velo.clubbers.ee

Tere Jalgratturid!

Ma olen täielik amatöör-rattur, seega ei tea kas selline idee on üldse uudne või eksisteerib kuskil juba ammu. Piltlikult oleks tegu moto ringrajasõigu analoogiga (ainult jalgratastel:) )
Rada oleks loomulikult kõvasti väiksem aga rohkete kurvidega, mistõttu erineb sõidustiil tavalistest rattasõiduvõistlustest!? Tähtis on kiirendusvõime ja manööverdamisoskus (kurvide võtmine, möödasõidud jne). Rada on piisavalt väike ja lühike, et mahuks näiteks sisekardirajale või autoparkimisplatsidele. Võitluse ülesehitus ja põhimõte sammuti sarnane moto GP-ga. Nt. stardijärjekorra paikapanek eelnevalt tehtud ringiaegade järgi vms. Igasugu reegleid ja asju annaks loomulikult juurde mõelda ja jalgrattasõidule sobivaks kohandada.
Kuna rada mahub väiksele pinnale, siis saaks seda korraldada ka talvel näiteks parkimismajades (või sisekardiradadel) mis oleks minuarust uudne ja huvitav. Sammuti on mugavam ja põnevam võistlust pealt jälgida. Endale tundub küll, et võiks päris põnev ettevõtmine olla.
Mis te ideest arvate?

http://www.youtube.com/watch?v=VGhxlwVCe8Q
http://www.youtube.com/watch?v=Iof7QJmjhts
midagi taolist ?

Pigem mõtles ta võidusõitu tavalise (asfalteeritud) kardiraja peal, kus on ohtralt kurve, sõit toimub kiiruse ja manööverdamisoskuse peale. Huvitav kusjuures, et sellist asja ei tehta eriti. Välisradu teaks ma kohe peast hunniku välja pakkuda ja sees leiaks ka kohti kuhu rada maha joonistada.

Lapsepõlves sai küll sellistes tingimustes "võidu sõidetud".

Kas see oleks midagi kriteeriumi ja bmx-i vahepealset (vt MNT ja BMX reegleid)?

See oli mägiratastele mõeldud takistustega rada, mida läbiti ükshaaval.
Mina pidasin silmas rohkem tavalise asfalt-ringrajatüüpi rada kus samaaegselt ratastel üksteisevõidu kihutatakse.

pead silmas kriteeriumisõitu? http://en.wikipedia.org/wiki/Criterium

riho kirjutas:Kas see oleks midagi kriteeriumi ja bmx-i vahepealset (vt MNT ja BMX reegleid)?

Midagi sellist jah, ainult et rajad oleks tasasel asfaldil/betoonil (ilma hüpete ja mägedeta) ja rattatüüp pole kindlalt bmx.

siim_s kirjutas:pead silmas kriteeriumisõitu? http://en.wikipedia.org/wiki/Criterium

Pmst jah sama asi ainult et eriti kompaktsel rajal, et talvel ka sõita saaks.

Cly/Suva kirjutas: Lapsepõlves sai küll sellistes tingimustes "võidu sõidetud".

Sama siin!

Midagi sellist on mälu järgi orgunnitud lähiminevikus Iru ringrajal.

Mati kirjutas:Midagi sellist on mälu järgi orgunnitud lähiminevikus Iru ringrajal.

jah, hr Idaranna teisipäevakute raames oli vist. mingi 4-5 aastat tagasi.

erikr kirjutas: jah, hr Idaranna teisipäevakute raames oli vist. mingi 4-5 aastat tagasi.

Veel mai-september 2008 toimusid need sõidud (tollal juba kolmapäevakutena) Pirital TOPi parklas ja Selveri taga ning Iru ja Harku kardirajal. Kõik etapid vist väga edukalt ei sujunud, kuid vähemalt toimusid. Nojah, üldiselt oli rõhk ikka uisutajatel aga mõnikord ikka sattus üks-kaks ratturit ka sekka. Mina sain korraldaja abil igal juhul vähemalt teooria osas palju tugevamaks, praktiline puudulikkus oli puhtalt oma laiskus.

muri kirjutas:

erikr kirjutas: jah, hr Idaranna teisipäevakute raames oli vist. mingi 4-5 aastat tagasi.

