velo.clubbers.ee

http://www.ohtuleht.ee/582258/seadus-te ... d-trahviga

Ma saan aru, et võistlustel on kiivri kandmine kohustuslik aga päris tugev vastuargument paljudele kes tööle-poodi rattaga soovivad käia. Kiivri kandmine on küll mõistlik kuid selle kohustuslikuks tegemine ja suure trahviga ähvardamine mitte.

poe parklas auto kapotile või äärekivisse maandumine ei erine suurt milleski TRR-l või trennis risu panemisest.

Hispaanias pidi üks Eesti rattur 200 EUR trahvi saama kui ühes kõrvas oli kõrvaklapp. Kohaliku seaduse järgi.
Imelik, mis? Seadus on seadus.

Mis see kiiver Sulle halba teeb kui ta sul poodi minnes peas on?

KaupoR kirjutas:poe parklas auto kapotile või äärekivisse maandumine ei erine suurt milleski TRR-l või trennis risu panemisest.

juhuslikult täna ette sattunud pilt: banana helmet.

Rihmad vaid puudu

Ise olen pigem kiivri pooldaja, endal üks tuttav juhtus saama autol kerge kõpsu, auto tuli kõrvalteelt ja madala päikese tõttu ei pannud tähele.
Aga kõpsu tagajärjel kõver tagajooks ja kerge peapõrutus, nagu sellises olukorras ikka, peaga vastu äärekivi ja vat täpselt noh, lihtsalt kuldne reegel, et kui kiivrit pole, siis täpselt juhtub nii.

KaupoR kirjutas:poe parklas auto kapotile või äärekivisse maandumine ei erine suurt milleski TRR-l või trennis risu panemisest.

Kui rääkida poes käimise ja TRRi võrldemisest, siis kas ma õigesti aru, et igal umbes kolmandal korral peaks ma poe parklas mõnda äärekivisse risu panema? Ma väidan, et ühes või teises kohas kukkumise tõenäosuste vahe on umbes tuhandekordne. Muus osas pädev argument.

clx, jah, kui seal parklas oleks korraga 1700 ratturit, pealtvaatajad, teepervele pargitud autod, kõva küljekas ja ratturitel 100km inisemist selja taga.

Aga tegelikult - keegi ei pea üldse kuskil risu panema. Ma pole tõenäosusest midagi rääkinud. Rääkisin tagajärgedest. Ma olen esimesest autorooli istumisest alates iga kord turvavöö kinni pannud. Siiamaani pole ma õnnetusse sattunud, kuid jätkan kahjulike tagajärgede minimeerimist lolli järjekindlusega. Tõenäosustega võime mängida seni, kuni see ükskord realiseerub.

clx kirjutas:Kui rääkida poes käimise ja TRRi võrldemisest, siis kas ma õigesti aru, et igal umbes kolmandal korral peaks ma poe parklas mõnda äärekivisse risu panema?

Ei ole selle väitega nõus.
TRR kukkumisi võimendatakse kordades üle, kui mitte kümnetes kordades.
Palju on seal osalejaid? 2000 miinimum per distants. Kui palju neist kukub? Mõnikümmend, kindlasti alla 100. Kui palju see teeb? Alla 5%!
Kui sa igal kolmandal korral selle max 5% sees oled, siis peaksid kindlasti ka poodi minnes kiivrit kandma.

Ma ütleks, et tõenäosus TRR-l kukkuda on umbes sama suur kui igal teisel võistlusel. Võislejaid on umbes 10x rohkem, kukkujaid ka 10x rohkem. Suhe on ikka umbes sama.

Tean ka juhust, kus suhteliselt ohutus kohas ratas ja auto kokku said. Tulemuseks oli puruks kiiver, kuid inimene kõndis sealt omal jalal minema. Ilma kiivrita poleks kõndinud.
Ka ise olen korra suht süütus olukorras külje maha pannud nii, et vaatamata sellele, et kiiver oli peas, suutsin ikka näo kergelt ära lõhkuda. Ilma kiivrita oleks tõenäoliselt kiirabi abi vaja olnud.

Ma hetkel ei võta seisukohta selles osas, kas kõigil peaks kiiver kohustuslik olema. Aga kindlasti on kiivrist abi nii mõneski olukorras. Oluline on, et kiiver sobiks pähe ja oleks korralikult kinnitatud.
Ise panen alati kiivri pähe, ka poodi piima järele minnes.

serxx kirjutas:et kiiver /---/ oleks korralikult kinnitatud.

väga õige märkus!

