velo.clubbers.ee

LauriA arvas nii meie kehvast tasemest.

Kas ei võiks kehva taseme põhjus olla ka heldekäelistes sponsorites? Et liiga lihtsalt saab esi50 mees oma varustuse kätte?

Küsijale:
Ole hea ja täpsusta mida sellega mõtled?

Rom: ma loodan, et ei solvanud sind - oled ka ju regulaarselt esi50 sees. Pidasin silmas (kuidas seda nüüd korrektselt kirja panna...), et vene ajal üldse mingi varustuse saamiseks tuli VAEVA NÄHA - isegi tavalist Start Sossed ei saanud ju, kui kaubandusvõrgus ei vedanud (mul vedas, kuna tänu kolmele lapsele oli emal mingi paber, mille aluselt Kaubamajast sai kraami lihtsamalt). Ning üsna tihti tuli see kompenseerida lihtsalt mahukama trenniga. Massa, Kodar, Karlson, kadunud Kuum - nende mahtusid ei anna vist võrrelda ... näiteks CFC noorte omadega. Rääkimata konkurentsist - üleliiduline sõel tegi ikka oma töö. Sõela tulemus oli ka 92 Barcelonas näha.

OT: Kui võtta mujalt näiteid - Dream Team '92 vs Dream Team 2002 allakäik missugune. Kui tänapäeval on võimalik juba sellisel noorel, kes ei tohi veel alkoholigi poest osta, kümneid miljoneid dollareid sponsorite käest saada, siis ei imestaks, kui ookeani tagune korvpall tasapisi Euroopa omale alla jääb.
Samas on muidugi vastupidiseid näiteid ka - Wimbledoni võitja käib vist samuti alles keskkoolis.

P.S Kuna oled vist minust vanem ja samuti rattaspordi huviline (pehmelt öeldes ), siis oled kindlasti seda artiklit lugenud Salumäest?

oooot oooot
Kes eestli ratturites kergekäeliste sponsorite käest suuri rahasid saab
Pigem just probleem selles, et kodukamaral pole sõitjaid, kes seda põhitöö/kooli kõrvalt ei teeks.

EJL'i aasta eelarve on mingi miljoni kandis või veits rohkem.
Kindlasti oskab keegi ka täpsemalt öelda.

Ma saan veits segaselt aru, aga kas idee selles, et vene ajal olid tulemused paremad spordis, kuna sponsoreid oli vähem?

LauriA kirjutas:Rom: ma loodan, et ei solvanud sind .......

ei ole solvunud,
aga olen sitaks vaeva näinud ja halle juuksekarve kogunud
et omale veidi parem ratas osta ning samuti KÕIK muu sinna
juurde kuuluv.........oma raha eest.

Arvan et eespool sõidab teisigi kes endale ise varustuse ostavad.

Kuid kas need mehed, kellele varustus antakse, ka rohkem trenni teeks
ja paremini sõidaks?
Ei oska öelda.

Rom kirjutas:LauriA arvas nii meie kehvast tasemest.

Kas ei võiks kehva taseme põhjus olla ka heldekäelistes sponsorites? Et liiga lihtsalt saab esi50 mees oma varustuse kätte?

Küsijale:
Ole hea ja täpsusta mida sellega mõtled?

lihtne mõttekäik mida rohkem trenni seda paremad tulemused karmid tingimused peale juba noorteklassidest alates, raske õppustel kerge lahingus.
seda ideoloogiat rakendati paar kümnendit tagasi. suusatamise ja rattasõidu näitel väidan et eesti sportlastele oli see sobimatu tee. meie rahvuslik resurss ei ole nii suur et hunnikust talentidest supertalenti välja sõeluda.
viimastel aastatel on eesti vastupidavusalade sportlastele edu toonud siiski kaasaegne treeningmetoodika. üld ehk ajaliste mahtude vähendamine teatud treeningperioodidel, taastumine ja korralik meditsiiniline ning tehniline ettevalmistus.
mis puutub aga noorsportlasest elukutseliseks muutumise aega siis on see endiselt rahaliselt tohutult kurnav ning niisama ei anta midagi.

