Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.

[Mati]

See on maanteeameti enda kommentaar, mis oli ka nende poolt laiali saadetud infovoldikus liiklusseaduse muudatuste kohta. Tõlgendada pole siin nagu midagi, maanteeamet ise ütleb, et sõitke ühes reas tee paremas ääres ja kõik. Reaalsuses tehakse niikuinii paljusid asju teisiti, aga seadus on selline, lisatud ka selgitus seaduse väljaandja poolt igasuguste "tõlgendamiste" (=väänamiste) vältimiseks.

Kas Maanteeamet on seadusandja? Kui pädev on Maanteeameti arvamus nt kohtus? Ei ole küll juuramees, kuid kas mitte ei sätestata seaduste osas detaile rakendusseaduste, määruste ja korraldustega. Ühekski neist Maanteeameti voldik vast ei kvalifitseeru.

[pärnu rattur]

Seadusandjast oleks viisakas olnud selgesõnaliselt väljendada, kas jalgratastega tohib kõrvuti sõita või mitte. Maanteeameti voldikul pole kohtus küll mingit tähtsut...

[Omiar]

Käisin täna Apollo raamatupoes ja lappasin kõik kommenteeritud variandid läbi, kohustusest sõita hanereas polnud sõna mitte üheski. Plaan asja siiski edasi uurida.

[urmo]

Maanteeameti materjalid põhinevad siiski liiklusseadusel, millel kohtus kaalu vast jagub. Kas hanereas sõitmine on mntameti omalooming või mitte, ei tea, serveerivad nad seda nagu seadust igatahes. Rattureid kõrvuti sõitmast ei takista niikuinii kumbki variant...

[Mati]

Maanteeameti materjalid põhinevad siiski liiklusseadusel, millel kohtus kaalu vast jagub. ...

Et siis suvaline ametkond võib seadust omatahtsi tõlgendada ja see on aamen? Päris nii ikka ei ole see asi. Mälu järgi on Eesti õigussüsteem saksa, mitte ameerika mudeli kohane, kus seadust rakendataksegi sisuliselt pretsedendi põhiselt.

Aga eks elu paneb asja paika. Kui vaja küll siis midagi ka seaduses muudetakse, või täpsustatakse.

[MK777]

Liikusin täna linnast rattaga Keilasse mõõda Vabaduse puiesteed, umbes 19:30 ajal. Spordipartneri kaupluse läheduses märkasin mingit veidrat olukorda kus MNT rattaga sõitnud inimene (kollalses särgis) suure vigaha viskas valget värvi sõiduauto suunas oma kollase Powerbar joogipudeli (koos vedelikuga). Õnneks või kahjuks pudel sihtmärki aga ei tabanud. Huvitav, mis seal siis juhtus?

[Alfonze]

Liigun pidevalt seda trassi ja neid idioote autojuhte seal jagub hunnikus (teevad napikaid, tuututavad jne jne.):-( Olgu öeldud, et liigun ka autoga samal teel ja alati arvestan, et parempoolses reas võib rattureid olla ja ei ole mõtet sipsida. Endale ei tundu keeruline, aga enamus vihkavad rattureid ja kuna ise pole teiselpool olnud siis ei kujuta ette väga ka.

[Cly/Suva]

See autojuhtide ja jalgratturite vihavaen on tegelt iidne, loomariigist pärit nähtus. Autojuht oma mitmesaja hobujõu ja mitme tonni metalli sees tunneb turvaliselt ja tugevalt. Sellest tekib teatud üleolek jalakäiate ja ratturite üle. Kui sadu kordi nõrgem tee peal neil ees koperdab siis tekib tunne, et miks ma ei võiks tast lihtsalt üle sõita, see ei teeks mulle ju midagi. Selline bossi tunne, nagu näiteks ka kooli jõhkarditel kes nohikutele tappa annavad, because they can and because they feel like it.

Ratturid omakorda tunnetavad seda suhtumist ja ajavad karvad turri nagu kassid koera nähes. See on hirmust tingitud agresiivne kaitsereaktsioon. Sellepärast on ratturid ka üsnagi kergesti ärrituvad autojuhtidega konfliktides.

Idamaistes võitluskunstides õpetatakse alati pikalt austust nii oma vastase kui sind ümbritse vastu. Sest kes tunneb ennast teistest üle olema, kaotab väga kergelt austuse endast nõrgemate vastu. Autokoolis seda miskipärast oluliselt ei õpetata. Normaalses inimestekultuuris tegelikult ei ole ruumi selliseks suhtumiseks, et "õu mina olen boss ja teie kärpsed kaduge teelt".

Oluline oleks tegelt tagada kõigi liiklejate omavaheline austus ja usaldus. Selle jaoks küll, vähemalt minu meelest tuleks väga suur kogus inimesi üldse liiklusest kõrvaldada.

(Need kes nii autoroolis, rattal kui jalgsi piisavalt liikunud on see austus enamasti tunduvalt kõrgem. Samuti ei kipu nad paanikas kõnniteelt hüppama kui tirri kuulevad või autode pihta pudeleid loopima kui keegi kogemata ette keerab)

[Mati]

...Need kes nii autoroolis, rattal kui jalgsi piisavalt liikunud on see austus enamasti tunduvalt kõrgem. Samuti ei kipu nad paanikas kõnniteelt hüppama kui tirri kuulevad või autode pihta pudeleid loopima kui keegi kogemata ette keerab...

Seda, et sool soolane on teab ainult siis kui oled proovinud. Proovimata on tegu lihtsalt mingi imeliku valge sodiga, mis tekitab kahtlust ja eelarvamust.

