velo.clubbers.ee

Siin teemas saavad heietada need, kes usuvad, et ka tasuta või odavalt võib saada korraliku, igapäevaseid vajadusi rahuldava sõiduvahendi, millega võib peale linnatiirude ka pikemale matkale sõita. Küsime, jagame nõu, räägime kogemustest, näitame enda velosid, räägime kasutatud rattaid müüvatest poodidest jne.

Vaadates kuulutuslehtedes ja paljureklaamitud "taaskasutuskeskustes" suvaliste saast rataste eest küsitavaid hindu, tuleb küll täitsa masendus peale. Väikelinnades on elu tunduvalt lihtsam ja natukene piisva järjekindlusega majandusabipoode kammides võib ~500-700 krooni eest saada vedamise korral väga korralikke ja ülikvaliteetseid skandinaavia 70ndate-80ndate aastate linnarattaid. Enamus 100% tehasekonditsioonis ja vaid kerget tehnohoolet vajavad. Ei ole loomulikult värvkate enam oma esimeses hiilguses ja ka kroompindadel on tihti pindroostet, aga üks õhtuke poleerpastade ja puhastusainetega tööd ja sellega sõites ei peeta sind mitte asotsiaaliks vaid trenditeadlikuks inimeseks.
Võibolla see küll selles teemas natuke liiga kallis hinnaklass rääkimiseks, aga kui arvestada, mis sellise kategooria rattad praegu poes uuena maksavad...

Teine, mehaanik-ökohipi lahendus on investeerida ainult ratta eluliselt vajalikesse organitesse (laagrid, võllid, rehvid, trossid jne) ja muidugi soovi korral ka visuaalsesse välimusse - luukere, millest ehitama hakata, korjab paari nädalaga vanarauaplatside regulaarse külastamisega kergelt kokku. Jääb üle ainult neile rauatükkidele õhtuti nokitsedes uus elu anda.
...................

Võin ausalt tunnistada, et kuna tegelen ka vanaaegsete lasterataste taastamisega, olen sunnitud spetsiifilisemate vajalike osade leidmiseks paari ümberkaudset vanarauakokkuostu käima regulaarselt üle vaatamas - palju sellest mulle vajalikust on isegi mittemetalliline kraam mille üle keegi ei pahanda ka, kui ma seda masinate küljest maha nokin, kui laisk rauatooja on need külge jätnud - vanaaegsed lasterataste täisrehvid, käepidemekummid, sadulanahad ja muud sellised imelikud aga vajalikud detailid. Päriselt olen ma ausal riigipalgal töötav inimene, mitte asotsiaal - ma lihtsalt pean seda "prügikolli" tegema, kuna ei ole muud võimalust nende vajalike vidinate hankimiseks. Ei ole ju mõtet panna lehte või foorumisse kuulutust, et "otsin esimese põlvkonna Gonek-Gorbunok'i esirattamutri plastkatet" või "Soovin osta Neman-2 sadulanahka ja vasakpoolset pedaali". Isegi kui kellelgi on see kodus olemas, ei tea ta mis see on ja nii need sinna jõuavadki.

Ma pole rauakokkuostudes küll käinud, aga paar asutust, mis raudtee äärde jäävad - seal paistab, et jalgrataste kola on eraldi kas kasti või aiaäärde kuhjatud, hunnikus on näha teinekord täiesti komplektseid jalgrattaid. Enamasti nõukaaegsed vist. Kas keegi on uurinud ka, mis hinnaga sellisest kuhjast vanaraualadu voki ära annab? Mitte et ma ise mõnda tahaksin, aga sellised kastid oleks küll kohad, kust ökohipid liikureid leiaks.
Tegelikult sarnast teed on üks ratas minu kätte jõudnud küll, onu koristas keldrit ja leidis vana Minski meesteka. Tuli meelde jah, et see olnud tähtis liikur tal nõukaajal. Titest peast olen vist isegi selle pulgal kaasa sõitnud. Mõtles siis et viskab minema. Kahtles natuke ja helistas mulle. Ei visandki minema, tõi mulle selle Pärnu jaamas rongi peale ja nõnda ta minu kollektsiooni langeski. Komplektne 70-date meeste Minsk. Kahjuks küll on ta tehasekleepsud kadunud...

