velo.clubbers.ee

Kui kasutad tee ületamiseks vöötrada, kas tuled ratta seljast maha ja jalutate koos üle tee ?

martin kirjutas:Kui kasutad tee ületamiseks vöötrada, kas tuled ratta seljast maha ja jalutate koos üle tee ?

Imelik küsimus?
Kuna käitun rattaga liikluses sõidukijuhina, siis misasja on sõidukijuhil sinna vöötrajale asja - see vastusevariant on puudu

Ereliukas kirjutas: melik küsimus?
Kuna käitun rattaga liikluses sõidukijuhina, siis misasja on sõidukijuhil sinna vöötrajale asja - see vastusevariant on puudu

Tundub, et see on see neljas vastusevariant.

alar kirjutas:

Ereliukas kirjutas: melik küsimus?
Kuna käitun rattaga liikluses sõidukijuhina, siis misasja on sõidukijuhil sinna vöötrajale asja - see vastusevariant on puudu

Tundub, et see on see neljas vastusevariant.

siis mul lihtsalt pikad juhtmed

Kuna käitun rattaga liikluses sõidukijuhina, siis misasja on sõidukijuhil sinna vöötrajale asja

Kui sõidutee kõrval olev rattatee/kõnnitee ristmikul ristub sõiduteega, siis jääb ju vöötrada teele ette? Nt. Tammsaare tee pikendusel olevad rattateed? Seal Tammsaarel sõiduteele küll ei kipu, pole mõtet oma eluga riskida ning teisi närvi ajada, kui sõidetav rattatee kõrval.

vahur kirjutas:

Kuna käitun rattaga liikluses sõidukijuhina, siis misasja on sõidukijuhil sinna vöötrajale asja

Kui sõidutee kõrval olev rattatee/kõnnitee ristmikul ristub sõiduteega, siis jääb ju vöötrada teele ette? Nt. Tammsaare tee pikendusel olevad rattateed? Seal Tammsaarel sõiduteele küll ei kipu, pole mõtet oma eluga riskida ning teisi närvi ajada, kui sõidetav rattatee kõrval.

tammsaare rattateele ei kipu ka rattaga,sest pole mõtet oma eluga riskida ja liikluseeskirjade täitmise huvides lihtsalt iga 50 m tagant sadulast ronida. üldjuhul väldin seda teed.

See sadulast maharonimine on vist selle jaoks, et rattur hooletult (silmaklappidega) teed ei ületaks või et pööret sooritavale sõidukile ootamatult ette ei ilmuks. Jalakäijate ohutus ja turvatunne on nii samamoodi kõrgem. Kui otsest vajadust maha ronida pole, siis jään sadulasse. Ülekäiguradadel pole mul seni ohtlikke olukordi olnud, kuid ega ma jalakäijate vahel ei ukerda ka - vajadusel ronin ikka sadulast maha või väldin rahvarohkeid kohti.

Tööl käin rattaga, tööle on 2km, sellest enamus tähistatud rattatee. Kui ma liikleks liiklusseaduse järgi ideaalselt, peaksin ma selle aja jooksul rattalt maha tulema 7 korda. Sel juhul ma lähen parem jala, teeb sama välja.

sama siin 5 km teel, ja maha ei tule, sest ei näe asjal mõtet sest sellega ei suurene ei minu ohutus ega liiluse üldine tempo. Üle sebra ei kihuta (üldjuhul) ja luban autodel kui eesõigusega liiklejal, enne pöörata üle sebra, sest leian, et see pole minu koht õigust nõuda ja ka suurem enamus autojuhte teab seda.

Ei roni kunagi sadulast maha. Suudan ka liipava vanamuti kiirusega ratast täielikult valitseda. Aktsepteerin jalakäijate eesõigusi nii kõnniteedel kui vöötradadel. Pealegi võtab ratast käekõrval ajav rattur oluliselt rohkem ruumi, kui ratastel jalgrattur.

