velo.clubbers.ee

Kuulge rääkige kuidas uhtute sellisesse olukorda kus siis näiteks juba aktiivsem ratta sõitja teisele treeniale sappa võtab ,et kuidas suhtute .

oopc kirjutas:Kuulge rääkige kuidas uhtute sellisesse olukorda kus siis näiteks juba aktiivsem ratta sõitja teisele treeniale sappa võtab ,et kuidas suhtute .

Ei tea, kuda sedapidi lood on, aga kui mina miskisele mittepühapäevasõitjale (ikka spordiriietuse ja peene võidukaga vennale) tuulde võtan, siis hakkab küll üks kindla intervalliga sadulasttõusmine, mille puhul pean ise sama intervalliga väheke takka andma, et mitte maha jääda.

Olen Pirita rattamagistraalil sellistki rulluiskudel venda näind, kes arvas, et mu pakiraami toru on hea käepide. Algul ajas tigedaks, sest ei saanud aru, milles kurat asi, rulluiskur on tuules küll, ratas võiks nagu paremini edasi minna, panen käiku juurde, kiirus langeb. Eriti tigedaks tegi see, kui avastasin, raip mul küljes ripub. Aga pärast oli naljakas: silmanurgast varju muru peal piiludes nägin, et käsi oli pakiraami küljes, nigu pead liigutasin, nii kohe lasi lahti. Oli kohe põnev teada, kuda mees Lillepi peatuse juures rullikatega kurve võtab ja TOP-ist lesklinna suunduva autotee äärekiva ületab. JA PÜSIS MUL HAAKES JA EI KÄINDKI KÄBLA! KIIRUS OLI ÜLE 30!

Rulluisutajad püsivad 30km/h väga hästi tuules. Pakikast ta vaevalt nüüd seetõttu kinni hoidis, et priiküüti saada (vblla on ka erandeid olemas). Pigem selleks, et Sulle mitte selga sõita, kui pidurit laksad.

Kui ma lähen üksi trenni ja mingi hetk keegi tuulde haagib ja minu sõitu ei sega, siis andku minna. Tabasalu-Muraste teel on ka rulluisutajaid sappa haakinud ja korra sai ka teadlikult ühele tuult tehtud. Tänas pärast kenasti jne.

Samas eks tuleb tunnistada ka pattu, et mõnikord tekib ka väike kiusatus proovida tuules loksuja taset väikeste sujuvate kiirendustega või nt tempoka tõusuga.

Kui Tallinnas elasin ja Kakumäel sõitmas käisin. Ronisin aeg - ajalt tuulde ka selleks et proovida pikalt vastu pean. Aga nii palju kui olen tuulde roninud - pole veel pahasti õelnud.

minu meelest tegemist pseudo probleemiga

Ei oska kohe kuidagi neist aru saada, kel sellega mingit laadi probleem on ? Mulle mitmeid ja mitmeid kordi sappa haagitud. Eks ma siis tempot olen rohkem jälginud, et ei oleks selline, hüplev.
Jagan siinsete vastajate üldist arvamust - imetud probleem.

Eks ta ole jah olematu probleem. Ja ega ei häiri ka, kui vastu tuult raiudes mõned sappa kogunevad. Ise ma tegelikult eriti ei riski tuules sõita, kui siis sirgel, avaral maanteel, kus ootamatusi ei tekki. Kaalun koos veloga ligi 140kg ja pidurid on kehvakesed, seega tagant otsasõidu tagajärjed võivad kurvavõitu olla, kui keegi ees äkkpidurdab.

Rivo kirjutas:Jagan siinsete vastajate üldist arvamust - imetud probleem.

Kus on probleem ja kes imes? Teema algataja küsis ju ainult arvamust kuidas suhtutakse ja vastustest tuleb välja, et suhtumine ei ole negatiivne.

Siis suht tore tundub.Aga eks kelelgile võib see närvi käija kui keegi kas taga olemist ära kasutab aga teinkord koos parem äkki.Teinkord tuleb mõte ,et küsida kas võib kaasa sõita.Ei taha kelelgile ju närvi käia.Samas olen ka veits pikema vahe sisse last teinekord ,et ésimesene ei peaks võibolla enda juures tagumise sõitja varju pidevalt nägema.Igatahes kuulaks veel rahva arvamusi.Kui keegi maantekaga ees siis usutavasti tal lihtsam ja taga oelv mtb nagu nõrgema rollis mingisugust loogikat kasutades.