Frieli treeningpiiblist pakutakse sponsorite ja mahutreeningute kõrval veel kolmandatki võimalust - nn. smart training.

Ehk siis treenida tuleb efektiivselt. Niisama ajamine ei vii kuhugi. Treeningu tulemusi tuleb uurida süstemaatiliselt, analüüsida neid, kaasata teaduslikku ja meditsiinilist know-how (kui mujalt ei saa, siis õppida ise) ning hoolitseda tehnika laitmatuse eest.

Seal on öeldud ka, et sage võistlemine ei ole alati hea, kuna treeningu tund on oluliselt tõhusam kui võistluse tund.

Soovitan Frieli raamatut läbi uurida ja mitte üksnes sellega piirduda. Friel on raamatu kirjutanud ka tavaratturitele. Head ja lugemiskõlbulikku materjali leiab usutavasti ka internetist (analoogilised foorumid mujal).

Friel kirjutas minuarust ka seda, et hea rattur on nagu käsn, kes kõike infot mis ta kätte saab endasse imeb.

Aga mis puudutab meie ratturite taset, siis pigem on tõesti tegu sellega, et meie baas on nii väike. Ühest miljoni põhjal on raske igale alale säravaid talente pidevalt leida. Salumäe on erakordne talent, kellesuguseid antakse meile kord sajandis, kui sedagi.

Ray kirjutas:Ma saan veits segaselt aru, aga kas idee selles, et vene ajal olid tulemused paremad spordis, kuna sponsoreid oli vähem?

Midagi sinna poole jah (nagu ma ütlesin, on seda peas pöörlevat mõtet raske paberile panne nii, et see .... ei tunduks/oleks süüdistus). Raha tuli muidugi teistest allikatest (Spordikomitee vms organisatsioon see oli)

Veidi OT hõnguline meenutus: Spordilehes ka kunagi ammu oli Jaak Salumetsaga intervjuu (pakuks, et siis, kui Kalev kõrgliigas 10-daks tuli) s.h jutt ka varustuse teemal. Seal ta mainis u. nii: "Eestile eraldati hooajaks 600 paari Karhu tippkorvpalli ketse; Kalev sai neid u. 50 (siin võib mu mälu petta - oli kahekohaline igal juhul), TSIK sai ka mõned paarid. Ülejäänud läksid musta auku".

Kas rattaspordis oli midagi sarnast vene ajal? A la ühe MNT kassetiga tuli ... 20000 km läbi ajada, kuna olud olid nagu nad olid? IMHO kas kõik selline lisaks meeletule treeningule ei karastanud tolleaegseid sportlasi rohkem kui piisavalt. Pluss see, et suur osa kraamist ei läinud mitte sportlastele, vaid igasugu funktsionäridele

XTRace: te ju ei kanna Alexela logosid niisama Või teised, kes te sõidate särkidega (kus on tööandjate vms logod peal);

ma siinkohal ei räägi vaid enda eest. Aga paljud kannavad logosid tõepoolest ka niisama.

veloclubbersi särgi kandjad ei saa ju Merida kirjaga sõitmise eest raha; või saavad

Alexela tõesti toetab klubi rahaliselt. Saadud raha eest käiakse laagris ja sebitakse varustust.

