velo.clubbers.ee

Inetu lugu, aga suusatades külmetasin mitu korda põlvi. Rajal ei saanud ennem arugi, kui hakkasin valu tundma. Praegu ratast sõites on nii, et kuni 2.5 tundi on OK, aga üle selle annab paras jagu tunda (põlve kilp või kuidas seda nimetatakse). Kas kellelgi on analoogset kogemust, kas spordiarstist on kasu või peaks lihtsalt madalat profiili hoidma? Või mingid rohud, salvid, geelid?

Hoia põlv soojas (mingi soolikas + mingi kreem - Sports Akileine sarjast START ntx hüva), kui see ei aita, siis peaks tohtrit külastama. Glükosamiinikuuri võiks ju ka teha, mul on aidanud.

Oliver kirjutas:Inetu lugu, aga suusatades külmetasin mitu korda põlvi. Rajal ei saanud ennem arugi, kui hakkasin valu tundma. Praegu ratast sõites on nii, et kuni 2.5 tundi on OK, aga üle selle annab paras jagu tunda (põlve kilp või kuidas seda nimetatakse). Kas kellelgi on analoogset kogemust, kas spordiarstist on kasu või peaks lihtsalt madalat profiili hoidma? Või mingid rohud, salvid, geelid?

kilbi nimi põlvekeder. venitusharjutused, soojas hoidmine, kadentsi tõstmine ja kangutamise vähendamine, glükoosamiini tabletid, vajadusel artroskoopiline op. mulle aitas, aga kogu see loetelu läbi ka tehtud.

Kui korra külma saad siis kohe ravima sest sellised asjad annavad pärast pikalt tunda kui ülekäe lased.
Ise külmetasin eelmine talv joostes ja lolli peaga panin samas tempos edasi ja asi aina hullemaks läks. Lõpuks pidasin poolteist kuud pausi ja sõin glükoosamiini tablette ja määrisin salvi (fastum geel oli vist).
See talv alustasin enne treeningute algust tableti kuuriga ja panen soojustusele kõvasti rõhku ja suuremaid probleeme ei ole olnud v.a ühe pühapäeva pikk trenn kui puhus väga külm tuul mis tegi põlved peale 3h valulikult kangeks.Siis tegin peale seda mõnepäevase geeli kuuri koos sidemetega ja sain nädalaga korda.Seega sooja ja veelkord sooja.

Täpselt sama jama oli jaanuarikuus, nüüd sõidan ka +kraadide juures nii, et 2...3 korra murtud ajaleht on põlvedel (100% polyesterpesu ja windstopperiga pükste vahel). Ei julge ära sõnuda, aga pole enam tunda andnud. Lisaks neelan Arthostopi kapsleid, mis nagu peaksid liigeseid "õlitama". Miski neist abinõudest toimib. Või hoopis platseebo-efekt?

Eelmisel kevadel hakkasid minu kannatused seoses põlvedega ja seda ka tõenäoliselt just külmetusest tingituna(arvatavasti sõjavägi:märjal pinnasel põlvele laskumine jne). Eelmisel kevadel läks asi nii hulluks, et tuli teha kuu ajane paus, et asi normaliseeruks. Sõin igasugu imerohte ja määrisin mingite geelidega, aga soovitud tulemust ei tulnud ikka. Käisin ka erinevates elektriravides. Mõnda rohtu soovitas dr Annus lausa nii süüa, et see seedimise päris tuksi oleks võinud keerata, õnneks nii ei läinud...Eelmine hooaeg möödus päevakaupa, et kas saan järgmine päev sadulasse ronida või ei....ja no kuna ei tekkinud enam võimalust trenni teha siis kui tahaks, siis tegin seda siis kui põlved lubasid, oli ilm siis milline tahes. Mõnes mõttes oli see hea "kool", sest minu jaoks halba ilma enam pole Olen määrinud eelmisest kevadest saadik regulaarselt enne igat trenni põlvi Deep Relief geeliga ja kui midagi üldse mõjub siis on see see....olen proovinud ka soendavaid kreeme, aga ei mõju, mulle vähemalt mitte. Seda olen siis kasutanud kuni tänaseni ja võin öelda, et toimib Aga üks tähtis asi on see muidugi veel, et põlvi ei tule hoida soojas mitte ainult trennis, vaid ka igapäev niisama väljas liikudes, sellest olen küll aru saanud, sest ntx miinus kümnega on minu põlvede jaoks lihtsalt teksadega käimine liiga õhuke, siis hakkavad streikima ka

tann kirjutas:sest ntx miinus kümnega on minu põlvede jaoks lihtsalt teksadega käimine liiga õhuke, siis hakkavad streikima ka