Ärge seda kohustuse asja liiga hinge ka võtke. Aitab küll, kuid kohustuseks ei tohiks muutuda. Vastasel korral võib hakata järgmisi kohustusi peale panema - õlakaitsmed, põlvekaitsmed jnejnejne. Las kiiver jääb kaitsma seda, kes end ise ka kaitsta tahab.

serxx kirjutas:Tean ka juhust, kus suhteliselt ohutus kohas ratas ja auto kokku said. Tulemuseks oli puruks kiiver, kuid inimene kõndis sealt omal jalal minema. Ilma kiivrita poleks kõndinud.

Ja mina jälle tean juhust, kus rattalt ilma kiivrita kukkudes kõndis inimene omal jalal minema. Emotsionaalseid argumente leiab alati mõlemalt poolt, nagu ka ühte või teist leeri toetavat statistikat. Vt. ka teisi mitte-kuhugi-viivaid-vaidlusi stiilis laste vaktsineerimise poolt ja vastu, kumb oli enne, kas muna või kana jne.

Ma leian et kiivri kohustluslikuks muutmine on umbes sama rumal mõte, kui ilma kiivrita rattaga sõita, samas usun inimeste õigusesse enda turvalisust puudutvaid otsuseid ise vastu võtta, eriti kohtades kus risk on statistiliselt raskesse õnnetustesse sattuda on väike.

Silmaringi avardavat lugemist leiab nt. siit: http://www.howiechong.com/journal/2014/2/bike-helmets.

andresle kirjutas:Ärge seda kohustuse asja liiga hinge ka võtke. Aitab küll, kuid kohustuseks ei tohiks muutuda. Vastasel korral võib hakata järgmisi kohustusi peale panema - õlakaitsmed, põlvekaitsmed jnejnejne. Las kiiver jääb kaitsma seda, kes end ise ka kaitsta tahab.

+1

Eks nende teiste kaitsmetega on asi nii nagu on (paraneb ära), a kui peakolu natuke rohkem pihta saab, siis tihti võib juhtuda, et istud toolis ja suunurgast tatti siriseb, kuid ise seda ära pühkida ei saa, samas tahaks et keegi aitaks, kuid suust tuleb ainult lälin

andresle kirjutas:Ärge seda kohustuse asja liiga hinge ka võtke. Aitab küll, kuid kohustuseks ei tohiks muutuda. Vastasel korral võib hakata järgmisi kohustusi peale panema - õlakaitsmed, põlvekaitsmed jnejnejne. Las kiiver jääb kaitsma seda, kes end ise ka kaitsta tahab.

Mina pakuks kah piitsa asemel pigem präänikut.

Aga huvitav, kas neoonvesti kohustus on ka samas seadueelnõus?

Andresega tegelikult sama meelt. Ega mind väga lõppkokkuvõttes ei morjendagi, kuidas teised käituvad (kui see minu elu ei sega). Suitsetamine on ka kahjulik, ikkagi lubatud. Minu pärast sõitke kiivrita või püksata. Ise löön kiivri pähe sõltumata paragrahvist ja julgeksin sellega ka poodi minna.

Sõidan ka mina kiivriga. Aga................ ,kui lähen 900m kaugusele smartposti mööda õueala või 300 m kaugusele sõbra juurde siis tavaliselt ilma. Samuti peale keti õlitust ei viitsi ratast pukki tõsta, vaid väntan maja ees õuealal 50m edasi-tagasi ja selle eest , et maja ees istun ratta seljas ja vahetan käike 400 Eurot trahvi saada on ikka väga vale. Ja siis pean ilma kiivrita hakkama politsei eest ära sõitma.

Kunagi veel eelmise sajandi lõpus Võru-Kubijal mingit krossi ning laskumisel viskas ca 30-e pealt esiratta juurikalt otse jämedasse mändi - amort kõver, ratas kaheksas, ise lendasin kaitsmata peaga sellest puust mööda, äestades ära õla ja käe. See oli niikõva märk kusagilt ülalt, et nüüd on üle 15 aasta kiiver alati peas.