[Villem T]

See autojuhtide ja jalgratturite vihavaen on tegelt iidne, loomariigist pärit nähtus.

Ei ole, see on harilik (nõukogude) sõjaväest pärit blatnoi-mentaliteet, mis peaks paari põlvkonnavahetusega kaduma. Vt ka "kohta kätte näitama", "mis ma sest saan", "mul on (ees)õigus", "miks ma peaks" jne. Milleks olla vastutulelik ja viisakas kui jaksad fossiilseid kütuseid osta.

[Eilne]

Täna oli siis selline tore kogemus, et poodi minnes keeras üks Audi 80 mulle julmalt ette, hetke pärast oleks parklas alla ajanud ja lõpetuseks arvas, et temal jäi õigust ülegi ning poest tagasi tulles oli minu rattal kett maha tõmmatud. Asi nägi välja nii, et mina sõitsin Kopli tn mööda Põhja Rimisse, kui Niine tänavalt Audi ette keeras, samas teises reas auto ootas ja lasi mind läbi. Audi keeras kohe esimesest sissesõidust parklasse, mina aga teisest ning parkals oleks ta mulle vasaku küljepealt täiega sisse sõitnud(teadu pärast kehtib parklas paremakäe reegel) See oli silmaga näha ja kõrvaga kuulda, kuidas ta gaasi vajutas.
Kui ma ratast lukku panin kõndis ka tema poodi sisse, ma tänasin teda viisakalt ja näitasin , see talle pähe ei mahtunud ja tagasi tulles oli rattal kett maha tõmmatud.
Kaart ka siia juurde:
http://kaart.otsing.delfi.ee/index.php? ... 46060d#tc3

[Prommar]

Vähemalt määris endal näpud ära.
Parema käe reeglit tunnevad ja järgivad paraku vähesed, enamasti on mingi sõidusuund ikka reaalselt peatee. Autojuhid on hämmingus, kui ma neile de facto-peateel olles teed annan.

[erko]

Kuulge, selline küsimus, et liiklusseaduse järgi sõiduteel sõites jalgratturi kohustus sõita tee paremas servas tähendab konkreetselt Paldiski maanteel Haabersti ringi ja Merimetsa vahelisel lõigul sõitmist kõikide ühissõidukiradade paremas servas? Kõik tekkivad ja kaduvad ühissõidukite taskud kaasa arvatud?

[mart2]

Autojuhtide suhtumist jalgratturitesse ei paranda ka ratturite käitumine -
täna lõuna ajal sõitis Tartus noor tütarlaps (Velo klubi riietes ja Fuji MNT rattal) Riia mäel Sõjakooli ees suunaga kesklinna poole rahulikult punase tule ajal jalakäijate ülekäigurajal üle tee kohe startivate autode eest läbi. Peale tee ületust oli aega küll rahulikut hoogu maha võtta!
Kahjuks jäin ise kaugemale ja ei olnud võimalik märkust teha. Kui keegi tundis kirjelduse järgi ära - palun noomige ...

[priit908]

Autojuhtide suhtumist jalgratturitesse ei paranda ka ratturite käitumine -
täna lõuna ajal sõitis Tartus noor tütarlaps (Velo klubi riietes ja Fuji MNT rattal) Riia mäel Sõjakooli ees suunaga kesklinna poole rahulikult punase tule ajal jalakäijate ülekäigurajal üle tee kohe startivate autode eest läbi. Peale tee ületust oli aega küll rahulikut hoogu maha võtta!
Kahjuks jäin ise kaugemale ja ei olnud võimalik märkust teha. Kui keegi tundis kirjelduse järgi ära - palun noomige ...

Ole mureta, juba siin foorumis on hulga täiskasvanud liiklusteadlike mehi ja naisi kes sihilikult eiravad foori punast tuld. Minule selline teguviis pähe ei mahu ja õigustust selle jaoks pole. Tekib justkui tunne, et ratas ja rattur on ülim liikleja kombinatsioon kellele tavapärased liiklusreeglid ei kehti. Vahel on lausa piinlik seista foori taga ja oodata rohelist kui kaasvõitlejad muretu pilguga mööda vihisevad.

[Martino]

Inimene kes õigustab potensiaalselt surmava jõuga omakohust, kerge rikkumise eest mille eest politsei ei tee tavaliselt trahvigi, tuleks tõsiselt ühiskonnast isoleerida.

Ole hea lase oma sõbral endale sõita autoga otsa kõigest 5km/h kiirusega, ilma et sa eest ära või kapotile hüppaksid ja proovi ära mis tunne on. Kui tähele ei pane autot siis võib juba selline kokkupõrge masside erinevuse tõttu lõppeda mitme luumurruga.