Alati tulen maha. Liikluseeskiri nõuab seda ja milleks mõttetuid probleeme tekitada.

Mul oleneb see olukorrast. Reguleeritud, ehk fooridega ristmikel tavaliselt ei tule maha. Kahju, et ma nii laisk olen. Kuid reguleerimata ristmikel enamasti ikkagi tulen.
Et üks vastuse variant on küsitluses puudu-kuidas kunagi.

Autojuhina võiks öelda, et on nelja sorti rattureid sebrat ületamas. Esimene: eeskirja järgi, ratas käekõrval (korrektne).
Teine: Seisab vöötraja ääres ja üks või kaks jalga maas ning ootab kuni autod seisma jäävad ja sis ületab tee (minu arust normaalne)
Kolmas: Seisab vöötraja ääres, tehes tsirkuse trikke, hoides tasakaalu ja aeglaselt tee poole imbudes. Need siis reeglina "sportlased" täies varustuses, jalad pedaalidel kinni (Kõige vastikum kontingent, iial ei tea, millal ta tasakaalu kaotamise hirmus piduri päästab ja teele sööstab) .
Neljas: Lendavad pead pööramata üle (kamikadzed, veel hullemad, kui eelmised)

Ma kuulun vist teise kategooriasse enamasti. Vahest harva ka 3-s. ;) Aga üldiselt satun ma vöötrajale väga harva. Teekond metsa ja maanteele trenni tegema ei vii mind ühegi vöötraja peale.

njah sellest oli Raport saates juttu ja seal mingi politsinik ütles et selle eest kui ei tule teed ületades ratta seljast maha võib ka trahvi saada...ja et siiani on politseinikud üldiselt piirdunud hoiatustega... esimest korda kuulsin sellist asja et selle eest võib trahvi saada...aga jah ise küll jään sinna teisse rühma "Seisab vöötraja ääres ja üks või kaks jalga maas ning ootab kuni autod seisma jäävad ja sis ületab tee "

reeglina toetan ühe jala maha ja siis ootan. kui tõesti näha, et autosid ei ole, sõidan kohe üle; mõnikord on lihtsam ka ratta seljast täitsa maha ronida - lastakse kiiresti ja kenasti üle tee.

kristjan07 kirjutas:esimest korda kuulsin sellist asja et selle eest võib trahvi saada...

no kui LE-d rikud, võidakse ju ikka trahvi teha, mis siin imestada.

esimest korda kuulsin sellist asja et selle eest võib trahvi saada...

Jah, mis siin imestada, rattur on isegi kiiruseületamise eest trahvi saanud Eesti Vabariigis (keegi kusagil parklas ületas kiirust mingid aastapäevad tagasi, kui mu mälu mind ei peta).

Venin enne ülekäiku nagu härjaila, jalad klambrites tihkelt kinni ja vajadusel näpud piduritega mängimas. Tihtipeale veeren tempos 1m minutis, kuni tekib "auk" autodevoolus või mõni sõbralikum autojuht mu üle tee laseb veereda.

Pole veel kordagi rattaga sõites üle kõnnitee jalutand ikka sõitnud:oops:

alati tulen maha tiheda liiklusega tänavatel. kõrvalistemas kohtades, kus tee mõlemas suunas silmapiirini tühi on, sõidan üle.
täna oli pirital situatsioon, kus mina mööda sõiduteed lähenedes vaatan eemalt, et sebraületajaid ei paista, lisan hoogu, ja siis otse enne sebrat lendab üks kottpüks-jope otse minu nina alt ratta seljas läbi. aega jäi ainult ehmatamiseks. oleks hea meelega läinud ja tüübile kaikaga üle küüru valanud saan täielikult aru autojuhtidest, kes selliseid sebralendureid kiruvad.

