velo.clubbers.ee

Kes on rattaga matkanud, võiks siia kirjutada igasugu kogemuste kaudu testitud tarkusi. Samuti saab esitada küsimusi.

Ma nüüd algatuseks uuringi üht asja Läti kohta. Räägitakse, et lätlaste politsei koinib välisturiste, kes sealkandis ilma kiivrita ringi väntavad. Samas trip.ee rahva seast mõni väidab, et sõitis Lätis ilma kiivrita ja politsei ei teinud väljagi. Kuidas sellega ikkagi on?

Aga miks peaks rattaga üldse ilma kiivrita sõitma? (Eriti veel siis kui on kahtlusi, et selle eest võib karistada saada)

Läti kohta on mulle väidetud, et seal võib rattaga sõita ainult juhiluba omades, selline punkt pidavat olema Läti Liikusseaduses.
Samas pole üheltiki tuirstilt kuulnud ja ka ise sõites mingitki kogemust Läti politseiga ja pole ka kinni pidanud, pigem vast rohkem folkloori tasemel jutt...

Samas "matkatarkus" on väga lai mõiste, võiks kirjutada valutavast p-st/seljast/põlvest, asjade pakkimisest, lisavarustusest jne. Ehk algataja täpsustab huvisid?

citybike kirjutas:
Samas "matkatarkus" on väga lai mõiste, võiks kirjutada valutavast p-st/seljast/põlvest, asjade pakkimisest, lisavarustusest jne. Ehk algataja täpsustab huvisid?

Lihtsalt on mõttes hakata tegema pikemaid tiire. Senised retked (kus ma ikka iga päev ratta või ka rongiga sõitnud olen) on olnud lühikesed - kuni kolm päeva ehk. Hakkaks vaikselt ka pikemaid retki tegema, isegi ehk nädalajagu. Igasugune asjasse puutuv info kulub ära, kui midagi mu enda pagasis juba on, siis ehk vajab seda keegi teine.


Samuti huvitab mind selline asi: kas mõni matkaja on ka hätta jäänud selle tõttu, et rongi peale minnes või sealt maha tulles liigutab ratast ja pakke eraldi? Olen näinud küll, kuidas inimene võtab kõigepealt pakid, viib need rongi, siis tuleb rongist maha ja võtab ratta, et see järgi tirida. Kas on juhtunud sedagi, et näiteks jäädakse osa asjadega rongist maha samas, kui juba rongi pandud kraam nina alt minema veereb? Lihtsalt küsin - ma olen endal paika pannud süsteemi, et raskem mant läheb alati seljakotti, siis saab kogu kola korraga rongi vinnata. Lausa nii, et üks käsi hoiab ratast, teine otsib toetuspunkte (rongi uste juures asuvad käsipuud jne). Ma olen niimoodi saanud hakkama ka ülimadalatel kolkaperroonidel (L-Eesti, Viljandi), aga kas on ka juhuseid, kus paratamatult ei anna ratast ja kola ühe jutiga liigutada?

Niipalju, kui ma matkanud olen (ka sellised 3-päevased sõidud), siis kraam on olnud pakiraamipeal vastavas jalgrattakotis. Seljakotti ei kasuta, sest ajab selja higistama ja on tüütu kah.

Kui vedurijuht munn ei ole, pole ratastega probleeme. Ja kui ka midagi juhtub - selleks on alati stoppkraan olemas. Vedurijuhi mure ei ole kibeleda kärmelt jaamast minema, et... kähku koju näiteks suusatamist vaatama jõuda - tööaeg tiksub, kliendid ronivad pardale, sõit läheb edasi. Suurim huvi on vaid see, et kedagi-midagi perrooni vahele ei kukuks ega katki läheks, sest siis on seda seisakut, paberimäärimist ja halle juuksekarvu ... oh issand.

Muide: Edelaraudtee oskas muheda kärna korraldada: tegivad Tori peatusse lühikese platvormi, mille ääres tohib vaid esimese vaguni teise ukse avada. Talvel pole palju vahet, sest rahvast vähe, aga seda tahaks suvel näha, kuis sealt paarikümneliikmelised matkagrupid peale-maha hakkavad käima, eriti, kui nad ratastega juhtuvad olema. Peatumisajaks on seal ka vist 30 sekundit pandud

Selline asi vääriks kaameraga jäädvustamist ja joatorusse riputamist või lausa võsapetsi matkalekutsumist.

pärnu rattur kirjutas:Niipalju, kui ma matkanud olen (ka sellised 3-päevased sõidud), siis kraam on olnud pakiraamipeal vastavas jalgrattakotis. Seljakotti ei kasuta, sest ajab selja higistama ja on tüütu kah.

Noh, ega minagi sõites kotti seljas ei kanna - ikka pakikal asub. Selga läheb see vaid siis, kui on vaja kuskile ronida - rongi peale ja sealt maha, mingist trepist üles või alla jne.

See esimese vaguni teine uks on jah paras keberniit. Ma olen ka ise paar korda saanud hakkama sellega, et unustasin kolkasse sõites sihtpeatuse kohta infot uurida. Läksin mõnuga kuhugi rongi tahaotsa... Õnneks poolel teel turgatas vastav mõte pähe, ma esitasin küsimuse klienditeenindajale ja kohe peale vastuse saamist turnisin koos kolaga läbi mitme tamburi esimesse vagunisse

aga miks jalgrattamatkal üldse rongi kasutada?
minu jalgrattamatkatarkus on seda mitte kasutada,
vaid selle asemel vändata:)

hea ja meeldejääv matk on selline,
mida väga ette ei planeeri. Igasugu ootamatused lisavad asja vürtsi ja jäävad aastateks meelde.
hunnikus varukumme ja väga heas sõidukorras ratas sobib ehk pikemale piiritagusele tuurile,
maarjamaal piisab kui lükkad ratta veerema...

Ja kui mööda liipreid käia siis ei eksi mitte kunagi ära

metslane kirjutas:Ja kui mööda liipreid käia siis ei eksi mitte kunagi ära

Peetruse manu võib ikka eksida, kui seda eksimiseks nimetada.

suuroja kirjutas:maarjamaal piisab kui lükkad ratta veerema...

Absoluutselt.
Ma olen umbes 10 aastat igal suvel sellise 3-4 päeva matka teinud ratta seljas kuskil Lõuna-Eestis. Rattaga pole kunagi midagi juhtunud aga noh mu ratas on ka suhteliselt korralik. Samas matkal ju ka ei punnita sõtkuda vaid chillid sadulas, vaatad loodust, arutad maailma asju, teed pilti, jorised rahvaviise.
Oluline on, et oleks kaasas törts ketiõli, kogu varustus oleks vihmakindel, pakiraam oleks selline, et trepis kruusateel ei läheks rattakott hulkuma, kummiheeblid, õhukummi-paar ja pumba võiks ka seltskonna peale kaasa rabada.
Juhtrauakott trepis kruusateel ennast ei õigusta - olen kaks kinnitust ära lõhkunud ja veendunud, et juhtrauakott on pigem asfaldil hulkumise teema. Ja täislastis ratast esiratast pidi poe ette rattahoidjasse lükata ei soovita