velo.clubbers.ee

Panin täna tähele sellist asja ( olen seda ennegi märganud) et kui võistlusel näiteks millegi taha takerdud (näiteks ei saa oma lolluse pärast mäest üles ja pärast clippe kinni vms.) ning isegi kui ma ei kuluta sealjuures erilist lisaenergiat aga vihastan sealjuures siis kaotan kohutavalt jõudu ja ei saa pärast juhtunut liikuma.Samas võttes analoogse situatsiooni aga närvi ei lähe saan normaalselt sõitu jätkata.
Huvitav millest selline jama?

Vihastamine võtab jubedalt energiat ära, ükskord läksin sõitma, aga enne seda tuli ootamatult taga kassett ära vahetada, mistõttu oli oht pimeda peale jääda... ja sellised plaanimata tülikad asjad ajavad mind tõsiselt vihale , sõitma saades ei olnud aga üldse jõudu ja lausa sellised valud lõid ülakehasse, mida muidu kunagi ei ole ja hiljem analüüsides mõtlesin, et ju see sellest vihastamisest ole, sest siis olin ikka tõsiselt vihane

hmm, vaidleks natuke vastu teemale, nimelt olen mina t2heldanud just vastupidist effekti j6usaalis, nimelt n2iteks rinnalt surudes tuleb enda peale meeletult vihastada ja tuleb veel lisa kordus

Alfonze kirjutas:hmm, vaidleks natuke vastu teemale, nimelt olen mina t2heldanud just vastupidist effekti j6usaalis, nimelt n2iteks rinnalt surudes tuleb enda peale meeletult vihastada ja tuleb veel lisa kordus

see pole see, see vihastamine millest siin seltskond kirjutab on ärritumine, niske negatiivne emotsioon mis häirb ajutegevust ja seeläbi ka keha juhtimist. lisaks võib olla, et mingit jama kemikaali eraldatakse kudedesse. kuid üldiselt - it's all in your head.
kui TRM-l kummi lõhkusin ja vahetama pidin siis mõnigi küsis pärast, et kas käed ka värisesid. ei värisenud. kuid sõit ei maitsenud enam päris see kui jälle rajal olin, olgugi, et osa oli kindlalt rütmikaotuse ja mahajahtumise süü.

Alfonze kirjutas:hmm, vaidleks natuke vastu teemale, j6usaalis, nimelt n2iteks rinnalt surudes tuleb enda peale meeletult vihastada ja tuleb veel lisa kordus

viha aitab kogu energia korraga valla päästa, kuid rattasõidus tuleb energiat ikka jaokaupa vabastada, et jätkuks sõidu lõpuni, võin muidugi eksida.

Mul tekib kll jõudu juurde kui vihane olen siis nagu elu eest paneks ja kui ära väsin siis läheb viha ka üle Ja nrvi lähen ma päris kiiresti kahjuks Mul küll ta jõudu pole ära võtnud veel.

Ma ei tea kas mul jõud kaob, aga kui eile Karksis paar korda soenduse ajal mõttetutes kohtates külje maha olin pannud, siis see tegi nagu närviliseks ja keskendumine oli küll täitsa läinud ja siis nagu mitte jõud polnud kadunud, vaid hoopis selline tunne tekkis, et ratas ja mina pole nagu "üks" ja et ratas teeb mis tahab, et nagu ei suuda seda lihtsalt valitseda. Aga eks see närvilisus võtab ka jõust osakese

Mul vihasamisega just vastupidi, et annab paraja puraka juurde. Aga närvis olemisega on hoopis teine lugu, siis ei mõtle enam niipalju sõidule ja kõik läheb metsa. Sama asi on ka treeningul, et kui on hea enesetunne siis võib ikka päris pikalt nt Vooremäel 10-seid ringe lasta ja ei tunne üldse väsimust. Aga, kui selline sitem enesetunne, siis ei saa üldse mäest üles..

kui oled sõidu ajal närvis, siis hakkad tehnilistes osades, kus vaja külma pead, rabistama, st liigselt püüdma&lohakalt võtma ja nii kukkumised jt apsud kerged tulema.

erikr kirjutas:[
kui TRM-l kummi lõhkusin ja vahetama pidin siis mõnigi küsis pärast, et kas käed ka värisesid. ei värisenud. kuid sõit ei maitsenud enam päris see kui jälle rajal olin, olgugi, et osa oli kindlalt rütmikaotuse ja mahajahtumise süü.

