velo.clubbers.ee

Tere,

alustaks siis sellest alafoorumi alapealkirjast "Kõikvõimalikud mõtted, mis tulevad pähe kui pole ammu sadulasse saanud ...."

ja kirjeldaks lühidalt edasi hetkeideed. Võtta tavaline odav/keskklassi linnaratas, tavalised varuosad, tavaline rattapagas ja ennekõike juba paar aastat ilma suuremat sorti rattatreeninguta väntaja ja sõita Eesti südamest Prantsusmaa südamesse ning tagasi.

Küsin teilt, kui kogenud ratturitelt ja matkajatelt. Kui mõeldav on panna kokku väga pikk trass, oktoobrikuu(2011) ja igapäevane "kontori"inimene? Oleks see sooritatav?

Iseenesest on aega veel umbes-täpselt 2 kuud (mingit baasi sellega laduda ei jõuaks aga midagi ehk ikka). Kui te mu mõtet päris maha ei tee, siis ehk tõesti, võiks midagi plaanida Aga olge ausad, sest niisama ennast tapma minna ka ei sooviks. Kogemust saama aga küll.

Enda kirjelduseks siis: ~190 cm pikkune peenikese ja kerge (78kg) kehaehitusega 20a noormees. Jalgratast sai harrastuslikult vändatud noorusest kuni autojuhilubadeni. Selgelt nõrgim füüsiline pool on alaselg mis võib tapvat valu maitsta anda ja küllap siis ka roostes jalad. .

Ratas on nagu pildilt ** näha täiesti tavaline poekaup. (muidugi on ka üks maastikuratas, aga selline vist kindlasti ei sobi).

Pole võimalik ka uue (kasutatud) ratta ostmine / laenamine, mis sobiks vastavale sõidule. Olgu see siis läbi rootsi või läbi baltimaade..

Niisiis, mis arvate? Loll laps või anna minna ?

muidu väga huvitav ettevõtmine, aga ma usun, et selle konkreetse rattaga on sul juba Märjamaale jõudes veremaik suus ja isu kuskile poole edasi liikuda otsas..

kevin kirjutas:muidu väga huvitav ettevõtmine, aga ma usun, et selle konkreetse rattaga on sul juba Märjamaale jõudes veremaik suus ja isu kuskile poole edasi liikuda otsas..

Siis ongi võimalik varuvaiant muretseda üks kasutatud kuid korralik ratas. Madalas hinnaklassis muidugi.

proovikatse kirjutas: ja kirjeldaks lühidalt edasi hetkeideed. Võtta tavaline odav/keskklassi linnaratas, tavalised varuosad, tavaline rattapagas ja ennekõike juba paar aastat ilma suuremat sorti rattatreeninguta väntaja ja sõita Eesti südamest Prantsusmaa südamesse ning tagasi.


Iseenesest on aega veel umbes-täpselt 2 kuud (mingit baasi sellega laduda ei jõuaks aga midagi ehk ikka). Kui te mu mõtet päris maha ei tee, siis ehk tõesti, võiks midagi plaanida Aga olge ausad, sest niisama ennast tapma minna ka ei sooviks. Kogemust saama aga küll.

Niisiis, mis arvate? Loll laps või anna minna ?

Idee täitsa OK.
Siin üks link ühe saarlase tagasiteest koju (küll Iirimaalt), aga Prantsusmaal seikles temagi.
http://www.saartehaal.ee/index.php?cont ... artid=1831

Tsitaat reisikirjast:

"Minu ainus reisikaaslane, kes midagi ka teeb, on jalgratas. Ratas on mul vägev ja siiani väga tubli olnud. Tema nimi on Paddy. Padraig O’Toole. Ma pean Paddyt mõnes mõttes orvuks, sest ma ei tea, kes on ta vanemad ning tunnen ennast ühe hea onuna, kes vaese väiksekese lastekodust üles korjas. Eelkõige vist sellepärast, et ta oli kõige odavam jalgratas, mis ostmist ootas. Igatahes praegu näib ta ühes tükis olevat, ehkki esiratas kergelt kaheksa poole kipub ja käiguvahetus mõnes asendis pipardab.

