velo.clubbers.ee

jutt käib MK 2. etapist, mis peeti Inglismaa Fort Williamsi ülitehnilisel rajal:

The defending World Cup champion made his move on the last lap, attacking repeatedly on the climb until only Fumic was left. Then, he used his secret weapon to drop the German champion. "I rode my Epic full suspension, and it made the difference here, on the rocky sections," he said.

When he attacked again after the climb, he was able to finally drop Fumic, who agreed that Meirhaeghe's loll helped. "Filip got a gap with 2km to go, and he was sitting pedaling, while I had to use my whole body," said Fumic. "I made a tactical mistake to let him go, and then with my hardtail I had no chance to get back."

vaatasin eile, et fuel 98 oli kah juba 35k peale alla hinnatud

Ereliukas kirjutas:vaatasin eile, et fuel 98 oli kah juba 35k peale alla hinnatud

et siis sadulasse ja WC ylitehnilisi lõike sõitma...

Kuigi ise olin ka vahepeal FS pooldaja, siis arvan, et teda on mõtet omada peamise rattana vaid juhul kui:

1) Tahko 120 või 24h sõit on hooaja peaeesmärk
2) Käid palju sõitmas mujal - Rootsis, Soomes või mujal keerulistel maastikel.
3) Hardtail on pain in ass.

Eestis võisteldes on FS kompromiss sõidumugavuse, lisakaalu, ego toitmise ja lisandunud tehnilise hoolde keerukuse ja mittekättesaadavuse vahel.

Kui aga võimalusi on, siis võiks loomulikult tallis mitu hobust olla.

No ei jaga ma seda arvamust. Tagumine amort on võimalik samamoodi lukustada nagu esimenegi et seeläbi jäikust saada.
1 tegelane ostis omale FSile lisaks HT ning mäkke ronides ega alla tulemisel pole temas enam vastast. Ostmise põhjus oli, et enamusel on HT mis tekitas minus natuke imestust.
FSiga sõites on vaja muidugi veidike teistsugust tehnikat teinekord ja kõikjalt ei saa istudes läbi kimada nagu algul võimalik paistab.
Kui aga pidada silmas EV-s käivaid võistlusi siis pole ka imestada et slick ja HT on moes. Ime et sossidega ei kimata. Kõrve oleks võinud vabalt ka maantekaga ära kimada ja pehme tõus lihtsalt kerge maantekas kukil teistest mööda joosta

.

Ermo kirjutas:...Minu ratas kaalub 11,5 kg, teen ta varsti natuke kergemaks . Ei usu, et alla 10 kg rattaga paremaid kohti saavutaksin.
Hardtail will be dead soon, long live fullsuspension !

Ermo, ega ju ei saavuta ka 11,5 kg kaaluva FS-ga paremat kohta (enamusel Eesti võistlustel ju on nii), kui 10kg kaaluva HT-ga!!!

Kui aga vahet pole, siis milleks rohkem maksta;) Muidugi mõni põhimõtteliselt ei kasuta Dosiat, kuulun ise nende sekka...

Ketaspidurite kohapealt olen nõus juhul, kui nad sama töökindlad oleksid, kui V-pidurid.

.

Arbo kirjutas:

Ermo kirjutas:...Minu ratas kaalub 11,5 kg, teen ta varsti natuke kergemaks . Ei usu, et alla 10 kg rattaga paremaid kohti saavutaksin.
Hardtail will be dead soon, long live fullsuspension !

Ermo, ega ju ei saavuta ka 11,5 kg kaaluva FS-ga paremat kohta (enamusel Eesti võistlustel ju on nii), kui 10kg kaaluva HT-ga!!!

Kui aga vahet pole, siis milleks rohkem maksta;) Muidugi mõni põhimõtteliselt ei kasuta Dosiat, kuulun ise nende sekka...

Ketaspidurite kohapealt olen nõus juhul, kui nad sama töökindlad oleksid, kui V-pidurid.

mina olen siiani aru saanud, et peale hea pidurdamise on ketaste eelis töökindlus ja hooldevabadus
isiklik arvamus FS-st - eestis võistlemiseks ei ostaks. mul ei tule praegu ühtegi kohalikku rada meelde, kus FS ületaks HT-d nii palju, et ajaline vahe on tuntav.
küll aga nõustun ermoga - tulevik kuulub FS-le ja ketaspiduritele.