Mul on olemas erinevat sorti kogemusi selle kohta, mismoodi on olla pihta sõidetud. On nii jalgsi kui jalgrattal kui tsiklil. Pihtasõitja kiirus ei olnud ühelgi juhul 5 km/h, oli oluliselt rohkem, ja kui juba kord keskkoolifüüsikaks läks, siis tuletan meelde, et kineetiline energia on ruutvõrdeline liikuva keha kiirusega ja võrdeline massiga, seega massierinevus on vähemoluline kui kiiruste erinevus. Tõsi - kondid võivad katki minna nii ehk naa.
Aga kui see minu vana mõtteavaldus juba kord tolmu alt välja kisti, siis juhin veel kord tähelepanu sellele, et minu jutu mõte oli ja on selles, et nõrgemana liikluses olles ei ole mitte mingit alternatiivi tugevamatega dialoogi pidamisele. Nõrgema ülbus karistatakse ära ning karistus on sõna otseses mõttes valus. Jalgratas on autost nõrgem, tsikkel kah. Ma ennustan, et uus liiklusseadus hakkab tekitama katkiseid jalgrattureid ja tüütuid kohtuvaidlusi selle üle, kas ülekäigurajale paiskunud jalgratas ikka oli jalakäija kiirusel või mitte. Vaielda ju võib, aga faktiks jääb, et katki ei lähe autojuht, vaid jalgrattur. Just seetõttu juhingi tähelepanu dialoogi vajadusele. Dialoog vähendab oluliselt võimalust kohtumisel tugevamaga katki minna. Katki olla on halb ning arukas inimene teeb midagi selleks, et katki mitte olla. Sellegipoolest olen näinud väga paljusid inimesi, kes katkiminekut esile manavad, ja suur osa neist on olnud ülekäigurajale liigse enesekindlusega sõitnud jalgratturid. Kordan - Pirita tee ülekäigud on ses osas ühed jubedad kohad. Jah, mul on raske austada inimesi, kes liikluses ülbe enesekesksusega silma paistavad. Nende poolt kasutatav liiklusvahend ei ole iseenesest oluline, aga ma ei saa ega soovi salata, et jalgratturite (kelle hulka ma end kahtlemata loen) hulgas on neid rohkem kui mulle (meile?) meeldiks uskuda. Ei ole nii, et jalgratturiks olemine annab miskitsorti indulgentsi ning tõstab inimese kuidagi eriliselt väärtuslikuks ja kriitika alt välja, no ei ole. S**apea on ikka s**apea, olgu ta jalgrattal või mitte. Seda võib olla ebameeldiv tunnistada, aga nii on.

Mis puudutab seda, kuidas vanasti autokoolis oli, siis aitäh halle aegu meelde tuletamast - ma sain B- ja C-kategooria juhiload aastal 1986 ning mul on kogemus toona autokoolis olnud oludest ja õppeprogrammist täiesti olemas

[rai66]

Ma ei näe üldse uues LEs problemi. Juba vana LE ütles, et jalakäija peab veenduma enne teele asumist manöövri ohutuses. Uue järgi peab rattur veel eriti veenduma, et autod talle teed annavad. Ei viitsinud täpset sõnastust otsida. Rattal ülekäigurada ületavat ratturil pole eesõigust. Minul pole küll probleemi olnud. Ega ma linnas Tour de France tee. Põmmpea on igal pool põmmpea.

[Topsik]

Autojuhtide suhtumist jalgratturitesse ei paranda ka ratturite käitumine -
täna lõuna ajal sõitis Tartus noor tütarlaps (Velo klubi riietes ja Fuji MNT rattal) Riia mäel Sõjakooli ees suunaga kesklinna poole rahulikult punase tule ajal jalakäijate ülekäigurajal üle tee kohe startivate autode eest läbi. Peale tee ületust oli aega küll rahulikut hoogu maha võtta!
Kahjuks jäin ise kaugemale ja ei olnud võimalik märkust teha. Kui keegi tundis kirjelduse järgi ära - palun noomige ...

Tean seda preilit. Kordan üle(noomin), et ülemise tulega jäädakse seisma ja alumisega võib sõita.

[eerik.mikroob]

Nõrgema ülbus karistatakse ära ning karistus on sõna otseses mõttes valus. Jalgratas on autost nõrgem, tsikkel kah. Ma ennustan, et uus liiklusseadus hakkab tekitama katkiseid jalgrattureid ja tüütuid kohtuvaidlusi selle üle, kas ülekäigurajale paiskunud jalgratas ikka oli jalakäija kiirusel või mitte. Vaielda ju võib, aga faktiks jääb, et katki ei lähe autojuht, vaid jalgrattur. Just seetõttu juhingi tähelepanu dialoogi vajadusele. Dialoog vähendab oluliselt võimalust kohtumisel tugevamaga katki minna. Katki olla on halb ning arukas inimene teeb midagi selleks, et katki mitte olla. Sellegipoolest olen näinud väga paljusid inimesi, kes katkiminekut esile manavad, ja suur osa neist on olnud ülekäigurajale liigse enesekindlusega sõitnud jalgratturid.

Üldiselt ei olegi autojuhid ja jalgratturid liikluses võrdsed. Autojuht on liikluses nn "kõrgendatud ohu allikas - ikkagi vähemalt 1 tonn rauda all ja ümber, rattur seevastu suudab märkimisväärset kahju enamasti vaid endale teha...
Ehk autojuhi vastutus on siiski juba liiklusvahendite tühimasse võrreldes 100x suurem

Liiklusjuristi väitel - kui juhtub liiklusõnnetus jalgratturi süül, siis ratturi avalduse korral plekib autojuhi kindlustus ikkagi pea 100% juhtudest ratturi kulud kinni - just mootorsõiduki, kui liikluses kõrgendatud ohuallika staatusest lähtudes.

Ma muidugi ei taha sellega kuidagi ratturite omavoli liikluses õigustada või ergutada - lihtsalt eesti liiklus on iga liikleja jaoks üsna närviline.

[tripp]

juba siin foorumis on hulga täiskasvanud liiklusteadlike mehi ja naisi kes sihilikult eiravad foori punast tuld. Minule selline teguviis pähe ei mahu ja õigustust selle jaoks pole.

Mina olen üks selline. Püüan siis selgitada, miks nii teen.

1) Mõnes kohas (Liivalaia) on meil kenasti töötav roheline laine. Töötab ta muidugi autodele, 50 km/h kiiruse jaoks. Ratturile tähendab see - vastupidi - punast lainet. Kõik foorid, ka jalakäijate omad, on punased. Mitte mõnikord, vaid ALATI. Kui nüüd jalakäijaid pole, siis on palju rahulikum jalg-fooridest punasega läbi sõita, nii jõuab auto-fooridesse 100% faasinihkega ehk uue rohelisega. Vähem pidurdamist, vähem rapsimist, ohutum.

