtnud kolm ratturid küljeuksest ilma ust avamata koos ratastega sisse trügida.
Liiklusseadus § 31.
(8) Jalgratturid, pisimopeedi- ja mopeedijuhid võivad mööduda seisvast või aeglaselt liikuvast sõidukist paremalt, kui selleks on piisavalt ruumi ja selle sõiduki juht ei ole andnud märku parempöördeks.
Liiklusseadus § 33.
(2) Juht on kohustatud:
8 ) enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid;
edit: Krt ma sain selle vana_mees kommentaarist hoopis valesti aru ja ei saanud varem linki ka lahti. Samas pidi seal vähemalt segasüü olema, sest juhile jääb alati nõue liigelda ohutult.
Viimati muutis Cresent, 18. 06. 2015. 12:44, kokku muudetud 2 korda .
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Veel üks mõte tekkis seoses tee ületamisega reguleerimata ülekäigurajal.
Ma ületan tavaliselt (suurema liiklusega kohtades või kui näen, et autod tulevad) rattaga teed nii, et võtan ühe jala lahti ja siis kui auto jääb seisma, siis teine jalg endiselt pedaaliküljes lükkan maapealt hoogu (just nagu tõukerattaga sõites). Seni olen siis arvanud, et nii on kõik kompu, aga nüüd lugedes liiklusseadust, siis kui mind keegi reguleerimata ülekäigurajal alla ajab, siis ilmselt on tegu segasüüga ja mul siiski polnud eesõigust, sest liiklusseaduse § 2 punkti 100 kohaselt saan aru, et ma siiski sõidan rattaga kui ma ka ühe jalaga hoogu lükkan, siis olen sisuliselt samas olukorras nagu tõukerattaga sõitja:
100) ülekäigurada on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgisega tähistatud sõidutee, jalgrattatee või trammitee osa, kus juht on kohustatud andma jalakäijale teed. Ülekäigurada on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ülekäigurada reguleerimata. Ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites, kuid sel juhul ei ole reguleerimata ülekäigurajal jalgratturil ega tasakaaluliikuri juhil sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur või tasakaaluliikuri juht ületab ülekäigurajal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat;
Ma ületan tavaliselt (suurema liiklusega kohtades või kui näen, et autod tulevad) rattaga teed nii, et võtan ühe jala lahti ja siis kui auto jääb seisma, siis teine jalg endiselt pedaaliküljes lükkan maapealt hoogu (just nagu tõukerattaga sõites). Seni olen siis arvanud, et nii on kõik kompu, aga nüüd lugedes liiklusseadust, siis kui mind keegi reguleerimata ülekäigurajal alla ajab, siis ilmselt on tegu segasüüga ja mul siiski polnud eesõigust, sest liiklusseaduse § 2 punkti 100 kohaselt saan aru, et ma siiski sõidan rattaga kui ma ka ühe jalaga hoogu lükkan, siis olen sisuliselt samas olukorras nagu tõukerattaga sõitja:
100) ülekäigurada on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgisega tähistatud sõidutee, jalgrattatee või trammitee osa, kus juht on kohustatud andma jalakäijale teed. Ülekäigurada on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ülekäigurada reguleerimata. Ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites, kuid sel juhul ei ole reguleerimata ülekäigurajal jalgratturil ega tasakaaluliikuri juhil sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur või tasakaaluliikuri juht ületab ülekäigurajal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat;
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Ma üritaks vana_mees kirjeldatud politseinikule mingi distsiplinaarkaristuse korraldada.
Ja / või ajalehte ajada.
Autojuhil on seal absoluutne teeandmise kohustus.
Politseinik, kes sellest aru ei saa, kõrvaldatagu teenistusest.
Ja läbi näidispoomise, et kõik teised ka aru saaks.
Ja / või ajalehte ajada.
Autojuhil on seal absoluutne teeandmise kohustus.
Politseinik, kes sellest aru ei saa, kõrvaldatagu teenistusest.
Ja läbi näidispoomise, et kõik teised ka aru saaks.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Mul endal ajas koha peal harja üsna punaseks.
Istusin siis õhtul kodus ja lugesin:
§ 32. Piirangud jalgratturi, tasakaaluliikuri juhi, pisimopeedi- ja mopeedijuhi liiklemisele
(1) Jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht ei tohi:
1) sõita kõnniteel, välja arvatud tasakaaluliikuri juht, alla 13-aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja jalgrattur kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud;
Ja sain aru, et politsei sellest lähtubki et seal ei tohi jalgrattur sõita ning on selle tõttu süüdi.