Mina seevastu olen kõvasti energiat kogunud, mis siiski ei väljendu vihaste lihaste näol, vaid pigem lõdeva pekina maos ja näos. Vähemalt on kuskilt võtta, kui nälg kätte tuleb. Eks ma järgmises jutus siis hädaldan, et keegi on öösel haukamas käinud, hambajäljed on pekis ning endal on mokad rasvased. "

Odav ratas muidugi lisab.... ee "seiklusi", aga tingimata ei pruugi. Sa pead lihtsalt olema võimeline seda ka ise kuskil maantee kraavis parandama ...

Kui palju sa päevas sõita plaanid? Kuni 50km suudab vast igaüks, aga üle selle kuu aega ja igapäev väga ilmselt ei jõua. Kas magada plaanid hotellides/motellides või telgis? Telgiga on see miinus, et teeb raskemaks ja magamismugavus kannatab, samas majutust sulle iga 50km ei pruugi keegi pakkuda.

Mina olen igal suvel teinud sellise nädalase "kogu kola ratta peal" matka ja olen arvestanud päevaseks läbisõiduks mingi 60-70km. Kui teeolud väga hullud pole, siis täiesti normaalne distants pühapäevasõitjale - on aega külapoe ees jäätist süüa ja juttu puhuda, on aega teeäärses söögikohas rahulikult lõunat süüa, on aega teeäärseid vaatamisväärsusi imetleda ja õhtul on aega sihtkohas ka ringi tiirutada normaalse ööbimiskoha leidmiseks.
Sardaga siiski 5500km ehk ligi 3-kuulist väntamist ette võtta ei julgeks.

Noh, 50 km päevas väga kiiresti edasi ei jõua (sellise tempoga Poolat läbides võib juba keele ära õppida ) ja 4 kuud ringi rännata ka omajagu kallis, pigem juba korralikum ratas soetada. Paar kuud rattaga trenni teha, siis ei tohiks sõitmise poole pealt probleeme tekkida, pigem juba üksi rändamise mured üldiselt.

Mõte on hea ja teostatav kuid mitte antud SARDA rattaga

Millist tüüpi ratast siis kommuun soovitab? Või on kellelgi kohe konkreetne pakkumine teha?

Antud SARDA jah.. khmm.... on mind juba alt vedanud.... Tartu Maratoni stardieelsel soojendusel murdus telg.

Kui ma oleks 20 aastat vana, ilma kohustusteta (pere, töö jne), paneks kohe minema, kasvõi ümber maailma... Kui ca 60-80km-ga päevas alustada, siis jõuad paari nädalaga juba 200-ste otsadeni, lihas ja perse harjuvad kiiresti.

Kunagi hallil 1985-ndal, augustis, kui olin keskkooli lõpetanud ja ülikooli sisse saanud, sai ühel päeval siiber sellest Gorbatšovi seadusest, mis ajas ümberkaudsed iga päev jooma, sest viinatalong oli ju vaja ära kulutada, istusin oma Start-Sosse selga, võtsin telgi kaasa ja panin lihtsalt minema. Esimese päeva õhtuks jõudsin Võrust kusagile Kilingi ja Pärnu vahele (ca 180km), teisel õhtul jõudsin Tallinna, edasi Kohtla-Järvele ja sealt neljanda päeva õhtuks Tartusse (plaan oli küll ühe jutiga Võrru sõita, aga Peipsi-äärne vastutuul tappis ära). Et siis ilma erilise ettvalmistuseta 4,5 päevaga ca 800km polnud toona (olin 17-aastane) mingi probleem.

Ride, Forrest, ride!!!!!!!

PS! Aga jah, Sarda selleks ei kõlba, Sarda on rattaringkondades sõimusõna......

Enne postitust tuli sinult juba küsimus - tavaliselt sõidavad rattamatkajad 28" hübriididega - MTB varustus, suured rattad, sirge lenks, palju nö panipaiku!

Kui sul juba ilma lisakoormuseta midagi rattal murdus, siis kujuta ette, mis saab kui sa sinna mitukümmend kilo kottidega külge riputad. Loe kindlasti ka seda: http://www.fixusmustamae.ee/fujimees/ Olen seal põgusalt käinud sirvimas ja peaaegu iga kord loen purunenud kodaratest. See pole mingi Tallinn-Tartu ots Füüsise osas on ju väga lihtne testida - mõõda välja mõned 60-70km ringid, pane rattale matkakotid külge (mitte tühjad, pane kasvõi liivakotid sisse või mingid veepunsud) ja sõida nädal järjest neid 70km ringe. Ja kui nädala vastu pead, siis mõtle, kas peaksid veel 15 nädalat ... Ilma füüsilise ettevalmistuseta on see ikka pea ees tundmatusse hüppamine. Olen näinud küll mehi, kes plaanivad jalgsimatka vms seljakottide ja matkasaabastega Nõmme metsade vahel lihtsalt kõndimist harjutamas.