Kui koos lapse või perega pole, siis anna aga minna.

oopc kirjutas:Siis suht tore tundub.Aga eks kelelgile võib see närvi käija kui keegi kas taga olemist ära kasutab.

Kas keegi oskaks seletada, mis kahju tekib treeningul eessõitjal sellest, et keegi tuules sõidab? Et keegi saab nagu minu arvelt sõita? Kui väiklaseks saavad inimesed minna, aru ma ei saa...

Isiklikult mulle näiteks meeldib, kui keegi treeningul tuulde võtab, see paneb ennast kiiremini sõitma.

Tjah mina olen küll selline imelik et kellegile sappa ei haagi ja mulle pole ka veel otseselt haagitud. Aga eks ma sõida ka sedasi omas mullis. Samas tean et kuskilt alateadvusest tuleb selline pinge kui keegi su lähedal sõitma juhtub, ei tea millest aga ju siis mulle meeldib üksi sõita.

Ootan alati Pärnu maantee alguses, Laagri Statoili juures, et keegi mööda läheks, võtan siis kenasti tuulde, istun terve trenni taga ja panen siis tagasi tulles Tallinna linna sildi juures tollele vedajale finiši pähe.

oopc kirjutas:Siis suht tore tundub.Aga eks kelelgile võib see närvi käija kui keegi kas taga olemist ära kasutab aga teinkord koos parem äkki.Teinkord tuleb mõte ,et küsida kas võib kaasa sõita.Ei taha kelelgile ju närvi käia.Samas olen ka veits pikema vahe sisse last teinekord ,et ésimesene ei peaks võibolla enda juures tagumise sõitja varju pidevalt nägema.Igatahes kuulaks veel rahva arvamusi.Kui keegi maantekaga ees siis usutavasti tal lihtsam ja taga oelv mtb nagu nõrgema rollis mingisugust loogikat kasutades.

Kuulge sõbrad, õppige palun eesti keel ära!

Tund nr 1. Punkt ja koma (etc) käivad sõna järel, siis tuleb tühik ja siis alles uus sõna või uue lause algus. Muust õigekirjast ma ei räägigi. Pidevalt ei maksa trennis käia, vahepeal tuleb nagunii puhata ka. Siis võiks aega ära kasutada ning eesti keele tundi minna.

jonz kirjutas:Ootan alati Pärnu maantee alguses, Laagri Statoili juures, et keegi mööda läheks, võtan siis kenasti tuulde, istun terve trenni taga ja panen siis tagasi tulles Tallinna linna sildi juures tollele vedajale finiši pähe.

Ja saad sellest mida??? Mis finišist sa räägid? Kui sind enne keegi pole idioodiks nimetanud, siis ma teeksin otsa lahti...

jonz kirjutas:Ootan alati Pärnu maantee alguses, Laagri Statoili juures, et keegi mööda läheks, võtan siis kenasti tuulde, istun terve trenni taga ja panen siis tagasi tulles Tallinna linna sildi juures tollele vedajale finiši pähe.

kogu foorumi parima teema parim kild:)

SL kirjutas:

oopc kirjutas:Siis suht tore tundub.Aga eks kelelgile võib see närvi käija kui keegi kas taga olemist ära kasutab aga teinkord koos parem äkki.Teinkord tuleb mõte ,et küsida kas võib kaasa sõita.Ei taha kelelgile ju närvi käia.Samas olen ka veits pikema vahe sisse last teinekord ,et ésimesene ei peaks võibolla enda juures tagumise sõitja varju pidevalt nägema.Igatahes kuulaks veel rahva arvamusi.Kui keegi maantekaga ees siis usutavasti tal lihtsam ja taga oelv mtb nagu nõrgema rollis mingisugust loogikat kasutades.

Kuulge sõbrad, õppige palun eesti keel ära!

Tund nr 1. Punkt ja koma (etc) käivad sõna järel, siis tuleb tühik ja siis alles uus sõna või uue lause algus. Muust õigekirjast ma ei räägigi. Pidevalt ei maksa trennis käia, vahepeal tuleb nagunii puhata ka. Siis võiks aega ära kasutada ning eesti keele tundi minna.

Siis kui Jumal tarkust jagas, olid sportlased juba trennis.