Olen hiljem ka TRR-il risu pannud, ka 47-se kiiruse pealt seljali ja kuklaga asfaldile, jäsemeid on õmmeldud, aga pea on senini selge ja tatti suunurgast ei nirise...

****

KUi vaadata meie kergliiklusteedel toimuvat, siis üheksal juhul kümnest on nö peresõitu tehes lastel kiiver peas ja lapsevanematel seda pole. Täpselt küll seadusepügala järgi, aga kuidas nad oma lastele selgeks teevad, miks nemad ise ei pea kandma, aga lapsed peavad???

Holden.Mina ütlen lapsele ausalt:sul on veel pikk elu ees aga mul nii kui nii enam hullemaks minna ei saa

Ja et mõni valesti aru ei saaks ja arvaks et kiivrit pole vaja, siis mõned näited.
Lapsena 70-ndate keskel panin külili.Mälukaotus ja kiirabiga Võsu-Loksa kiirabi-Tallinna haigla.Kiiivritest polnud siis undki näinud. Samas panin ka nii külili, et ainult jalad lõhki.
Viimasel kümnendil maastikul kukerpalli. Finisiski leidsin kiivri küljest mättaid. Arvan, et tuli kasuks.
Hispaanias maanteel auku ja maoli. Hammas katki, näos ca 20 õmblust, käed jalad lõhki, kahtlustati ka ninaluu murdu. Arvan, et näo hullemast päästiski kiiver. Mõned kukkumised veel, kus kiiver midagi ei päästnud.
Järeldus tehke ise.
Aga enne kui teha uusi seadusi, tuleks olemasolevate täitmist kontrollida. Pidev roolis nutikate näppimine naiste poolt, et nüüd olen siin ja nüüd lähen sinna. Ise nägin, kuidas noor naine telefon kõrva ääres sõitis ülekäigurajal mehele otsa. Pärast otsasõitu rääkis jutu ca 20 sekundit lõpuni.

Kiivri kandmine võiks täiskasvanul oma valik ikka olla. Laps veel ei saa asjadest aru ning peab seadusega kiiver nõutav olema, aga täiskasvanu otsustagu ise. Igal pompsul ei ole kiivri jaoks raha kindlasti võtta kohe.

Kunagi panin tsikliga risu ilma kiivrita, pea peale, peapõrutus ja kõik värgid, ajutine mälukaotus, lisaks siiamaani teatud hetkedel on aru sada, et päris normaalne ei ole peas toimuv See pani mõtlema, et pea on päris õrn koht mille peale kukkuda.
Kui ma rattaga sõitma hakkasin, siis esimesed pool aastat kandsin ka ainult võistlusel kiivrit. Siis nägin, et trennis kõik harrastajad ja ratturid üldse kannavad kiivrit, peale seda olen ka alati kandnud.

Viimaste aastate jooksul ma olen trennis 3 korda täiesti tühja koha pealt üle nipli pannud ning kiiver on hullemast päästnud. Ma ei näe põhjust, miks ma kiivrit ei peaks kandma rattaga sõites. Peale hooldust või pesu ratta proovimine ei lähe arvesse muidugi.

rai66 kirjutas:nutikate näppimine naiste poolt

Pole need mehed ka paremad

Toon omalt poolt ka ühe näite:
Ükskord sõitsin poodi piima järgi ja nurga tagant hüppas välja Miki hiir. Kaotasin juhitavuse, kukkusin ja sain paar kriimustust. Peaga ei juhtunud midagi. Arvan, et kiiver ei ole vajalik.

Kui nüüd tõsisemalt rääkida, siis esiteks tuleks selget vahet teha spordil ja transpordil. Liiga tihti aetakse kiivridiskussiooni puhul need kaks asja lootusetult sassi. Esimesel juhul võib kiivri kohustuslikus korras nõudmine isegi õigustatud olla, teisel juhul kindlasti mitte. Jah, on okei julgustada teisi kiivreid kandma, aga ei ole okei öelda, et see on ainuõige kõigi ratturite jaoks ja rääkida sinna juurde, kuidas inimene x pääses/oleks pääsenud kui ta kiivrit kandis/oleks kandnud. Kiivrikohustuslike riikide näitel on ammu selgunud, et vigastuste hulk ratturite hulga kohta ei olene sellest, kas kiiver on kohustuslik või mitte (googelda Austraalia näidet). See näitab ka hästi, et statistikaga võib kõike endale sobivas valguses näidata.