No pagan. Kui V (XT) piduritel oli ikka vahel näppimist siis ketastele pole muud teinud peale paigaldamise ja klotside säädistuse. Ja korra oma lohakusest olin ketta kruvid korralikult kinni keeramata jätnud ning sõitmast tulles olid need veits lahti.
Kui Vga oli pidev plokk äkilistel pidurdustel ja seeläbi kummi kulumine mingist kindlast punktist siis kettaga on pidurdused kõvasti sujuvam kuigi on ka võimalik kohe plokki lasta.
Kui eestis oleks aga kasvõi 1 natuke korralikum MTB rada siis ei räägitaks siin FSi võimalikkusest vaid vajalikkusest. Huvitav on see et võistlustel on ikka ja alati mõni rattapood sponsor. Et kas nad polegi huvitatud raskemast rajast sest neil on kergem ja odavam sisse tuua HT-le ning kuidagi tuleb need hunnikud ju maha müüa (HE see aasta 30 000 ratast).

Caarel kirjutas:... Huvitav on see et võistlustel on ikka ja alati mõni rattapood sponsor. Et kas nad polegi huvitatud raskemast rajast sest neil on kergem ja odavam sisse tuua HT-le ning kuidagi tuleb need hunnikud ju maha müüa (HE see aasta 30 000 ratast).

Jep, sest tõenäoliselt on enamus (95% ) sellest 30 000 kuni 5000.- rattad ja nende ostjat FS ei koti (vajadus puudub).

ise sõidaks ülima hea meelega kettaga ja fsiga, kui finants lubaks. Asi ju selles, et nagu ka pealkirjas "FS v. hardtail world cup tasemel" on wc tasemel fsid sama head/kerged kui ht-d. Aga kui nüüd minna vähe odavama asja juurde no ütleme 20kilo, siis selle eest saab raske ja mitte eriti tasemel juppidega fsi, külla aga saab ise ehitades väga hea ja kerge ht . Kui siin kevadel oma ratast ladusin kokku siis käis ketta mõte peast läbi, aga hinnale oleks min 5kilo juurde tulnud + oleks jooksud veel pool kilo raskemad tulnud Seega kui keegi sponsoreerib, siis heameelega sõidaks fsiga....niikaua kui veel rikas pole aga htga
Järgmisena ehitan fsi

indrek kirjutas:... Seega kui keegi sponsoreerib, siis heameelega sõidaks fsiga....niikaua kui veel rikas pole aga htga
Järgmisena ehitan fsi

Eks see mammona siinsetele põhiliseks takistuseks ongi. Kui omal ses osas piire poleks, siis seisaks seinal HT, FS, road ja maratonide jaoks cylcocross

Sellele on küll vastukaja natuke ette teada, kuid - keegi Eesti tippudest ei võistle FS-ga, kuigi toetajatepoolsed võimalused selleks on olemas - häid FS rattaid teevad nii Specialized (Kana oli Epicut - mitte küll S-works, aga lihtsamat sama raamiga - proovinud ja silmad olid punnis olnud), Scott, Cannondale, Trek.

Tipud ei luba endale järeleandmisi varustuses - hind ei ole küsimus. Järelikult radadel, kus Orasel, Kanal jt. sõita tuleb, puudub vajadus FS järgi. Imemees Massa sõidab sageli hoopiski ilma amordita...

selles sulle keegi vastu ei vaidlegi, et eesti radadel sa fsiga ei võida aga kui sul on ikka mingi väääga tasemel variant, siis sa eriti ka ei kaota, eriti just harrastaja tasemel, samas on aga pidamine ja sõidumugavus eeldatavasti parem (ise ei ole proovinud) ja olgem ausad ego on ka kohe meeter kõrgem ja loota ju võib, et ka eestis muutuvad mtb rajad ikka MTB radadeks mitte ei jää cc vendadele Ise sõidaks küll iga kell s works epicuga

Arbo kirjutas:(Kana oli Epicut - mitte küll S-works, aga lihtsamat sama raamiga - proovinud ja silmad olid punnis olnud..