Ise never ei istu sappa tundmatule ratturile. Ja nagu üks eespool kõneleja mainis, siis eks see psühholoogiliselt mõjutab vedajat kui taga keegi tuules tiksub - tempo sundimatult kasvab. Tavaliselt kui möödun ratturist siis ca 5-10km/h kiirendadan ja jätkan seda kuni mingi 50m vahet on saavutatud - see näitab, et ma ei ole vedamisest huvitatud ( teen maanteel lõike/intervalle ja võtan alati tõuse intensiivselt - seejärael tahan rahulikult võtta, tuules istuja segab psüholoogiliselt).
Kui sa käid tänaval võrdses tempos pikalt miniseelikus mimmi taga, kas siis on selline pisut ahistaja tunne peal, et tahaks kas suunda muuta või mööduda ( tegelikult ei ole ju perv ja ainult vilksamisi piilud - loodetavasti)? Sama tunneb eesolija, et taga on tundmata vari, mis selga hingab - ja no HÄIRIB! Tegelikkuses keegi kedagi ei katsu, et probleemi ei tohiks ju olla...

Selline tuules tiksumine on üsna pseudo-mure tõesti, vahel ka ise sappa võtnud. Ainukesed korrad kus pole meeldiv olnud, on siis, kui omas mullis kuskil inimtühjas kohas trenni teinud, kõrvaklappides muusika ka undab, ja siis järsku avastanud et mingi "vari" on taga, ehmatusmoment mul garanteeritud alati, nõrganärviline nagu olen

wylde võttis asja hästi kokku. Mulle käib ka närvidele, kui keegi lihtsalt sabas sõidab. (See on nagu autoga maanteel, kui keegi sõidab sabas. Pikivahe on pea olematu aga mööda ka ei lähe. Häirib.) Tule siis sõida juba kõrvale ja aja (ratta)juttu. Lisaks ei saa kunagi kindel olla tundmatu sabassõitja oskusele ratas-rattas sõita. Äkki ma tahan sõidu ajal selga sirutada kuid sellest tingitud hetkeline kiiruse langus võib põhjustada selle, et tagasõitja paneb mulle sisse. On ju nii? Eh - opositsioonis on ikka hea olla Andke nüüd tuld.

jonzile 12 p. Huumor pole veel surnud.

No mind küll ei koti tagakõlkujad, ei autoroolis ega ratta seljas. Noh, öösel autoroolis siiski kotivad küll need peeglites vilkuvad laternad. Aga mingi rekka taha sattumine on kaunis ebameeldiv - ei näe eriti, mis eespool toimub, terve vaateväli on täis miskeid poriseid kapiuksi. Lased kiirust maha, et rekka eemalduks ja pisut rohkem maanteed näeks - kohe sätib miski tagasügeleja ennast mööda ja topib oma porise tagaluugi ja tagatuled mulle nina alla. See käib ikka kordades rohkem närvidele, kui olukord, kus keegi taga sõidab. Kui just sinist ja valget värvikombinatsiooni ja värvilisi kasvajaid katusel ei punnita, seadusesilma all sõitmine tekitab ka pinget ja ärritust.

Mind ei häiri kui keegi tuulde võtab.
Olen ise mitu korda kellegi tuulde jõudnud või jäänud näitan ennast kõrvale sõites ja siis vaatan eesvedaja reaktsiooni. Kui eesõitja tõstab märgatavalt kiirust, näiteks Mähelt - Muugale võetakse mägi 36 + Km/h siis lasen vahe sisse ja kulgen üksinda edasi. Kui minu kohalolek ei sega ja tempo minule sobib siis veeren kaasa. Tuulest lahkumisel tänan viisakalt.

Sõidan palju Helsingis ja selle ümbruses. Trenni tehes on paar korda viisakalt küsitud, et kas oleksin nõus koos sõitma -tavaliselt nii kaks kuni kolm sõitjat, kuid üldiselt meeldib sõita üksinda ja valida vastav tempo. Sappa pole niisama veel keegi võtnud.

Kütsin täna baigiga Lillepi ringi. avg 31km/h. Ei kusagilt ilmus üks 'roller killer' (loe - rulluisutaja) seljataha. Laskumisel jäin talle jalgu, ta oli sunnitud mulle seljale toetama, et mitte selga vajuda. Panin siis juurde.... avg 35km/h. 2/3 ringi ja mees murdus. Muigas ning läks ära. 50m pärast olin koomas ja keerasin ringilt maha, et mitte ringiga saada. Mul ei tulnud isegi mõtet, et talle sappa võtta. Järgmine kord proovin maantekaga. Kui siis ka ei õnnestu.... ostan malelaua.

