velo.clubbers.ee

See pole just otseselt siinne teema, kuid siiski....

Ei tea millest see tuleneb, et vahest peale füüsilist pingutust (või vahel ka mittepingutust) hakkab parem kõrv kohisema. Jubedamalt häirib. "Lõksutades" läheb mõneks ajaks üle, kuid peagi jälle tagasi. Arsti juurde pole sellega veel jõudnud.... Äkki kellelgi sarnaseid probleeme või teab niisama.

vererõhk on järelikult kõrge

green_day kirjutas:See pole just otseselt siinne teema, kuid siiski....

Ei tea millest see tuleneb, et vahest peale füüsilist pingutust (või vahel ka mittepingutust) hakkab parem kõrv kohisema. Jubedamalt häirib. "Lõksutades" läheb mõneks ajaks üle, kuid peagi jälle tagasi. Arsti juurde pole sellega veel jõudnud.... Äkki kellelgi sarnaseid probleeme või teab niisama.

Mul kah aeg-ajalt sarnane viga kimbutamas. Ma tean täpselt miks mul see on- sest käin surfamas ja kui (vanasti kui õppisin) otse sellili vette kukkusin, siis tõmbas mõlemad kõrvad sügavale vett täis, kuid isegi siis kui vesi oli välja tulnud tegid kõrvad aeg-ajalt imelikku häält. Korra isegi käisin arsti juures, kuid ta ei leidnud selles midagi kahtlast. Praeguseks ajaks olen omandanud oskuse umbes kahe sekuniga kõrvad jälle oma kontrolli alla saada (see käib siis sellise liigutusega, mis on sisse hingamise ja neelamise ristsugutis- ei oska paremini kirjeldada). Arvan, et kui sul see lähi ajal päris üle ei lähe, siis sinagi omandad teatud vilumuse ning saad koos selle probleemiga eksisteerida.
PS: See oskus on väga hea ka lennukis, kui tõustes või laskudes kõrvad lukku lähevad

Aga muidugi kui keegi teab kuidas sellest jamast päris lahti saada, siis võiks öelda.

ei, vererõhk on mul korras, lausa eeskujulik nagu perearst ütles.

ma saan neelatuse või "lõksutamisega" vaid mõneks ajaks probleemist lahti. samuti aitab joomine.

kas probleemi ei või tekitada mingi aine puudus?

perearst ütles seda siis kui sa sõitsid metsavahel täiskoormusega 57 kilomeetrit?

Pole küll doktoripaberitega et nõu anda aga kuna stabiilselt 2 korda aastas põrkan sarnase nähtuse otsa siis jagan oma kogemust - case' on selles et osa inimestel on kuulmekäik sellise ehitusega et vaha ei lahku sellest normaalsel moel ning otsustab teatava aja tagant kinni kuivada. Lahendus (1) esimene kord mine kõrvaarstile ja lase läbi loputada - 10 min protseduur ja asi mõneks ajaks rahulik (2) edaspidi kui ei viitsi polikliinikus tolgendada siis osta apteegist klistiiripump ja kõrvaõli Cerustop - tilgutad õli kõrva, vatt peale, hoiad 10 min ja siis sooja vett pumbaga vanni kohal survega kõrva ...

Martster kirjutas:Pole küll doktoripaberitega et nõu anda aga kuna stabiilselt 2 korda aastas põrkan sarnase nähtuse otsa siis jagan oma kogemust - case' on selles et osa inimestel on kuulmekäik sellise ehitusega et vaha ei lahku sellest normaalsel moel ning otsustab teatava aja tagant kinni kuivada. Lahendus (1) esimene kord mine kõrvaarstile ja lase läbi loputada - 10 min protseduur ja asi mõneks ajaks rahulik (2) edaspidi kui ei viitsi polikliinikus tolgendada siis osta apteegist klistiiripump ja kõrvaõli Cerustop - tilgutad õli kõrva, vatt peale, hoiad 10 min ja siis sooja vett pumbaga vanni kohal survega kõrva ...

Igasugu survega ja veega lähenemised unustaks küll kohe ära. Eriti siis kui inimesel on võibolla varem kõrvadega jamasid olnud.
Ise olen kokku puutunud nii kuulmekile purunemise kui ka aastaid hiljem mikrokirurgia abil opilaual selle taastamisega. Oletan, et taoliste eelpool mainitud puhastustega võib ka mingeid kõrvalnähtusid kaasneda. Igatahes toetun samuti enda kogemustele, kus vanade väheteadlike kõrvaarstide tulemusel taolisi kogemusi oman. Veega puhastades kaasnes minu puhul valulikkus ja hiljem mitte vaigutaolise erituse tekkimine. Peale seda sai otsustatud kõikse vägevamate juurde minna. Siinkohal kiidusõnad Keskhaigla arstile Dr Margus Luhtile, kes võrreldes varasematega lähenes asjale sootuks ettevaatlikumalt. Puhastamine käis vastava imemisaparaadi abil ja räigeid meetodid olid välistatud. Igatahes tänu temale ja tema poolt juhendatavale arstile Dr Oliver Vaidele sai asi kontrolli alla.
Jutu mõte siis selles, et kuulmekiled on õrnad asjad, millest sõltub su enda hilisem kuulmine, mida alati polegi võimalik täiel määral taastada, kui neid on juhuslikult või sihilikult eelnevalt vigastada. Seega jätaks igasugu kõrvade näppimise vastavatele spetsarstidele hoolde.
Parandage täiendage, kui olen eksinud.

eelmine aasta oli nii, et üks kõrv jäi täiesti tummaks. läksin kiirabisse. nad kohe, et vaik ära ummistanud, hakkasid veega puhastama.....valus oli. läksin kodu, ei midagi, sama jama. käisin perearsti juures ning tuli välja, et hoopis kõrvapõletik.

ei tea, vbl vaigu süü, vbl mitte. eks ma pean ikka arsil millalgi käima.

Umbes 6 aastat tagasi kevadel oli mul pingelise elu (kool, töö ja ebaregularne kurnav sportimine) tõttu ajutine vererõhu tõus. Algas see kõrvade kohisemisega, mis eriti tunda andis magama jäämise hetkel. Alguses tekitas asi hirmu ja see omakorda mõjus nõiaringina vererõhule. Arstid tegid kõikvõimalikke uuringuid (kõrvad, süda, neerud jne), aga ei oska midagi arvata peale pingeseisundi.

Regulaarselt sportima hakates (teemasse: rattaga juhuslikult ) sain vererõhu umbes poole aastaga sügiseks korda, aga kohin kõrvus jäi. Paar aastat häiris rohkem, kuid pidin leppima. Nüüdseks kuulen seda ainult siis kui spetsiaalselt kuulda üritan või kui pea patja panen peale pidu või kontserti, kus muusika väga vali on olnud.

On veel keegi sarnast asja kogenud?