velo.clubbers.ee

Tervist

Kuna on soov klassikaliselt maastikurattalt MNT-le üle minna,küsiks mõned küsimused neilt,kellel suuremaid kogemusi.
Soovin siis maanteeratast mida linna vahel transpordina kasutada kui ka tõsisemaks treeninguks.

Kuna ise olen põhiliselt kõnniteedel liigelnud(praegune ratas on äärmiselt halvas seisus,ime et üldse julgen sellega liigelda),siis skeptikutelt olen kuulnud,et augud tee ääres on tõsine pind tagumikus,kus ratturil pole ei mugav ega turvaline liigelda.MNT rattast ostes,mõtlen ikka,et äärekive sellega ründama hakata ei ole eriti mõistlik või mis.Eeldan et augud ja liiklemine ikkagi nii dramaatiline pole,aga küsiks ikkagi üle,kui hull see asi siis ikkagi on?

Teine küsimus puudutab Fixed varianti.Paljud kasutavad linna vahel sellist Start Shosse Fixed gear tüüpi ratast(mis välimuse poolest äärmiselt sümpaatne).Küsiks miks fixed ikkagi nii levinud linna vahel on?Ja Ega selline vist treeninguks hea pole?Linnas peaks rattas ikkagi kiiremini reageerima,kui treeningul kuskil Viimsi/Randvere kandis,kus tahaks ikkagi kiirust arendada,fixed ei võimalda.

Olen ise ainult tavalise maastikurattaga sõitnud ja kogemusi fixed-i ega MNT-ga pole,seega ei tea kuidas asi ikkagi praktikas kujuneda võib.

Kasutaks siis teiste teadmisi ja kogemusi ära,enne kui midagi otsustama hakkab.

pagaru kirjutas:Tervist

Kuna on soov klassikaliselt maastikurattalt MNT-le üle minna..
Soovin siis maanteeratast mida linna vahel transpordina kasutada kui ka tõsisemaks treeninguks.

Kuna ise olen põhiliselt kõnniteedel liigelnud...Eeldan et augud ja liiklemine ikkagi nii dramaatiline pole,aga küsiks ikkagi üle,kui hull see asi siis ikkagi on?

Teine küsimus puudutab Fixed varianti.Paljud kasutavad linna vahel sellist Start Shosse Fixed gear tüüpi ratast(mis välimuse poolest äärmiselt sümpaatne)...Küsiks miks fixed ikkagi nii levinud linna vahel on?.

Alustuseks tee endale selgeks, kas hakkad sõitma klippides või tavapedaaliga. Kui enamuses plaanid kasutada tavapedaale, siis 99% MNt ratturitest seda ei kasuta. MNT rattaga tehakse enamasti trenni ja treenijaid sa siselinnas ei näe, 99% sõidavad linnavälistel teedel. Linnasiseste teede augud ja truubid on MNt rattale valus üllatus, mis võib lõppeda ratturile morgis.

Fixed rattad st kus puudub vabakäik ja pidurid pole meie tänavapildis üldsegi niii levinud. On lihtsalt kirju kogukond, kellele selline liiklemisvahend meeldib ja nad ka võtavad meeleldi sõna foorumites ja ajakirjanduses.

Kui sa kogu teadliku elu oled sõitnud kõnniteedel ja juhilube ei oma, püsi kõnni-ja rattateel ning ära sõiduteele trügi. Kui oled lubade omanik, siis asi lihtsam, kuna rattaga sõiduteel olles mõtleb üks ajupool nagu autojuht ja teine ajupool nagu rattur.

mart kirjutas: Kui sa kogu teadliku elu oled sõitnud kõnniteedel ja juhilube ei oma, püsi kõnni-ja rattateel ning ära sõiduteele trügi. Kui oled lubade omanik, siis asi lihtsam, kuna rattaga sõiduteel olles mõtleb üks ajupool nagu autojuht ja teine ajupool nagu rattur.

Osta 2 eraldi ratast. Trenni jaoks maanteeratas ja linnas liikumiseks mingi suvaline, ühe- kuni mõnekäiguline linnaratas.

Jälgi muidugi, et sa ei läheks ratast ostma Hinnapommi, Maximasse ja muudesse saastapoodidesse.
Kuid näiteks linnarattaks võid edukalt valida mõne vanakooli voki, mis on heas seisukorras. Tartus on poode, mis selliseid korda teevad ja müüvad. Väljaminek pole suur, saad hakkama ka alla 100 euroga ja nii jääb su eelarvesse rohkem ressursse maanteeratta jaoks.