velo.clubbers.ee

Selline artikkel siis. Mida arvate?

http://tartu.postimees.ee/010908/tartu_ ... 341278.php

Paistab, et Tallinna politseiametnikud suhtuvad asjasse siiski mõistlikult. Sõitsin täna TTÜ lähistel kõnniteedel ja ületasin mitme politseiniku poolt valvatud ristmikku ratta seljas isegi neli korda. Neil poleks ju sugugi keeruline olnud mulle selgeks teha, et nii pole ilus. Järelikult polnud selleks põhjust.

Sõidan ise kohutavalt palju kõnniteid pidi - ei tea, kas peaks kesklinnas sõiduteid pidi sõites liiklust pidurdama ja juhtide närve kulutama hakkama? (Jalakäijate närvide pärast on häbi küll)

buratiino, sebral rattalt mitte maha tulemisele ei ole küll mingit õigustust. lihtsalt nõme LE rikkumine, mis kahjustab kõigi ratturite mainet. iseasi kui ühtegi autot silmapiiril pole.

Vaadates artikli kommentaaride hulka, võib järeldada, et teema on aktuaalne.

Olen siin-seal varemgi kuulutanud ja kuulutan ka siin: liikluseeskirja tuleb viia sisse säte, mis annab jalgratturile õiguse sõita kõnniteedel, kui se ei sega jalakäijaid. Ehk siis tohiks kõnniteedel sõita samamoodi nagu autoga õuealal. Kui sõidad kellegile otsa või ehmatad kedagi ulja lennuga - oled süüdi ja saad trahvi, kui vahele jääd. Ja vöötraja ületamine peaks ka olema lubatud sadulas - aga kohustusega peatuda enne vöötrajale sõitu. Selline säte nulliks selle vigina ära, et kust autojuht peab teadma, kuhu vöötrajale äkki mingi ratas lendab 30km/h.

Praegune seadus, mis kohustab rattureid nui neljaks autodega maid jagama, pole päris õige praeguses rattateedevaeses olukorras, aga kui juba politseisauadega pekstakse nõrganaärvilisemaid jalgrattatibisid kõnniteedelt tiptunni autokeeristesse, siis see on pehmelt öeldes jabur.

Seda olen jälle mina siin foorumis korduvalt kuulutanud, et teine ora ratturite tagumikus on needsamad virtuaalsed "jalgrattateed", mis sõitmiseks ei kõlba, aga mis oma olemasoluga võtavad ratturilt õiguse sõiduteel liigelda. See probleem on eriti Tartus, kus auklik ja katkendlik kõnnitee on südamerahus "rattateeks" ümber nimetatus. Sõida seal siis aukude ja mammide vahel, kui teele keerad, võid teoreetiliselt trahvi saada.

Seega, LE peaks ratturite suhtes sätestama järgmist: 1) Jalgratas on autodega juriidiliselt võrdne liiklusvahend ühes kõigi õiguste ja kohustustega (nii on see aastakümneid ka olnud); 2) Jalgratas võib sõita kõnniteel, kui see ei sega jalakäijaid. Kõnniteel sõitev rattur peab jalakäijatele teed andma. Analoogia autodega õuealal on tõesti hea. Võiks samuti seada ratturitele kiiruspiirangu kõnniteel sõitmiseks (nt 5 km/h ehk kõnnikiirus). Selles pole midagi utoopilist, sest spidomeetrid on niikuinii igal enesest lugupidaval ratturil peal.

See sadulas üle sebra sõitmise nõudmine on minu meelest ülepingutatud ja laseb autopededel kogu rattatemaatikat näidata vastutustundetu anarhismina.

kas maantee kingadega peab klõbistades üle vöötraja komberdama???
Olen ka mõelnud, et autojuhid peavad ülekäigurada ületama autot lükates. Sellega annaks meeletu koguse elusid päästa.
Siinkohal ei väida, et rattur võib suvalises kohas 30 km/h ülekäigurajale vihiseda.
Samal ajal unustatakse ära tihtipeale see, et peateega paralleelselt liikudes on ratturil samuti peatee.