1. kes on Kana - Sigvard Kukk ?
2. kes on Kodar - Raido Kodanipork ?

on vast hellitusnimed

Andrus K kirjutas:1. kes on Kana - Sigvard Kukk ?
2. kes on Kodar - Raido Kodanipork ?

on vast hellitusnimed

ise küsid ise vastad

indrek kirjutas:..... ja loota ju võib, et ka eestis muutuvad mtb rajad ikka MTB radadeks mitte ei jää cc vendadele Ise sõidaks küll iga kell s works epicuga

Loota võib aga ega see "tõeline MTB rada" taevast alla ei kuku. Kellelgi peab huvi olema rada otsida, võistlus korraldada jne. Kas Karksi eestikatele ei tule siis "tõeline MTB rada"? Nt. eliidi rada tundub karm tuttavate jutu järgi, eriti kui veel vihma sajaks. Või jääb lahjaks paljudele Kohti ilmselt leiaks kus veel karmima teha.

priidik kirjutas:

indrek kirjutas:..... ja loota ju võib, et ka eestis muutuvad mtb rajad ikka MTB radadeks mitte ei jää cc vendadele Ise sõidaks küll iga kell s works epicuga

Loota võib aga ega see "tõeline MTB rada" taevast alla ei kuku. Kellelgi peab huvi olema rada otsida, võistlus korraldada jne. Kas Karksi eestikatele ei tule siis "tõeline MTB rada"? Nt. eliidi rada tundub karm tuttavate jutu järgi, eriti kui veel vihma sajaks. Või jääb lahjaks paljudele Kohti ilmselt leiaks kus veel karmima teha.

XC raja raskusastet ei määra vaid kulutatud energia/teepikkuse suhe, vaid ka tehnilisus, vaheldusrikkus ja nauditavus. Karksi rada on kahtlemata hea näide. Üks halvemaid näiteid selles osas oli Kohtla-Nõmme suusaradel peetud sõit mõni aasta tagasi. Lai tee, planeeritud kurvid, pehme märg saepuru, lenksu korraga üle 3kraadi pöörama ei pea... Tõeliselt hea XC rada pakub peale higi ja piimhappe ka kiireid ja tehnilisi singeltracke, G-kausse, järskusid pöördeid suurelt kiiruselt, raskeid-kuid-mitte-igavaid tõususid, laskumisi-kus-ääre-peal-aru-peetakse jne.

See, mis MTB sõiduga alustades südame põksuma paneb, ei pruugi samasugust adrenaliinikogust enam aastate möödudes vallandada... Krt nüüd sai kirjutatud juba nagu vana rokipeer... btw, kes Robert Planti kuulama läheb Haapsallu?

Arbo kirjutas: Üks halvemaid näiteid selles osas oli Kohtla-Nõmme suusaradel peetud sõit mõni aasta tagasi. Krt nüüd sai kirjutatud juba nagu vana rokipeer... btw, kes Robert Planti kuulama läheb Haapsallu?

Arbo, sittade radade top 10-s kuulub esikoht selle aasta jõhvi mynthon cupi rajale. kohtla-nõmme oli ikka kõva tase selle kõrval, kusjuures eelmise aasta kohtla nõmme oli oluliselt parem. rada oli suures osas ära viidud suusaradadelt ja funi oli palju, isegi maa all sai sõidetud. mul isegi fotod alles sellest. schmidti karla oli seal käsitsi palju tööd ära teinud.
aga jõhvit väga meenutada ei taha - üritus toimus peaaegu siledal pool rohtukasvanud krossirajal maantee ääres. rajal polnud ühtegi tõusu ega langust, sest väikseid krossiraja hüpekaid ei saa nendeks nimetada. masendav oli. peep kivilil paluti seal rada märkida, aga ega ikka sitast saia ei tee. ta andis niigi parima.

aga robert planti lähen kuulama küll. sel suvel ju rohkem kontserte pole eestis

indrek kirjutas:selles sulle keegi vastu ei vaidlegi, et eesti radadel sa fsiga ei võida

loota ju võib, et ka eestis muutuvad mtb rajad ikka MTB radadeks mitte ei jää cc vendadele Ise sõidaks küll iga kell s works epicuga

Väikese vihjena võib öelda, et ega ei pea ju alati sõitma seal kus ette näidatakse ja korraldamisel arvestatakse, et ka rahvasportlane oma kõva kahvli ja ühekordse pöiaga peab ühes tükis ja naeratus suul lõpetama. On ka maarjamaal kohti kus full oleks abiks. Kõik sõltub sinust endast.
Kui sihid kõrgeid kohti maratonil ja funni pärast ei sõida üldse kogudes 80-90% oma kilomeetritest asfaldid, pole tõesti FS-il mõtet.
Igal muul juhul on uus FS üle HT-st. Võtame kasvõi Epicu või ükskõik millise stable platform disaini ja ainuke miinus mis sealt kujuneb on 900 grammine kaaluvahe ning kurvema asjaoluna kahe kordne raami hinnavahe. Minu arusaamine. Ja ketaspidur on "must have".

tarmo kirjutas:aga robert planti lähen kuulama küll. sel suvel ju rohkem kontserte pole eestis

Oot ott, muu selle sündmuse raames mind ei koti aga Quano Apes lauluväljakul on minu maitse igal juhul.
Kohatu küsimus, aga mille poolest, mis albumi/palaga härra Plant tuntud on?