Üks võimalus tagant ilmuja kavatsusi ära tabada on kiirus maha võtta. Kui siis tagaolija ka aeglustab, on selge, et tahab sinu najal chillida. Kui mööda uhab, siis bye bye, las läheb (siis ehk saad ise talle sappa võtta, kui soov on). Ise näiteks olen mõnikord ikka kiirust maha võtnud või lausa peatunud, et kitsastes kohtades taganttulijaid mööda lasta.

Muidugi võrreldes sportlastega on tavasõitjad selles suhtes ehtsad pohhuistid. Kui inimene sõidab poodi või tuttavale külla, siis ei häiri teda sugugi, kui teine temasugune (näiteks mina) kasvõi terve tee tal slepis jõlgub. Ka mina olen niimoodi võõraid läbi poole linna "eskortinud".

veiko kirjutas:Kütsin täna baigiga Lillepi ringi. avg 31km/h. Ei kusagilt ilmus üks 'roller killer' (loe - rulluisutaja) seljataha. Laskumisel jäin talle jalgu, ta oli sunnitud mulle seljale toetama, et mitte selga vajuda. Panin siis juurde.... avg 35km/h. 2/3 ringi ja mees murdus. Muigas ning läks ära. 50m pärast olin koomas ja keerasin ringilt maha, et mitte ringiga saada. Mul ei tulnud isegi mõtet, et talle sappa võtta. Järgmine kord proovin maantekaga. Kui siis ka ei õnnestu.... ostan malelaua.

Rulluisuvõistluste keskmised kiirused võivad võistlustel ulatuda 40+, seega mina suhtun rulluisutajatesse respektiga ja püüan mitte jalgu jääda, sappa ka ei võta igaks juhuks, pärast ei suuda veel tempos püsida :)

Andrus K kirjutas:wylde võttis asja hästi kokku. Mulle käib ka närvidele, kui keegi lihtsalt sabas sõidab. (See on nagu autoga maanteel, kui keegi sõidab sabas. Pikivahe on pea olematu aga mööda ka ei lähe. Häirib.) Tule siis sõida juba kõrvale ja aja (ratta)juttu. Lisaks ei saa kunagi kindel olla tundmatu sabassõitja oskusele ratas-rattas sõita. Äkki ma tahan sõidu ajal selga sirutada kuid sellest tingitud hetkeline kiiruse langus võib põhjustada selle, et tagasõitja paneb mulle sisse. On ju nii? Eh - opositsioonis on ikka hea olla Andke nüüd tuld.

jonzile 12 p. Huumor pole veel surnud.

mind ei häiri absoluutselt kui keegi taga tiksub. kanamalt pärnu mnt-le keerates ja harutee poole sõites sätitakse tihti tuulde. enamus keeravad haruteelt tallinna poole tagasi ja u 2/3 ütlevad aitäh ka sõidu eest. aga jah, täiesti pohhui, las tiksuvad. kui vaja võin oma trenniajad ka üles panna kuhugi, siis saavad kasvõi terve trenni taga tiksuda. ainult vahefinishid peaks siiski kokku leppima, heast sprinditrennist ei ütle ma kunagi ära.

Mind isiklikult ka häirib see, et kui sabas sõidetakse. Omas tempos suudan vabalt pikka aega sõita, aga sabasolija sunnib tempot tõstma, et teda mitte mööda lasta, ja noh, olenevalt sabassõitjast väsitab see suht kiiresti. Mõned korrad on sattunud mingi (ilmselt siis pühapäevasõitja) maanteerattal Tallinnast Tabasallu v Keilasse sõites sappa, ja olen ees püsinud küll aga suht tappev. Eriliselt häirib, kui veeren mingi 25-27km/h ja siis sirge seljaga keskealine mees lasteistmega hübriidil sirge seljaga tagarattas elab tahtmisega mööda minna Endal pole seda sabas kulgemist eriti ette tulnud, püüan valida sõitmiseks selliseid marsruute ja aegu kus ei ole pidevalt aeglasemad ja/või kiiremad kes rütmi segaksid.