Tean, et jäätmejaamadest vanaelektroonika otsijad on pidanud valvuritele pistist pakkuma, enamasti alkoholi näol. Eks valvureid jms asjapulki ole neis kohtades ka igasuguseid, mõni lubab võtta, mõni tahab selle eest tasu ja mõni keelab. Ise olen sellega kokku puutunud Jaamamõisa jäätmejaamas. On öeldud külmalt "ei", kui olen avaldanud soovi sealt midagi huvitavat omandada. Kuid viimasel käigul, mil ma rattakäruga sinna veidi endale mittevajalikku vanaelektroonikat viisin, jäi üks valvuritest mu käru imetlema ning jutustas siis, et kõigest päevi tagasi oli neile sinna üks korralik külgkinnitusega jalgrattakäru toodud. Vaid rattad olla läbi olnud. Valvur oli selle päästnud ja ühele tuttavale andnud.

Mõiste "odav" tuleb ka defineerida, õigus jah Mina paneks ülempiiriks 2000 krooni, aga see on meelevaldne määramine, mida ma loogiliselt põhjendada ei oska. Võibolla ehk see, et üldise ebausu kohaselt "algab kvaliteet alates umbes sellest hinnast, allapoole jääv on kahtlane rämps"

http://www.rattarikkaks.ee/kust-leida-s ... atast.html, siin on infot ka poodide kohta.

Tartus võin öelda, et "Ratturist" ja "Jalgrattast" saab ka 700-800 krooniga asise ratta. "Ratturi" kohta tean ka seda, et nemad teevad enne müükipanekut rattale hädavajalikuma remondi.

Puht vanarauaplatsidel pole ma siiani käinud, eks tuleb see ära teha ja uurida, kas seal rattakola on võimalik omandada. Minu kola on mu kätte jõudnud seni põhiliselt tutvuste kaudu (natuke olen ka prügikastide kõrvalt korjanud - näiteks üks väga hea seisus Tunturi kokkupandav, mille vändavõlli, -laagrid ja laagrikausi ma viina eest saadud maastikurattale ümber tõstsin).

Ei ole siin hind oluline, töökindlus on oluline.

Ratas on ratas siis, kui sa tead, et jõuad temaga kindlalt tööle ja töölt koju ja ei pea iga jumala päev käsi õliseks tegema. Kui aga ülepäeviti midagi jälle logisema või vänderdama hakkab ja regulaarselt kirud, siis on tegemist prügiga. Mõni aasta tagasi proovisin talviseks hangedes ja jääkonarustel lõhkumiseks kasutada Desna kokukat - see oli just selline prügi, mida üle päeva parandama pidi, kui tehase vändad minema loopisin ja nelikanttapi asemele panin, hakkas tagaratas vänderdama, kui selle timmi sain, viskas kahvlilaagrid laiali, kui selle korda sain, hakkas tagumist kummi veljelt maha loopima jne jne. Ratas on muidu alles ja pole vanarauda läinud vaid väärtusliku raami pärast - vanema põlvkonna punnis liitekohaga vene kokukad on väga haruldased.

kuidagi valulikult reageerite, kodanikud sardaneegrid.
Teil on nüüd oma nurgake, saate rõõmsasti nahistada ja grupikallistusi viljeleda. Tore.
Aga see et veloman üleeeile tubulari ära lõhkus läheb teie tehtud voodoo kraesse. Vot siitmaalt muutub tolereerimine juba üsna üsna õhukeseks...

Kuldar kirjutas:Aga see et veloman üleeeile tubulari ära lõhkus

Raske on oma erutust kontrolli all hoida! Kahjurõõm, see suurim.

Kuldar kirjutas: Aga see et veloman üleeeile tubulari ära lõhkus läheb teie tehtud voodoo kraesse.

Õõ... Aga halli kassi jenka lahvatas justkui eile? Pigem selgitab see Velomani tavatut tigedust - kurat, minul läheb kumm katki, teine aga võtab põuest viinapudeli, saab selle eest ratta ja sõidab jälle.

Ajan käpad püsti, mina pole sel aastal veel kellegile naela kummi soovinud!

Soobel kirjutas:Ei ole siin hind oluline, töökindlus on oluline.

Ratas on ratas siis, kui sa tead, et jõuad temaga kindlalt tööle ja töölt koju ja ei pea iga jumala päev käsi õliseks tegema. Kui aga ülepäeviti midagi jälle logisema või vänderdama hakkab ja regulaarselt kirud, siis on tegemist prügiga. Mõni aasta tagasi proovisin talviseks hangedes ja jääkonarustel lõhkumiseks kasutada Desna kokukat - see oli just selline prügi, mida üle päeva parandama pidi, kui tehase vändad minema loopisin ja nelikanttapi asemele panin, hakkas tagaratas vänderdama, kui selle timmi sain, viskas kahvlilaagrid laiali, kui selle korda sain, hakkas tagumist kummi veljelt maha loopima jne jne. Ratas on muidu alles ja pole vanarauda läinud vaid väärtusliku raami pärast - vanema põlvkonna punnis liitekohaga vene kokukad on väga haruldased.

