Eileks õhtuseks sõiduks võtsin Fi'zi:k kingad. Olen neid vaid paar korda kasutanud. Boa-kinnitusega, Microtex-pealsega Terra kingal, Bikeradar gravel-sõidukingade testivõitjal [1], on minusuguse harrastaja jaoks jäikust küll ja enamgi veel. Imeliselt kerge oli minek. Vajutasin ja ratas võttis kuulekalt kiiruse üles. Lisasin kadentsi - ratas huugas. Minek oli tõesti kerge.
Kas selle kerguse põhjus on suvise pööripäeva seisatuses? Mõnes teises keeles, nt venelastel öeldakse, set päike "seisab", солнцестояние. Pööripäeval loodus korraks vakatab. Seisatame meiegi hetkeks ja mõtleme möödunust ja tulevast.
Kevad möödus kiirelt. Märkamatult on täies jõus suvi kätte jõudnud.
Kevad 2020 oli unustamatu. Oleme avastanud taas enda jaoks Eestimaa. Kui ilus ja hea on siin sõita!
Oleme avastanud - aitäh, COVID-19! - et kontorielu on kunstlik ja suures osas mittevajalik. Oleme avastanud, et teed ei peagi olema ainult autodele.
Paljud inimesed on avastanud jalgratta kui liikumis- ja spordivahendi. Nende utilitaarsete omaduste kõrval on ratas aga - ja see on peamine - vabaduse vahend.
Autojuhtide ja rattasõitjate vahel ei ole sõda, vastupidiselt sellele, mida meedias vahel üritatatakse näidata. Kuid autosõitja vaatab ratturit kadedusega, sest auto on samasugune suletud kast, nagu kontori- või tehaseruum. Ratas, maantee ja näkku puhuv tuul - see on vabadus.
Jaanipäevas on alati ka teatud nukker toon. Kas nüüd hakkab kõik jälle tagurpidi minema? Jaheda ja tuulise sügise, pimeda talve poole. Jah, nii nagu kehalises töös (ja ka vaimses!) järgneb kontraktsioonile alati lõõgastusfaas, nagu vänt, saavutades kõrgpunkti, hakkab taas allapoole liikuma, nii on ka looduse ringkäik paratamatu. Kuid ärgem heitke meelt. Selle suve kiiremad sõidud on veel ees.
Taevas ei ole pilvitu. Majandus on segases seisus. Rattasõit on kallis sport ja selle kõrgel tasemel harrastamiseks on vaja raha. Profiklubides sõitjad on kogenud palgakärpeid ja võistluste ärajäämist. Meie profiratturite hooaja I poole kokkuvõttesse ei olegi võistlusi võtta, ainult Strava sõidud ja mõned antud intervjuud. Kolm kuud on Strava nimel nühitud, üks kuu on veel minna. Tekib küsimus milleks?
Kuid elu ei ole ainult lepingud ja võistlused. Ka see, et saame suvise Eestimaa teedel sõita, kui mõelda, on suur väärtus. Kasutagem seda võimalust. Nautigem seda, et oleme veel noored, on päike, on maantee ja oleme vabad.
Ei ole vaja kogu aeg üht ja sama marsruuti sõita. Avastagem Eestimaa teid - avastamata teid on ka kodukoha ümbruses.
Ja veel - ei ole vaja alati üksi sõita. Parim on sõita väikese grupina, 2-3 noort või ka vanemat meest.
Usun, et suvi 2020 saab rattasõitjatele unustamatuks.
[1]
https://www.bikeradar.com/advice/buyers ... ike-shoes/