Kuna ma sõiden mtb'ga ja enamasti nikerdan singleid, veeren metsavahel ja maanteeservadesse ei satu mingi trenni mõtetega vaid vajadusega kohast kohta jõuda, siis ilmselt minu jutt erineb oluliselt tõsise jalgratturi omast (grupisõidust, vedamisest, sprindist jne ei tea miskit). Mõne inimese jaoks vbl pole probleem aga mind igatahes jalgratta puhul rütmimuutus häirib ja väsitab. Autoga sõites, kui pimedal ajal peeglisse säravad tuled välja arvata, absoluutselt sellele teemale tähelepanu ei pööra, kuna auto mootori jaksu puhul nagu enda väsimus eriline tegur pole.

baddog kirjutas:Mind isiklikult ka häirib see, et kui sabas sõidetakse. Omas tempos suudan vabalt pikka aega sõita, aga sabasolija sunnib tempot tõstma, et teda mitte mööda lasta, ja noh, olenevalt sabassõitjast väsitab see suht kiiresti.

Miks siis mööda ei taha lasta teda? Kardad, et läheb mööda, vähendab tempot ja jääb jalgu tolgendama?

(olen isegi kohanud selliseid ja sellise käitumise põhjuseks olen pidanud asjaolu, et mõnele ei lähe hinge, kui pätsuaegne vokk mööda veereb, siis punnitatakse uuesti mööda ja jäädakse nina alla tolknema. Korra vist olen möödujast uuesti möödudes soovitanud seda tempot hoida ka, mitte mööda pressida ja siis venima jääda. Nii teevad tavaliselt miskid kottpükstes luhvtivennad, kiivri ja trenniriietega sportlased paistavad sõitma omas tempos, kas lähen mina neist mööda või nemad minust, möödumised vastastikkusied emotsiooni ja pedaalijõupurskeid esile ei kutsu. Vahest olen vaid tuulde võtnud)

Soobel kirjutas: Nii teevad tavaliselt miskid kottpükstes luhvtivennad, kiivri ja trenniriietega sportlased paistavad sõitma omas tempos, kas lähen mina neist mööda või nemad minust, möödumised vastastikkusied emotsiooni ja pedaalijõupurskeid esile ei kutsu.

Mulle meeldib aga just moraalses mõttes kellelegi järgi võtta. Üksi kipub moraal ja tempo kuidagi nagu langema... Kui keegi aga ees tempot hoiab, siis mul moraal kõrgem ja tempo ka nagu kiirem. Seetõttu olengi end suht tihti oma 2700 kroonise ja ~15 a.-se terasraamil vokiga 5-10 m kellegi taga sõitmas avastanud. Tuules sõites oleks treening ju tükk maad kergem, aga 5-10 meetrit vahet teevad tingimused mulle sama raskeks, kui eessõitjale...

Näiteks:
Kui 10 m eespool teevad 2 seppa kordamööda vastutuules vedades tööd ning on näha, et neil on tempohoidmisega kohati raskusi. Siis ise 10 meetrit tagapool samat tempot hoides ja elu eest pingutades tuleb mul küll selline mõnus treeningmeeleolu peale... Eritil kui pärast kodus keskmist pulssi ja kilometraasi (minul 110 km, neil arvatavasti ~70 km) vaatasin.

Mul kohe on vaja sellist väikest võistlusmomenti... mis teha...

Polegi kellegi sappa võtta. Seal, kus mina liiklen (Peterburi mnt), olen 2 a jooksul näinud 1 ratturit . See sõitis maanteerattaga. Võtsin kõrvale, ajasin veidi juttu ja jätsin hüvasti, kuna AVS 40+ ei ole päriselt sobiv kiirus MTB jaoks.
Pühapäeval käsin Loksal ujumas. Distants oli 165,5 km ja ei näinud ühtegi ratturit (poes käijaid ja koduõues sõitjaid ei arvesta)! Üldse, marsruudid Tallinn-Tapa-Tamsalu, Tallinn-Loksa on ratturitest vabad.

Kui tihedamatel teedel sõita siis jääd tahes tahtmata kellelegi sappa. Kui ma sõidan kiirusega 33 km/h ja eessõitja 32km/h, siis mul ei ole mõtet tast mööda punnitada, et siis avastada, et tuleb raskem distants ja ma hoopis talle ette jääma hakkan. Hoian natuke rohkem distantsi kui draftimiseks optimaalne oleks, sest MTB'd kipuvad kiiremini peatuma kui minu hübriid. Pealegi see draftimine ei anna mulle ju midagi kui just mingi väsimusega 30 kilti veel koduni pole.