Kah õigus. Kunagi kingiti mulle mingi 4000-5000 kroonine maastikuratas. Kaks kuud sain sellega sõita, siis pandi ta piistu. Aga taga ma teda ei nuta, sest kräpp ratas oli. Mitu korda tuli garantiiremondis käia - kaks korda läks parem pedaal, siis vajus lõdvaks lenksuvart seest kiiluga kinni tõmbav polt ja kui seda pingutada üritasin, läks see loojakarja ilma, et oleksin jõudu avaldanud. Ja igasugu probleeme tekkis veel.


Aga nüüd on mu "sarda" juures ümberehitus peaaegu lõpule viidud:



Hulga mõnusam on sõita, kui enne Vaja panna teine esikumm. Ilmselt tekitan porikatele ka lapatsid. Kindlasti panen külge helkurreketi maanteedel kulgemise jaoks. Jne.

Tagumine käikar on sul õite eriskummalises asendis, oled sa kindel, et see õigesti külge sai?

kõik on tiptop, kahe kivi vahel on väga raske ketti lühemaks teha.
Esikäikar tõsta veel kõrgemale.

Cly/Suva kirjutas:Tagumine käikar on sul õite eriskummalises asendis, oled sa kindel, et see õigesti külge sai?

Aga sa vaata, mis marsruudil kett liigub... sõiduasend on käikaril korrektsem, sest siis ma korraga kaht väikseimat hammakat ei kasuta.

Noh, kui viitsin, saan haamri ja torni abil ketil paar lüli ära võtta..

Inimest on alati lihtsam hukka mõista kui mõista.

Vaatasin minagi seda viimast pilti ja katsusin mõista.
Mõistsin- et pean ka kommenteerima.
Ei ole midagi paremat, kui mõistliku summa eest saadud "toimiv süsteem". Peale selle on vaja kuldseid käsi ja "toimivat süsteemi" peakolu sees
Nende kõigi kolme tingimuse täitmisel moodustub asi, süsteem, mis on igati kaval, lollikindel ja geniaalne leiutis.
Antud juhul tundub mulle, et vaid esimene punkt on täidetud, ehk siis mõistliku summa eest saadud..... "mingi süsteem"

Ka odavat ja kasutatud asja saab komplekteerida viisakalt ja eeskujulikult. Mulje oleks oluliselt parem, kui tagumine porilaud jälgiks tagarattaga ühtlast vahet jne.

Vaadates seda kunstniku käega komplekteeritud multifunksionaalset, otstarbekat ja odavalt koostatud, pedaalitavat liikumisvahendit, tulevad mulle meelde kuulsa sulemeistri luuleread:

Päikesekiired kuldasivad puude latvasid,
nii et justnagu kullatud olivad,
ja linnud laulsivad puude latvades,
nagu nad mitte ei oleks laulnud,
siis oleks see kaunis vagane lugu olnud..........

Kummaliselt suur on see tõsiste rattakultuuriviljelejate huvi siinse alamratturite odavate rataste teema vastu.

urki79 kirjutas:Inimest on alati lihtsam hukka mõista kui mõista.

Muidugi on lihtsam! Kui ülejäänud kari eespool juba mõistab hukka!

Kui veel Hall kass ratta remontimise juures kasutaks odavat ventilatsioonitoru riputusvitsa ja põrandalinoleumi jääke nagu siin, küll ta saaks teilt jälle nii, et saba suitseb

Soobel sai ka oma esimese päris MNT!

Aga maanteetehnika on kallim, neid viinapudeli eest ei saa. Tervelt 400 raha maksis!

Tööd tuleb temaga muidugi palju, aga mina tööd ei karda.

Soobel kirjutas: Kui veel Hall kass ratta remontimise juures kasutaks odavat ventilatsioonitoru riputusvitsa ja põrandalinoleumi jääke nagu siin, küll ta saaks teilt jälle nii, et saba suitseb

vot siin sa nüüd küll eksid
kui kass tuleks koos teistega sõitma ilma selle linoleumi tükita, siis saaks nii, et suitseb

Khm... Soobel... Kas sinu uus MNT ratta raam pärineb ENNE II Ilmasõda või PÄRAST? Tagavahetaja näeb küll õite ürgne välja?