2) Ratturil on ristmikul ohutum startida üksi, siis, kui autod alles seisavad. Kui minna autodega koos, on alati variant, et samas suunas tagant- või vastu-sõitja ei märka sind ja pöörab sulle ette. Seega - kui sõidan suurel teel, millega ristub väike tänav, millel liiklust ei ole, lähen üle ristmiku enne autosid. Nii pean vaatama vaid vasakule-paremale, aga ei pea muretsema, et mulle selja tagant keegi sisse pöörab.

3) Kohati võtan üle jalakäija rolli ja sõidan nende foorist risti üle sõidutee nii, et ei oota rohelist. Konkreetne koht - Russalka ristmik. Kuna sõidan õhtuti (Kadrioru park - Pirita v vastupidi), jõuan sinna tihti siis, kui foor töötab, aga liiklust pole. Peaks seisma jääma, nuppu vajutama, rohelise ära ootama. Ausõna, ei jää ega seisa ega vajuta.

Lõppeks tsiteerin ühte endist kolleegi, rahvuselt prantslast:
"Ristmiku ületamine on alati keerukas. Pead arvesse võtma igast suunast tulevat liiklust, sõidukite kiirust, jalakäijaid, teiste inimeste tähelepanuvõimet ja/või hajameelsust. Arvestama võimalusega, et pöörav juht ei märka sind, või sõidab sulle meelega ette, või alahindab sinu kiirust ja loodab sul nina eest mööda lipsata. Sisuliselt on see riskihindamise ülesanne. KUIDAS on võimalik, et värviline pirn teeb seda paremini kui mina, inimene, 2 kg hallollust peas?"

(Põgenen nüüd seaduskuulekate kodanike sõimu eest ja ei loe foorumit kuu aega...)

[tripp]

eesti liiklus on iga liikleja jaoks üsna närviline.

Ah on või?
Millega võrdled?
Milliste riikide linnades oled auto või rattaga sõitnud?

[mart2]

eesti liiklus on iga liikleja jaoks üsna närviline.

Ah on või?
Millega võrdled?
Milliste riikide linnades oled auto või rattaga sõitnud?

Ühinen mikroobi arvamusega, sest meie liikluses aetakse sageli taga "oma õigust", unustades ära "oma kohustuse/vastutuse".

PS. Mikroobi ei tunne, kuid ise olen sõitnud rattaga ja autoga elades Kanadas ja USAs 1,5 a. ning Benelux + Prantsusmaa ja Saksamaa 4 aastat; lisaks Hispaania/Kreeka/Shveits/Austria paaril nädalal; Sockholm, Dublin ja Alma-Ata ainult rattaga; Itaalia ainult autoga jne.jne. Üldine autojuhi staaz 26 aastat. Arvan et siin foorumis on tegelikult palju mehi/naisi, kel on oluliselt suurem kogemuste pagas kui minul.
PS.PS. Ennem Itaalias sõitmise alustamist hoiatas kohalik kolleeg, et kõige rohkem tuleb jälgida välismaa numbritega autosid, sest need vaatavad jäärapäiselt ainult liiklusmärke ja ei arvesta INIMESTEGA.

[eerik.mikroob]

eesti liiklus on iga liikleja jaoks üsna närviline.

Ah on või?
Millega võrdled?
Milliste riikide linnades oled auto või rattaga sõitnud?

Milline "soe" tähelepanu minu tagasihoidliku isiku suhtes...

Leipzig, Aberdeen (UK), Turu (Samarkand - ise paraku ei juhtinud viimasel puhul midagi...)

Et kodanik Tripi vererõhu pisut madalamaks saaks, siis täpsustame oma personaalsest seisukohast lähtuvat ja viidetega täiesti tõestamata väidet:
"Eesti liiklus on närviline, vaatamata oma suhteliselt madalale intensiivsusele.

[piffik]

Närvilisuse koha pealt 100% nõus. Igasugu kummalistes kohtades sõitnud (peale Euroopa nt Türgi, Tai, Malaisia, Kuuba jne), kus esmapilgul ei paista mingit süsteemi olevat, aga tegelikkuses toimib kõik väga rahulikult ja lugupidavalt. Kui siis jõuad Tallinna tagasi, ei jõua ära imesta, kui palju siin närvilisi tõmblejaid on. Kaasliiklejatega ei arvestata, ristid sõidetakse julmalt kinni, igasse pilusse on vaja trügida jne

[tripp]

Et kodanik Tripi vererõhu pisut madalamaks saaks, siis ....

Aitäh
Mul tõesti viskab anaeroobsesse, kui keegi midagi Eesti kohta halvasti ütleb.
Et MEIL siin on närviline liiklus, korruptsioon, lollid ametnikud ja kõrged hinnad.
Aga vot välismaal on kõik rahulik, aus, tark ja odav...

Ma arvan, et liiklus on meie lähiümbruses (Loode-Venemaa, ülejäänud Baltikum) pigem hullem kui meil.
Skandinaavias on jälle kindlasti rahulikum-flegmam.
Nii et oleme seal, kuhu me geograafiliselt kuulume: macholiku Ida ja feminiinse Skandinaavia vahel.
Sama - usun - kehtib ka poliitikas, bürokraatias, üldse igas eluvaldkonnas.
Eesti on tavaline riik tavaliste inimestega, mitte halvem ega parem.