Panen ka siis tibakese tarka.
Rattast ja ettevalmistusest on põgusalt räägitud.
Ma tooksin välja ürituseks valitud aja. Oktoober on ilmagarantii poolest ikka nõrk. Pole soe. Vihma sajab. Valget aega on vähe. Jõuad Poolasse. Teed on kitsad, oluliselt kitsamad kui meie põhi- või tugimaanteed. Teepeenraid igal pool ei ole. Enamasti ei ole. Sa pole oma elus niipalju rekkasid näinud kui seal ühe päevaga sust mööda sõidab. Neid on seal nagu jõge 24/7. Nii kui tee on märg, on konstantne sitapilv üleval. Tee ääres on suured kollased 10-20 ruutmeetrised märgid Cszarny Punkt koos infoga, et sellel lõigul on selle aasta jooksul hukkunud näiteks 22 ja vigastada saanud 67 inimest.

Loomulikult kehtib vanasõna, et kui hunti kardad, ära metsa mine. Kodutöö ja veelkord kodutöö. Pead valima väiksema liikluskoormusega teed, mida mööda ei kulge põhivool.

Ettevalmistus ja varustus võiks olla selline, et sõidupäeva jooksul suudaksid muretult läbida 150 km.

Soovitan praegu järgi proovida. Tee ümber Eesti ring, mingi 800 km. Saad mingi tunde. Saad mingi kogemuse. Seda igas mõttes - riietus, jalanõud, toitumine, pagasi paigutamine, laagri lahti- ja kokkupakkimine, puhkepeatused, jne.

Keegi ei suuda anda just sulle sobivat retsepti.

Sardaga ära küll mine.

Kui vähegi kannatad, mine järgmisel suvel.

proovikatse kirjutas: Niisiis, mis arvate? Loll laps või anna minna ?

Oled sa varem Poolas, Saksamaal ja Prantsusmaal käinud, näiteks mõne reisi raames? Kui ei ole, siis igaks juhuks soovitaks enne ühe tavalise reisi teha, kasvõi teha mingi säästlik bussireis. IMHO näiteks Poolas oktoobris (arvestades sealset kliimat ja liiklust) jalgrattaga tavateedel sõita on masohhism. Majutuse leidmine on kõige väiksem probleem. Ehkki Poola mulle riigina meeldib ja naudin heameelga ka lihtsalt transiiti (Suwalki ja Kudowa Zdroj vahele mahub palju huvitavat), siis algajale on selle riigi läbimine raske, eriti kui ei ole varem reisinud.
Ma ei tea sinu planeeritavat eelarvet, aga oktoobris võiks rohkem naudingut pakkuda pigem mingi marsruut Vietnamis, Tais või Indias.

Edit: ErikR kirjeldas Poola liiklust

Minu poolt ka väike soovitus. Osta endale üks korralik ilmastikukindel magamiskott ja maga palja taeva all. Pole mingit telgirisu lisaraskuseks vaja. Väga okei on magada metsas puu all, kuk on jahe tõmbad magamiskotil kaluutsi pähe ja nöörid pingule. Tahan isegi mingi paari aasta pärast Prantsusmaa ringi ära teha. Ja seda Tour de France'i ajal, et saaks Reinule kaasa elada.