Aga kui mitte rääkida isikutest, siis palju on Eestis(kohapeal) neid, kes ei pea omale rattasõidu kõrvalt tööl käies leivaraha teenima?
Töö kõrvalt ei olegi ju võimalik maailma tippu jõuda (minu arvamus)

XTRace kirjutas:ma siinkohal ei räägi vaid enda eest. Aga paljud kannavad logosid tõepoolest ka niisama.

veloclubbersi särgi kandjad ei saa ju Merida kirjaga sõitmise eest raha; või saavad

enamik sõitjaid kannavad logosid niisama ehk siis tasuta
ka need kes klubisärki ei kanna on tavaliselt mingi rattabrandi promomas
ise olen kaks viimast aastat arcticu särki kandnud, peal sponsorite logod kelle tooteid enamasti ei tarbi . kasu sellest mingit ei saa võiolla ehk autojuhtide poolne väike respekt, minu sugust kirevat kolli maanteel nähes ei sõida nii ligidalt mööda.
samas lisab klubiline liikumine jalgrattaspordile kindlasti pinget ja huvitavust. arcticu näite puhul võib öelda et alguses olid sponsorid vajalikud igasugu klubiliste pisikulutuste katmiseks. praeguses etapis võimaldab see ka klubi tippsõitjatel pühenduda rohkem rattasõidule.

XTRace kirjutas:ma siinkohal ei räägi vaid enda eest. Aga paljud kannavad logosid tõepoolest ka niisama.

veloclubbersi särgi kandjad ei saa ju Merida kirjaga sõitmise eest raha; või saavad

Mina küll mitte Samas Merida ja Napal logode eemaldamisega rikun vist litsentsilepingut . Tegelikult tellisin ma velo.clubbers.ee särgi ka sellepärast, et teist lühikeste varukatega särki oli ka vaja (muidu oota, millal üks pesust välja tuleb ja pikaga on suvel piin sõita) ning IMHO oli särk ka hea hinnaga.

Ise imestan, et näiteks Massa riietus on nagu ta on s.t Chevrolet logo kandmise eest General Motors ei maksa vist midagi (kui maksab, siis on loomulik, et see seal on). HE ja sinu tiimil on ju täiesti omanäoline (ja ilusalt minimalistlik - see on muidugi maitseasi) vorm olemas s.t välismaiste logode vaba.

Mina olen kehva seetõttu et ei oska treenida.

Eelneva jutu juurde- kui on tahtmist, saab olümpiavõitjaks ka töö kõrvalt. Näide: Salt Lake City 2002, kiiruisutamine, meeste 1500 m, võitja Derek Parra.

Rauapoe müüja, kui ma ei eksi.

Mina nüüd selle väitega nõus pole, et varem oli asju raskem saada ja seepärast olid sportlased paremad. Et minu isa oli nõukogude ajal n.-ö. spordifunktsionär, kelle ülesanne oli kõiksugu sportlastele igasugu spordivahendeid muretseda, siis mäletan järgnevat.
Spordikoolil oli tavaliselt ladu, kus oli kõiksugu spordivarustust. Tuli laps suusatrenni, anti talle suusad (muidugi mitte super võistlussuusad, aga siiski harjutamiseks piisavad), spordikoolil olid olemas jalgrattad lastele, lisaks treenerile oli tööl mehaanik, spordikool andis kergejõustiklastele naelikud jne. Kõik need asjad käisid käest-kätte, kanti lagunedes maha ja toodi uued asemele.
Kui laps oli piisavalt andekas ja tugev, oli ta suvel spordilaagris. Kui hakkas juba kergelt pead kandma (nii 15-16-aastane) ja oli endiselt lootustandev, sõitis ta juba mööda N.Liidu laagreid.
Varustusega kindlustas riik päris kenasti. Loomulikult läks palju musta auku, aga sportlased päris ilma küll polnud. Praegu lõpetavad talendikad sportlased Eestis karjääri suuresti kas keskkooli lõpus või ülikooli alguses. Põhjus on lihtne: elada tahaks, raha vaja teenida.

Kui ma nüüd ei eksi, siis vene ajal sai Eesti taliolümpial kaks medalit (Antson ja Levandi). Nii, et see süsteem oli jama. NSVs oli sportlasi palju, kõigile pandi julm tamp taha, kes pidas vastu, kes ei pidanud.

