velo.clubbers.ee

Kes leiutas jalgratta

Kristiano kirjutas:Kes leiutas jalgratta

aga uuri internetist....http://www.google.com ntks abks.

leidur...

Tegelikult ma juba uurisin, aga juhuslikult ühest raamatust. Ja õige vastus on Leonardo da Vinci!

Suurimad tänud talle ja eelkõige sumeritele. Kelleta poleks ka Da Vinci mitte midagi teinud.

Marti kirjutas:eelkõige sumeritele

Ja, jah ennem rattad, siis geniaalne Vinci

http://www.kontakt.gda.pl/aktualne/da_v ... /rower.jpg

huvitav mis jooksud da vinci oma velole alla pani
puust raam muidugi ka tore

Aga kes leiutas rattale kummid? Ikka John Dunlop (just nimelt jalgrattale). Rattakummidest tulenesidki autokummid. John oli loomaarst ja kuna ta valmistas endale kummist kindaid, oli ta võimeline valmistama ka kummist vooliku. Selle pumpas ta täis ja kinnitas riide juppidega jooksule külge.

P kirjutas:Aga kes leiutas rattale kummid? Ikka John Dunlop (just nimelt jalgrattale). Rattakummidest tulenesidki autokummid. John oli loomaarst ja kuna ta valmistas endale kummist kindaid, oli ta võimeline valmistama ka kummist vooliku. Selle pumpas ta täis ja kinnitas riide juppidega jooksule külge.

Kummilohvi keeras ümber puidust ratta sellepärast, et pojal oleks pehmem sõita. kui ma nüüd ei eksi. omal ajal sai mingi referaadi moodi asi tehtud ratta ajaloost

Umbes nii. Minu lugemise järgi ta pojal kulusid puidust jooksud (rattad) väga kiiresti, ja ta loomaarstist isa ei jõudnud talle pidevalt uusi jookse soetada. Ja nagu sa juba mainisid, pani ta need ka selleks, et oleks pehmem (ka kiirem) sõita. Kõik variandid on õiged.

DaVintis leiutas palju, aga enamik jäi paraku tema käsikirja lehtedele.

Kahe puurattaga hobuseid oli juba DaVinci ajal aadlike laste kannide hulgas, aga ajaloolased loevad millegipärast jalgrattaleiutamiseks seda hetke, kui tehti esmakordselt pööratav lenks, mille abil sai kaksratast tasakaalus hoida. Esimeseks selliseks rattaks oli teadupärast Karl von Draisi jooksuratas, millega ta oma metsavaldusi m??tis. Ehk draisine ehk dresiin. Tegelikult pole dresiinil raudteeasjandusega mingit pistmist.

Yks jutt oli veel vene pärisorjast Artamonovist, kes ehitas jalgratta enne K.v.Draisi, ja s?itis sellega pika maa, et tervitada tsaari. Aga sai paraja hulga kepihoope, kuna ta oma bojaari orjamise asemel ratastega mängis. See ratas oli separauast ja väntadega ega erinenud palju 19.saj l?puaastatel levinud ketileiutamise-eelsetest nn "ämblikest." Mina kahtlen selle loo autentsuses, selline kahtlane punapropaganda mekk on man.

Kas keegi puuvelgedega ratast on näinud? S?bra käest on läbi käinud kaks 20.sajandi alguse "Columbiat," millistel olid puuveljed ja isevärki keskjooks: koosnes kahest vändast, millest kummagi küljes oli pool v?lli. V?lliotsad monteeriti omavahel kokku keskjooksu all olevast august. Kahjuks pole seda vändamängu lahtiv?etuna näinud. Puuveljed olid sellised parajad, 2cm paksud, kodaraniplid nii 3-4cm pikad. Kutil endal oli probleeme sobivate pikkade ventiilitorude leidmisega. Ajutiselt pani v?iduka lohvid sisse. Ratta plokk-kett oli ka lahe: koosnes 8-kujulistest raudnunnisest, mis omavahel ühendatud tänapäevase keti välislülidega sarnanevate p?skedega. Ketirataski selline "pooleteisehambaline:" täishambad vaheldusid madalate nukikestega, mis ühildusid nende "8"te munavahedega.