Andestust, aga maanteekingad kvalifitseeruvad juba hobirattasõidu ja spordi alla, samas kui kõnnitee-sõidutee temaatika puudutab ratast kui igapäevast liiklusvahendit. Neid kahte asja ei tasu segada, sest autofashistide üks argumente ratturite vastu kõlabki: "Tegelege oma spordiga staadionil, mitte linnas. Kettaheitjad ju pargis trenni ei tee" jne. Maanteekingade kasutaja peab ise endale sobiva lahenduse leidma, nagu ka rulluiskude, rula või soome kelgu kasutaja.

PM artikli kommentaarides toodi üks hea argument senise sebrakorra säilitamise poolt: kui rattaga ülesõit poleks üheselt keelatud, tekiks ratturi sebral allaajamise korral kohe pikk ja segane kohtuvaidlus teemal kui kiiresti rattur ikka sõitis ja kas ta ikka veendus sebraületuse ohutuses jne. Praegu on kõik lihtne ja selge: sebra ületamiseks rattur jalastub ning kasutab jalakäija õigusi. Sebraületamine pole kaugeltki kõige suurem mure ratturitel praegu. See on pigem ratturi eelis: saame kasutada valikuliselt nii sõiduki kui jalakäija rolle.

ÖinePatrull kirjutas:Andestust, aga maanteekingad kvalifitseeruvad juba hobirattasõidu ja spordi alla, samas kui kõnnitee-sõidutee temaatika puudutab ratast kui igapäevast liiklusvahendit. Neid kahte asja ei tasu segada, sest autofashistide üks argumente ratturite vastu kõlabki: "Tegelege oma spordiga staadionil, mitte linnas. Kettaheitjad ju pargis trenni ei tee" jne. Maanteekingade kasutaja peab ise endale sobiva lahenduse leidma, nagu ka rulluiskude, rula või soome kelgu kasutaja.

Paraku lõpevad rattateed tihtipeale lambist ära ja muutuvad ülekäigurajaks.
See on küll konkreetselt mööda arvamus, et ma ei võiks kasutada liiklemiseks maantee ratast ja rattasõidukingi.
Kuhu sa tõmbad piiri? Ahaa, et keelame tänavatel ära maantee ja maastikurataste kasutamise?

Kui asja sellise külje pealt vaadata, siis kõik autod, mis omavad mootorit võimsusega üle 100 hj on sportautod või veoautod.
Ja ringraja sõitjad küll tänavatel trenni ei tee. Loomulikult on see lõputu heietamine, aga selliselt asjale lähenemine ei vii kunagi tulemuseni.

Lisaks on hetkel probleem hoopis teisitine. Autojuhid on ise ka kahe käega selle vastu, et kõik ratturid hakkaksid rattateede puudimisel autoteid kasutama.

Kesse maanteeratta linnas keelamisest rääkis? Minu mõte oli, et ei ole realistlik nõuda sebrast ülesõidu õigust selle argumendiga, et maanteekingadega on ebamugav kõndida.

Kogu vaidlus taandub eesmärgile. Mida tahetakse saavutada, kas liikluse sujuvust või turvalisust? Minumeelest on vaja sujuvust sest turvalisust kui sellist ei taga reeglid vaid liiklejad ise. Ja mis on eesti liikluskultuuris tavaline, on see oma ÕIGUSE taga ajamine selle asemel, et tagada liikluse sujuvus. Aga seda ei tee ka politsei, liiklusõnnetuse korral pannakse linnas liiklus kinni selle asemel et võimalikult kiiresti taastada endine olukord. Tagumine või joobes on süüdi ja asi mutt. Lähme edasi.

Ma sõidan iga päev rattaga tööle, põhiliselt mööda kõrvaltänavaid ja kõnniteed, mõned lõigud autotee kõrval. Tühjad sebrad ületan sadulas ja rahvarohked kohad lükates. Mitte kedagi ei sega ega ehmata. Kui see on seadusevastane siis ma tõesti küsin, mis on selle liikluseeskirja eesmärk, sest niipalju kui mina aru saan, tehakse kampaaniaid ühistranspordi ja kergliikluse ja liigutamise poolt, seadusandlik pool aga lähtub loogikast "kõik mis vähegi kahtlane, keelame ära". Kui debiilik seab enda elu liikluses ohtu ei tohiks kõiki kodanikke samale pulgale seada.