Telk ega ilmastikukindel magamiskott pole tingimata vajalikud. Tavalise magamiskoti juurde saad osta väikese koormakile. See on väga odav ja hoiab vihma ilusasti eemal. Samuti on see kerge ja kokkulapatuna ruumisäästlik. Metallaasad selle servades on vaid lisamugavus. Sa leiad 2 pikemat oksa, millega kilest telk moodustada, siis mõned lühemad oksad vaiadeks ning kaasasolevate koormakinnituskummidega paned selle "telgi" ilusasti püsti. Kile lubab väga suures ulatuses kasutada isiklikku fantaasiat, näiteks võid telgi toena kasutada enda ratast, võid kile riputada kahe põõsa vahele jne. Ma olen niimoodi ööbinud. Tavalisest odava otsa telgist nõrgem ei tundu see olevat.
Sarda on tõesti üks paras loterii. Ta võib sul vastu pidada, aga eks ta üllatusi ikka pakub. Kui tahad odavalt, siis pigem osta kusagilt vana lääne velo. On poode, mis teevad kasutatud rattaid enne müükipanekut korda ning muu kola hulgas leidub asjalikke Rootsi rattaid.

hall kass kirjutas:Telk ega ilmastikukindel magamiskott pole tingimata vajalikud. Tavalise magamiskoti juurde saad osta väikese koormakile. See on väga odav ja hoiab vihma ilusasti eemal. Samuti on see kerge ja kokkulapatuna ruumisäästlik.

Arvamusi on kindlasti erinevaid ja kindlasti saab sõita rattaga prantsusmaale ka ilma telgi ja ilma magamiskoti ja ilma igasuguse varustuseta, aga kui ma peaks 5000 km ja paar kuud ratta seljas olema ning ööbima kus juhtub, siis telgist ma kindlasti ei loobuks. Eriti oktoobris, eriti siis kui vihm sajab paremalt vasakule, mitte ülevalt alla:) jah, kui oled telgis kaks-kolm päeva, siis võid seal õhtuti leiutada tokkide ja ratta abil koormakile kinnitamist, aga teha seda 60 õhtut järjest ilmselt nii mõnus poleks.

Muideks korralik telk ei kaalu kindlasti mitte rohkem kui koormakile. Pakun, et ca 1300-1400grammi. Hind on muidugi pisut kallim kui koormakilel:)

uskuge, Rain teab, millest ta räägib!!!

Sekkuks ka nüüd teemasse.
Esiteks see ratas - mul oli kunagi selline kasutasin seda talverattana. Selles suhtes oli ta hea, et kui lõpuks teed nii ära sulasid, et sai maanteka peale istuda, oli see väga õnnis tunne ja arusaam, miks rattaga on hea sõitta hakkas taas meenuma. Selle relvaga 5500 km läbimise plaan tundub tõelise mehhaanilise ja kardio-muskulaarse masohismina.

Teiseks Oktoober. Siis võib ilm juba tiba tuuline olla. Euroopas puhuvad peamiselt atlandi tsüklonitest tulenevalt lääne-lõuna kaare tuuled. Mis sisuliselt tähendab pikemat vastutuule otsa. Samuti on oktoobris olukord väljas oluliselt niiskem ja jahedam, kui hetkel arvata võib.

Kolmadaks varustus. Raini poolt mainitud telk ja magamiskott on vist küll absoluutselt miinium. Koormakatte materjali välistaks esimeses järjekorras. Kui ei juhtu just olema korralik allatuult, siis saaks seda purjena kasutada. Ratas peaks olema kõikke muud, kui see, mis sul hetkel on. Siis riietus, jalatsid, rattale kinnitatavad kotid.
Kas GPS või korralikud kaardid. Piisavalt finantsi jne

Neljandaks sõidu kiirus/kestvus, eelduseks, et sa võtad eesmärgiks läbida siin mainitud 50 km/h päevas.
Sitemal juhul näeb su reis välja selline. Stardid esmaspäeval näiteks Tallinnast. 50 km ja oled nats Kernust edasi. Vihma sajab, oled kuni trussariteni märg. Üritad rõveda tuule käes oma koormakilet kahe oksa vahele siduda, aga see lendab minema. Kannatad hommikuni ja jätkad läbimärjana teed - ehk Pärnuni jõuda välja? Ja seda ka 3 päevaga.

Aga muidu tore plaan. Hea varustuse ja piisava füüsilise vormi juures kindlasti väärt ettevõtmine.

vaadake mu poolt viidatud Raimo blogi, vend paneb peale 10 kuud matkamist veel üle 200km päevasid. Nt. juulis 2011 on seni keskmine läbisõit olnud 157 km/päevas (2671 km sisuliselt 2 nädalaga ehk enam kui pool keskmise harrastaja aastasest läbisõidust!!). Respekt, täielik.