Mida aga tähendaks see kui kiiver kõigi jaoks kohustuslik oleks? Esiteks ratturite hulk väheneb (jällegi leidnud kinnitust Austraalia näitel). Mis siis juhtub kui liikluses on veelgi vähem rattureid?
1) autojuhid ei oska endiselt meiega arvestada. Mida rohkem rattureid, seda rohkem teised liiklejad meiega arvestavad.
2) teede ehituse üle otsustajad vaatavad, et ratturite hulk väheneb, järelikult pole mõtet rattainfrasse raha panna.
3) kaubavalik rattapoodides ei lähe kindlasti paremaks kui praegu (välja arvatud ehk kiivrivalik)

Muide, kiivrikohustuse puudumine ei ole siiani takistanud soovijatel kiivrit kandmast ja ei takista ka edaspidi Las igaüks ise otsustab.

Ja see lapsele selgitamine...no ma ei tea. Mu omal ei ole küsimust tekkinud, aga kui ka tekib, siis on lihtne selgitada, et lapse pea/kolju on õrnem ja koordinatsioon kehvem + seadus nõuab.

Mnjah, kui vaadata, mis toimub kasvõi Soomes koolide juures ja meie koolide juures, siis ilmselt soomes peaks iga aasta mingi klassitäis lapsi tuimalt äärekivisse kukkuma peadpidi. Aga oh ei. Pole see asi nii hull, hoolimata et seal on kordades rohkem rattureid.
Kiivri kohustuslikuks tegemisega meenub mulle ka tavaline meditsiin, kus ei uurita põhjust vaid ravitakse tagajärgi.
Kui oleks rattalubade tegemine kohustuslik ja sellele järgneks ka kontrollimine, siis ehk 18+ aastastel polekski vaja kiivrit tavasõitudel, kuna inimesed oskaks ohte ette näha ja natuke analüüsida olukorda. Nö eesõigus ei tähenda veel, et sul on õigus.
Või vaatame Taisse, Hiina jne jne. Mis ütleb statistika.
Endiselt oleks pooldan ideed, et kiivri mitte kandmine võiks vabastada riigi sinu haiglakulude maksmisest. Seega sinu otsustada, kanna kiivrit ja kui käbla käid, lapime kokku, kui kiivrit ei viitsi kanda, on risk 100% sinu enda maksta...

EJL poolt otseselt või kaudselt hallatud võistlustest või sarnaste harjutuste sooritamisel (s.o trenni tegemisel) kiivri vajalikkusest ei maksa rääkidagi, niiet noogutan siim_s postitusele ja eelnevatele kaasa. Teemaks ikkagi igas asendis jalgrattaga liikluses osalemise distsiplineerimine lootuses, et äkki ratturitega seotud õnnetuste hulk ja vigastused hakkavad siis vähenema. Ja samal ajal ei tehta eelnõupotis mitte midagi selle vastu, et muud sõidukijuhid ratturist 20cm kauguselt mööda sõitmist normaalseks ei peaks või et näiteks juhiloa taotlemise protsessis uued juhid eraldi ratturitega arvestamise nüanssidest midagigi kuuleks. Ning kui veel juhtud ratturiks hakkama täiskasvanuna, ilma varasemat muu sõiduki juhtimiskogemust/-õigusi omamata, siis..

Mina pooldan seisukohta et kiiver on kohustuslik.
Kiivri puudumise eest trahvi ei teeks aga õnnetusjuhtumi korral
peaks rattur kellel puudus kiiver tasuma ise ravikulud.

Kiivri puudumisel ravikulude ise tasumist ei poolda. Võrdse kohtlemise korral peaksid selle maksma siis kõik, kes ise süüdi on. Samas mida rohkem rattureid, seda väiksemad on ummikud, seda puhtam on õhk jne.... Ka sportlik inimene kasutab vähem haigekassa teenuseid. Spordiarstid üldjuhul tuleb ise kinni maksta. Rõhutan veelkord. Tuleb alustada olemasolevate seaduste täitmise kontrollist: purjus autojuhid, telefoniga roolis, nõrgema ohu allika austamisest liikluses jne.

