velo.clubbers.ee

Ühel inimesel diagnoositi mõned päevad tagasi leukeemia äge vorm ja ta on Tartus ravil. Paraku napib ülekannete tegemiseks üsnagi haruldast 0 Rh negatiivset verd.
Kui teil või mõnel teie tuttaval peaks olema selle grupi veri ja ta on nõus seda Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuses loovutama, palun tehke seda kohe.

Tehes ise head suurendame võimalust, et ka meid endid sarnases olukorras aidatakse.

Tüdrukul on vereülkanded juba tehtud ning alanud on keemiaravi. Aga Tõnu Kees tänab ikkagi kõiki (Andmed pärinevad minu kolleegi abikaasalt, kes töötab "Postimehes"). Kellel on see veregrupp, siis võib ikkagi minna verd andma, sest seda napib Kliinikumis pidevalt. Väidetavalt on seda veregruppi ainult 4% inimestest.

Kroonilise doonorina kasutan siinkohal võimalust agiteerida verd andma KÕIKIDES Eesti selleks ettenähtud kohtades Verd ei ole kunagi üle.

Mati kirjutas:Kroonilise doonorina kasutan siinkohal võimalust agiteerida verd andma KÕIKIDES Eesti selleks ettenähtud kohtades Verd ei ole kunagi üle.

Elus ühe korra verd andnuna olin kahjuks sunnitud tegema järelduse, et see nali on vaid tugevatele. Kui just täielik off-season ei ole, siis lööb see treeningutesse nädalase augu, ikka nii läbi võttis, isegi trepist oli raske üles saada.
See on äärmiselt kurb, aga kõik ei jää vaid inimese tahtmise taha. Hea meelega lükkaks nõela veeni

Alvaro kirjutas:

Mati kirjutas:Kroonilise doonorina kasutan siinkohal võimalust agiteerida verd andma KÕIKIDES Eesti selleks ettenähtud kohtades Verd ei ole kunagi üle.

Elus ühe korra verd andnuna olin kahjuks sunnitud tegema järelduse, et see nali on vaid tugevatele. Kui just täielik off-season ei ole, siis lööb see treeningutesse nädalase augu, ikka nii läbi võttis, isegi trepist oli raske üles saada.
See on äärmiselt kurb, aga kõik ei jää vaid inimese tahtmise taha. Hea meelega lükkaks nõela veeni

Jah, isegi teen seda viimastel aastatel pigem sügisel ja kevadel. Võistlushooajal, mis minu jaoks on nii suvel kui talvel, mind annetamas ei näe. Mis puutub kurnatusse seoses doonorlusega, siis on see otseses seoses kehakaaluga (alampiiriks on 50 kg) ning ka hemoglobiinitasemega. Verd võetakse kõigilt üks ja sama kogus (vist oli 450 ml). Isiklikult ei ole küll ennast nii hullult tundnud kui Alvaro kirjeldas. Samal päeval on nats väsinum olla küll.

Doonurluse teemal on foorumis juttu olnud ka enne. Hetkel ei leia küll otsinguga vastavat teemat.

Tore, et laps kiiresti abi sai.
Mina nt. üks, kes kuulub selle 4% sisse.

Rivo kirjutas:Tore, et laps kiiresti abi sai.
Mina nt. üks, kes kuulub selle 4% sisse.

Vut-vut-vut siis Doonorkeskusesse. Kogu see 4% peaks olema doonorkeskuse püsikunded. 0 veri kõlbab ju kõigile. Tuleb ainult reesusfaktorit jälgida.

Ega see vere andmine nii lihtne olegi ...

Olen pakkunud aga ei taheta, sest tehtud hepatiidi vaktsineerimised ja on olnud kokkupuuteid hepatiiti põdenud inimestega (ise pole haige olnud).
Lisaks on veel pikk nimekiri haigustest millega kokkupuutumisel verd ei võeta - tutvustataks kahjuks alles siis kui esimene proov võetud ja hakatakse lauale panema ...

Nõuded doonorile
Mida võiks doonor teada
KKK

Tänud!

Need nõuded võiks olla ka vereandmise punkti ukse kõrval - siis tead kas üldse siseneda.

Loodan et nüüd asjad korras, minu juhtum oli 2 aastat tagasi.

Minupoolt teema lõpetatud.

mart2 kirjutas:Ega see vere andmine nii lihtne olegi ...

NAd on seal paraku jah hästi ettevaatlikud ning iga pisemagi asja pärast saadetakse tagasi. Arusaadav...kuid mu arust liigettevaatlikud on. Parem on seal mitte midagi üldse kurtma või rääkima hakatagi (kui terve oled). Sõber saadeti minema, sest ta vastas küsimusele, et süda vahel puperdab. Nende jaoks oli ohu märk. Igal inimesel hakkab süda erutusest puperdama. Või siis ma pean iga aasta südame arsti juures kontrollis. Nende jaoks ohu märk. Pidin ise vaeva nägema ja perearsti käest tõendi muretsema, et pole mul midagi häda.
On muidki tagasi saatmisi olnud ja tekib sellest selline tunne, et ei vajata seda verd niiväga midagi, kui nii kergekäeliselt must loobutakse.

Jumala normaalne, et üle muretsevad. Seda neil vaevalt vaja on, et mõni ülienesekindel või häbelik isend oma kõikki tegelikke puudusi või probleeme ei ava. Lõppeks peab arvestama ka sellega, et peale loovutaja kokkukukkumise riski on suurem risk ikkagi seotud verega. Ses osas pole kompromissidele kohta

See aasta sai 4 korda käidud, ning sel aasta rohkem minna ei lubatud.. Otsest tagasilööki pole kunagi tundnud, olen seda harrastand ka vahetult enne jõusaalitreeningut ilma kadudeta. Mida see aasta arst aga täheldas, oli tõenäoline seos vere loovutamise ja Hg vähenemise vahel (kogu aasta madal seisnud), järgmine aasta pean piiri. Arst ütles, et üldiselt on soovitatav käia verd loovutamas ainult 2x aastas (mehed) ja kord aastas (naised), kahjuks aga on doonoreid liiga vähe...

Mati kirjutas:Jumala normaalne, et üle muretsevad. Seda neil vaevalt vaja on, et mõni ülienesekindel või häbelik isend oma kõikki tegelikke puudusi või probleeme ei ava. Lõppeks peab arvestama ka sellega, et peale loovutaja kokkukukkumise riski on suurem risk ikkagi seotud verega. Ses osas pole kompromissidele kohta

Muretsemine pole sellepärast, et kardavad kokkukukkumist, vaid kahtlustavad liialt haigusi. Iga puperdamine pole südamehaigus. Ja ma olen seal varem mitmeid kordi käinud, kõik on korras olnud. See peaks mingi garantii olema.

Jah, muretsemine on vajalik, kuid liigne muretsemine peletab võimalikke doonoreid minema. Kui selleks, et verd anda, peab ise vaeva nägema, arstide juures käima ja tõestama, et sa terve oled.