Seda vaatamata sellele et "Anna teed" märk autojuhil kohustaks teed andma kõigile teel liikujatele.
Igasugune liikluse loogika suunab jalgratturi Viimsi poolt tulles Randvere teed ületades sinna kõnniteele. ühtegi märki kuskil et rattatee lõpeb ei ole. Samas ei ole ka teisel pool risti märki et seal oleks rattatee. Nii et seaduse järgi on see tõesti kõnnitee.
Nagu ma juba kirjutasin soovitas politsei Randvere tee ristist foori juures üle minna ja sõita edasi mööda sõiduteed.
Linna poole sõites ei ole jalgratturil õigust sõiduteel vastassuunas sõita ja kõnniteed mööda sõita ei tohi.
Tegelikult oli asi ju nii, et autojuht lihtsalt ei vaadanud ette vaid vasakule, peatus, startis ja ratturid olid stardi hetkel otse auto ees. Kuni politsei tulekuni ei olnud kellelgi kahtlust kes on süüdi. Ka juht ise arvas sedasama. Sellele vaatamata, oli politsei tõlgendus et süüdi on ratturid. Muidugi siis juht ei vaielnud ka.
Kuna tegu oli Horvaatia kodanikega siis vaevalt nad edasi kaebamisega tegelevad. Ise teeks seda küll.
Ma ei imesta, kui kellegi haige fantaasia leiab seal ratturitelt trahvi kogumise koha (sõita ju seal ei tohi). Pakun, et sõitjaid on seal päevas sadu, kui mitte rohkem.
Selle pärast info siia kirja paningi, et sõitjad teaks mis neid võib ees oodata.
Vaatamata absurdsusele on situatsiooni kirjeldus faktipõhine.
Istusin siis õhtul kodus ja lugesin:
§ 32. Piirangud jalgratturi, tasakaaluliikuri juhi, pisimopeedi- ja mopeedijuhi liiklemisele
(1) Jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht ei tohi:
1) sõita kõnniteel, välja arvatud tasakaaluliikuri juht, alla 13-aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja jalgrattur kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud;
Ja sain aru, et politsei sellest lähtubki et seal ei tohi jalgrattur sõita ning on selle tõttu süüdi.
Seda vaatamata sellele et "Anna teed" märk autojuhil kohustaks teed andma kõigile teel liikujatele.
Igasugune liikluse loogika suunab jalgratturi Viimsi poolt tulles Randvere teed ületades sinna kõnniteele. ühtegi märki kuskil et rattatee lõpeb ei ole. Samas ei ole ka teisel pool risti märki et seal oleks rattatee. Nii et seaduse järgi on see tõesti kõnnitee.
Nagu ma juba kirjutasin soovitas politsei Randvere tee ristist foori juures üle minna ja sõita edasi mööda sõiduteed.
Linna poole sõites ei ole jalgratturil õigust sõiduteel vastassuunas sõita ja kõnniteed mööda sõita ei tohi.
Tegelikult oli asi ju nii, et autojuht lihtsalt ei vaadanud ette vaid vasakule, peatus, startis ja ratturid olid stardi hetkel otse auto ees. Kuni politsei tulekuni ei olnud kellelgi kahtlust kes on süüdi. Ka juht ise arvas sedasama. Sellele vaatamata, oli politsei tõlgendus et süüdi on ratturid. Muidugi siis juht ei vaielnud ka.
Kuna tegu oli Horvaatia kodanikega siis vaevalt nad edasi kaebamisega tegelevad. Ise teeks seda küll.
Ma ei imesta, kui kellegi haige fantaasia leiab seal ratturitelt trahvi kogumise koha (sõita ju seal ei tohi). Pakun, et sõitjaid on seal päevas sadu, kui mitte rohkem.
Selle pärast info siia kirja paningi, et sõitjad teaks mis neid võib ees oodata.
Vaatamata absurdsusele on situatsiooni kirjeldus faktipõhine.
tripp kirjutas:Ma üritaks vana_mees kirjeldatud politseinikule mingi distsiplinaarkaristuse korraldada.
Ja / või ajalehte ajada.
Autojuhil on seal absoluutne teeandmise kohustus.
Politseinik, kes sellest aru ei saa, kõrvaldatagu teenistusest.