Veel mai-september 2008 toimusid need sõidud (tollal juba kolmapäevakutena) Pirital TOPi parklas ja Selveri taga ning Iru ja Harku kardirajal. Kõik etapid vist väga edukalt ei sujunud, kuid vähemalt toimusid. Nojah, üldiselt oli rõhk ikka uisutajatel aga mõnikord ikka sattus üks-kaks ratturit ka sekka. Mina sain korraldaja abil igal juhul vähemalt teooria osas palju tugevamaks, praktiline puudulikkus oli puhtalt oma laiskus.

Räägi teooriast lähemalt! Ja kas huvi siis eriti polnud sellise ürituse vastu? Mulle tundub küll huvitav.

Oleneb vast kes sihtgrupp on. Pereüritusena saaks vast isegi ühte teist kokku. Päris Sportlased vast väga ei kipuks sellele üritusele: Enamikel MNT vendadel pole ratas kriteeriumigi jaoks eriti sobilikus konfis, mis siis veel sellisest kitsast ringrajast rääkida. Baigivendade jaoks on asi aga liiga igav. Kui aga üritus teha selline vabama tasemega, siis sajab igasuguseid karvaseid ja sulelisi vast kohale. Mõneti seda vormelisõiduga võrreldes saaks ehk isegi rohkem niisama harrastajaid kohale kellele see formaat palju rohkem tuttav on kui spets rattasõidud.

Samuti peab arvestama, et kui rada suht kitsas ja lühike siis sinna saab ainult valitud koguse inimesi peale lasta. Oleneb veel kas teha ühisstardiga, stardigruppide või eraldistardiga. Kõiki korraga rajale lastes läheb pisut trügimiseks, eraldistardis kvalifikatsiooniaja järgi stardigrupid koostada on vast kõige reaalsem idee. Kui ringide arv mõistlik hoida vastavalt tasemele ja mingi piiraeg ka kehtestada siis saab ühe päevaga mitu starti teha ja saavad kõik söönuks.

Cly/Suva kirjutas:Enamikel MNT vendadel pole ratas kriteeriumigi jaoks eriti sobilikus konfis...

Oskad Sa öelda millised on erinevused tavalise mnt ja kritrriumikonfi vahel?

riho kirjutas:

Cly/Suva kirjutas:Enamikel MNT vendadel pole ratas kriteeriumigi jaoks eriti sobilikus konfis...

Oskad Sa öelda millised on erinevused tavalise mnt ja kritrriumikonfi vahel?

http://en.wikipedia.org/wiki/Criterium#Equipment

riho kirjutas:

Cly/Suva kirjutas:Enamikel MNT vendadel pole ratas kriteeriumigi jaoks eriti sobilikus konfis...

Oskad Sa öelda millised on erinevused tavalise mnt ja kritrriumikonfi vahel?

Oleneb, eestis vist väga kõrget taset pole enivei, et seda eristada. Aga üldiselt on kriteeriumirattad konfitud parema manööverdavuse peale, täpseid detaile peast ei mäleta (google mäletab). Mingi kardiraja peal pole sellestki eriti kasu, kui peab 180° kurve võtma. Tegelt see konfierinevus on siiski minimaalne ja pole eriti mainimist väärt. Olulisem vahe on vast hoopis distsipliinis: kas sõita sada kilti sirget asfalti, kus peamisteks takistusteks on tõusud ja tuul, või 10 - 20 kilti ilma tõusudeta pinda kus peamiseks takistuseks on kurvid.

Tundub, et baik või hübriid oleks sellisel rajal praktilisem kui maanteeratas. Päris kindel pole muidugi.

Cly/Suva kirjutas:
Tundub, et baik või hübriid oleks sellisel rajal praktilisem kui maanteeratas. Päris kindel pole muidugi.

