velo.clubbers.ee

Heips!

Juba mõnda aega on silma jäänud, et suhteliselt suurel osal siin müügis olevatest maastikuratastest on juures märge: "kasutatud enamasti asfaldil, ainult asfaldil, metsas pole sõitnud, muda pole näinud jne jne" Ja seda ka korralike võistluspüsside juures.
Tekkis küsimus, et kas tõesti siinne kogukond suures osas ei kasuta maastikuratast otstarbekalt või on pigem tegemist müügi juurde kuuluva klassikalise "kirikuõpetaja auto" sündroomiga. Sõitis ainult pühapäeviti ja siis ka mäest alla vaba hooga
Ma ise kaldun eelistama teist versiooni aga samas, see tähendaks siis ju, et kõik ilustavad hirmsasti müügiteemasid ... Mis sellise tegevuse mõte on ? Ma eelistaks iga kell ausalt teeninud metsaratast (mis on sealjuures terveks jäänud) kui usuks seda "sõitsin ainult maanteel ja kui auku nägin, siis tulin sadulast maha" juttu... Arvamusi?

P.S. Teema tekkimine on otseses seoses Haanja100-eelse mandrazeerimisega, kui kellelgi midagi riivab, et mis see ahv jahub siin Ärge pekske!

Ega siis kalleid rattaid sõitmiseks osteta - poosetamiseks ikka .

Rennes kirjutas:Heips!

Tekkis küsimus, et kas tõesti siinne kogukond suures osas ei kasuta maastikuratast otstarbekalt

Olen ka üks selline. Siiamaani sõitsin aastaid maastikurattaga ja slickidega asfaldil. Nüüd võtsin mõistuse pähe ja ostsin mnt ratta. Koheselt tabas mind ka arusaam, et linnas-asfaldil (Tallinn) sõitmine on aukude-ebatasasuste poolest kõvasti hullem kui kekmine metsaalune

See on ju vana tõde, et kõige hullem autoomanik on naisterahvas, kes sõidab ainult tööle ja koju.

Asjast rääkides, kuidas näiteks mõista müügikuulustust "müüa MTB jooksud, ainult võisteldud" või "müüa võistlusratas, sõitnud kaks aastat Elione". Loomulikult suhteline aga mõlemal juhul ei sisenda sellised müügikuulutused optimismi, et väga värsket asja müüakse. Minul saab ratas võistlustel rohkem vatti kui treeningul. Soovitan, nagu autodegi puhul, ostke ratas mitte läbisõit.

Eks ta on kahe otsaga asi.
Need võistlusel käinud jupid on tõenäoliselt saanud jälle rohkem hooldust, kuigi jah vatti on rohkem saanud.

Kui autodega paralleele tõmmata, siis olen ostnud kaks kasutatud autot täpselt kahest äärmusest, üks rullnoka käest, aga pidevalt hooldust saanud ja teine vanema härrasmehe käest, kes sõitis aastas 4000km. Lõpptulemus ja minu poolt kulutatud raha hooldusele olid tegelikult samad.
Aastas 4000km sõitev auto ju ei vaja hooldust ja siis polnud ka seda hooldatud - jahutusvedelik nägi välja nagu fukushima reaktori jahutusvedelik tema halvematel päevadel.

Ühesõnaga, ostes tasub ratas ise igakülgselt üle vaadata ja vastavalt sellele teha hinnapakkumine.

Ma arvan, et päris palju ongi puhtalt "kirikuõpetaja rattaid".

Rattapoodide marketroidid võiks siin korra peeglisse vaadata ja mõelda, kas nad on eelneval kümnel aastal ikka teinud arukat ja ausat müügitööd. Klient ostab ju seda, mida talle pakutakse. Kui reklaamides on raskete mudarehvidega pillid (sest MTB on reklaamis machom ja müüb paremini kui tagasihoidlik linnaratas), siis on neid ka ostetud. Mis sest, et ostja pole iial mõelnud maastikule minna.

Teiselt poolt lõhub keskmine Tln asfalt ratast rohkem kui harilik metsarada

Omast kogemusest võin öelda, et ostsin korraliku maastiku ratta 2009.a. ja sõitsin sellega ühe hooaja, enamuse ajast käisin maanteel sõitmas ja metsaalla sattusin kord-kaks kuus ehk trenni tegema. Müügi kuulutuses kirjutasin täpselt seda sama. Kõik oli aus ja loodan, et ostja ei pidanud pettuma.

õnnestus ka proovida igat sorti tallinna teedel maanteeratast paar päeva. rohkem ei taha. lasen aga mugavalt maastiku omaga edasi.

Saladuskatte all võin öelda, et on ka rattaid, mis oma omadustelt jäävad maantee- ja maastikuratta vahele.
Veel täpsemalt vihjates on olemas linnarattad, mis nagu nimigi ütleb on linnas sõitmiseks parim variant.

Maastikuratas on rohem pikali kehaasendiga, linnaratas on püstisem. Mulle meeldib pikali rohkem, sest siis ei löö iga auk mööda selgroogu otse üles, vaid sumbub käte abil.

püsime palun teemas

Mina olen üks nendest, kes omab "pühapäeval kirikusse sõitnud" võistluspüssi. Trenni olen rattaga teinud 3 aastat, läbisõit ikka väga marginaalne (~1500 aastas). Ehitatud sai vist pigem et oleks edev vms. Asfaldil 95% ajast sõitnud.

Aga põhjustest, siis tegelikult asi labane - mtb'l natuke rohkem vetrumist (amort+pehmemad kummid). Ja see on suht oluline nüanss mu selgroo vaevusi silmas pidades, sõiduasend ka natuke püstisem kui mnt seljas. Ja no meeldib ratast sõita, mis sa teed.

Viimane kord kui sai noormees Suurega mindud Lõuna-Eestis juurikate otsa trenni tegema lõppes kehvade juhuste kokkusattumisel kuu ajase haigla ning aastase taastumisgraafikuga. Loodetavasti järgmine hooaeg saan ikka sõitma.