Kui keti mahajooksmine või külje mahapanek lööb kindlalt rütmi sassi ja väga raske on jälle oma minekut leida, siis mahajahtumise koha pealt sain omamoodi kogemuse Viljandi TEC-il. Chainsucki tõttu kerisin keti raami vahele kapitaalselt kinni ja rapsisin selle kõveraks, kohaliku taluperenaise näpitsatega sai kett enam-vähem sirgeks ja otsustasin ikkagi raja läbi tiksuda. Aga tagaotsa meeste "noppimine" annab omamoodi tiivad, tekkis selline "tegija"-illusioon, kiiruste vahe tajumine motiveerib kõvasti. Remondi aeg 9 min. + otsusvõimetu logistamine n min., koht läks küll üle 300..., aga milline emotsioon!
Seega kui mitte päris kõik, siis paljugi on tõesti peas kinni...

Hea sõit tuleb välja vaid siis kui oled keskendunud täielikult sõidule ning aju töötab vaid selle nimel et kõike õigeaegselt teha mitte ei murdosakestki hiljem ega varem. Kui aga ajul on ka midagi muud teha kui talletada rajal toimuvat siis on asi pooletoobine. Tuleb välja ja ei tule ka.
Üks asi mis kohe hakkab segama on rikkis ratas. Kui ikka õige käik õigel ajal sees ei olnud siis on närv püsti ja mäest ülesse tuleb ratas käe kõrval minna. Pika peale harjutakse (nagu kõigega kohanetakse) ning ei pandagi enam probleemi tähele vaid pigistatakse hambad risti ja tehakse nii nagu oli juttu kangitõstmisest. Näiteks sõimad vaikselt ratast et :"mine, mine sa sunnik" ja leiadki uue rütmi.
Viha ei ole see mis sooritust segab vaid närvilisus. Olema vihane on lihtsalt üks sõnakolks mida saab kasutada nii ja naa.
Pohhui et keski/miski on loll või midagi pole nii nagu oleks vaja või metsavahel purjus seenelised rajal kakerdavad kui kimad 60km/h alla mäest. Sõitke positiivselt.

Eelmise aasta Rakvere etapi eel olin enda keti liiga lühikeseks teinud ja sõidu ajal (seal saepuru radadel) panin kogematta eest suurema ja tagant ka päris suure hammaka ja siis tõmbas keti nii pingule, et kõigevahetaja ei jõudnud enam alla tagasi vahetada. Tulin siis ratta seljast maha ja tuli välja, et isegi käega ei jõua seda ketti kuhugi poole eriti painutada. Siis pika pusimise ja jõu kasutamise peale sain kuidagi selle keti lahti, aga sõidust ei tulnud enam midagi välja. Ees olid küll nõrgemad sõitjad, algul mõtlesin, et panen nagu nalja edasi ja hakkasin ullult kõigist mööda uhama. Paari kilomeetri järel aga jõud kadus ja siis tuli selline mõõn peale. Ei jõudnud enam kuhugi sõita (kuigi ees olid mingi 400 kohale sõitjad) ja hakkasin jalgu jääma. Ja kui lõpuks uuesti linna tänavatel olin, siis ei olnud enam mingit tahtmist uuele ringile minna ja nii see sõit katki jäigi..

mina olen küll rohkem seda meelt, et vihastamise pealt jõudu justkui juurde tuleb. Samas aga kui viha üle hakkab minema, võib juba hilja olla ja jalad on lühikese ajaga juba makaronideks sõidetud.
Minul on kaks näidet, esimene selle aasta rakvere sõidust kui eelnevalt puhastamata/õlitamata käiguvahetus/kett sai sopase raja peal piisavalt kannatada, et mitte normaalselt töötada. Siis aga sõimasin nii ratast kui ennast tegemata töö pärast ja sõit ei tulnudki kõige hullem. Teine oli TRM'il, kui enne sõitu olin ratta tipptopp korda sättinud, kuid 5'nda km peal panin nipli ja otseloomuliklt sai käiguvahetus kõige rängema hoobi. Kõva ratta siunamisega järgnevad 60 km aga sai siiski norm aeg välja sõidetud. Muidugi, ei tea mis oleks toimunud korras ratta ja mitte vihastamise puhul, kuid oleksid ei ole kunagi kedagi aidanud.

Viljar