Autojuhid vs ratturid teemasse tagasi tulles -
ALATI, kui autojuhid mind näevad, on nad mu vastu viisakad olnud.
Ei ole kohanud ülbust, närvilisust ega üldse mingit pahatahtlikkust.
Ka see BMW, kes täna Akadeemia teel mulle vales suunavööndis vastu tuli, tõmbas mind nähes lahkelt (üle pidevjoone) oma ratta tagasi.

[andre170]

ALATI, kui autojuhid mind näevad, on nad mu vastu viisakad olnud.

Sõpruse puiesteel tõmbab mulle sõidu ajal väga lähedale kõrvale mikrobuss, millest poolenisti aknast välja roniv paistes näoga rets vehib aktiivselt kätega ja käsib mul kiiremas korras kõnniteele kolida. Sama teeb buss 50 m edasi järgmise ratturi ja siis veel järgmise ratturi juures. Soovides teda harida kiirendasin talle järgi ja tõmbasin punase taga ise talle kõrvale ja soovitasin lollil liikluseeskirju lugeda. Vastus oli hea: "Loe ise oma eeskirju!!!"
Aga tegu oli ka bussiga, õigemini bussijuhi kõrvalistujaga.
Ja teema pealkiri peaks olema "Mõningate autojuhtide suhtumisest jalgratturitesse", sest enamus autojuhte on tõesti viisakamad, kui liikluseeskirjad neilt seda nõuavad.

Punastest fooridest tooks välja selle needuse, et paljudel ristmikel on sensorid, mis foore juhivad, ja sealt sa jalgrattaga seisma jäädes juba omale rohelist välja ei meelita. Eriti palju on sensoritega varustatud vasakpöörde foore, mis on kõige ohtlikuma manöövri jaoks mõeldud. Teine punasega ületamine on mõistlik, kui oled paremal teepervel ja vasakult suundub sisse autode vool, mis teeperve või valget joont ei ületa. Siis võid rahulikult kulgeda omas "äärealas". Kas liikluseeskirjad üldse kehtivad juba päris teepervel kruusa/rohu peal liikujale? Seaduses on kehtivusala piiratud "teedega", aga kus on tee piir?

[tripp]

Teine punasega ületamine on mõistlik, kui oled paremal teepervel ja vasakult suundub sisse autode vool, mis teeperve või valget joont ei ületa. Siis võid rahulikult kulgeda omas "äärealas".

Jah. Sama juhtub Liivalaia / Juhkentali / Lembitu ristis, kui Juhkentali suunalt tulijail on roheline - siis võib Olümpia poolelt rattaga väga ohutult üle Kaupmehe edasi sõita, ei autod ega humansid ei sega.

Teine teema on, et autojuhid nagu vihastaks, kui rattur reegleid rikub.
"Miks tema võib, aga meie ei või!".
Minu arust ongi ratta, rula, rulluisu, segway... võlu linnaliikluses see, et sul on mitme transa-liigi head omadused koos.
Oled kiire, samas väike, saad läbida autodele keelatud lõike, võtta endale mugavaid rolle.
Ma võiks jalakäijana ka vihastada, et kuradi rulatajad, on must mitu korda kiiremad.
Aga ma ei vihastu, no lihtsalt pole mõtet, eks.

Teie rõõmuks ja teema edendamiseks võtan siis autoga sõites edaspidi ratturitele rohkem rusikat näidata
ja üldse püüan Tln liiklusse toimekat närvilisust juurde tuua

[Mati]

Reeglid kehtivad kõigi jaoks On ka autojuhtidel olukordi, kus fooris on punane, aga tänavad tühjad - panevad läbi? Madalama IQ'ga tõenäoliselt küll. Seega, eriti kui on tegu päevase aja ja tiheda liiklusega, ei ole mõtet, ega õig(lan)e liikluseeskirju jalgratturil rikkuda. Vastasel juhul ei näe ma mingit põhjust, miks autojuhid peaks suhtumist ratturitesse muutma. Mina ei muudaks.

[Cly/Suva]

Noh rattur ei ole poolpime ja täiesti kurt nagu autojuht. See annab teatavat eelist liigeldes. Kuigi ma ei kiida ikkagi heaks punaste alt läbi sõitmist, ise peatun küll alati.

[tripp]

IMHO on see punase tule teema ohutuse seisukohast üsna ebatähtis.
Mul õnnetuste statistikat küll ei ole, aga mistahes sõiduteede ristist tunduvad palju ohtlikumad olema pimedad nurgad rattatee ja hoovi-väljasõidu kohtumisel.
Lisaks on nende õiguslik regulatsioon vist ikka segane.
Vt see Pärnamäe tee avari paari aasta eest, kus vaidlus jõudis lehtedesse välja. Märkide järgi oli õigus nii ratturil kui autojuhil...

Küsimus:
Kulgen piki Sõpaka rattateed ja seal ristub mu'ga hoovist väljasõit. Ühtegi märki ei ole.
- hoovist sõidab välja auto. kes peab andma teed?
- mu selja tagant / vasakult pöörab auto hoovi sisse. kes peab andma teed?

[Mati]

Küsimus:
Kulgen piki Sõpaka rattateed ja seal ristub mu'ga hoovist väljasõit. Ühtegi märki ei ole.
- hoovist sõidab välja auto. kes peab andma teed?
- mu selja tagant / vasakult pöörab auto hoovi sisse. kes peab andma teed?

Väga lihtne:
1. Hoov on õueala, kust väljasõidul peab kõigile teed andma.
2. Pöörde lõpetamisel peab autojuht teed andma (sh ka ülekäigurada rattal ületajale).

[maksipoiss]

http://www.parnupostimees.ee/521184/com ... tole-ette/Palju huvitavat lugemist suhtumisest.