Mind on ka korra politseinik korrale kutsunud sebral sõitmise eest, ma ei õppinud sellest. Seni kui kasvõi üks auto veel lubamatult kõnniteele pargib või politseiauto pargis sõidab või autojuht selgelt ummistuvale ristmikule sõidab mina oma käitumist ei muuda. Kergliiklus peab olema olulisem kui auto ja liikluseeskiri peab tagama lisaks turvalisusele ka liikluse sujuvust.

maanteeratta keelamisest linnas räägivad autofashistid, kes käsivad sporti teha staadionil.
Asi ei ole mugavuses vaid absurduses ja võimalikkuses.

Siin on mõned kadedaks tegevad näited probleemi euroopalikest lahendustest:


http://www.copenhagenize.com/2008/09/co ... there.html" onclick="window.open(this.href);return false;

selleni ma tahtsingi jõuda, et madalmaades pole mul sarnast probleemi senimaani tekkinud.
Pole vaja olnud mööda sebrat klõbistada.

m6mm kirjutas:Seni kui kasvõi üks auto veel lubamatult kõnniteele pargib või politseiauto pargis sõidab või autojuht selgelt ummistuvale ristmikule sõidab mina oma käitumist ei muuda. Kergliiklus peab olema olulisem kui auto ja liikluseeskiri peab tagama lisaks turvalisusele ka liikluse sujuvust.

Ka jalgratturite paradiisis hollandis leidub rullnokasid kes kõnniteele pargivad. ja maarjamaalgi jäävad nad alles aegade lõpuni, kuigi loodetavasti väiksemas mahus.
Kui Sa ei ole just maanteeametis vastav funktsionär, on ainuke asi mida Sina maailma parandamiseks teha saad see et näitad millegagi eeskuju.
Kergliiklus VÕIKS olla proiriteetsem. Aga ta ei ole ja ma ei näe võimalust ka et ta saaks olema niipea. Täna istuvad vastavatel ametikohtadel isikud kes arvavad et see on normaalne kui olümpia ees ristmikust saab auto ühe fooriringiga üle aga jalakäija peab kolm ringi ära ootama et saarekesi mööda hüpeldes lõpuks teisele poole saaks. ja tänase ilmaga peab ikka kalameheülikond seljas olema et kuivalt kasvõi läbi kesklinna saaks.

Laupaev kirjutas:Kui Sa ei ole just maanteeametis vastav funktsionär, on ainuke asi mida Sina maailma parandamiseks teha saad see et näitad millegagi eeskuju.

Kuidas kõlab rattaga tööl käimine? On see eeskuju andmine või külahulluks olemine?
Ma, kusjuures, olen oma elus liiklusohutuskampaaniaid välja töötanud ja tean, et kõige toimivam asi on siiski kaaskodanike heakskiit või halvakspanu. Mass loeb. Mida rohkem on rattureid, seda rohkem nendega arvestatakse. Mingit vastaspoole mõistmist siin ei teki, ühel hetkel on ratturite kontsentratsioon nii suur, et liiklust linnas tuleb nende järgi seada. Ja autojuhid on sunnitud kohanema.

Kriitiline mass - mingist hetkest muutuvad tegevused populaarsemaks juba ainult sellepärast et palju inimesi on sama asjaga tegelemas.

kes või mis on autofashistid???
õigekeelsus sõnaraamatus midagi sellist küll ei leidnud!
järjekordne teema pada versus katel

buratiino kirjutas: Sõidan ise kohutavalt palju kõnniteid pidi - ei tea, kas peaks kesklinnas sõiduteid pidi sõites liiklust pidurdama ja juhtide närve kulutama hakkama? (Jalakäijate närvide pärast on häbi küll)

Sõidan ka palju kõnniteid mööda, aga jalakäijate pärast ei muretse, sest nad ei ole veel mulle kuidagi vihjanud, et peaksin äärekivilt käppelt alla sõitma. Sõiduteel sõites on küll jõmmid ning muidujobid signaali andnud ja karjunud, et teepealt kaoks.