Sorry sellise küsa pärast, aga mis tüüp see baik/bike täpsemalt on?
Kui rada piisavalt lai on, siis võiks minuarust ikkagi mitmekesi peal olla korraga. Selline tagaajamine ja möödasõidud tunduvad huvitavad. Alustuseks võiks täiesti vaba klassi teha, tule mis rattaga aga soovid. (eriti kuna sellist sõitu on harrastatud ja väga menukas pole olnud).
Mulle meeldib võimalus, et seda saaks teha ka talvel, kui muidu ratas enamasti seisaks kodus...

t6nn kirjutas:Sorry sellise küsa pärast, aga mis tüüp see baik/bike täpsemalt on?
Kui rada piisavalt lai on, siis võiks minuarust ikkagi mitmekesi peal olla korraga. Selline tagaajamine ja möödasõidud tunduvad huvitavad. Alustuseks võiks täiesti vaba klassi teha, tule mis rattaga aga soovid. (eriti kuna sellist sõitu on harrastatud ja väga menukas pole olnud).
Mulle meeldib võimalus, et seda saaks teha ka talvel, kui muidu ratas enamasti seisaks kodus...

Baik, MTB, maastikuratast. Eestis polegi eriti võistlusi kus poleks rattaklass vaba, lihtsalt singlile maanteerattaga ei trügi ja MTB'ga sadu kilomeetreid asfaldit kütta ka eriliselt konkurensis ei püsi.

Mitmekesi kindlasti, aga suures troppis sõitmine muudab möödumisvõimalused olematuks ja läheb koledaks trügimiseks. See number palju sõitjaid korraga rajale lastakse peaks olema limiteeritud, näiteks 20 korraga. Ja stardigrupid tuleks ka kokku panna pigem kvalifikatsiooniaegade kui vk järgi, et kõigil huvitav oleks sõita.

Saaks muidugi talvel ka teha, iseasi kui paljud viitsivad oma ratast panipaigast välja harutada ja uuesti kokku panna. Sisetingimustesse väga porise talverattaga ei kipu kah. Hea korralduse puhul muidugi kes teab.

Minu arust oleks täiesti mõeldav isegi mõnel sisekardirajal talvel selline üritus korraldada. Rattaks peaks aga ikka olema (slikiga) MTB, kui asfaldil sõita. Kuigi, minu arust võiks pigem analoogi tuua tsiklite Supermoto sarjast, kus on lisaks asfaldile ka maastikuosa.
Väikesest peast (~20a tagasi) sai sellist maastikuvõistlust sõpradega harrastatud iga päev - mul oli isegi Turistile ette 3-hammakat aretatud, et lihsatm oleks mägedes. Sirge lenks jms, "MTB jupid" olid muidugi samuti... Seega, kui sama asi ette võtta maastikul, oleks ehk isegi tegija. Seal võiks isego downhilli-mehed oma ratastega tegijad olla! Kui keegi teab, siis Hiiul otse onkolooga ja nahahaiguste haigla taga metsas jookseb üks vana kaevik, mis kokku vast mingi 1km pikk. Seal saaks ka eraldistardist aja peale võistlust korraldada.

Cly/Suva kirjutas: Baik, MTB, maastikuratast. Eestis polegi eriti võistlusi kus poleks rattaklass vaba, lihtsalt singlile maanteerattaga ei trügi ja MTB'ga sadu kilomeetreid asfaldit kütta ka eriliselt konkurensis ei püsi.

Mitmekesi kindlasti, aga suures troppis sõitmine muudab möödumisvõimalused olematuks ja läheb koledaks trügimiseks. See number palju sõitjaid korraga rajale lastakse peaks olema limiteeritud, näiteks 20 korraga. Ja stardigrupid tuleks ka kokku panna pigem kvalifikatsiooniaegade kui vk järgi, et kõigil huvitav oleks sõita.

Saaks muidugi talvel ka teha, iseasi kui paljud viitsivad oma ratast panipaigast välja harutada ja uuesti kokku panna. Sisetingimustesse väga porise talverattaga ei kipu kah. Hea korralduse puhul muidugi kes teab.

Sellise formaadi puhul äkki ongi võimalik igasuguse rattaga oma tugevusklassis enamvähem konkurentsis püsida

Ma muidugi pole ühelgi sellisel võitlusel osalenud aga pakuks et trügimiseks läheks igatepidi? Päris ohtlike kukkumisi võib päris kindlalt vähemalt algajate puhul tekkida kes vb väga tormakad on vms...

Kui teha maastikul, siis on kukkumised kergemad, kuna kiirus väiksem ja pinnas pehmem ka.