LauriA kirjutas:Ise imestan, et näiteks Massa riietus on nagu ta on s.t Chevrolet logo kandmise eest General Motors ei maksa vist midagi (kui maksab, siis on loomulik, et see seal on). HE ja sinu tiimil on ju täiesti omanäoline (ja ilusalt minimalistlik - see on muidugi maitseasi) vorm olemas s.t välismaiste logode vaba.

Extremel on korralikud võistlussärgid ja vestid, kus sponsorid ilusti kirjas.
See cheviga särk on vana GT pluus, ilmselt sulle mõne vana pildi pealt silma jäänud.

Ray kirjutas:Kui ma nüüd ei eksi, siis vene ajal sai Eesti taliolümpial kaks medalit (Antson ja Levandi). Nii, et see süsteem oli jama. NSVs oli sportlasi palju, kõigile pandi julm tamp taha, kes pidas vastu, kes ei pidanud.

No need medalid tulid siiski vist ametlikult NSVL-ile, mitte Eestile. Ja mõtle kui iga sotsialistlik vabariik sai mõned medalid, siis kogu liidu peale koguneski paras hunnik kokku ju.
Aga süsteem oli jama jah, ülesse ehitatud sellele, et kõige tugevamad jäävad vaid elama, mitte ei meelitatud igast imetrikkide abil tulemusi välja- toores jõud.

alar kirjutas: Aga süsteem oli jama jah, ülesse ehitatud sellele, et kõige tugevamad jäävad vaid elama, mitte ei meelitatud igast imetrikkide abil tulemusi välja- toores jõud.

Ega imetrikke (s.t ajude kasutamist toore jõu asemel) ei lubata ju enam samamoodi - näiteks lauatennises (Enn Halliku raamatu põhjal) hiinlased vahepeal kasutasid ka imereketeid, mis võimaldasid nii tugeva vindiga palle lüüa, et praktiliselt olid need tõrjumatud. Iseeenesest mingit kosmoseteadust seal ei olnud - kattekummid olid lihtsalt palliga hästi nakkuvad. Need reketid keelati.

Autosport on ju samas seisus - tehniline progress vähemalt F1 tasemel on ju summutatud.

Rattaspordis on ju samamoodi, et reegleid, mis määravad ära rattakonstruktsiooni, on palju.

Suusahüpetes on ka meelde jäänud tõmblemine riietuse ja suuskade pärast.

LauriA kirjutas:

alar kirjutas:
Autosport on ju samas seisus - tehniline progress vähemalt F1 tasemel on ju summutatud.

Rattaspordis on ju samamoodi, et reegleid, mis määravad ära rattakonstruktsiooni, on palju.

Suusahüpetes on ka meelde jäänud tõmblemine riietuse ja suuskade pärast.

ja kui uwe hohn odaviskes stabiilselt üle 100 hakkas põrutama, nihutati oda raskuskeset. kuigi mulle tundus et selle raskuskeskme nihutamise taga oli rohkem dopingainete tormiline areng.

LauriA kirjutas: Ega imetrikke (s.t ajude kasutamist toore jõu asemel) ei lubata ju enam samamoodi - näiteks lauatennises (Enn Halliku raamatu põhjal) hiinlased vahepeal kasutasid ka imereketeid, mis võimaldasid nii tugeva vindiga palle lüüa, et praktiliselt olid need tõrjumatud. Iseeenesest mingit kosmoseteadust seal ei olnud - kattekummid olid lihtsalt palliga hästi nakkuvad. Need reketid keelati.

Reketite imeomaduste põhjus ei olnud vist niipalju kattekummis kui shvammikihi paksuses - väga paks svhamm võimaldas tõmmata sellise vindi, et pall vastase lauapoolele kukkudes enam üles ei põrganudki, vaid veeres ruttu üle lauaääre maha vabandan OT pärast

Aga mis on ratastel need etteantud piirangud? Kaalulimiit on mnt-l vist 6,8 kg aga mis veel keelatud on ja miks? Kas kulude mõistuse piires püsimise eesmärgil?

.