[MarttiM]

lugupidamine on vastastikune asi ja ka jalgratturid ei suhtu autojuhtidesse eriti lugupidavalt. tõsi, jalgratturitel on autode ees teatav aukartus, mis põhineb küll alalhoiu instinktil ja enesekaitsel.

usun, et ka autojuhtide suhtumine ratturitesse oleks praem kui:

(i) ratturid sõidaksid võimalikult tee ääres - et neist oleks ohutu ja mugav mööduda;
(ii) hoiuduksid tiheda liiklusega ja kitsastest teedest, mille puhul võib eeldada, et takistatakse liiklust ja tekitatakse enda taha autodest rong;
(iii) ei sõidetaks kõrvuti, kui see takistab liiklust - liiga tihti on näha pilti, kus 2 ratturit sõidavad kõrvuti, muljetavad, samal ajal on nende taga närviliste autojuhtide hordid; niikuinii ei tohi aeglase sõiduga takistada teisi.
(iv) kui sa osaled rattaga liikluses siis järgi kõiki liiklusreegleid, nt pöördeid tee ikka sealt reast, kus see on ette nähtud; pea kinni foori märgutuledest; jne, jne.

õigused on toredad asjad, kuid neid ei tohi kuritarvitada. palju õnnetusi juhtub sellest, et ajatakse liikluses "oma õigust taga". liikleja üks põhikohustusi on tagada sujuv liiklus vältida ohtu ja kahju tekkimist (§ 14). mõned ratturid kahjuks ei käitu liikluses nagu mõistlik inimesed, samuti ei käitu selliselt mõned autojuhid. paraku kujundavad just need isendid üldist arvamust.

[maksipoiss]

lugupidamine on vastastikune asi ja ka jalgratturid ei suhtu autojuhtidesse eriti lugupidavalt. tõsi, jalgratturitel on autode ees teatav aukartus, mis tuleneb küll alalhoiu instinktil ja enesekaitsel.

usun, et ka autojuhtide suhtumine ratturitesse oleks praem kui:

(i) ratturid sõidaksid võimalikult tee ääres - et neist oleks ohutu ja mugav mööduda;
(ii) hoiuduksid tiheda liiklusega ja kitsastest teedest, mille puhul võib eeldada, et takistatakse liiklust ja tekitatakse enda taha autodest rong;
(iii) ei sõidetaks kõrvuti, kui see takistab liiklust - liiga tihti on näha pilti, kus 2 ratturit sõidavad kõrvuti, muljetavad, samal ajal on nende taga närviliste autojuhtide hordid; niikuinii ei tohi aeglase sõiduga takistada teisi.
(iv) kui sa osaled rattaga liikluses siis järgi kõiki liiklusreegleid, nt pöördeid tee ikka sealt reast, kus see on ette nähtud; pea kinni foori märgutuledest; jne, jne.

õigused on toredad asjad, kuid neid ei tohi kuritarvitada. palju õnnetusi juhtub sellest, et ajatakse liikluses "oma õigust taga". liikleja üks põhikohustusi on tagada sujuv liiklus vältida ohtu ja kahju tekkimist (§ 14). mõned ratturid kahjuks ei käitu liikluses nagu mõistlik inimesed, samuti ei käitu selliselt mõned autojuhid. paraku kujundavad just need isendid üldist arvamust.

[josefk]

usun, et ka autojuhtide suhtumine ratturitesse oleks praem kui:

(i) ratturid sõidaksid võimalikult tee ääres - et neist oleks ohutu ja mugav mööduda;

Ohutu ja mugav on ratturi selline positsioneerumine sõiduteel paraku ainult nn. autojuhi jaoks.

[Omiar]

Jah, see on üldjuhul ikkagi nii, et kui vähegi saab, siis autojuht ei viitsi jalga gaasipedaalilt tõsta ja pressib ennast mööda.
Seega tuleb sõita mõistlikul kaugusel tee äärest - mitte ise ronida ega lasta suruda ennast teepeenrale. Kahekesi on täitsa ok kui hõivata natuke vähem kui pool sõidurajast. Enamus autojuhte on selles osas ka täitsa mõistlikud.

[MarttiM]

sõita mõistlikul kaugusel tee äärest - mitte ise ronida ega lasta suruda ennast teepeenrale. Kahekesi on täitsa ok kui hõivata natuke vähem kui pool sõidurajast. Enamus autojuhte on selles osas ka täitsa mõistlikud.

kui nii vaadata, siis võib selles ollas isegi terake tõtt, kuid ise ei ole sellist olelusvõitlust täheldanud! sõidan nii et autod saaksid minust mõistlikult mööda, kõik sõidavad mõistliku kaarega. mõni veok vahest on trüginud ohu tsooni, kuid ............. troppi tekitades on endal kuidagi piinlik. kui paar autot selja taha tekib, siis olen ikka üritanud kõrvale tõmmata. suure liiklusega kitsastesse kohtadesse ei roni. aga eks see oleneb kus sõidad.

sõita rattaga pea sõidu raja keskel tundub ikkagi lugupidamatu teiste suhtes. selline käitumine tekitab seal taga tropis olevates juhtides närvilisust. närvis inimene ei ole kõige adekvaatsem. päris loll autojuht hakkab siis kohta kätte näitama. neid meil siin paraku mõni on.