No eks trügimiseks läheb enivei. Aga pole reaalne, et sa kõik tahtjad korraga kardiraja peale lased. Va juhul kui sõitjaid väga vähe on. Aga kõike seda saab tegelt selgitada ju kvalifikatsiooni käigus: Kes üldse välja jääb, mitu gruppi tehakse, ja mis järjekorras stardikoridoris oodatakse.

Sisekardiradade pikkus muide on mõnisada meetrit. 10 ringi, 300 meetrit, keskmise kiirusega ~20km/h jääb ümmarguselt sinna 10 minuti kanti. Kas 20km/h avg ka kardirajal reaalne on (arvestades, et kaldeid pole) on huvitav küsimus. Peaks järgi proovima.

Cly/Suva kirjutas:No eks trügimiseks läheb enivei. Aga pole reaalne, et sa kõik tahtjad korraga kardiraja peale lased. Va juhul kui sõitjaid väga vähe on. Aga kõike seda saab tegelt selgitada ju kvalifikatsiooni käigus: Kes üldse välja jääb, mitu gruppi tehakse, ja mis järjekorras stardikoridoris oodatakse.

Sisekardiradade pikkus muide on mõnisada meetrit. 10 ringi, 300 meetrit, keskmise kiirusega ~20km/h jääb ümmarguselt sinna 10 minuti kanti. Kas 20km/h avg ka kardirajal reaalne on (arvestades, et kaldeid pole) on huvitav küsimus. Peaks järgi proovima.

Täiesti nõus, ma ise ei julgeks 20 isegi korraga lasta rajale aga eks see kõik oleneb rajast.
Huvitav kas niisama oma rattaga kardirajale lastakse (kui kedagi parasjagu kardiga rajal pole)?
St. mitte juba kambaga võistlema vaid esialgu niisama katsetama.

t6nn kirjutas:Huvitav kas niisama oma rattaga kardirajale lastakse (kui kedagi parasjagu kardiga rajal pole)?

Kindlasti mitte, aga kui ära rääkida ja kokku leppida, siis imselt mingi variandi leiab ikka. Eriti kui on tegemist reaalse plaaniga seal võistlusi korraldada ja see kuidagi kardiraja omanikule ka kasumlikuks osutuda võib.

Pirta lillepi pargi 2,5 km ring?

Harku FK kardirada vbl sobiks...

Need on vist välisrajad? Ise vaatasin viimsi sisekardirada (300m).

Praegu veel pole suuremat häda väljas ka sõita tegelt. Eriti arvestades, et väliskardirajad seisavad suht tühjalt ja sinna lastakse ilma suurema vingumiseta peale.

Meenuvad 20 aasta tagused aja peale ja võidu kihutamised kohalikul asfalteeritud palliväljakul. Aga siin polnud kardiradade või veel väehm Lillepi ringiga mingit sarnasust, rada sai 2meetrit lai, väliskurvi raadiused olid seal viie meetri kandis, pikimad sirged 10-15m pikad. Ei usu eriti, et seal üldse mingite käikudega ratastega, midagi teha oleks olnud, meie sõitsime vene kokukatega peamiselt, millele olid ette väiksemad ja taha suuremad hammasrattad pandud, et kiirendus parem oleks. Ja tähtsad olid ka nõukogude kaubandusvõrku tekkinud poola ANTILOPE kummid, mille veerevus ja pidamine oli midagi muud, kui vene omadel, kõvematel sõitjatel kulusid need ühelt küljelt. Lõhkisi põlvi ja küünatrnukke oli ka omajagu. Mitmekesi seal sõita eriti nagu ei kannatand, asi käis rohkem aja peale käekella sekundiseieri järgi.

Rada ise veeti lihtsalt kriidi või narva plokiga asfaldile.

Soobel kirjutas:Meenuvad 20 aasta tagused aja peale ja võidu kihutamised kohalikul asfalteeritud palliväljakul. Aga siin polnud kardiradade või veel väehm Lillepi ringiga mingit sarnasust, rada sai 2meetrit lai, väliskurvi raadiused olid seal viie meetri kandis, pikimad sirged 10-15m pikad. Ei usu eriti, et seal üldse mingite käikudega ratastega, midagi teha oleks olnud, meie sõitsime vene kokukatega peamiselt, millele olid ette väiksemad ja taha suuremad hammasrattad pandud, et kiirendus parem oleks. Ja tähtsad olid ka nõukogude kaubandusvõrku tekkinud poola ANTILOPE kummid, mille veerevus ja pidamine oli midagi muud, kui vene omadel, kõvematel sõitjatel kulusid need ühelt küljelt. Lõhkisi põlvi ja küünatrnukke oli ka omajagu. Mitmekesi seal sõita eriti nagu ei kannatand, asi käis rohkem aja peale käekella sekundiseieri järgi.