Siimu postitust lugedes meenus, et vist Kristjan Pordi R2 "Portaalis" oli kunagi lugu sellest, kuidas keegi teadlane uuris autojuhtide käitumist ja tegi katse. Teedel sõitsid jalgratturid, osad kiivriga ja osad ilma. Rattal oli peal seade, mis mõõtis auto möödumise kaugust jalgratturist. Tulemused olla olnud sellised, et kiivrita ratturite puhul möödusid autod kaugemalt kui kiivrita ratturi puhul. Seda tõlgendati nii, et autojuhid käsitlesid kiivriga ratturit kiivrita ratturist tugevama osapoolena (kuigi autoga võrreldes on ta siiski oluliselt nõrgem) ja sellest suhtelisest "tugevuse" muutusest tulenevalt käitusid autojuhid kiivriga ratturi korral riskialtimalt.

Seega võib kiivri kandmine mingites oludes õnnetuse tõenäosust suisa vähendada. Küll aga kasvab raske trauma oht kui see vähenenud tõenäosus realiseerub.

Tahtsin veel kirjutada, et miks keegi turvavöö kasutamise osas vastu ei vaidle (minu jaoks on need suht üks ja see sama). Aga siis mõtlesin, et tegelikult on ju hulk inimesi, kes põhimõtteliselt turvavööd ei kasuta, lihtsalt nad ei tuututa sellest foorumites, vaid lihtsalt sõidavad ilma.

KaupoR kirjutas:Tahtsin veel kirjutada, et miks keegi turvavöö kasutamise osas vastu ei vaidle (minu jaoks on need suht üks ja see sama). Aga siis mõtlesin, et tegelikult on ju hulk inimesi, kes põhimõtteliselt turvavööd ei kasuta, lihtsalt nad ei tuututa sellest foorumites, vaid lihtsalt sõidavad ilma.

Turvavöö mittekasutamise kohta on päris keeruline leida selle kasulikkust ümber lükkavaid mõistlikke argumente, vähemalt ma pole seni ühtegi kuulnud.

Kiivridebatis ongi justnimelt statistiline laiapõhjaline ühiskondlik kasutegur küsitav ja pole seni kinnitust leidnud (ma ei pea silmas lihtsustatud statistikat, et mitmel juhul kümnest läheb kolju katki, kui tellisega pähe lüüa... millest reeglina enamus räägib).

Minu kui maksumaksja rahakotile on päeva lõpuks kallim ravida neid rasvunud kaasmaalasi, kes jätavad sellepärast rattaga sõitmata, et ei taha kiivrit pähe panna, kui ühte koljutraumat aastas kokku miljoni sõidetud rattakilomeetri kohta.

Ehk keegi ei vaidlegi ju niiväga kiivri kui turvavahendi kasulikkuse või mittekasulikkuse üle vaid seaduse üle, mis taandab väga mitme muutujaga keeruka võrrandi kujule Pea+Äärekivi=Surm.

KaupoR kirjutas: Tahtsin veel kirjutada, et miks keegi turvavöö kasutamise osas vastu ei vaidle (minu jaoks on need suht üks ja see sama).

Ma usun, et kiivrivastaseid on vähe. Küll aga on olemas kiivrikohustuslikkuse vastaseid. Neil kahel asjal on oluline vahet teha.

Turvavöö paralleel ei päde eriti kuna tegu on auto küljes oleva varustusega, kiiver käib aga inimese külge. Pigem peaks küsima, et kui tahetakse nõuda rattal kiivri kandmist, siis miks mitte seda nõuda ka autos, kus on õnnetuse korral ilmselt samasuur võimalus peavigastuseks. Või nõuda hoopis rallisõitjate kaelatuge?

clx kirjutas:Minu kui maksumaksja rahakotile on päeva lõpuks kallim ravida neid rasvunud kaasmaalasi, kes jätavad sellepärast rattaga sõitmata, et ei taha kiivrit pähe panna, kui ühte koljutraumat aastas kokku miljoni sõidetud rattakilomeetri kohta.

Noorte näide võib-olla ei ole küll väga hea, kuid näiteks tean mitmeid endiseid alla 16-aastaseid, kes siis, kui neile kiivrikohustus kehtestati, ütlesid, et nad nüüd põhimõtteliselt nii kaua ei sõida, kuni vanus täis. Nüüd nad on juba täisealised, kuid näen, et tänu sellele, et vahe sisse jäi, ongi nad rattasõidu nurka visanud.

