Tekkis aga selline küsimus, et need autotee arvelt tehtud/tehtavad rattarajad on aga väga kitsad ja enamasti jääb sinna kõrvale kõrge äärekivi (Näiteks Luise tn, Pärnu mnt mõned kohad).
Ei tea kas on tegu minu foobiaga aga ma kardan sellistes kohtades, et vajutan pedaali äärekivi peale
. Olen sunnitud sõitma seetõttu autoteepoolses ääres, mis aga jälle võib endaga kaasa tuua "riivamisi".
Tekib tunne, et rattaradade märkimisel lähtutakse vaid ratta kummi laiusest. Öelge: kuidas sellisel rajal kaks ratturit üksteisest mööduvad, jäädes seejuures lubatud sõiduraja piiridesse!