Rada ise veeti lihtsalt kriidi või narva plokiga asfaldile.

Ja kuidas praegu sellisesse kihutamisse suhtuksid?

arvatavasti oleks ise küll sõitmas sellisel võistlusel. samuti on veel ju Laagri maksi all olev kardikeskus, endine Saurix(nüüd Triobet)

t6nn kirjutas:Ja kuidas praegu sellisesse kihutamisse suhtuksid?

Praegu olen ma midagi paksu keskealise rahvasportlase sarnast, kelle kiirendus ja pööranguvõime kaldub kuhugi diiselrongide suurusjärku - mul pole sellisel rajal midagi teha.

Veel käis mõte läbi, et need kardiraja mõõduvõtmised võiks olla fixiede pärusmaa. Sellisel koolipoiste mahaveetud viiemeetriste kurvidega rajal olnuks kõige efektiivsemad ilmselt BMX-id, või mis need väikeste ratastega riistapuud on (tavaliselt sõidavad kutid kas püsti või siis nii, et põlved käivad kaenla alt vaheldumisi vastu lõugu, alati tekkib tahtmine öelda, et vii väikevenna ratas tagasi, mis kiusad väikevennast niimoodi)

Muidugi on ka teoreetiline võimalus, et kui jääb jalgu mingi rahvaspordiüritus jalgratastega kardirajal, siis võiks proovida korra "peletisega" seda trampida küll.

Kas rehvideks sobiksid peenikesed maanteomad või just laiemad slikid?

Ma arvan, et laiemad, sest need vist kannatav kurvis rohkem kallutada. Samas pole endal maanteerattaga kogemusi

Spordiplatsi kriidirajal jäi nagu meelde, et Turistid-Ukrainad jäid seal kokukatele alla. Kokukatele võis konkurentsi pakkuda vaid mõni väiksem poisiklutt "Ereliukase" või "Saljutiga." Sellelt pinnalt võib oletada, et maanteeratas on sellisel rajal väheefektiivne võrreldes triki- ja maastikuratastega.

Oluline punkt oli ka ratta kliirens - palju kukkumisi põhjustasid kurvis vastu maad käivad pedaalid. Seepärast otsiti Turisti pedaale, mis olid lühemad, eriti hinnas olid vanema põlvkonna "Skolniku" pedaalid. Üritati panna ka lühemaid Ereliukase väntasid, aga see mõjus jällegi kiirendusele halvasti.

Kummide koha pealt tundub, et mida suurem puutepind, seda kindlam on - vene kummid olid kõik täpselt ümmarguse toru profiiliga, aga see legendaarne Stomil Antilope oli munakujuline, muna terav ots väljapoole, see tähendab, et otse sõites oli vastu maad minimaalne pind ja veeremine ideaalne, järsus kurvis oli vastu maad jällegi võimalikuklt lai pind selle muna teraviku kõrvalt. Stomili materjal oli ka pehmem, midagi kustukummi moodi, see kulus ulmelise kiirusega, mõni kõvem sõitja sai sellel paari päevaga riide välja.

Soobel kirjutas:Spordiplatsi kriidirajal jäi nagu meelde, et Turistid-Ukrainad jäid seal kokukatele alla.

Oluline punkt oli ka ratta kliirens - palju kukkumisi põhjustasid kurvis vastu maad käivad pedaalid..

Et siis miski selline saab tegija pill olema :

Krt... Kas keegi mitte ei keevitanudki ratast kuidagi kõrgemaks? Ei mäleta, kas me veel sõitsime seda asfaldirada sel ajal, kui hakkasime juba rattaid ümber keevitama, mälu järgi proovisime siis selliste agregaatidega maastikku sõita. Seal oli ka üks asi kliirens, mis ei tohtinud väga madalaks jääda.