Seda tuleb ikka päris tihti ette, et mingitel lihaselised ja eredavärvilistes retuusides MTB vennad mööda sõidavad, et siis paari minuti pärast jälle mul ees sõita 2 - 3 km/h väiksema kiirusega kui mina sõita tahaks. Eriti halb variant on see, et kui ma nendest uuesti möödun siis ta varsti kütab uuesti mööda... Noh, eks ta häbiväärne ole küll kui trennikaaslased näevad, et sa õllekõhu ja habemega hübriidivenna taga draftid.

Enamikud kelle sabas ise olen sõitnud pole välja teinud sellest, osad lisavad tsipa kiirust mis mulle igati sobib, sest tema pisut aeglasem kiirus oli ka see põhjus miks ma talle sappa sattusin. (Siit ka vihje, kui tahad "sabast" lahti saada, siis pigem aeglusta pisut). Olen ka paari näinud kes mingi närvi lähevad ja "ära põgenema" hakkavad. Oma lustiks pole ma just neid alati kõige kergemini ära lasknud.

Andri kirjutas:Polegi kellegi sappa võtta. Seal, kus mina liiklen (Peterburi mnt), olen 2 a jooksul näinud 1 ratturit . See sõitis maanteerattaga. Võtsin kõrvale, ajasin veidi juttu ja jätsin hüvasti, kuna AVS 40+ ei ole päriselt sobiv kiirus MTB jaoks.
Pühapäeval käsin Loksal ujumas. Distants oli 165,5 km ja ei näinud ühtegi ratturit (poes käijaid ja koduõues sõitjaid ei arvesta)! Üldse, marsruudid Tallinn-Tapa-Tamsalu, Tallinn-Loksa on ratturitest vabad.

Ei ole vaba, mina sõidan seal Kostiverest Narvapoole ja tagasi, Seal on hea tee, mõnus uhada.

See Piiteri mnt on trenni tegemiseks üks rõve koht ka, eriti Tallinna poole sõites. Üks asi on see sitt betoonplaatidest teekate, ok, selle mõne kilomeetri elab üle. Aga kui Tlna sõita, siis hakkab nii 40 km kauguselt see krdi teletorn paistma ja lähemale ei tule ega tule. Masendav... Tulin ükskord oma vana uimase MTBga Aegviidust, no ei jõua, rsk, kohale. Pole siis ime, et rattureid pole. Looduslikult ei paku maastik ka midagi. Pärnu mnt on palju ilusam, häda pärast kõlbab ka Tartu, kagutuule puhul. Aga kuna nüüd loodetavasti vähemalt lähemaks 5-6 aastaks Tartusse asun, siis ei tohiks trennipaikadest puudust tulla

See, et teisi jalgrattureid ei ole, on tegelikult pelgalt illusioon. Kuna nad sõidavad ühes suunas ja enamvähem sama kiirusega. Seda panin tähele Lillepi ringil - ise lasin miski 28-30km/h keskmisega 4-5 ringi, kotti panin vaid mõned tudisevate priskete kintsudega rulluisutibid, kottpükstes luhvtivennad ja cruiseritel ratsutavad vanadaamid, minust läks mööda vaid üks peenemat sorti maanteeratas. Muidu oli tee pidevalt kogu nähtavusulatuses tühi. Aga vot kui korra maandusin pargipingile Värskat limpsima - kus siis nägin liiklust, vahetpidamata vilkus igasuguses vormis-riides ja vanuses ning igasugu sportimisvahenditega rahvast mööda. Miudugi ei taha väita, et ka lenska maanteel sihuke liiklus peal on, aga trennimehi on seal ikka vahest näha. Vähemalt autoaknast. Olen neid nähes neile kaasa tundnud, meenutades, kuidas need betoonist stalini hauaplaadid seal juba minu pikast raamist tuleneva stabiilsusega tuntud uunikrattaid loobivad - kas seal üldse saabki tänapäevase maanteerattaga normaalselt takka anda, kartmata, et ratta ära lõhud?