Õiglust pole mõtet taga ajama hakata... muidu tuleb mul verise huulega või katkise esihambaga ratas tuuleklaasi visata.

leek kirjutas:kes või mis on autofashistid???
õigekeelsus sõnaraamatus midagi sellist küll ei leidnud!

see sõna on meie "sõbraliku" naaberrahva sõnavarast ja tähendab kõiki ebasümpaatseid inimesi

Inglise keeleruumis moodustatakse seesuguseid termineid (autofashist, ökofashist, hügieeninats jne) inimeste kohta, kes mõnd oma veendumust või kommet ainuvõimalikuks peavad ja üritavad seda teistelegi peale suruda, vahel koguni keeldujaid represseerides. Sellistel sõnaühenditel on minu meelest juures kerge humoorikas, teadlikult ülepakutud maik, aga samas annavad nad mõtte väga hästi edasi. Kui meil on jutuks, et linnaisad ja valitsejad peavad autoliiklust inimese loomulikuks ja ainsaks liikumisviisiks ning rattureid otseselt tõrjuvad, siis on see just nimelt autofashism. Või motofashism oleks ehk veelgi täpsem.

P.S. Keele üliranget normeerimist ja nõuet, et rääkida tohib ainult sõnaraamatus fikseeritud väljenditega, võiks nimetada sõnaraamatufashismiks

Järjest põnevamaks (või idiootlikumaks) läheb

Põhi teema selle artikli juures on politseiniku suhtlemisoskus. Võib-olla isegi oli autojuhil õigus, aga politsei peab suutma seda selgitada tavainimsesele arusaadavas keeles.

§92. Juht peab andma teed järgmiselt:
1) parklast, puhkekohast, teega külgnevalt alalt, õuealalt või nende juurdesõiduteelt või pinnasteelt teele sõites – igale teel liiklejale;
2) sõiduteelt ära sõites – jalakäijale ja jalgratturile kõnniteel või teepeenral ning jalgratturile ja mopeedijuhile jalgrattateel või teepeenral.

§235. Kui teel on omaette jalgrattatee ja tee reguleerimata ristumiskoht, peavad jalgrattur ja mopeedijuht andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.

et kumb paragraafidest antud juhul ülemuslik on. Võib tõesti juhtuda, et viimane.

Seal ei ole ühtegi liiklusmärki, mis kohustaks jalgratturil teed andma (nagu mõnes teises kohas, kus rattatee lõppeb ristuva teega ja algab teiselpool ristumist uuesti). Jalgrattatee märk on narva mnt/vananarva mnt/pärnamäe tee ristis olemas. Täiesti selgusetuks jääb politseiniku otsus ja veel selgusetumaks jääb selle otsuse põhjendus.

Gunnar kirjutas:Põhi teema selle artikli juures on politseiniku suhtlemisoskus. Võib-olla isegi oli autojuhil õigus, aga politsei peab suutma seda selgitada tavainimsesele arusaadavas keeles.

§92. Juht peab andma teed järgmiselt:
1) parklast, puhkekohast, teega külgnevalt alalt, õuealalt või nende juurdesõiduteelt või pinnasteelt teele sõites – igale teel liiklejale;
2) sõiduteelt ära sõites – jalakäijale ja jalgratturile kõnniteel või teepeenral ning jalgratturile ja mopeedijuhile jalgrattateel või teepeenral.

§235. Kui teel on omaette jalgrattatee ja tee reguleerimata ristumiskoht, peavad jalgrattur ja mopeedijuht andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.

et kumb paragraafidest antud juhul ülemuslik on. Võib tõesti juhtuda, et viimane.

copy-->paste delfist:

Vasakul oli täiesti vaba sõidutee, jalgrattatee oli ka täiesti vaba. Paremat kätt asuvad klubi JazzHouse ning autoparkla. Lähenedes parklale, vaatas Aleksandra hetkeks, kas pole kedagi, kes sealt välja sõidab, seejärel vaatas otse ning tema ees oli juba seesama sõiduteelt keerav maastur.

§92. Juht peab andma teed järgmiselt:

2) sõiduteelt ära sõites – jalakäijale ja jalgratturile kõnniteel või ....

Järelikult oleks pidanud autojuht andma teed ka kõnniteel sõitvale ratturile (eeldades et tegu tõesti ei olnud rattateega, nagu autojuht ja politsei väitsid)


Seega jääb autojuhil apeleerida vaid, et tegu oli ristmikuga:

(42) Ristmiku all mõistetakse samal tasandil ristuvatest teedest moodustuvat ala. Ristmikku ei moodusta parkla, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise koht, samuti nende juurdesõidutee teega lõikumise koht ning põllu- või metsatee ristumine teega ja põllu- või metsateede omavahelised ristumised.