See pole kah normaalne, et maanteekingade ja klotsidega vöötrada mööda üle tee kakerdada. Ja seda iga paarisaja meetri tagant. Huvitav, et euroopas on suudetud jalgrattateed ilma vöötradadeta ehitada

1. klotsidel on suht ohtlik ja libe kõndida. pole just erilin ebaleriin
2. kes nii tihti uusi klotse osta jõuaks

Julgen ausalt tunnistada, et kui niisama "erariietes" linnapeal sõidan, siis enamikul juhtudest tulen rattaseljast maha. Muidugi, kui autosi kuskilt ei tule, siis ei roni maha. Trenni tehes kõnniteele ei roni.

Lauri kirjutas: Trenni tehes kõnniteele ei roni.

Ma ei tea kuidas mujal on, aga tallinnas vähemalt on ka RATTATEED sebrasid tihedalt täis pikitud. Eeskirjade järgi peab ka seal sadulast ronima.

Aga kudapidi need sebrad on? Oletan, et pikitriipu sõites ei tule maha ronida.

XTRace kirjutas:Huvitav, et euroopas on suudetud jalgrattateed ilma vöötradadeta ehitada :roll:

Pakun, et seal ei tehta linnas rattateel trenni kah ning autojuhid on kainemad ja ratturid mõistvamad.. ja üldse on seal taevas kudagi sinisem

Gunnar kirjutas: Pakun, et seal ei tehta linnas rattateel trenni kah ning autojuhid on kainemad ja ratturid mõistvamad.. ja üldse on seal taevas kudagi sinisem

Hollandis ja Belgias ainult üks suur linn ongi.
Kiirteedel trenni teha ei saa - järgi jääbki vaid treenida rattateedel.
Ja rattateed on üldiselt paralleelsed sõiduteega ja võrdõiguslikud. Kui sõidutee on peatee siis on ka sellega külgnev rattatee peatee. Meil kohtab sellist asja kahjuks küllaltki harva
Ja Taevas on seal loomulikult sinisem selles pole kahtlustki.

Ei. Pole nagu vajadust olnud, kui enne mõlemalt poolt autod ära fikseerid, oskad ju arvestada, mis kiirusega pead sõitma, et üle saaks veeretud.

5TH ELEMENT kirjutas:Ei. Pole nagu vajadust olnud, kui enne mõlemalt poolt autod ära fikseerid, oskad ju arvestada, mis kiirusega pead sõitma, et üle saaks veeretud.

Seda ju paljukirutud kamikazed teevadki, et fikseerivad ja tulistavad :) (või vastupidi) See, et autojuhil paar halli sälku sellest juures, seep ei huvita neid üldse.

XTRace kirjutas:

Gunnar kirjutas: Pakun, et seal ei tehta linnas rattateel trenni kah ning autojuhid on kainemad ja ratturid mõistvamad.. ja üldse on seal taevas kudagi sinisem

Hollandis ja Belgias ainult üks suur linn ongi.
Kiirteedel trenni teha ei saa - järgi jääbki vaid treenida rattateedel.
Ja rattateed on üldiselt paralleelsed sõiduteega ja võrdõiguslikud. Kui sõidutee on peatee siis on ka sellega külgnev rattatee peatee. Meil kohtab sellist asja kahjuks küllaltki harva
Ja Taevas on seal loomulikult sinisem selles pole kahtlustki.

Olles ise Belgias ja Hollandis rattateid kasutanud tean, et kogu riik on võrguga kaetud ja ei ole kohta, kuhu rattaga ohutult ligi ei pääseks. Aga meil ? Alles eile oli Liivalaial Hansapanga ees parklas üks auto ennast nii parkinud, et äärekivist üle meetri puudu ja tagumise otsaga seisis eraldatud 'rattatriibul'. Politsei sõitis mööda ja ei mingit reaktsiooni ... Ratturil polegi muud võimalust kui põigata autode sõidurajale . Vabandan OT pärast, kuid hinges olev viha tahab välja elamist ...