Ja läbi näidispoomise, et kõik teised ka aru saaks.
Viimati muutis vana_mees, 18. 06. 2015. 13:21, muudetud 1 kord.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Kui kõik politseinikud, kes viimase punktini seadusi ei tunne või neid ebaadekvaatselt tõlgendavad, lahti lasta, ei jää Eestisse ühtegi politseinikku.
Alati ei tasu politseinikku viimase tõe instantsiks pidada ja kohe kiirmenetlusele alla kirjutada.
Alati ei tasu politseinikku viimase tõe instantsiks pidada ja kohe kiirmenetlusele alla kirjutada.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Kõnniteel TOHIB sõita, kui selleks on põhjus.
Ja kui juba sõidetakse, siis on kõrvalteelt tulijal KOHUSTUS anda teed. KÕIK.
Seega
1) Politseinik eksis.
2) On halb, kui ta jääbki arvamusele, et tal oli õigus.
3) Seepärast ongi vaja näidispoomist.
Ja kui juba sõidetakse, siis on kõrvalteelt tulijal KOHUSTUS anda teed. KÕIK.
Seega
1) Politseinik eksis.
2) On halb, kui ta jääbki arvamusele, et tal oli õigus.
3) Seepärast ongi vaja näidispoomist.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
§ 32. Piirangud jalgratturi, tasakaaluliikuri juhi, pisimopeedi- ja mopeedijuhi liiklemisele
(1) Jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht ei tohi:
1) sõita kõnniteel, välja arvatud tasakaaluliikuri juht, alla 13-aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja jalgrattur kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud;
Politsei kommentaar, kui mainisin et võib ju kõnniteel sõita, lähtuvalt tee seisukorrast, oli lühike. "See on üks Tallinna paremaid teid. Seega ei saa tee seisukord olla põhjuseks kõnniteel sõitmiseks."
Pärleid kommentaaridena oli veel mitmeid.
(1) Jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht ei tohi:
1) sõita kõnniteel, välja arvatud tasakaaluliikuri juht, alla 13-aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja jalgrattur kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud;
Politsei kommentaar, kui mainisin et võib ju kõnniteel sõita, lähtuvalt tee seisukorrast, oli lühike. "See on üks Tallinna paremaid teid. Seega ei saa tee seisukord olla põhjuseks kõnniteel sõitmiseks."
Pärleid kommentaaridena oli veel mitmeid.
tripp kirjutas:Kõnniteel TOHIB sõita, kui selleks on põhjus.
Ja kui juba sõidetakse, siis on kõrvalteelt tulijal KOHUSTUS anda teed. KÕIK.
Seega
1) Politseinik eksis.
2) On halb, kui ta jääbki arvamusele, et tal oli õigus.
3) Seepärast ongi vaja näidispoomist.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Mis siin selle üle jaurata, kas tohib kõnniteel sõita või mitte, see ei tee süüdlaseks liiklusõnnetuses. Marek000 juba tõi korrektse paralleeli.
Tsiteerin varasemat postitust:
Tsiteerin varasemat postitust:
Marek000 kirjutas: Tean konkreetset juhust, kus sõideti ühesuunalisele teele ja vaadati ainult sinna suunda, kust võib sõita ja toimus kokkupõrge ühesuunalisel teel vastas suunas sõitnud autoga. Politsei koostas protokolli vastas suunas sõitnud autojuhile vastas suunas sõitmise eest, aga liiklusõnnetuses jäi süüdi autojuht, kes keeras kõrvalteelt ette - eiras anna teed märki. Kui on anna teed märk, siis pead teed andma kõigile ristuval teel liiklejatele, ka vastas suunas sõitjatele.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Miks peab politseinikku pooma hakkama? Inimene eksib ja samas on võimeline oma vigadest (tark ka teiste omast) õppima. Hukatu vaevalt.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Nõmmel on üks tänav vist ongi nimeks Hiiu (õllepalee eest suunaga Hiiu rongijaama poole). See ka ühesuunaline olnud juba aastakümneid ja kui väiksem olin ja vanaema juures olin kes seal lähedal elas, siis vanaema alati hoiatas enne parki sõitma minemist, et üle tee minnes tuleb vaadata mõlemale poole ja seal näiteks nägin ka ise mitmeid kordi kui sireenidega tuletõrje auto sõitis vastassuunas. See veidi ekstreemsem näide, aga ma olen koguaeg olnud arvamisel, et juht peab vaatama ikkagi mõlemale poole, sest kõnniteelt võib ka keegi jalakäija joostes tulla vms. Seega endiselt olen arvamusel, et "juht peab veenduma manöövri ohutuses enne manöövri alustamist". Seega ka ühesuunalise tee puhul peab juht vaatama mõlemale poole. Samuti mis vahet seal on, kas auto ette sõidab aeglase kiirusega jalgrattur või ema lapsevankriga või jooksja või ka eksinud välismaalasest autojuht või kes iganes või hoopis teeääres seisab auto ohutuledega ja juht vahetab rehvi. Kui sellisele rehvi vahetavale juhile otsa sõita, kes siis süüdi on . Kui sa paremale ei vaata, ei veendu sa manöövri ohutuses ju. Või saan ma millestki valesti aru?