Suutsin aga artiklist välja lugeda, et auto keeras hoovi või siis parklasse, järelikult tegemist ju ei saanud olla sõidutee ja jalakäiate tee või siis sõidutee ja rattatee ristmikuga.

kui vaadata tuimalt seda pilti ja lugeda LE-d, siis peab rattur ülekäiguraja ületamiseks jalastuma.

erikr kirjutas:kui vaadata tuimalt seda pilti ja lugeda LE-d, siis peab rattur ülekäiguraja ületamiseks jalastuma.

Kui nüüd pilti uuesti vaatan, siis ei saagi aru, kus õnnetus juhtus kas pildi allservas ülekäigurajal, või keskel (seal kus väravad hetkel tuletud). Kui ülekäigurajal, siis tõesti. Artiklis http://www.delfi.ee/news/paevauudised/1 ... d=19857133 aga ei räägitud ju ülekäigurajast midagi... seetõttu eeldasin et pildi keskel. Kui õnnetus toimus pildi allservas, ehk kokkupõrkekoht jäi pildist välja siis tegu ikka väga jabura pildiga. Mis mõtet on pildistada sündmuskohta, kui kokkupõrkekoht pildile ei jää. Sel juhul tuleks küll antud fotograaf lahti lasta...
Samas pildi allservas mainitud ülekäigurajal on ka mingi lisatahvel ... Enamasti on sellistele lisatahvlitele märgitud infoks autole, et tegemist rattateega ning et tuleb ka ratturile teed anda...

Siin oleks vaja kellegi kommentaari, kes seda kohta reaalselt teab ja tunneb, mina vaatasin pilti ja lugesin artiklit ning eeldasin et nii fotograaf ´kui ajakirjanik ei anna eksitavat infot... aga eks neidki leidub igasuguseid

veiko kirjutas:Seal ei ole ühtegi liiklusmärki, mis kohustaks jalgratturil teed andma

aga liikluseeskiri väidabki, et liiklusmärki on vaja ainult siis, kui eesõigus on jalgratturile, kui märki pole, peab jalgrattur ise teed andma.

link viib sellest viimasest loost ühele teisele loole, kust järeldub, et rattakujutis kõnniteel ei tee veel kõnniteed rattateeks. Mis mõtet on siis sellest rattakujutisest üldse sinna maha värvida?

Hundwa kirjutas:link viib sellest viimasest loost ühele teisele loole, kust järeldub, et rattakujutis kõnniteel ei tee veel kõnniteed rattateeks. Mis mõtet on siis sellest rattakujutisest üldse sinna maha värvida?

Liikluseeskiri:

(13) Jalgrattatee all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 5 jalgratta ja mopeediga liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette teed, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega.

Täiesti jabur ju... liikluseeskiri viitab, liiklusseadusele, liiklusseadus viitab Teede ja Sideministri määrusele, mis ütleb, et: "Liiklusmärkide mõju suurendamiseks ja selgemaks muutmiseks on soovitav, et jalgrattarada või tee pinnakate oleks punakat värvi, samuti võib kasutada teekattele märgistatud jalakäija- ja jalgrattaliikluse sümboleid."

Seega Liikluseeskiri lubab ka rattateed tähistada ka vaid teekattemärgistusega. Teede ja Sideministri määrusest loen aga välja, et teekattemärgistus on vaid märkide mõju suurendamiseks ja selgemaksmuutimiseks. Seega politsei leiab antud juhul, et teekattele joonistatud rattakujutis, mis ministri arust peab asja selgemaks muutma, tähendab et antud juhul on tegu vaid jalakäiatele mõeldud kõnniteega.

Kusjjures peaks mainima, et

Liiklusseaduse § 45. "Liikluse korraldamine"

(3) Liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik.


Väga huvitav... Oleks pidanud ikka ka juurat minema õppima... nii saab ju kõiki seadusi ja määrusi kümmet moodi tõlgendada...

