velo.clubbers.ee

Kui palju sõitis Tallinnas jalgrattaid 110 aastat tagasi? 1896. aasta 3. septembri Postimehes ilmus uudis: "Tallinnas tahetakse ka jalgrataste ja masinaga (automati) tõldade päält maksu võtma hakata. Viimaseid Tallinnas veel ei ole, jalgrattaid aga seda enam, nii et, kui nende päält aastas 3 rbl. tüki päält võetakse, linnale 1000 rbl. aastas sissetulekut rohkem oleks. Maksust priiks jäetavat ainult need jalgrattad, mis teenistuses tarvitakse, nagu posti-, telegrafi-, sõjaväe-, arstikonna- ja polizei teenijatel."

Järelikult ainuüksi erajalgrattaid oli toona Tallinnas üle 300.

"Jalgratta-sõitjate seltsil oli pühapäev 1. skp võidusõit, millel ka Liivimaa kuberneri herra oli. Kõige rohkem võitusid sai hr. Murmann Peterburist, siis veel hr Sõber Riiast, v. Butkovski meie linnast, Rütel, Hint ja mõned muud. Vaatajaid oli rohkesti."

Postimees, 5. septemer 1896

Mida sa selle infoga öelda tahad? Tipid kogu raamatu siia ümber?

Enivei. 395.- eest saab selliseid heietusi 240 lehekülge.

ÖinePatrull kirjutas:hr. Murmann Peterburist, siis veel hr Sõber Riiast,"

Herr Skuuberi vana-vanaisa oli juba tegija!

UrmasL kirjutas:

ÖinePatrull kirjutas:hr. Murmann Peterburist, siis veel hr Sõber Riiast,"

Herr Skuuberi vana-vanaisa oli juba tegija!

Täiesti OT aga ei saa kommimata jätta: palun ärge öelge skuuber Sqber hääldub ikka sõber, asi lihtsalt selles, et interneti algusaegadel (Eesti mõistes vähemalt) ei toetanud internetiprotokollid Õ tähte (ega nad omavahel tänagi sõbrad pole) ja siis sai Õ asnedatud q-ga (nagu toona asendati 2=ä ja 8=ö). see sai siis nüüd ka südamelt ära Lepime kokku, et edaspidi räägime rattaajaloost Eestis, mitte minu endisest aliasest

Rattaajaloo teemadel heietamise eest on siin reeglina miskid rullnokad vigisema hakanud.

Soobel kirjutas:Rattaajaloo teemadel heietamise eest on siin reeglina miskid rullnokad vigisema hakanud.

tea kas peaks nüüd midagi sapist vastama? Ehk siiski mitte. Küta edasi. Kui keegi teeb foorumisse sedavõrd pretensioonika pealkirjaga teema, siis oleks oodanud pisut konstruktiivsemat juttu ja ka mingit eelugu, et mis nüüd tulema hakkab. Mingid kaherealised mõttekatked seda kindlasti ei ole.

„Päikese kiired kuldasivad puude latvasi nii et just nagu kullatud olivad ja linnud laulsivad puude latvades ja kui nad mitte ei oleks laulnud siis oleks seal kaunis vagane lugu olnud aga nad laulsivad ilusti ja see oli väga ilus kuulda kellel aega oli kuulda...“ Salomon Vesipruul („Kuulsuse narrid“)


Rullnokk. Uskumatu.

Kui tsiteerid siis viita allikale, elementaarne või mis?

"Ma leidsin raamatust huvitava fakti ja tahan seda kõigiga jagada"-teema on ok kui see on korrektselt vormistatud. Siis pole noka ette jäämist ka karta. Esialgu jäi mulje et oled 1896. aasta 3. septembri Postimehe välja kaevanud.

Su mulje on õige, tsitaadid pärinevadki 19. sajandi Postimeestest, mida loen pooleldi töö, pooleldi huvi tõttu.

http://dea.nlib.ee/

Huvitav, muidu kohtab lärtsumist ja närvilisust peamiselt fotograafide foorumites, rattafoorum on sellest siiani vaba olnud...

1950. aastate alguses asutatud Kirovi-nimelise kalurikolhoosi legendaarsele esimesele esimehele seltsimees Kuulile eraldati kolhoosi poolt ameti-jalgratas. Sellga mööda Viimsi poolsaart vändates rajas ta viimaks miljonärkolhoosi, Nõukogude Liidu edukaima ühismajandi.

Allikas: Kaljo Alaküla "Kirovi kalurikolhoosist AS Esmarini".

ÖinePatrull kirjutas:http://dea.nlib.ee/

Väärt link!
Tänud.

OT. Enne sõda tehti rattaid ka Eestis - ETK töökojas. Mul üks hetkel olemas. Katkine ainult esilatern ja kõveraks kuivanud originaalsadul.
Poeg otsustas ennistama hakata (rooste, värv jms) Eks näeb mis saab ...

Tuttavatel leidub originaalvärvis ETK rattaid, kui pihta saan digifotokaga, suudan ehk aidata originaal värvitoonide ja värvitud mustrite kohapealt.

Kroomitud kannid tuleb viia Teletorni juurde motopoodi, sealt saadetakse need edasi kuhugi Narva tsiklihullude kätte, kes teevad tööd niimoodi, et pärast võid nende juppide peegelpildis habet ajada. Kaunis kallis ettevõtmine oli, mõni aasta tagasi vähemalt toimis, sõbral läks 1.ilmasõja aegne roostes rattavelg maksma 500.-

ETK polnud ainuke, isiklikult tean veel vähemalt kolme töökoda: J.Suits Wiljandist ja Kr.Saar Tallinnast ja ühe nimi on meelest läinud, sellest töökojast on pärit Valdo Prausti kolmerattaline esikastiga kaubaratas. Eestis tehtud, aga minuteada mitte ühegi eelpool mainitud tegija poolt.

Kr.Saar tegi muide miskeid punnvõrre ja kergemaid tsikleid ka.

Tänan pakutud abi ja info eest. Mul poeg tegi küll mõned pildid enne kui hakkas roostet puhastama kuid halva valguse tõttu pole suurem asi tulemus. Iga pilt saab abiks olema !

Laternaklaaside koha pealt vaata pööningule ja kuuridesse ja kolikambritesse - äkki on mõni vanaema äratuskell veel alles. Kui originaali võtta polnud, siis sageli pandi laternatele äratuskellade klaase, kui mõõt klappima juhtus.

Natuke reklaami kah:






Allikas: "Tehnika kõigile", juuni 1939

Jalgrataste arv Eestis:

1921 - 5930
1922 - 9571
1923 - 15256
1924 - 23088
1927 - 41119
1928 - 53485
1929 - 63224
1930 - 70692
1931 - 75110
1932 - 78350
1933 - 79221
1934 - 83284
1935 - 89027
1936 - 102757
1937 - 132090
1938 - 161313

Allikas: "Eesti rahvastiku majandustegevuse näitarve XX sajandil"