Prommar kirjutas:Mis siin selle üle jaurata, kas tohib kõnniteel sõita või mitte, see ei tee süüdlaseks liiklusõnnetuses. Marek000 juba tõi korrektse paralleeli.
Tsiteerin varasemat postitust:Marek000 kirjutas: Tean konkreetset juhust, kus sõideti ühesuunalisele teele ja vaadati ainult sinna suunda, kust võib sõita ja toimus kokkupõrge ühesuunalisel teel vastas suunas sõitnud autoga. Politsei koostas protokolli vastas suunas sõitnud autojuhile vastas suunas sõitmise eest, aga liiklusõnnetuses jäi süüdi autojuht, kes keeras kõrvalteelt ette - eiras anna teed märki. Kui on anna teed märk, siis pead teed andma kõigile ristuval teel liiklejatele, ka vastas suunas sõitjatele.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Natuke võib ka sarnasust leida olukorras, kus maanteel teha samas suunas liikuvast autost möödasõitu ja järsku keerab vasakult kõrvalteelt ette auto. Tema sooritades parempööret, vaatab ainult vasakule, kedagi ei tule sealt ja annab minna.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Vaata uuesti pilti, seal on märk, et vasakpööret teha ei tohi.mikulaine kirjutas:Natuke võib ka sarnasust leida olukorras, kus maanteel teha samas suunas liikuvast autost möödasõitu ja järsku keerab vasakult kõrvalteelt ette auto. Tema sooritades parempööret, vaatab ainult vasakule, kedagi ei tule sealt ja annab minna.
https://www.google.ee/maps/@59.470132,2 ... 6656?hl=et
Jääme ikka teemasse. Õnnetu koht, õnnetu hetk. Kuna oli kõnnitee, kus sõitsid 3 ratturit, siis ka märki selle lõppemisest ei saanud olemas olla. Lisaks põõsad/aed//hekk kohe annateed märgiga kohakuti.
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Liiklejad üllatavad. Suveõhtu (esmaspäeval umbes kell 18) Tallinnas Pirital Kose teel, Lillepi pargi kõrval.
Kaks ratturit sõidavad Rummu tee suunas. Linna poole suundub hallikas-beezhikas Volvo sõiduauto, mille juht teeb põike vastassuunavööndisse, ratturite suunas.
Kahjuks ei pannud tähele, kas pilk oli nutiseadmesse naelutatud või ikka meelega mingi sõnum.
Kaks ratturit sõidavad Rummu tee suunas. Linna poole suundub hallikas-beezhikas Volvo sõiduauto, mille juht teeb põike vastassuunavööndisse, ratturite suunas.