Ma olengi mõelnud, et mida te mehed kõvema külmaga teete Naiste puhul on OK panna teksade/viigipükste alla sukkpüksid või retuusid aga meest puhul oleks see nagu natuke imelik

marion kirjutas:Ma olengi mõelnud, et mida te mehed kõvema külmaga teete Naiste puhul on OK panna teksade/viigipükste alla sukkpüksid või retuusid aga meest puhul oleks see nagu natuke imelik

OT: A me olemegi ju MEHED ja MEHED ei nuta Sa telkut viimasel ajal ei vaata või

A muuseas se sukkpükste asi olevat vanasti olnud tavaline asi ka meestel ntx külma ilmaga suusatades. Vanad suusahundid on rääkinud. Ega häda anna häbeneda.

Mati kirjutas:

marion kirjutas:Ma olengi mõelnud, et mida te mehed kõvema külmaga teete Naiste puhul on OK panna teksade/viigipükste alla sukkpüksid või retuusid aga meest puhul oleks see nagu natuke imelik

OT: A me olemegi ju MEHED ja MEHED ei nuta Sa telkut viimasel ajal ei vaata või
A muuseas se sukkpükste asi olevat vanasti olnud tavaline asi ka meestel ntx külma ilmaga suusatades. Vanad suusahundid on rääkinud. Ega häda anna häbeneda.

Mul endal vahel mitme kihi pükstegagi külm, siis ma imestangi, et ilma oleks ammu kringliks külmunud.

Mina üritan kõvemate külmadega lihtsalt võimalikult palju autoga sõita Aga tõsisemalt rääkides, tean, et ka meestel on võimalik pikka aluspesu kasutada. Ise seda ei kanna, sest ma ei suusata ning niisama lumes hullamas ei käi ning siiani olen vajaduse korral kõik jalgsikäigud ikkagi ainult teksadega ära teinud.

marion kirjutas:Ma olengi mõelnud, et mida te mehed kõvema külmaga teete Naiste puhul on OK panna teksade/viigipükste alla sukkpüksid või retuusid aga meest puhul oleks see nagu natuke imelik

No mis selles imelikku on kui meesterahvas paneb jalga pikad aluspüksid? Vene ajal nägid need jubedad välja, aga kapitalistlikul toodangul pole viga midagi. Näevad priimad välja ja on jalas mugavad. Mina igatahas kasutan pikka aluspesu. Parem hoida tervist kui hiljem joosta arstide ja apteegi vahet.

Soome rõivakontsern Finnwear pakkus vahepeal ka meeste "sukkpükse" - Cityslickerseid, aga need ei läinud kaubaks. Olid miskid 60 denieri vigurid ja korralik põhjamaamees selliseid ju jalga ei tõmba. Äkki sõbrad hakkavad veel narrima...

edit: lisatud kontserni nimi

Olen juba lapsest saati sügisest kevadeni pikka aluspesu kandnud ja ei leia et see imelik oleks. Põlve ja muid valusid igal juhul ka ei ole

Sama siin, polartec 100 fliisist soe pesu pidevalt seljas. Tegelikult nüüd võib juba Marati pesu peale üle minna ja kuu pärast saab üldse ilma hakkama

Teeks veidi reklaami ühele abivahendile.
Masaazigeel "Radikuliidi balsam" 75ml.
Tootja: kontsern Kalina, Venemaa, maaletooja OÜ Laminto, Paavli 6, Tallinn tel 6603010.