Jah - see on Raleigh Sports Model aastast 1934. Käiguvahetaja on ajastutruu Simplex Derailleur, mis lähedalt näeb välja selline.

muhe vintaaž se Raleigh, aga eks selle taastamine läheb vist üpris keeruliseks, just juppide-komponentide osas. Või on kavas pigem kaasajastada?

Raleigh on põhjalariikides kaunis levinud relv, siin küll enamuses pärastsõjaaegsed liikvel. Aga ega nad palju erine teineteisest. Täna sooritasin ülelennu pealinna rattapoodidest, otsisin kandilisi terasvelgi talle alla - ei leia enam. Kõige nostalgilisem üllatus tabas mind aga Türnpu tänava jalgrattakeskuses - see oli ESMASPÄEVAL suletud! Sealt ostsin mõni aasta tagasi viimase Schurmanni terasvelje oma naise rattale, see velg on Raleighi originaaliga vägagi sarnane, ainult on millimeetri või kaks laiem ja kandid on natuke ümaramad.
Mis ma täpsemalt temaga teen - ei teagi. Algul oli mõte lihtsalt üks vihane maanteepüss teha tänapäevaste velgedega ja käikudega, aga sõber pakkus selle käiguvahetaja, tirri ja rummu välja, lisaks veel igasuguseid trossikõride klambreid ja tugesid. Sealt liikus mõtte selles suunas, et kui leiaks sobivad terasveljed, kuhu kõlbaks ka 28mm võidukakummid alla panna - saaks juba sellise peaaegu originaalkonditsioonis uunikumi igapäevasteks treeninglendudeks. See omakorda sõltub jälle sellest, kui kättesaadavad on sobivad koonused jm kulumaterjalid. Laia ketti ja originaaltirri siis ilmselt ei paneks ja keskjooku läheks ka kassett ja miski nelikant keskjooks.

Soobel kirjutas: Sealt liikus mõtte selles suunas, et kui leiaks sobivad terasveljed, kuhu kõlbaks ka 28mm võidukakummid alla panna - saaks juba sellise peaaegu originaalkonditsioonis uunikumi igapäevasteks treeninglendudeks. See omakorda sõltub jälle sellest, kui kättesaadavad on sobivad koonused jm kulumaterjalid. Laia ketti ja originaaltirri siis ilmselt ei paneks ja keskjooku läheks ka kassett ja miski nelikant keskjooks.

Sellised terasveljed (lausa roostevabad) on Rigidal tootmises: http://www.rigida.com/fr/products/singl ... l-1/st28-1
Saadavus eestis on muidugi ??? - kunagi uurisin et-bike-st Tarmo käest, aga vastanud ta siiani pole (ilmselt siis tema kaudu ei saa). Oleks ka hea meelega oma 68` aasta Sachs Duomatic 101 jooksu puhul kasutanud, aga ei leidnud lihtsat viisi nende velgede omandamiseks. Saksa ebay-s neid vahest on - aga enamasti komplektis "heavy-duty" SRAM P5 rummuga (transpordirataste jaoks).

Uploaded with ImageShack.us

Süsteem toimib küll. Maanteel saab mugavalt liikuda ja linnas käru tirida. Probleeme pole ka tükk aega tekkinud - esimene probleem selle ratta omamise aja jooksul tuligi alles üleeile, kui tagarummu laagrite separaatorid alla andsid ja end kuulidel ära jahvatada lasid (nädal varem avastasin rummus kerge, mõnemillimeetrise loksu ja pingutasin koonuseid - ju hakkas värk juba siis väsima). Kuna selle käigus said kannatada ka võll ja koonused, tuli sada eeku kulutada ja osta uus komplekt (võll, koonused, mutrid ja laagrid).

Ma ei taha ettegi kujutada mismoodi see koonuste pingutamine käis, et võlli ja koonused tuksi läksid...

See kerge mõne millimeetrine loks on niisamuti irooniline.