Nüüd jääb üle veel küsida, et kumb on ülemuslik kas liikluseeskiri (millele viitab liiklusseadus), või teede ja sideministri määrus (millele viitas ka vist liiklusseadus), ning kuidas nende omavahelist suhet tõlgendada...

Selline igatahes minu mõttekäik, mille ümberlükkamine alati teretulnud...

Pildil ollevas kohas (kus õnnetus ei toimunud) on kõik märgid risti kõnniteega/jalgrattateega. Teekate on selline, mis ei viita ristuvale teele. Tee kaob võsavahele ja seda on väga raske aimata. Võsavahelt tulijale on 'anna teed' märk ja selle alla ristkülikukujuline viide jalgrattateele. Sebra seal maha pole joonistatud. Nagu ka pildidlt näha. Jalgrattur näeb eemalt ainult selliseid märke 'I' (see on liiklusmärk küljelt vaadatuna). Mis on veel totter... muuga tee ristis on jalgratta tee märk, narva mnt poolt tulles seda pole. Ühtepidi on jalgrattatee, teistpidi pole.

Haldussuutmatus.

erikr kirjutas:Haldussuutmatus.

TEHTUDsuutmatus!

kaugelt vaadates tundub, et kod Songissepal või tema juhitud osakonnal on midagi jäänud tegemata ja menetlusega seotud politseiametnik pole võimeline nägema juhtumi inimlikku (tee valdaja toimingutest loodud) aspekti. J.O.K.K. ruulib, nagu EV-s kombeks on.

Ehk siis kokkuvõtvalt võib öelda:

Rattaga sõida, kus tahes, nii kõnniteedel, rattateedel kui vöötradadel ja autodeedel, ole aga mees ja vajuta. Liikluseeskiri ja määrudes ja kõikmis on üks segane huinamuina, mis ei tähenda jalgratturile mitte midagi. Kui õnnetusse sattud või niisama politsei huvi alla sattud, saad niikuinii mööda kaalikat või (raha)kotte.

erikr kirjutas: ...menetlusega seotud politseiametnik pole võimeline nägema juhtumi inimlikku (tee valdaja toimingutest loodud) aspekti...

Kas ei või ollanii, et kui politsei oleks otsuse teinud teistpidi ja 'süüdlasest' juht oleks asja kohtusse andnud, oleks politsei jäänud ikkagi kaotajaks ja otsus oleks tulnud ümber vaadata. Ega sellistel juhtudel, kus üks kahest peab süüdi jääma pole vist inimlikusele eriti suumi :S

veiko kirjutas: Kas ei või ollanii, et kui politsei oleks otsuse teinud teistpidi ja 'süüdlasest' juht oleks asja kohtusse andnud, oleks politsei jäänud ikkagi kaotajaks ja otsus oleks tulnud ümber vaadata. Ega sellistel juhtudel, kus üks kahest peab süüdi jääma pole vist inimlikusele eriti suumi :S

Pigem ongi nii, sest hea advokaat räägib musta valgeks ja teatavasti on ka LE ratturivaenulik. Seega politsei tegi pragmaatilise otsuse. Reaalne keiss sellel teelõigul on ratturi jaoks selline, et kui sõidad autoteel ja satud avariisse, siis jääd süüdi selle pärast, et ei sõitnud kõrval oleval rattateel ja kui sõidad "rattateel" siis jääd avarii puhul süüdi seetõttu, et ei andnud rattateele ette kärutanud sõidukile teed. Kõige legaalsem viis liikumiseks on sellel teelõigul vaid ratas käekõrval. Kui minu teha oleks, siis ma likvideeriks LE-st rattatee mõiste, sest Eestis sellised teed lihtsalt puuduvad, millel rattur ohutult sõita saab.

veiko kirjutas:Tõmbame veelkord sae käima

See läheb juba sügavale huumori valdkonda: http://www.tallinnapostimees.ee/?id=34658" onclick="window.open(this.href);return false;

Kui sa oled rattateele sattunud märke nägemata siis oled tegelikult kusagil mujal? wtf?

Kui ta kasutas seda teed esmakordselt siis on süüdi, aga kui pidev liikleja siis mitte:)

Kaunis sageli hurjutatakse siin rattureid, kes panevad punasest läbi või kellel pole tulesid küljes jne.