Cly/Suva kirjutas:...Seda tuleb ikka päris tihti ette, et mingitel lihaselised ja eredavärvilistes retuusides MTB vennad mööda sõidavad, et siis paari minuti pärast jälle mul ees sõita 2 - 3 km/h väiksema kiirusega kui mina sõita tahaks. Eriti halb variant on see, et kui ma nendest uuesti möödun siis ta varsti kütab uuesti mööda... Noh, eks ta häbiväärne ole küll kui trennikaaslased näevad, et sa õllekõhu ja habemega hübriidivenna taga draftid. ...

Aga äkki see värviline lihakeha teeb spetsiifilist trenni? Nt lõigutrenni? Nii, et ära tee ennatlike üldistavaid järeldusi.

Egas ma üldistagi, ma niisama lõõbin, pole rattasportlaste kohta ühtegi halba sõna öelda. Aga selle konkreetse juhtumi kiiruste vahe tundus natuke väikse võitu, et lõigutrenn olla. A võta sa kinni ja vahet polegi, no harm done, lihtsalt muigama pani.

Üldiselt ma arvan, et tallinnas leiaks palju paremaid kohti lõigutrenni või üldse igasuguse spordi tegemiseks kui pirita rattateed (lillepi ring välja jätta). Hommikuti on seal hea sõita, aga päeva peale ajab igasugune trügimine hoopis närvi püsti ja kellel seda liigset stressi ikka vaja on.

Soobel kirjutas:Olen neid nähes neile kaasa tundnud, meenutades, kuidas need betoonist stalini hauaplaadid seal juba minu pikast raamist tuleneva stabiilsusega tuntud uunikrattaid loobivad - kas seal üldse saabki tänapäevase maanteerattaga normaalselt takka anda, kartmata, et ratta ära lõhud?

Maanteerattaga vast sinna ei tükiks, aga minu 700x35c sõidab seal küll kenasti, natuke väristab, aga 30km/h võib täitsa rahulikult lasta. Mingi hetk lõpevad hauaplaadid ka otsa ja tuleb normaalne asfalt. Ise küll sinna väga ei kipu sõitma sest selle tee peal on autojuhid kuidagi ERITI ülbed veel võrreldes teiste teedega, vähemalt oma kogemusest.

delete

Selles suhtes olen Matiga nõus - neid kirjusid lihakehi ei huvita õllekõhu ja hübriidi kompositsioon. Ei huvita ka õllekõhu ja poolroostes Pofabori kompositsioon ja isegi mitte lausroostes peletise kompositsioon, kui neist mõnest mööda juhtun sõitma. Pole veel näinud, et vihase lõrinaga mööda hakataks pressima. Kui aga sellisel vennal tuleb spurdituju, siis ta ka minust mööda silmapiiri taha kaob. Orienteerujast õde tegi mulle kunagi selgeks, et trenn ei seisne paaris tunnis sörkimises, vaid sekka tuleb ka mõnesajameetriseid lõike, kus lidutaksse nii, kuis jõutakse.
Muidugi leidub ka väliselt sportlaste moodi rikkurivõsukesi ja muidu luhvtivendi, kellel samuti uhked rattad ja kirjud dressid, sellistele läheb vägagi korda madalamast klassist ratta möödumine, ent paraku ei ole sellised ka suuremad asjad sõitjad, püsivad parimal juhul tuules.

delete

Mina isiklikult suhtun tuulde võtmisse positiivselt. Tõstab kohe märgatavlt motivatsiooni head tempot hoida mida üksi uhades tihti ei viitsi. Ja peale mõningast vedamist saab ju alati pakkuda vedamisrõõmu ka tagumisele Aga ise tagasihoidliku inimesena eriti kellegile sappa väga ei võta. Eelmine nädala oleks võimalus olnud Kirsipuu tuules kulgeda aga ei hakanud ma teda oma vana ridleyga hirmutama

Tartu-Elva lõigul mõnikord keegi ikka hüppab tuulde, aga seal enamus suht aktiivsed sõitjad ja käivad mõnikord eest ka ikka läbi. Mind see ei häiri üldse, et inimesed tuules sõidavad pigem häirib see, et inimesed ei ütle sõnagi tuulde tulles. Kui keegi mainiks midagi, siis saaksin näiteks auke neile näidata, sest üksinda sõites ei vaevu ma neist eriti kaarega mööda sõitma ja kui keegi tuules istub, siis tihti käib ilge kolakas kui ma august läbi sõitnud olen ja ma kohe ei tahaks kjuidagi süüdi olla selles, et tagumisel vennal jooks või kumm puruks läheb.