Raimol on muidugi kõva ja erinevalt teema algatajast on tal mõned eelised:
1. Vaim on valmis- valmistus aasta ja ilmselt unistas väga kaua sellest sõidust
2. korralik varustus alates rattast, kottidest, riietest ja lõpetades Hillebergiga:)
3. Füüsiline ettevalmistus on märksa üle keskmise- Elioni esisaja mees.

Teema algatajale soovitan mina igal juhul minna, aga seda ainult juhul kui sa seda väga tahad ja oled endas 100% kindel. Kui sa täna kahtled, kas hakkama saad siis suure tõenäosusega ebaõnnestud.

Füüsiline ettevalmistus on eelis, aga sellisel matkal ei oma see väga suurt osakaalu. Õnnestumine ja ebaõnnestumine sõltub mõtlemisest ja sellest mis sinu peas toimub. Mul on mitmeid kogemusi, kus väga hea füüsilise ettevalmistusega tüübid feilivad ja samal ajal füüsiliselt nõrgemad ja ka kehvema varustusega, kuid samas tugeva tahtejõuga inimesed saavad ilusasti hakkama.

Kõigepealt meenub Sarek (ca 10 000 km2 suurune asustamata rahvuspark Rootsi põhjaosas), kus oma nädalase suusamatka lõpus kohtasime kahte saksa kutti ühes hütis Snickersit söömas. Lisaks snickersile oli neil maailmatasemel varustus, millest me tol korral unistasime. Nemad aga unistasid läbi Sareki sõitmisest nagu meie just teinud olime. Nad üritasid 2 päeva, pöördusid tagasi, kütsid mökis ahju ja tulid meiega sama rongi peale, et tagasi Saksamaale sõita. Ja seda juba teist aastat järjest. Põhjendus, miks nad jälle ebaõnnestusid: Bad weather, too windy.

Meenub elu esimene suusamatk, aasta vist 1999. Urho Kekkosen kansalispuisto. Detsember, polaaröö- päike ei piilunud mitte hetkekski. Temperatuur -20 õhtuti vahest -30. Tuult ka puhus üleval tundras rohkem kui vaja. Seltskonnas lisaks muudele sellidele kunstiülikooli õppejõud ja üks sama kooli õpilane. Mõlemad täiesti spordi ja suusatamise kauged inimesed. Õppejõud tuli laevale pisut õliste teksadega- oli öö läbi Volvot remontinud. Arvasin et matkariided lähevad kohale jõudes jalga. Aga selgus, et need olidki matkariided- teksad ja peal mingi jopp, kampsun kah seljas, käes presendist labakud, sall kaelas. Mis spordipesu, mis windstopper, mis hingavus. Õhtul lihtsalt taoti suurem jää jope ja teksade seest välja. Mees ei hädaldanud kordagi, mees teadis, et suusamatk on külm tuuline ja valus.

Saab küll kehva varustusega ja saab ka ilma, aga siis peab mees lihtsalt tugevam olema ja nauding on kindlasti väiksem, kui sule ja gore-texiga seigeldes

Mai viimastel päevadel peatusid minu juures kaks Shveitsi rattamatkajat, kes alustasid märtsis Shveitsist, sõitsid läbi Poola ja Baltikumi, edasi jätkasid Soome, Rootsi, Nordkapp ja Norra kaudu oktoobriks tagasi koju. Ca 14 000 km ja 7 kuud. Üks neist naine, sisuliselt no sport kunstiinimene. Aga hakkama saamine pole tema sõnul üldse probleem. Poola teid nad väga rõõmsalt ei kirjeldanud. Ohtlikud, liiga kitsad ja tiheda liiklusega- nende soovitus oli varuda aega ja liikuda ainult mööda väikeseid teid- kuigi ka need on meie mõistes tiheda liiklusega. Nende arvates oli baltikumis ja eriti Eestis lausa lust rattaga liigelda. Seega Poola läbimiseks tuleks aega varuda ja kindlasti mõistlik teevalik teha.

Edu!

Ega Raimo ilma asjata ei alustanud laevaga Stockholmi ja sealt mööda Skandinaaviat Taani ja sealt suts otse Lääne-Euroopasse.

Teemaalgataja ei maininud eelarvet.