Ise pole veel kasutanud, aga rahvas kiidab.
Hind vist apteekides 7-9kr.
Trainoi energiajookidega tegelevates kioskites isegi odavam (6.50kr).
Kes seda raha paljuks ei pea, võiks proovida.

huko kirjutas:No mis selles imelikku on kui meesterahvas paneb jalga pikad aluspüksid? Vene ajal nägid need jubedad välja, aga kapitalistlikul toodangul pole viga midagi. Näevad priimad välja ja on jalas mugavad. Mina igatahas kasutan pikka aluspesu. Parem hoida tervist kui hiljem joosta arstide ja apteegi vahet.

Täitsa norm, ma juba kartsin et meestel polegi midagi külma vastu.

marion kirjutas:Ma olengi mõelnud, et mida te mehed kõvema külmaga teete Naiste puhul on OK panna teksade/viigipükste alla sukkpüksid või retuusid aga meest puhul oleks see nagu natuke imelik

ujukad veel lisaks jalga. Pidi perekonnajuveele tuule/külma eest kaitsma.

Andrus K kirjutas:

marion kirjutas:Ma olengi mõelnud, et mida te mehed kõvema külmaga teete Naiste puhul on OK panna teksade/viigipükste alla sukkpüksid või retuusid aga meest puhul oleks see nagu natuke imelik

ujukad veel lisaks jalga. Pidi perekonnajuveele tuule/külma eest kaitsma.

OT:
pigem nagu hautamiseks läheb siis
kod. Huko võib hautamise mõjust täpsemalt vast rääkida.

aga põlvedele see ei mõju.

Hmm. See peab küll -35C olema, kui mina teksadele vmt pükstele midagi lisaks vajan. Rattasõidus kui tuul peale puhub hoian muidugi jalad võimalikult soojas.
Muud kehaosad kardavad minu arust oluliselt rohkem külma - minul näiteks kõrvad. Tavariietes hoian veel 0 kraadiga mütsi peas ja praeguste ilmadega sõidan 2 mütsiga, üks nendest windstopper ja ikka on jahe.

Aga ma täitsa kujutan ette et kõvematel ratturitel, kes on jalgade pealt karvad maha ajanud, on jalgadel külm. :) Üks lisakiht kohe puudu. ;)

Rom kirjutas:OT:
pigem nagu hautamiseks läheb siis
kod. Huko võib hautamise mõjust täpsemalt vast rääkida.

Kas hautamisest üldiselt? Inimkehaosade "hautamine" pole ju meie seadlusandluses lubatud, sellest ma ei tea midagi...

Põlvedest kasulikku lugemist artiklis Madis Rahuga.

väga kasulik lugu. eriti see glükoosamiini annustamise teema. euroopas oli vähemalt paar aastat tagasi üldiselt levinud seisukoht, et 500 mg päevas. peale opi olen nüüd igal hooajal teinud kevadel ja suve teisel poolel 3-kuulise 3x500 mg ja toimib hästi. ka artiklis mainitud soojendused-venitused on vääääga olulised, eriti kui põlvedega on juba probleemid ilmnenud. profülaktikaks samuti.

doktor Rahu kirjutas:Igal juhul tuleks arvestada, et glükosamiini peaks tarbima 1000?1500 mg päevas, 2? 3kuulise kuurina ja meeles pidada, et esimesed tulemused ilmnevad alles kolme nädala pärast.

Hmm, kui mina omale profülaktika mõttes glükosamiinitablette otsisin, siis sain teada, et ilma retseptita võib võtta vaid 500 mg päevas, sellest suuremat annust käsitleb ravimiseadus juba retseptiravimina ja omal algatusel seda teha ei tohiks (erinevalt näiteks Lätist ja veel teistest riikidest, kus on lubatud kuni 1500 mg päevas). Otseselt polegi dr. Rahu midagi valesti öelnud, lihtsalt oleks seal juures pidanud olema märge, et sellise kuuri tegemist tuleks ka arstiga konsulteerida.

