1. leht 1-st

suuskrattur

Postitatud: 17. 06. 2012. 11:28
Postitas suuroja
kuskilt jäi kõrvu sõna - suuskrattur; mis esmapilgul tundus päris naljakas; asja olemus oleks umbes selline:

selleks et 30-ndatel Eesti kaitseväes muuta ratsarügement kiiremaks, liikuvamaks ja manööverdamisvõimelisemaks, loobuti ühest eskadronist hobustest ning vabanenud mehed pandi hoopis suuskadele ja ratastele; Suuskrattur-üksus oli kergeväeosa, selle varustusse kuulus lumeta aastaaegadel ratas ning lumeoludes suusad. Lahingus pidi rattur tegutsema jalastunult, ratas peideti selleks ajaks ära. Suuskuril tuli ka tulevahetuses jääda suuskadele, suuski kanti jalastudes kaasas. Jalastunud suuskratturi tegevus lahingus ei erinenud jalaväelase ning jalastunud ratsaväelase omast. Nii õpetati jalastunud suuskrattureid koos jalaväega. Eraldi käsitleti ainult ratta ja suuskade kui liikumisvahendite kasutamist lahingus ning jagati tehnilist teavet. Nagu ratsaväelastelgi, toimus suuskratturite väljaõpe nii suve- kui talvekuudel. Suuskadel ja ratastel liikuv sõdur pidi olema heas füüsilises vormis ning see väeosa komplekteeriti meestest, kes juba oskasid nii suusatada kui ka rattaga sõita ning olid keskmist kasvu (165-180 cm).