Samuti vaatan oma vanemaid. Nad ise omale kiivreid arvatavasti ei ostaks, aga siin ongi minu, kui alati kiivrit kandva ratturi ühiskondlik kohustus kiivrikandmise tabusid murda. Arvan, et selle suve lõpus on nad mõlemad nn normaalsed kiivri-inimesed

Üldist kiivrikohustust veel ei poolda, kuid mingi präänik kiivrikandjatele võiks olla.

Meil (ratturitel/sportlastel) on silmaganähtavat põhjust oma kiivrikandmise seisukohtade revideerimiseks. Kunagi sõideti slemmide ja Salvo "kiivritega". Ei olnud popp, oli rõve ja enamasti trennis ei kantud. Siis pani Arvi Joamets risu ja surnuks. mitmed hakkasid kasutama. Mina oma klubis ei nõudnud Salvokate kasutamist trennis ja penoplastist kiivrid olid algul kallid. Kui Janek Ermel pani risu ja surnuks, muutsin tema mälestuseks (väidetavalt oleks võinud teoreetiliselt teda kiiver päästa) kiivri kandmise alaealistel kohustuslikuks. Aga hiljem klubiga liitunuid (igapäevaselt Otepääl ESG-s treeninuid) oli raske panna seda Tallinnas tegema ("Oi krt, unustasin kiivri Otepääle") ja päris hakkama ma nendega ei saanudki.
Aga kuulun kindlasti nende hulka, kes ei poolda kohustuslikkust seaduse alusel. Näeme Tallinnas bussiradadel seda sama, mis hakkab siis toimuma. Paljud lihtsalt tuimalt rikuvad reeglit ja samas politsei ei taha väga igapäevaselt ka kviitungeid välja kirjutada

Lisaks linnas liiklevatele sportlastele ja hipsteritele sõidab maapiirkondades terve armaada memmesid-taatisid oma kodutalust külapoodi ja tagasi.Vaadake minu avatari. Juba nende pärast ei peaks kiivrikandmist kohustusikus tegema. Inimeste harimisele ja kiivri propageerimisele annan oma hääle.

Kui ka kehtestataks kiivri kandmise kohustus siis seda kontrollitaks reaalselt kampaania korras paar nädalat Tallinnas Pirita teel. Meenutage rattakella ja helkuri kampaaniat.

Patarei kirjutas:... kiivri mitte kandmine võiks vabastada riigi sinu haiglakulude maksmisest. Seega sinu otsustada, kanna kiivrit ja kui käbla käid, lapime kokku, kui kiivrit ei viitsi kanda, on risk 100% sinu enda maksta...

Et kui rangluu läheb siis süüdistame puuduvat kiivrit?

Teeme kiivri kohustuslikuks ja siis jälle hoogtöö korras kontrollime Pirita teel koos rattakella olemasoluga. Samal ajal sõidab mulle sellel samal Pirita teel iga kord hooga vastu mõni tüüp kõrvaklapid silmini peas ja kaks kätt sügaval taskus. Kohas, kus imikutest raukadeni sõidetakse kõigega, mis veereb või peaks veerema. Nendele lisaks jalutajad ja oma esimeste või viimaste sammude tegijad.

Ise kannan trennis alati kiivrit, suvituslinnas väikest rannatiiru tehes ei pea aga iga kord vajalikuks.

Ei poolda kiivri kandmise kohustuslikuks muutmist absoluutselt. Elan Tartus ja siin on aastatega linna vahele tekkinud suur hulk rattureid, kes ei tee sporti, vaid kasutavad seda kui transpordivahendit. Arvan ja ennustan, et kui kiiver muudetaks kohustuslikuks, siis see suur ratturite arv väheneks ja mitte tasapisi, vaid koheselt. See tekitaks tõesti olukorra, mida eelnevalt juba ka mainiti, et ratturite arv väheneb, ei ole vaja enam nii palju taristusse investeerida, autojuhid arvestavad vähem ja ei kasvagi ümber jne jne. Väga libe tee, kui ainult seda kohustuslikkust vaadata, siis muudatus tundub kellegi rattavihkaja mõte olevat.