Arbo kirjutas:XC raja raskusastet ei määra vaid kulutatud energia/teepikkuse suhe, vaid ka tehnilisus, vaheldusrikkus ja nauditavus. Karksi rada on kahtlemata hea näide. Üks halvemaid näiteid selles osas oli Kohtla-Nõmme suusaradel peetud sõit mõni aasta tagasi. Lai tee, planeeritud kurvid, pehme märg saepuru, lenksu korraga üle 3kraadi pöörama ei pea... Tõeliselt hea XC rada pakub peale higi ja piimhappe ka kiireid ja tehnilisi singeltracke, G-kausse, järskusid pöördeid suurelt kiiruselt, raskeid-kuid-mitte-igavaid tõususid, laskumisi-kus-ääre-peal-aru-peetakse jne.

See paneb mind mõtlema - paralleel suusamaailmast, kus kõik rajad peavad olema teatud tasemel, on teatud arv tõuse ja laskumisi jne... Millised on UCI nõuded näiteks Mk etapile Xc-s? kas neid üldse on ja mida need ette näevad. Kas pole kirjas midagi pinnase tüübi, tee tüübi kohta jne. Kui ei ole võiks ju asfaldid teha, midagi ehk ikka on?

N kirjutas:Kohatu küsimus, aga mille poolest, mis albumi/palaga härra Plant tuntud on?

Led Zeppelin vast piisav vihjeks

Mati kirjutas:

N kirjutas:Kohatu küsimus, aga mille poolest, mis albumi/palaga härra Plant tuntud on?

Led Zeppelin vast piisav vihjeks

Midagi hakkab koitma ..., aga esimene asi millega seondus oli kuumaõhupall taeva all...

Ma laseks fs-il ja ketaspiduritel 5-10 aastat areneda, siis kaaluksin alles nenede ostu. Eesti tingimustes on nad siiski veel mõttetud (ketsapidurist olen ma vaid unistanud Karksi 2002 maratonil).


---------

Muide, Led Zeppelin ei lähe mulle peale, vaid paar laulu on meeldivad. Aga Robert Plant teeb üksinda küll väga ilusat muusikat. Kui aeg ja rahakott lubavad siis lähen kotserdile.

Kuid enne Planti on ju Dagö!

offtopicut kui palju aga:
Led Zeppelin, The Doors ja Jimi Hendrix mind kujundanud on. 1/4 Zeppelini on aga lahjavõitu. Rokipeerud kelle kuldaeg oli 30 aastat tagasi, tahavad vana rasva pealt vanaduspäeviks raha koguda

Erikul koristamist kui palju, kui tagasi tuleb ...

circus kirjutas:Kuid enne Planti on ju Dagö!

Plant ja Dagö on nagu WC ja Mynthon...

Kaalusin see aasta fs ostu, kuid viimasel hetkel lõin põnnama. Õieti vaatsin üle oma eelarved ja otsustasin hd kasuks. Usun et eestis on võimalik teha radasid kus on fsil selge eelis, ka praegu osadel mynthoni radadel on see olemas nt. karksi, vanalinn, voka. Kuigi sebisin läbi MK etapid aadressil http://www.fattirefotos.com/ ei leidnud et maailma tippsõitjad fs eriti palju kasutaks kuigi nende radade raskusastmete vahe eestiga on kordades. Tõmban parallele kohtadega kus talvel lauda käinud sõitmas. Eestis kuulsin et kodarale ei sobinud scoti fs ratta geomeetria, kana epicu jutt on minu meelest lihtne müügipläma . Kana on ühe mk etapi eelmine aasta sõitnud mehhaniku fs rattaga siis kui ta enda võistlusratas pihta pandi. Uus põlvkond sõitjaid tuleb peale ning fs muutub arvatavasti üsna tavaliseks. Küsimus on ainult millal ja mis kujul.