Kahjuks ei pannud tähele, kas pilk oli nutiseadmesse naelutatud või ikka meelega mingi sõnum.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Õnnestus ka endal täna autoga kohtuda. Liikusin Tartust Viljandi poole, peale Haaget, Rahingelt tuleva teega ristudes. Vanem "kolmene" bmw otsustas mulle kõrvalteelt lähenedes mitte teed anda, hoog oli mul tol hetkel 33+km/h, pidurdasin nii kuis sain, tõmbasin vasaku jala klipist lahti ja maandusin kannaga auto esitiivas. Vahtralehega sõitev noormees oli millegipärast täiesti veendunud, et mina jäin seisma enne ja ja alles siis tagusin tal nimelt kannaga esitiiva mõlki. Egas midagi, kutsusime siis politsei ja fikseerisime olukorra, aga ega seal suurt midagi vaielda ju polnud, faktiliselt sõitsi tema mulle ette kui peateel liikusin ja kõik, sellevastu ta ka ei vaielnud, lihtsalt ei saanud aru, mismoodi tiib mõlki sai. Kokkuvõtes üliõnnelik õnnetud, ise terve ja ratas terve.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Kohati on inimeste mõtlemine ikka imelik. Alati kui sõidan rattaga olen asfaldil, aga ikkagi võimalikult paremas teeservas. Sõites Paldiski-Tallinn suunal treppoja poolt Türisalu pangale, oli vahepeal teeäär päris auklik. Seal kohas oli ka teeserv üsna kitsas, seega oleks saanud teeserval sõita ilmselt kiirusega kuskil kiirusega 5km/h umbes nagu raudteeülesõidukohal. Igatahes siis tee oli tühi ja siis sõitsin teeservast umbes meetrikaugusel võibolla natuke lähemal. Igatahes seal kohal siis seljatagant tuliu mootorrattur, (vastu ei tulnud kedagi, muidu oleksin ikagi hoo maha võtnud ja teeserval sõitnud, sest üldse ei meeldi sellised kitsad kohad). Kuna tee oli tühi, välja arvatud see mootorrattur, siis ei põdenudki, aga ülla-ülla mootorrattur vist leidis, et vaja ratturit õpetada ja sõitis mu kõrvalt (pärisuunavööndis) mööda ca 50cm jäi mootorratta ja minu vahele, pluss veel lasi signaali kah. Vabalt oleks ta võinud vastassuuna vööndisse sõita või siis vähemalt telgjoonelgi sõita, siis oleks meie vahele kindlasti jäänud umbes meeter. Krt ma ei saa aru sellistest tegelastest. Autodest võiks veel sarnast käitumist oodata (et ei saada aru, miks rattur sõidab keset teed), aga ise sõidan ka aegajalt mootorrattaga ja noh mootorrattaga ka ikkagi ei sõida teeservas juba selle sama probleemi pärast, et kui teeserv on konarlik, siis raputab lihtsalt vastikult ja ei taha sõita. Kusjuures sõitsime tuttavaga kahekesi ja üksteise järel, mis võiks nagu ka ju näidata, et äkki on mingi põhjus, miks ei sõideta päris teeservas. Igatahes ehmatas see päris korralikult ja esimest korda kui ikka päris korralikult vihastasin ja isegi mootorratturile tervituseks keskmist sõrme näitasin. Kurat sõitku ise seal teeserval ja rääkigu siis. Ruumi maa ja ilma, aga ei sõidan napilt ratturist mööda ja lasen veel õpetuseks signaali kah. Haigeeee...
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Osa inimestest lihtsalt on nii madalalaubalised. See on see seltskond, kes kirjutab politseile seletuskirja "ma ei saa aru miks mind jälle karistatakse, ma olen ühe korra juba joobes juhtimise eest karistuse ära kandnud."
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Ratturid ja teised liiklejad! Kui kaasliikleja käitumine oli ohtlik ja tee peal ei tekkinud võimalust juhtunut arutada, siis kaasliikleja numbrimärk mällu ja kõne üleriigilisele liiklusliinile 612 3000, kellel on võimalik sõiduki omaniku kontakti alusel vajalikku vestlust alustada.
Re: Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.
Seda mõtlesin tegelikult suht kohe peale "napilt möödasõitu", aga kahjuks jah ehmatus oli nii paras, et ei mõelnud sel hetkel üldse numbrimärgi vaatamiselegi. Veidi hiljem arutasin kaaslasega, et krt oleks numbrit näinud oleks võinud kuskile teavitadagi, aga tema ka ei märganud numbrit vaadata, seega kokkuvõttes ei tea isegi seda kas oli Eesti mootorrattur või turist.
Samas paar varasemat korda kui mõni auto on napika teinud, siis on ka korraks adrenaliin ehmatusest nii üleval, et ei mõtle üldse numbrimärgile. Ilmselt küll kui rohkem sõita ja selliste situatsioonidega harjuda, et enam ei ehmata, siis suudab vast numbrimärke ka märkama hakata.
Samas paar varasemat korda kui mõni auto on napika teinud, siis on ka korraks adrenaliin ehmatusest nii üleval, et ei mõtle üldse numbrimärgile. Ilmselt küll kui rohkem sõita ja selliste situatsioonidega harjuda, et enam ei ehmata, siis suudab vast numbrimärke ka märkama hakata.