Politsei poolne kontroll on kiivri puhul lihtne, seda on juba kaugelt näha kas inimesel on kiiver peas või mitte. Rattakellad ja tuled on keerulisem, peab kinni pidama ja uurima. Ja kui nii lihtsalt saaks trahvikvooti täita ja riigikassat täita ja veel ratturite arvelt, kes niigi paljudel pinnuks silmas, siis seda tehakse ja hea meelega. Kampaaniaid kontrolliks ei ole vaja, seda tehtaks igapäevaselt.

Üheski päris rattariigis ei ole kiivri kandmine kohustuslik. Isegi autokeskses USAs ei ole kiivri kandmine kohustuslik kuigi seal on kindlasti statistika kurvem kui meil.

Kui rattakiivri kandmine tehtaks kohustuslikuks, siis ootaks ka politsei poolt kõikide teiste autojuhte puudutavate seaduste kontrollimist - mobiilid ja alkohol (mitte ainult kampaania käigus). Kõikidesse autodesse kiiver ja alkoholilukk. Alkolukk tunduks väga mõistlik autosse, miks keegi seda kohustuslikuks kõigile ei tee, kes vastu, järelikult on roolijoodik.

natuke mõtlemisainet.....

Kohustuslikkuse osas vastandlikud tunded.

Pigem kohustuse vastu seetõttu, et see ei lahenda ära suuremat probleemi - ei muuda liiklust turvalisemaks (lisaks autojuhtidele on teevad vigu/lollusi ratturid ise, aga ka uisutajad, jalakäijad jt). Samas, kiivrit ja ohutust võrdsustama ei peaks, kuigi need teemad kiivrist rääkides tihti ristuvad.

Samuti paneb vabatahtlikkust pooldama mõtteviis, et inimene ise teab ja hoolitseb. Samas selle töötamisse lõpuni teedel-tänavatel toimuvat nähes/kogedes siiski ei usu – neid, kes lisaks enda ohtu seadmisele ei hooli seejuures ka teistest, näeb palju.

Samuti ei ole kaitsmest loobumine tihti teadlik valik, riske ja tagajärgi hinnates. See selgub näiteks siis, kui ise haiget saad. Kui nõuet pole, siis ka ei mõtle selle peale. Sarnane lugu on pensioniks kogumise-säästmisega – enamus tahab palju pensioni, aga selleks ei panusta.

Kiivrit võrreldakse tihti turvavööga. Ehkki üks asub seadme ja teine kasutaja küljes, on nende funktsioon sama – kaitsta. Nii teiste kui tema enda tegevuse (joove, kiiruseületamine, hooletus jms) tagajärgede eest.

Nii pigem mõtlen, et kuniks liiklus (ehk inimesed) ise ei oska-suuda-taha, aitab kohustus enda ja teiste eest kaitsta, tähelepanu juhtida ja meelde tuletada. Kui liiklejad juba arvestavamaks ja hoolivamaks arendatud, võib vabatahtlikuks muuta.

Seni tuleb aga ka liikluskultuuriga tegeleda.

Helkuri kandmine on ka kohustus (pimedal ajal). Paljud seda ei kanna ja minu teada politsei karistussalkasid pole välja saatnud. Selle asemel jagatakse tasuta helkureid patustajatele. Kiivrite jagamist oleks ilmselt palju oodata ja loota.
Ma ka ei tea kedagi, kes jalgsi kõndimise oleks selle pärast ära jätnud, et tal pole helkurit ja hankida ka ei taha.

Helkureid ja kiivrit ühte patta panna vast ei tasuks. Muide ratta küljes on helkureid lausa peotäis. Kui juba kiivrikandmiseks läheb, siis võiksid seda teha kõik liikluses osalejad. Autojuhid, sattudes avariisse, saavad tihti ohtlike peavigastusi. Sama jalakäijatega libedatel tänavatel. Ise olen kiivrikandja. Kiivrikandmist kohustuslikuks muutmist aga ei poolda.

Ma kah pigem ei poolda kohustust. Ise kannan küll alati aga näiteks just sel pühapäeval rattaga maakoju minnes sõitsin mööda tervest hulgast memmekestest kes 8 kmh poodi saia järele kulgesid, on seda 50 aastat teinud ja teevad ilmselt edasi kuniks tervist. Sihukestele ei tee kuidagi selgeks et vaja on kiivrit kanda, aga piisavalt peast miilits politseinik saab sealt magusalt trahve koguda. Pole muud vaja kui iga päev erineva maapoe ees valves olla ja 6 kuuga on aasta plaan täis.