Ma olen neid matkajate muljeid lugenud/kuulanud. Jääb mulje, et mugav matkamine korraliku varustusega on ikkagi vähemalt keskklassi lõbu. Kui sissetulek on alla selle standardi ja sa pole suutnud raha kõrvale panna, siis on vist valida, kas:

1) müüa oma müüdav vara maha, hakata kodutuks, vara müügist saadud raha investeerida varustusse ja osa säilitada jooksvate kulude jaoks (on selliseidki tegelasi, kusjuures) või
2) istuda kodus ja lugeda netist julgete meeste jutte Või
3) minna säästuvarustusega, ilma kindla lootuseta kordaminekule. Matkatakse nii kah.

Eestis võib säästuvarustusega (Hinnapommi ratas, kaltsuka riided, Novaluxi magamiskott, Säästumarketi seljakott ja telgi asemel koormakile) matkata. Kaugemale minek võib ehk loterii olla... aga siin ma kommenteerida ei oska, kuna ma pole oma senise elu jooksul üle Eesti piiri astunud.

Loen teema algataja postitust ja vaatan aknast välja. Just paras ilm katsetuseks. Mine matka kuskil Soomaal, väga ilus kant ja siis ööbi telgis. Vihm, tuul, välk, kõuemürin, porine ratas, külm söök ja märjad riided. Aastaid tagasi sai matku tihedamini tehtud, kuid oktoobris ennast Prantsusmaale väntamas ma ette ei kujuta. Hoolimata Xdreami, matkamise, purjetamise, rattasõidu ja kaitseväe kogemusest. Lihtsalt tean, mis hakkab jalgevahel toimuma kui 24 h märgade riietega liikuda. Paar päeva kannatab ära aga siis on juba tugevat vaimujõudu vaja. Kui see on olemas, siis head teed ja anna teada, kuidas sul õnnestus.
PS. Võta mõni korralik matkaratas. Sarda kingi kellelegi, kes ei plaani sinna otsa laduda paarkümmend kilo varustust ja siis sellega väntama ka veel hakata.

Nii. Sain taas ühendust.

Vahepeal (koheselt pärast viimast postitust) sai Sarda testisõidule viidud. Ehk siis viimased 65km Tallinn-Tartu GP trassist.
Ratas sõidab. jookseb edasi küll, kuigi vist ongi kõik istmest tahapoole jäävad jupid ära vahetatud saanud.. ei mäleta enam.

Enda enesetunne oli suhteline. Jalad pidasid. Vale (puudubki õige) riietuse tõttu andis aga kael, õlg valu tunda. Üldjoontes pole tore 30+ kraadi leitsakuga vändata

Homme tegelen eelkõneleja soovitusega. Monteerin pakiraami uuesti külge ja viskan mõeldava koguse raskust otsa. Sõidan Tartust folgile ja eks näis, ehk teen ka järgnevatel päevadel mõne Eesti-tripi.

Garaažis on ka üks GT Agressor maastikuratas. Ega ta suurem asi ole, odav hind mis kunagi ta soetamise põhjuseks oligi. Nagu ka internetikommentaarid jagavad, suhteliselt kerge ja tugeva raamiga masin, millel tuleks kõik ülejäänud jupid välja vahetada. Lükkan sõbra selle ratta otsa ja üritan teda veenda Eesti-tripil (ilma raskuseta sel korral) kaasa sõitma. Vaatab, kuidas too masin end ülal peab.

Lisatestiks hetkel plaaninud sõpradega ühinemise Riias Eks siis näis, kas selle võtaks ette Sarda või GT-ga

(Mis muidu ise Agressorist arvate. Minu jaoks ta nii hea veerevusega ja mnt sobilikkusega ei ole, ei tundu lihtsalt hetkel.. )


EDIT:
Kuna tegu oleks ka enda jaoks suhtkoht esimese sellist tüüpi seiklusega siis valiks vist tõesti rattasõbralikuma marsruudi läbi skandinaavia, saksa ja hollandi..

Eelarve koha pealt aga ei oska hetkel isegi aimata, palju kogu selline lõbu maksma võiks minna.(pakkumisi?) Üldjuhul on tudengina ikka säästurežiim peal. Ning samuti ei ole plaanis igaveseks venima jääda. Kui 120-130km/päevas vormi õigeks ajaks üles ei saa siis pole võimalust ilma lumeta tagasi jõudagi

Kindlasti pigem GT. Kumme on võimalik alati vahetada ja sellega veeremisomadusi parandada, Sarda mingi etalon selle koha pealt küll ei ole.