[maksipoiss]

sõita mõistlikul kaugusel tee äärest - mitte ise ronida ega lasta suruda ennast teepeenrale. Kahekesi on täitsa ok kui hõivata natuke vähem kui pool sõidurajast. Enamus autojuhte on selles osas ka täitsa mõistlikud.

kui nii vaadata, siis võib selles ollas isegi terake tõtt, kuid ise ei ole sellist olelusvõitlust täheldanud! sõidan nii et autod saaksid minust mõistlikult mööda, kõik sõidavad mõistliku kaarega. mõni veok vahest on trüginud ohu tsooni, kuid ............. troppi tekitades on endal kuidagi piinlik. kui paar autot selja taha tekib, siis olen ikka üritanud kõrvale tõmmata. suure liiklusega kitsastesse kohtadesse ei roni. aga eks see oleneb kus sõidad.

sõita rattaga pea sõidu raja keskel tundub ikkagi lugupidamatu teiste suhtes. selline käitumine tekitab seal taga tropis olevates juhtides närvilisust. närvis inimene ei ole kõige adekvaatsem. päris loll autojuht hakkab siis kohta kätte näitama. neid meil siin paraku mõni on.

[Riho72]

Ise küll rohkem autojuht ning jalakäija kui rattur.
Ülekäigurada ületan tavaliselt siis kui on võimalik ohutult üle tee minna, autojuhte takistamata
(kuna nii saame teinekord mõlemad kiiremini ning loodust vähem reostades).
Üksi olles foori nuppu reeglina ei näpi.

[Smuki]

Täna siis, kell 17:00, tekkis tänu uuele liiklusseadusele väike rüselus, Pärnus Tallinna mnt ja Jannseni ristis.
Kui jalakäijatele roheline tuli süttis, asusin jalgrattaga teed ületama. Samal ajal andsid sõidukid, kes vasakpööret sooritasid, jalakäijatele teed. Kui mina nendega kohakuti jõudsin, hakkas üks autodest (mahtuniversaal, VW Sharan, hõbe 1998, tagumine klaas reklaame täis, nr ei suutnud meelde jätta) mulle tahtlikult otsa sõitma, hoides oma kätt samal ajal signaalinupul. Läksin siis küsima, et miks te mind rammite? Vastu sain aga jõhkrat sõimu. Jäi meelde vaid lause, et sõitvale ratturile teed ei anta. Seda lauset kuulsin umbes kümnel korral, mida see autojuht korrutas, röökides muidugi. Üritasin siis täpsustada, et kui te sellele teele pöörate, olete paraku sõitvale jalgratturile kohustatud teed andma, kuid selle peale sain vastuseks selle sama lause, mida juba mainisin. Kuna autojuht oli suhteliselt turske vend, kellel jämedad rusikad juba aknast välja ulatusid, otsustasin lontis kõrvadega edasi jalutada.
Kurb on see, et ilmselt see pöördel teeandmise "kohustus" selle autojuhini enne ei jõua, kui ta kellegi pikali sõidab.

Pilt ka:
http://web.zone.ee/smuki/ratas.GIF

Seega, jalgratturid, kes te oma töö/koduteel ülekäigu rada olete sunnitud kasutama, soovitan soojalt jalgratta seljast maha astuda, juhul kui elu ja närvid kallid on!

[peeterplaaster]

Täna siis, kell 17:00, tekkis tänu uuele liiklusseadusele väike rüselus, Pärnus Tallinna mnt ja Jannseni ristis.
Kui jalakäijatele roheline tuli süttis, asusin jalgrattaga teed ületama. Samal ajal andsid sõidukid, kes vasakpööret sooritasid, jalakäijatele teed. Kui mina nendega kohakuti jõudsin, hakkas üks autodest (mahtuniversaal, VW Sharan, hõbe 1998, tagumine klaas reklaame täis, nr ei suutnud meelde jätta) mulle tahtlikult otsa sõitma, hoides oma kätt samal ajal signaalinupul.....

Täiesti tüüpiline retard autojuht, muidugi oli tal teeandmis-kohustus üks-kõik-mis teel liiklejale. Aga mina ei soovitaks igalpool ratta seljast maha tulla, pigem olla sellistel juhtudel lihtsalt ekstra-tähelepanelik ja dresseerida noid ahve, kui võimalik, sest muidu nad ju ei arene. Peaasi et ise mõõdukas suudaks olla ja kuskil hulljulget testisõitjat ei teeks.

Mul oli üks juhus Pronksi tänaval - sõitsin sõiduteel paremas servas, ei laianud. Foori taga seisma jäädes üks vene taksojuht vehkis kätega, žestikuleeris mulle midagi. Andis mõista, et ma ei tohiks seal sõita vms. Mida iganes. Küsis, kas mul load on, ma ütlesin et jah- kolme kategooria omad. See teda väga ei kõigutanud. Ma kraaksusin talle ka vastu midagi, siis tüüp tahtis autost välja hakata tulema. Kuna mul väga kaklemistuju polnud, siis lasin jalga ja pärast mõtlesin, et, krt, ikka ise läksin ka juba kiirelt närvi. Et peaks vist ise ka vahel rahulikum olema, sellist asja pole mõtet vägivaldseks ajada.

