õnnelikeim õnnetus

[Matthias]

mõnikord võib mulje jääda, et nüüd kukub küll tüüp ennast vigaseks, asjaosaline ise aga tõuseb pärast peadpööritavaid õhulende püsti, pühib põlved puhtaks, ja hüppab uuesti ratta selga..

see teema olekski siis nn õnnelikeimatest õnnetustest mis kellegagi juhtunud, ise teen otsa lahti

asi juhtus viimasel elva talikrossil... nimelt ühe pika suhteliselt jäise laskumise lõpus ulatusid viltused juurikad terve tee laiusesse, kõrvalt läks ka kitsas rada, see tundus aga aukude tõttu veel vähem ahvatlev, otsustasin sõita hoopis raja vasakust äärest mööda mingit lumist kallakut viltu alla, lootes sellega mõni sekund võita... kahjuks ei märganud ma ka seal olevat paljast puujuurt, mis mul ca 30km/h pealt esiratta alt ära pühkis, ise lendasin 4-5 m kaugusele kallakust alla, ratas jäi samasse kohta vedelema... õnneks maandusin pehmes lumes, ja püsti saanuna tarvitses vaid ruttu üles tagasi ronida, ja edasi tallata, kohapeal olnud üksikud pealtvaatajad said aga show'd täie raha eest

[urmo]

Enda kõige õnnelikumaks õnnetuseks pean korda, kui peale laskumist(hoog sees) jäi ratas liiva sisse kinni ja panin niplisse. Kuna ratas (tollal veel 15 kilone Trek) jäi püstiasendis liiva natukeseks seisma, kukkusin ratta ette ja siis otsustas ratas otse minu peale kukkuda. Pea pooleldi liiva sees, nägin kuidas kõrvale väändunud sadul minu peast 10 cm kaugusel nina ees liiva sisse raius. Kui oleks vähem õnne olnud, oleksin saanud sadula kõva otsaga tõsiselt kõva laksu oimukohta...

[mina20]

Kunagi ammu sai mindud turistiga poodi õlle järgi. Sai siis hea hooga tuldud ja ise just mõtlesin, et teen efektse pidurduse, suurelt kiiruselt. Aga oh mis häda, piduri tross suvatses otsad anda ja ega seal miskit valikut enam ei olnud poesein lähenes uskumatu kiirusega. Mats oli vägev külamehed veel kommenteerisid, et vaat kus nüüd rallisõitja välja tulnud, tahtis poe seina mahasõita. Läksin siis suures häbis poodi sain enda õlled kätte ja asusin koduteele. Aga ratas oli ikka niipalju kannatada saanud, et esiratas käis sahinal vastu porikat, mõtlesin veel et saab koduni ikka sõidetud. Olin juba kodus peaaegu kui porilaud ei pidanud vastu ja rullus kägarasse mis põhjustas teise õhulennu. . Mäletan veel, et koju ma jõudsin ühes tükis ja mis kõige tähtsam õlled jäid ka terveks Nii et võiks öelda et õnnelik õnnetus.

[SP550]

Minu õnnelikum õnnetus juhtus kahjuks Tallinna linnatänavail. Aastaid tagasi peale vihmasadu Tõnismäest alla sõites sõitis välja praeguse Õigusinstituudi sissekäigu kohal olevast kangialusest rohelise vahtralehega onkel ja mina veloga esitiiba, juhtub. Reagageerimisaega polnud kuna tuli puude ja bussipeatuses seisvate inimeste vahelt lennates peateele. Lend üle kapoti asfaldile. Onkel sõitis minema, isegi et vasak tiib autol mäsa, minul kann verine, aitas märg asfalt, mis nii jubedalt ei riivi nahka kui kuiv. Velol mõned kriimud ja vähem plastdetaile. Kiirus oli päris hea, pidurduse ajal lohises mtb kumm hästi. Kuigi autodega paar kogemust ja kokkupõrget veel olnud, on see üks suuremaid "ptüi ptüi ptüi" ja kergemaid lakse. Isegi põlved ei saanud viga.