Ideele mõlema käega , anna minna! Kuid niimoodi, et see minna-andmine ka endale mõnus oleks: otsene vihje Sarda koha pealt.

Lisaks Fujimehele on eestlastel veel üks ümbermaailmaretk käimas: http://sites.google.com/site/inspiratsiooniring/ajaveeb Soovitan lugeda, seda nii praktilise poole pealt: räägitakse varustuse valikust, ka nende teekond kulges läbi Poola Prantsusmaale, seega saad soovi korral ettekujutuse eesootavatest teeoludest, telkimisvõimalustest ja vaatamisväärsustest; ning lisaks on sealne blogi üks ütlemata mõnus lugemine, andes eheda ülevaate kuudepikkuse rattamatka võludest ja valudest (olgu öeldud, et mõlemaid leidub ohtralt).

Kunagi sai loetud ühte raamatut nelja eestlase rattamatkast läbi Ladina-Ameerika (pealkiri hetkel ei meenu). Kohapeal osteti odavama otsa rattad ning üheks raamatu läbivaks teemaks oligi pidev k**p igast otsast lagunevate ratastega. Vajadusel tasub seda lugeda enda veenmiseks, et kasulik on ikkagi vastupidavama rattaga minna.

Ning lisaks leiab ühe lühema lugemise ning suurepärased pildid aadressilt http://www.bluemoon.ee/~ahti/carretera-austral2007/

EDIT: üks link veel: http://brutusa.blogspot.com/

Ma ei tea, kui kitsas eelarve on, aga variandiks oleks ju kusagile oktoobrikuise Poolaga võrreldes soojemasse-rattasõbralikumasse piirkonda lennata. Varakevadel lennupiletite hindasid uurides õnnestus isegi 150..200-euroseid variante leida - edasi-tagasi lend Tallinnast koos ratta ning lisapagasi transpordiga.

Üks umbes kuu tagasi Läänemaalt startinud, kas Sarda, Optima või oli see mingi muu nimega, aga igatahes samas olematus kvaliteedi- ja veeremis- ja hinnaklassis ja veel lausa terasraamiga ful'sus, mis oli, juba enne starti, kui mina seda masinat nägin, mõned aastad vana ning väga räsitud ja poolsurnud olekuga, peaks momendil olema kah umbes eelpoolkirjeldatud trassil Haapsalust üle Läti-Leedu-Poola jne Pariisi poole teel. Täpsem info ratta ja sõitja momendi asukohast ja olukorrast mul kahjuks puudub.

Igaljuhul respekt kui asja ette võtad:-)

Mina oma näkase 7000+km alusbaasiga (kuigi sellise päevase koormuse juures on ka ilmselt kordi vähem piisav alus reisiks) sel hooajal tegin fixed gear rattal (osaliselt enda proovilepanek, osaliselt see, et sõber kellega läksin on viletsamas vormis ja osaliselt sest see ratas sobis tavariide ja jalatsiga sõitmiseks (põhi treeningvahend on suhteliselt korralik maanteekas)) Eestis pisut liikumist, umbes 100km päevas 8 päeva ja nn. valge inimese moodi, ehk seljakott seljas ja rattal lisaks ainult pudelid. Ööbimised sugulaste juures ja hotellides. Selle kogemuse pealt julgen öelda, et oli mõnus ja tore (kuna vihmas pidi sõidetud 30st tunnist ainult 2h sõitma ja sedagi koduteel, olgugi, et terve tee juhtus tuul täpselt vastu olema ja keeras meiega kaasa), kuid kui nüüd lisada sinna miski 2 kuud ajaliselt otsa, panna täispagas enda ja rattakülge, olla ilma sõbrata, pesemisvõimaluseta külmas oktoobris jne, siis läheb ikka overkilliks, isegi rattal olev tirr ja käigud ei aitaks nende murede vastu:-P

Ehk siis ennast proovile panna on tore, kuid kindlasti peab väga korralikult ette valmistuma, selle aluseks oleks mingigi füüsiline ettevalmistus, korralik ratas (võimalikult lihtne ja vastupidav (mis ei tähenda just odavat alati)), korralik varustus (varuriided, kingad jne.), võimalusel ööbimiskohtade etteplaneerimine (külalistemajad, kämpingud, telkimiskohad) ja miks mitte riigiti igasugu erisuste selgekstegemine endale eelnevalt (kus vähem liiklust, kus võivad olla karmid teetööd jne jne). Aga nagu juba siin eespool ka mainiti, on selline ettevõtmine kulukas lõbu ja kindlasti planeeri ka eelarve vastavalt. Siin eespool mainitud Fujimees planeeris IMO 150k EEK eelarveks, eks sealt saab mingi enamvähem järelduse teha, kui palju võib seega kuus kuluda...