[andre170]

Kui autodel on juba ühes suunas kaks rida, siis ei tohiks mingit küsimust olla, kes kui palju ruumi esimesest reast võib võtta. Sõidan Suur-Sõjamäe, Järvevana, Tammsaare teed pidi ja seni on autod mööda saanud. Samas ei saa ratturitest tihti mööda liinibussijuhid. Vaja kohe pärast möödasõitu rammida peale, enne bussipeatust veel kiire möödasõit ja siis ette seisma jääda, üks buss andis just signaali, kui temast teise rea kaudu mööda sõitsin, sest bussipeatuses boksi ei olnud ja buss blokkis kogu esimese rea ära. Autojuhtidel ei tohiks liikluseeskirjade täitmise koha pealt suurt midagi öelda olla, 90% neist ületab kogu aeg kiirust ja 50% sõidab kollasega-punasega üle ristmiku. Meie ratturid juba naljalt ülekäigurajal või autos peituvat inimest surnuks ei sõida. Autojuhid paistavad suhtuma paremini ratturisse, kes liigub nendega enam-vähem võrreldava kiirusega, 35-50 km/h. Siis pole väga paremasse serva vaja hoida, sest väiksem kiiruste vahe annab autodele parema võimaluse teisest reast mööda minna - mõlemal ohutum! Näiteks Järvevana remonditsoonis teeperve ei ole ja sõidan esimese rea keskel, et keegi mööda ei trügiks, saab kenasti kilomeetrise lõigu tippkiirusega kirja ja autod rahul. Samal ajal olen näinud seal vaeseid rattureid, kes oma rattaid jala üle lõputute kruusahunnikute tassivad, kuna autosid kardavad, kiirust ei ole ja kuhugi mujale ka minna ei ole.

[trc]

Sõidan Suur-Sõjamäe, Järvevana, Tammsaare teed pidi ja seni on autod mööda saanud.

Ma näen siin lauses vähemalt ühte rikkumist Mu trass on täpselt sama aga hetkel käin üle ringtee ja Hansaplanti juurest. Äkki peaks teinekord kopereeruma ja TT'd tegema. Mis ajal sa reeglina liigud hommikuti? Õhtuti?

[andre170]

Sõidan Suur-Sõjamäe, Järvevana, Tammsaare teed pidi ja seni on autod mööda saanud.

Ma näen siin lauses vähemalt ühte rikkumist Mu trass on täpselt sama aga hetkel käin üle ringtee ja Hansaplanti juurest. Äkki peaks teinekord kopereeruma ja TT'd tegema. Mis ajal sa reeglina liigud hommikuti? Õhtuti?

TT Ühinenud Ratturite Töölesõit marsruudil Mustamäe-Lasnamäe stardib iga päev 8:00 Sõpaka-Tammsaare ristist ja naaseb 18:00 Peterburi-Smuuli ristist. Marsruudivalik ja startitulek vastavalt tuule suunale ja meeleolule. Täna on esimene start Lasnamäelt koju. Viimane aeg viia see foorum teoorialt praktikasse. (fännide soovil võime Endomondos üle kanda, näevad kõik ära sõidureas paiknemise ja liikumiskiiruse ).

[pärnu rattur]

Andre170. Su jutus oli üks vasturääkivus. Autol on lihtsam möödud ikka aeglaselt liikuvast jalgrattast, kuna möödasõiduks kulub vähem aega ja läbitakse lühem distants. Iseasi on see, et need aeglaselt sõitjad tavaliselt vänderdavad nii, et keegi neist mööda ei saa

[rai66]

Andre170. Su jutus oli üks vasturääkivus. Autol on lihtsam möödud ikka aeglaselt liikuvast jalgrattast, kuna möödasõiduks kulub vähem aega ja läbitakse lühem distants. Iseasi on see, et need aeglaselt sõitjad tavaliselt vänderdavad nii, et keegi neist mööda ei saa

Vaidleksin vastu. Minul kui autojuhil on lihtsam mööduda kiiremast ratturist. Mul on piisavalt aega, et vasakule võtta ja mööduda ja kui pole kohe võimalik, siis kiirema ratturi taga ei pea ka eriti aeglustama. Aeglase puhul tuleb kohe mööduda või rohkem pidurdada ja päris aeglaselt sõita. Lühidalt-kiiremast ratturist möödumine on sujuvam.

[Monty]

Kiirematest ratturitest möödumine on juba seepärast parem, et nad kipuvad vähem ukerdama. Keegi vist siin samas teemas rääkis, et kui ta tavalise linnarattaga sõidab mööduvad autod pigem suurema kaarega, aga kui maanteerattaga siis minnakse julgemalt ja lähedamalt mööda. Olen ise ka seda tähelepannud. Kui sõidan sossega, minnakse lähemalt ja julgemalt, kui sõidan pisut loksuva ja ebakindla Ukrainaga, lastakse üldjuhul suurema kaarega mööda.
Mina pole veel näinud, et trennipoisid võtaksid maanteel grupis sõites terve rea enda alla ja enamasti on nende kiirus päris hea, nii et liiklust nad küll sellega ei ohusta, seda muidugi juhul kui mööduv autojuht väga ignorantne pole.

[wagner]

Veidi autojuht vs jalgrattur vöötrajal teema jätkuks. Meeldetuletuks tsitaat LS-ist

Ülekäigukohal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites, kuid jalgratturil ega tasakaaluliikuri juhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur või tasakaaluliikurijuht ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab.

ning situatsioonülesanne Tartust Eedeni ringristmikult. Kas ringilt silla peale keerav auto peab punase joonega tähistatud vöötrajal ratturile teed andma?

http://imagebin.org/167587

[tommike]

situatsioonülesanne Tartust Eedeni ringristmikult. Kas ringilt silla peale keerav auto peab punase joonega tähistatud vöötrajal ratturile teed andma?
http://imagebin.org/167587

ei pea, autojuhi jaoks on mahapöörde koht tunduvalt ülalpool, antud kontektsis on sel ülekäigurajal ainult jalakäial eesõigus.

[erikr]

ning situatsioonülesanne Tartust Eedeni ringristmikult. Kas ringilt silla peale keerav auto peab punase joonega tähistatud vöötrajal ratturile teed andma?

http://imagebin.org/167587

Jah, kindlasti ei maksa siit otsida seda, mida siin pole.
Tavaline ülekäigurada vaid....