Ise võtan Arthrostop Plus tablette profülaktkika mõttes (1 tablett ehk 500 mg glükosamiini päevas), otseseid vaegusi veel ei täheldanud, kuid kuna jooks ja MTB on põlvedele suht koormavad, siis otsustasin alustada enne kui hilja. Üks sõber küsis peale 2-3 nädalast kasutamist, et noh, kas tabletikuur juba mõjub. Vastasin talle, et loodan mõjumisest aru saada ~50 aasta pärast kui liigesed ka ilma kepi või kargu toeta mind veel püsti hoiavad

sqber kirjutas:...... ~50 aasta pärast kui liigesed ka ilma kepi või kargu toeta mind veel püsti hoiavad

See on jabur. Teatud piirides on organism iseparanev ja kui sa sööd mingit jama igaks juhuks, siis organism saab seda ju väljastki - milleks ise toota? Vähemalt tead 50 aasta pärast millesse sa surid.

Topsik kirjutas:

sqber kirjutas:...... ~50 aasta pärast kui liigesed ka ilma kepi või kargu toeta mind veel püsti hoiavad

See on jabur. Teatud piirides on organism iseparanev ja kui sa sööd mingit jama igaks juhuks, siis organism saab seda ju väljastki - milleks ise toota? Vähemalt tead 50 aasta pärast millesse sa surid.

Topsik, loe see artikkel nüüd ka läbi ja saa aru, miks organism teatud staffi tootmisega võib jänni jääda. Meditsiinis on olemas ka selline termin nagu profülaktika - uuri ÕS-st.

Asjast. Omal kuulub samuti glükosamiin vähemalt kaks korda aastas kuurina menüüsse ja tõenäoliselt suuresti ka tänu sellele olen suutnud viimase paari aasta jooksul muude jooksuürituste raames ka kaks maratoni joosta. Aastal 2001 muuseas soovitas toosama dr. Rahu mul pigem jooksmine ära unustada (tõenäosus paranemiseks oli väiksem seda jätkates, aga targalt tegutsedes läks teisiti). Ehk mind on glüko aidanud, karjugu külakoerad mis tahavad.

Mati & co - lugeda oskan ja olen ka ise profülaktika mõttes teise teema alla käivaid "rohtusid" söönud ja söön edaspidigi. Jabur on profülaktika mõttes süüa seda, mille hädasid sul tegelikult pole nt. sqber. Igal asjal on oma tagajärjed. Mis on lõpuks parem - kas sul on 70 aastaselt terved põlved kuid magu on ühes teatud kohas?

Asjast niipaljukest enda vaatevinkilist. Nii umbes 15 aastat tagasi sai ületreeningu tagajärjel põetud läbi needsamad põlve, jala hädad. Siis ei osanud arstid veel midagi tarka öelda - noor inimene, küll läheb ise mööda. Läkski. Iseparanemine Paar aastat tagasi uuesti liigutama hakates kartsin küll vanade hädade ilmnemist, kuid siiani pole põlved end tunda andnud. Siiski väga külma ilma ei taha. Suusatamisel ei lähe jalad, põlved nn. töösoojaks ja raske on liikuma saada. Ka enda puhul on A&O korralik soojendus. Parimat.

Topsik kirjutas:......... Jabur on profülaktika mõttes süüa seda, mille hädasid sul tegelikult pole nt. sqber. Igal asjal on oma tagajärjed. Mis on lõpuks parem - kas sul on 70 aastaselt terved põlved kuid magu on ühes teatud kohas?

põlved on tundlik teema, ei soovita kellegil sellesse jahedalt suhtuda.

mina sõitsin 2003a novembris metsas, tõusust üles rebides, ühe põlve ära, ega soovita sama kellelegi teisele. vere varustus põlve ümber kudedes ja mis iganes ristlihastes on nii kehva, et paranemine võtab väga palju aega. isegi kui sind on asjalikult opereeritud. nüüd lisaks, tunnen, et ka teine põlv ei ole justkui enam kaugel.
oh seda häda ja viletsust.... ma ei ole 6-7kuud üldse ratta selga saand...

ainuke soovitus mida ma oskan anda, on siin juba välja ka käidud: põlved soojaks!

tp kirjutas:

Topsik kirjutas:......... Jabur on profülaktika mõttes süüa seda, mille hädasid sul tegelikult pole nt. sqber. Igal asjal on oma tagajärjed. Mis on lõpuks parem - kas sul on 70 aastaselt terved põlved kuid magu on ühes teatud kohas?