Now I see !


Sain oma treeningut vaid 300-330km sõidetud kui....poole peal oli velg(mis väidetavalt kannatab vaid 60-70kg) liialt muljunud ja sai Pärnus töökojas vähe sirgemaks löödud ja sõit lõppes Võhma lähedal, kui üks pedaal küljest ära murdus... Ühe pedaaliga pidasin veel viimased kilomeetrid Põltsamaani vastu kuhu endale autotranspordi olin kutsunud... SARDA! .. Vahepea oli ka igasuguste kiiksude ja naginate rohkus tohutult tõusnud, sõitsin ringi tõsises helikeskkonnas ....

Hetkel vist Riiga ei jõuagi... (suunan pilgud GT ratta ja uute jooksude poole, ehk läheb sel korral õnneks....)

m.o.t.t.

Poleks uskundki, et kohe nii hullusti lagunema kukub. Mõnikord on odavad pannid ka päris pädevad. Ma olen 1997. aasta kõige odavama TREK-iga üle 30000 maha kärutanud, seal hulgas ka üsna pikki matku ja pole kordagi teele jäänud. Enamus juppe on muidugi aja jooksul ära vahetatud.

Prommar kirjutas:
Poleks uskundki, et kohe nii hullusti lagunema kukub. Mõnikord on odavad pannid ka päris pädevad. Ma olen 1997. aasta kõige odavama TREK-iga üle 30000 maha kärutanud, seal hulgas ka üsna pikki matku ja pole kordagi teele jäänud. Enamus juppe on muidugi aja jooksul ära vahetatud.

Sarda suudab niimoodi üllatada küll. See pole selle ratta jaoks mingi probleem. Tuttavate seast oli ka ühel Sarda, aga hakkas ka vaikselt lagunema. Pisut liialdades võiks isegi öelda, et ratas oli rohkem paranduses, kui ratturi tallata. Küll logises siit, küll sealt ja nii see uus ratas osteti. Rattaks osutus mingi odavapoolne Scott, aga sellega pole veel probleeme olnud.

Tore ettevõtmine sul!
On, millest lapselastele jutustada!

- Osta paarisaja euro eest normaalne kasutatud hübriid. Selle Sarda remondi peale läheks sul Euroopas kordades rohkem raha. Arvad, et leiad Šveitsist odava mehhaaniku, kes sulle saiaraha eest uusi kodaraid alla krutib?
- Ka see hübriid võta enne sõitu ise pulkadeks ja pane ise taas kokku. Pole ma veel näinud rattamatka, kus kõik tehnika vastu peaks. 5000 km peale juhtub kõike. Mäletan nukrat Kanada ratturit, kes kauni Transilvaania päevalillepõllu ääres oma rattaga tõtt vahtis... Meie grupi kuldsete kätega poiss lõi ta velo taas käima, aga alati pole sellist võtta.
- Mine läbi Skandinaavia, Poola tundub natuke "olen enda peale väga kuri" variant. Samas - süüa on seal odavam. Põhja-Poola mereäär pidi muidu tore ja sõbralik kant olema.
- Või mõne laevaga otse Saksa... või rekkaga. (ma ei tea, kui võimalikud need variandid on, aga kindlasti _saab_)
- Tagasisaamine on raskem kui sinnaminek, aeg hilisem / päev lühem / ilm külmem.
- Pane osa raskust ette, isegi lenksukott aitab.
- Veekindlad pakkekotid on pikal matkal väga sõbrad. Paaripäevasel käib kilest prügikott ka, pikal ei sobi. Redfoxist saab.
- Ole finantsiliselt alati valmis variandiks "mu ratas & kotid olid siin, aga enam ei ole."

Mu matkakola... mis on su "tavaline rattapagas"?
Palju oled sellega kohapeal matkanud, ööbinud, süüa teinud?