Eile õhtul (pühapäev, 21.september) aga sattusin autoga Tartust Tallinna sõitma, paistis, et nädalavahetusel oli miski suurem rattavõistlus kuskil lõunapool. Aga tegin ühe huvitava tähelepaneku: ehkki sõitsin pool rullnoka stiili 100-110km/h jäin ma ikka paljudele jalgu. Ja rõhuv enamus, kellele jalgu jäin, oli selline kaader, kelle katusel olid maastikurattad püsti nagu kuradi sarved. Mõni hõbedane mrsu või must bemm vuras ka mööda, aga neid rattad-katusel-autosid kogunes ikka üle 10 vähemalt, kes mööda litsusid ja seda ainult distantsil Tartu-Paide. Miski spontaanne järelvõidusõit või?

Sõites 90-100, st reeglite piires ... ja ainult üks auto jäi pikemalt sappa, ülejäänutel oli kiire, seega ei tasu ratturautojuhist rohkem arvata kui teistest.

Sõitsin eile peale TRM-i rattaga Elvast Otepääle. Mulle tehti ikka mitu-mitu napikat ja vähemalt pooltel nendest napikategijatest olid rattad katusel.

Millest me siin räägime.....

holden kirjutas:Sõitsin eile peale TRM-i rattaga Elvast Otepääle. Mulle tehti ikka mitu-mitu napikat ja vähemalt pooltel nendest napikategijatest olid rattad katusel.

Millest me siin räägime.....

Meie olime korralikud, Talukas pakkus isegi õlut.
Velokal võttis londi põrisema ja jäigi pundist maha.

http://www.epl.ee/artikkel/444414" onclick="window.open(this.href);return false;

veiko kirjutas:http://www.epl.ee/artikkel/444414

+5 liitrit bensiini = jommis pomm teel.

Tasub lugeda ka kommentaare, kus keegi avastas, et LE järgi langeb jalgratas sõiduki definitsiooni alt välja, seega pole rattur juht ja talle jommis peaga sõitmise keeld ei kehti

Kaudselt teemasse:

Tulin täna Lõuna-Eestist ning Tõrva kandis oli jalgrattureid päris palju tee ääres. Ärritas aga üks üsnagi trenni tegeva väljanägemisega 10-15 grupp maanterattureid, kes tegid matkasõitu keset ühte sõidurida vähemalt 3 ratturit kõrvuti. Samas paremat kätt aasta-kahe vanune täiesti korralik rattatee paralleelselt autoteega. Ma ei saa aru lihtsalt selle grupi organisaatorist, milleks tekitada sellist liiklusohtlikku situatsiooni.

q kirjutas:...Tulin täna Lõuna-Eestist ning Tõrva kandis oli jalgrattureid päris palju tee ääres. Ärritas aga üks üsnagi trenni tegeva väljanägemisega 10-15 grupp maanterattureid, kes tegid matkasõitu keset ühte sõidurida vähemalt 3 ratturit kõrvuti. Samas paremat kätt aasta-kahe vanune täiesti korralik rattatee paralleelselt autoteega. Ma ei saa aru lihtsalt selle grupi organisaatorist, milleks tekitada sellist liiklusohtlikku situatsiooni.

Vot ei tea keda sa nägid, aga paar 10-15-nest kogemustega punti tegi täna seal kandis Lõuna-Eesti teedel jah trenni ning kohati sõideti ka terve ühe sõidurea ulatuses - põhjuseks küljetuul. Jutust jääb mulje, et sa aravatavsti ei tea suurt maantee grupisõidust, kus küljekaga võetakse paaridena diagonaali (mitte kolm kõrvuti!). Ja no see kergliiklustee (st ka titemaamad, keppijad, rullijad jne) teema unusta heaga ära grupitrenni puhul. Treeniv grupp on tihti vähem liiklusohtlik kui mitmed autojuhid .

eheh, sain oma rumaluse ajaloo annaalidesse

Möönan et eriti ei maante ega grupisõidu tehnikatest tõesti ei jaga.

Mati kirjutas:Jutust jääb mulje, et sa aravatavsti ei tea suurt maantee grupisõidust

Et teemaks on LE vs JR siis ei saa mainimata jätta, et täpselt nii peaks ka ka politseinikule ütlema kui mingit köbinat peaks olema.