Eile Harkus sõites võttis ka üks härra möödumisel mulle tuulde, häirimisest küll juttu ei olnud. Trennitempo tõusis pisut aga see oli hea kogemus algajale ratturile, et keegi sul sabas on. Mõne aja järel pakkus viisakalt, et murrab ise tuult ja nii me seal kerisime natuke aega kordamööda. Trenni keskmine kiirus tõusis mul kohe mitu km/h Eestlaslikult tagasihoidlikuna ei taibanud tänades nimegi küsida .. Aga vb teine kord Kollane kiiver oli igatahes.

Tekkis veel mõte, et huvitav, kas eessõitja tekitab mingit alateadlikku psüühilist tahet järgi kihutada?

Täna sõitis Pirita rattateel kuskilt kõrvalt üks kõvemat tüüpi MTB vend ette ja kukkus suruma, ma juhtusin temale täpselt sappa. No egas midagi, tuul tagant, hea hoog sees, tema kiirendas vahepeal kaugemale, vahepeal jäi lähemale, ma teadlikult küll eriti ei pingutanud, et istuks tuules või litsuks mööda vms, sõitsin niisama 5-10m tagapool. Mõtlesin veel, et päris lahedalt läheb, kõvasti üle 30, aga kurat, viimane käik ei lähe sisse või? Ei, oleks justkui sees, vaatasin siis lenksule, kurat 44km/h... Niisama ma tavaliselt ikka sellise kiirusega ei kulge.

Priiküüdist ja muidu viisakusest
Jutt ei ole üksikjuhtumist vaid viimasel ajal korduvalt kogetud olukorrast-sõidan kergliiklusteel rattaga, tempo pigem kõrgem...üks hetk vaatan seljataha ohoo, keegi sõidab tuules, mitte nii viis meetrit vaid nagu grupisõidus kohe vahetult taga...vot siin ma ei saa enam aru... Kas mu kombed ja ettekujutus viisakusest ja heast tavast on liiga ajast maha jäänud, siiani olin arvanud et juhuslikus olukorras võõra inimese tuules sõitmiseks tuleks luba küsida, või vähemalt mingilgi viisil eessõitjale märku anda? Erandjuhtum on see kui minnakse ühiselt grupisõidult koju igaüks isesuunas ja kui teel varasemat sõidukaaslast märgatakse, siis miks mitte tuulde võtta...on ju nad mingil määral tuttavad, kasvõi eelneva ühissõidu läbi. Age et päris võõra inimese taha ennast haakida, sellepeale ma ise pole siiani tulnud...

Liikluses sabas sõitjale jääb alati vastutus. Ükskõik mis juhtub on süü tagumisel. Ühesõnaga võib kalliks maksma minna tuules sõit. Läheb palju kallimaks teinekord kui plekimõlkimine. Kallis tuleb eriti siis kui ravikindlustuseta inimese suurel kiirusel pikali tõmbad, need summad ulatuvad 5 kohaliseks. Tasub mõelda.

Kõige rumalam on see kui keegi lihtsalt hääletult sabas istub. Eessõitja ei saa siis oma tegevuses tagumisega arvestada ja väga süütust liigutusest võib kapitaalne risu tekkida.

Ilmselgelt tuleb ennast eessõitjale teatavaks teha (miinimumprogramm) ja viisakas oleks ka küsida kas ollakse nõus "sabaga". Alpides on see elementaarne käitumine.

Kord on mul ka olnud olukord kus varakevadisel ringil Keilast Tallinna poole sõites Tutermaal jõudsin ühele tegelasele järgi. Küsis kohe minult, et kas saaks minu taga äkki Tallinnasse. Et tal 80 km seljataga ja paagid täiesti tühjad. Vedasin ta siis sobivas tempos Harku risti ära, siis pidin kodu poole pöörama. Eks edasi oli tal allamäge ka juba.

Grupi sõit ongi kokkuleppeline. Alustatakse harjutamist väiksematel kiirustel seni kuni saavutatakse autopiloot, et minna järgmisele kiirusele. Ei ole ikka mõtet heast peast liikluses harjutama hakata, veel vähem ilma kokkulepeteta.