Madis Rahu ütleb, Lisaks... võiks valulikuks muutunud põlvedele teha ühe «kõhretoidu» ehk glükosamiini kuuri...
sqber praegu ju seda teebki. Konkreetselt on tegemist ju suht ohutu lühiajalise loomkatsega, mis maole küll põntsu ei pane. Jaburam oleks ju subjektil ära oodata: põlvede kriuksumine, kinnikiilumine, äramurdumine ja amputatsioon.


Artiklist: teades slõhtulehe *head tava* - välja jätta või moonutada infot - on seekord ajakirjanikul intervjuu doktoriga üllatavalt kobe välja kukkunud.

tp kirjutas:

Topsik kirjutas:... Jabur on profülaktika mõttes süüa seda, mille hädasid sul tegelikult pole nt. sqber. Igal asjal on oma tagajärjed. Mis on lõpuks parem - kas sul on 70 aastaselt terved põlved kuid magu on ühes teatud kohas?

Eks loomulik on see, et igaühe tervis on tema enda asi. Samas on huvitav kuulda arvamust, et spetsialisti soovitust peetakse jaburaks. Nagu öeldud on aktiivse sportliku tegevuse puhul (st ka liigeseid kurnav ja kulutav) glükosamiinil positiivne toetav efekt. Keegi ei eeldagi, et seda 24/7 tarbitakse. Vitamiinitabeltikesi tarbivad ju ka vast kõik, kuigi neid saab ka toidust jne .

Söön samu tablette mis sqbergi.

Septembris peale orienteerumis- ja rattahooaja lõppu oli põlvedes ikka päris korralik valu/ragin sees. Võtsin kuu aega rahulikumalt ja neelasin iga päev ühe Athrostopi ning juba novembris olid hädad kadunud.

Apteegis soovitati teha vähemalt 3-kuuline kuur, see on mul nüüd tehtud ja hetkel võtan edasi kuni purk tühjaks saab. Mõju pidi edasi kestma kuni paar kuud peale kuur lõppu.

Mati kirjutas:

tp kirjutas:

Topsik kirjutas:... Jabur on profülaktika mõttes süüa seda, mille hädasid sul tegelikult pole nt. sqber. Igal asjal on oma tagajärjed. Mis on lõpuks parem - kas sul on 70 aastaselt terved põlved kuid magu on ühes teatud kohas?

Eks loomulik on see, et igaühe tervis on tema enda asi. Samas on huvitav kuulda arvamust, et spetsialisti soovitust peetakse jaburaks. Nagu öeldud on aktiivse sportliku tegevuse puhul (st ka liigeseid kurnav ja kulutav) glükosamiinil positiivne toetav efekt. Keegi ei eeldagi, et seda 24/7 tarbitakse. Vitamiinitabeltikesi tarbivad ju ka vast kõik, kuigi neid saab ka toidust jne .

mida öelda , tehakse ikka tarku mehi.
kui nyyd tõsiselt rääkida siis keegi pole spetsialisti arvamust jaburaks pidanud. olen sel teemal mitmeid kordi vestelnud dr.M.Mardnaga, samuti olen käinud samuti dr. Rahu juures põlveopil ja söön praegugi seda sama glükoosamiini. ma väidan lihtsalt seda et teada olevalt ei taba kõiki jooksjaid , rattureid põlvehädad. kui sul ikka yhtegi symptomit pole kunagi ilmnenud siis igaks juhuks GA-ni tarbida tundub jabur kyll. seda arvan just sellepärast et hea sõbra ema on gastroenteroloog ja kunagi oli miskipärast sellest juttu. tema rääkis et on näinud palju magusid mille halva seisundi yheks vägagi oluliseks põhjuseks on aastate pikkune GA tablettide krõbistamine.