Asi ei olnudki ehk pingutamises - lihtsalt miski oli seal juba nii sodi, et koonuste koomalekruttimine enam ei aidanud, ainult pisikese loksu sain likvideeritud kuni suurema probleemini. Mis omakorda tekkis nii, et ühel hetkel andis otsad vasakpoolse rummulaagri separaator. Selle peale hakkasid kuulid seal sees omapäi ringi lippama ja vahel kogunesid lausa laagrikausi ühte poolde, mõneski kohas sattus rummu laagrikausi siseserv vastu võlli ja rikkus võlli keerme. Asja lahti võttes leidsin mõlke ka koonustel, kuid, huvitav, rummu laagriveerepinnad olid terved.

hall kass kirjutas:Asi ei olnudki ehk pingutamises - lihtsalt miski oli seal juba nii sodi, et koonuste koomalekruttimine enam ei aidanud, ainult pisikese loksu sain likvideeritud kuni suurema probleemini. Mis omakorda tekkis nii, et ühel hetkel andis otsad vasakpoolse rummulaagri separaator. Selle peale hakkasid kuulid seal sees omapäi ringi lippama ja vahel kogunesid lausa laagrikausi ühte poolde, mõneski kohas sattus rummu laagrikausi siseserv vastu võlli ja rikkus võlli keerme. Asja lahti võttes leidsin mõlke ka koonustel, kuid, huvitav, rummu laagriveerepinnad olid terved.

No kui rummu laagripesad OK, siis pole hullu. Võtad vanad koonused kaasa -ostad uued+uued kuulid. Kuule paned laagrisse niipalju kui mahub -1 kuul (et oleks ruumi kuulidel ringi käia).
Eraldi kuule saad tartust sadamaturu poest. Siis on võimalus midagi p...e keerata jälle väiksem.

Kinni kipub siis kiiluma, kui võlli mutter või koonuse stopper natuke lahti ununenud. Isegi sedasi ühe jooksu kihva keeranud - ka rummu laagripesad lõhkus tookord ära.

Mainin ka midagi vanade risude kohta. Kuulub ka osalt minu mehaanikutöö hulka sellistest risude, mille koht oleks kilohinnaga kokkuostus, ülesse putitamine sõidukõlbulikku seisundisse. Nimelt töötan hobikorras Tartus Pärmivabriku töökojas (mille päevad on nüüdseks loetud sest Pärmivabriku eraomanikust kinnisvarafirma viskab sealt kompleksist kõik välja), kus siis viimasel ajal on tulnud ülesse kõpitseda siin teemas näidatud ratastega võrdväärseid. Eelmisel sügisel saime Eesti Politseilt hulgema jalgrattaid, mis olid siis kuskilt leitud või varaste käest saadud, aga omaniku ei suudetud mingi ajaperioodi jooksul tuvastada ja siis anti meile tingimusel, et pooled teeme korda ja anname lastekodudele, ülejäänutega tehku mis tahame. Põhiline retsept oli kõige lootusetult katkise eemaldamine ja asendamine tervemaga kui oli millega asendada (uusi osi ei kasutanud), kui polnud siis jäigi ilma. Mitmed rattad said tehtud ühekäigulisteks, eest ja tagant kett keskmisele ja pikkus parajaks. Pidurid ka rahuldavasse korda. Nipet-näpet muud kah ja oligi tehtud. Kõlbavad (vara)teismelistele veel mõnda aega romutamiseks. Keskmine ajakulu oli 30min per ratas.

Aastaid tagasi nägin lausa üht esi- ja tagaamordiga vokki, mis oli niimoodi ühekäiguliseks tehtud.

Muide, millalgi nägin linnas üht päris omapärast velo:



Uploaded with ImageShack.us

Uploaded with ImageShack.us

Võtsin ette ja tegin sellise riistapuu korda. Sellel olid paljud liikuvad osad nii kehvas seisus, et tuli üksjagu juppe osta ja tagarummu pidin laskma mehaanikutel sättida, et jalgpidur taas tööle saada. Kokku läks sellele vokile umbes 450 krooni. Ostetud sai uus väliskumm taha, uued lohvid, käigutross koos kõriga+rummu juurde käivad jubinad. Eesmärk oli esialgu likvideerida vaid ohtlikud ja segavad vead (sellele see raha kuluski) ja kus oli võimalik kasutada endal vedelevaid (tasuta kogutud) juppe, sinna ma need ka panin. Näiteks on käikari lingi asemel MTB esivahetaja rutska, millel näidik annab teada, milline käik parasjagu sees on. Tõsi küll, selle ratta juures number 1 tähistab kolmandat ja number 3 esimest käiku Aga töötab, nagu peab, see on põhiline. Varasema 18 hambaga tagumise hammaka asemele panin paar hammast suurema, kuid on tunne, et võiks olla veel suurem - kolmas käik on liiga kiire.

Jaa, see on juba säästumarketi vanarauast pikk samm edasi - raske, aga kindel skandinaavia raud 30 aasta tagant. Oleneb muidugi, mis seisus on ja kuidas on teda hooldatud.

Raleigh on vahepeal sõidukonditsiooni saavutand. Esialgu kaasaegsete osadega, millest muist on veel puudu.