Kuna minu eelmisest postitusest läks see teravusele kalduv arvamustevahetus lahti, siis võtaks veidi hoogu maha sel vastasseisul. Päris 100% põlvehädadevaba ma siiski ei ole, väiksed naksud ikka on (põlve lukust vabanemisel). Seepärast leian, et hädade süvenemise eesmärgil on preventatiivne kasutamine õigustatud. Teiseks, kes rääkis aastatepikkusest krõbistamisest. Tegemist siiski kuuridega, millel vahed vahel. Kolmandaks, sõltub ju mõju ja kõrvalmõju kasutamisest: kogusest, tableti võtmise ajast (enne sööki, söögi ajal, peale sööki) ja vee tarbimisest. Nimelt on tootejuhendis selgelt öeldud, et kuuri ajal tuleb tarbida ka piisavalt vett. Kokkuvõttes: mina kasutan edasi, võtan igal hommikul peale sööki 1 tableti (500 mg) ja joon piisavalt vett. Lõpuks teeb ikka igaüks nii nagu ise parimaks peab - pole mõtet siin kakelda.

sqber kirjutas:.......... ja vee tarbimisest. .

kui tarbida veeslahustuvat varianti ei tohiks see probleemiks olla, kuigi rahaline kulutus võrreldes tavalise tabletikujul olevaga on suurem

no veelkord siis, et elu on täis valikuid. eks siis nende tõttu osa meist osalevad 20-30-40 aasta pärast ratastoolirallidel ja osa söövad vaid kergelt seeditavaid toitaineid. valikuvabadusest tulenevalt polegi mõtet vaielda.

Mul on põlvekedra lihas või nii katki..Arsti juures käidud, praegu 1 aastane vabastus jne...

Sellel haigusel on ka nimi jne aga ei tule kohe meelde, hetkel ei viitsi neid pabereid ka otsida.

Küsimus on mu perel jne. kas ma ikka rattaga võin sõita..Muidu mul on maastikuratas, sõidan igalpool, võistlusi ei tee, olen 13 aastane.

Või peaksin kontakteeruma arstiga?

andreas123 kirjutas:Mul on põlvekedra lihas või nii katki..Arsti juures käidud, praegu 1 aastane vabastus jne...
Sellel haigusel on ka nimi jne aga ei tule kohe meelde, hetkel ei viitsi neid pabereid ka otsida.
Küsimus on mu perel jne. kas ma ikka rattaga võin sõita..Muidu mul on maastikuratas, sõidan igalpool, võistlusi ei tee, olen 13 aastane.
Või peaksin kontakteeruma arstiga?

Kuna sul haigus meelde ei tule, siis peaks ikka arst käest järele küsima. Võimalik, et oskab öelda telefoni teel (kui tal sinu andmed käepärast on). Juhul kui ta lubabki sõita, siis soovitavalt hästi kerge käiguga. Lihtsalt, et põlv liiguks. Koormust anda kindlasti ei tohiks.

Mati kirjutas:Põlvedest kasulikku lugemist artiklis Madis Rahuga.

Kasulik artikkel tõesti. Värskem link.

Külmetasin Xdreamil põlve. Pühapäeval oli ilm külm, ujusin ja siis panin märjalt viis tundi edasi. Vasak põlv tegi lõpuks käies valu. Mingist asendist raksus-naksus. Kolmapäevakut võtsin kergelt, aga pigem oleks vist pidanud üldse vahele jätma.

Arstile sain aja kahe nädala pärast. Kas oleks mõtekas kohe glükosamiinikuuriga alustada? Lugedes foorumit ja ka seda dr. Rahu intervjuud on suhteliselt tõenäoline, et seda soovitatakse. Võidaks kaks nädalat.

Kas keegi seda artikli lõpus soovitatud külmakotti peale treeningut ka kasutanud on?

Arne

Siin on link paljusid vaevavate teemade lahenduseks. Kahjuks küll järeltulevatele põlvedele (täpsemalt - järeltulevate põlvede põlvedele)
http://forte.delfi.ee/news/teadus/teadl ... 1&l=fplead