Enda käes on üks esimestest vabajooksudest, peal kirjad 1898-aasta patendist. Veofunktsioon käib vist nagu skolnikul, pidurdamiseks on rummu ühes küljes jämedam trummel, mille sees kaks klotsi, nagu punnv?rril, ainult pisikesed ja pronksist. Avanevad tagasi vändates. Kui keegi leiaks kuskilt 40-kodaralise velje, saaks selle rummu ratta allagi panna.
Omamoodi shefid asjad on kaks rantmantelkummi, kirjaedga "Eesti kummitööstuse o/ü "P?hjala," made in estonia"

Kas antiikratastel ka mingi rahaline väärtus on, kuna keldris seisab sõidukõlblik Inglise jalgratas aastast 1936 nimega Tower Delux. Kõik originaalosad on säilinud v.a. kummid, raam ka üle värvitud.

Kuskil alla 1000 krooni, ehk siis muinsusväärtus on oluliselt suurem, kui rahaline väärtus. Tuttav just ostis ntx sama ajastu Phillippsi naisteka 300 krooni eest! Seejuures oli originaalnikkel taastamisk?lblik ja poleeritav, värvgi oli originaal.
Kui tonniga antiigipoodi müüa, seisab see ratas seal 3500- sildiga ilmselt pikka aega.
Asi selles, et kollektsionääridel on 30date rattaid palju, nemad himustavad eksootilisemaid pille, just nimelt puuvelgede ja plokkettidega, samuti on haruldased ka kolmerattalised kaubaveorattad. Eriti hinnaline on "Wiru" - esimene Eestis toodetud ratas, mina tean vaid ühte säilinud isendit. Ka "Matador" on haruldane. Samuti ka "Ilmarine."
Endal hakkaksid käed värisema, kui kuskil 30-date profiv?idukat näeksin. Selliste asjade olemasolust Eestis ei tea midagi, ainult kroonikafotodel, vanadel reklaamidel ja muuseumifotodel olen neid näinud.

Soobel kirjutas:alla 1000 kr

See on ikka hirmvähe! Mina hindaksin vast 4 tuh min. Tegemist on ikkagi Inglismaa väärt rattaga. Ja kui arvestada veel, et Kuningriigid olid siis enne IIMS maailmas veel tööstuslikult, majanduslikult juhtival positsioonil.
Samuti põrutas selle rattaga ringi mu vaarisa, seetõttu on ta veel väärtuslikum ja võib olla ei oleks seda üldse ilus kuhugi müüagi, vaid ma peaksin ta korrastama ja poleerima ning siis seinale kaunistuseks riputama, kuigi mul ei lubata seda teha.

Kristiano kirjutas:... vaid ma peaksin ta korrastama ja poleerima ning siis seinale kaunistuseks riputama, kuigi mul ei lubata seda teha.

Just nii teegi, korrasta, puhasta, poleeri jne. jne. Ja sellele tegelinskile, kes sul seda teha ei luba, soovita peale tööd või laup. pühap. suvalisse muuseumisse minna.

T?si ta on jah, 4000ga v?ib heal juhul kurtna laadal m?ni soomlane ?nge minna. Kunagi püüdsin sarnase hinnaga KrSaare meestekat müüa, teised uunikufännid soovitasid seepeale pilvedest alla tulla.
V?ib ka restaureeritud ratta hinnast rääkida. S?ber taastas praktiliselt vanarauast AnkerWerke Schichelradi... Ainuüksi kroomdetailide taastamisele kulus miskit 8000, lisaks värvimine, puuduvate jubinate otsimine-tellimine.

Soobel kirjutas:T?si ta on jah, 4000ga v?ib heal juhul kurtna laadal m?ni soomlane ?nge minna

mis laata seal kurtnas peetakse ise käisin hiljuti patika laadal. tartu mnt'd pidi veidi pealinnast välja. endises lehmalaudas paistis vanakraami erinevatest aegadest piisavalt olevat. ühtki jalgratast silma ei jäänud.

sa võiksid enda rattast pildi teha ja siis O:M:V'sse üles panna, keegi on kindlasti huvitatud

Soobel kirjutas:AnkerWerke Schichelradi... Ainuüksi kroomdetailidele 8000,-

Mis ime küll sundis teda sellist summat välja käima?Oli tal plaanis vast mõni pikem sõit või soov hoopis sisearhitektuuriliselt silma paista, kui näiteks kroomist särav ratas seinale maali asemele sobitada?

Pilti hetkel ei saa, kuna puudub digikaamera ja ka skanner.

Kristiano kirjutas:Tegemist on ikkagi Inglismaa väärt rattaga. Ja kui arvestada veel, et Kuningriigid olid siis enne IIMS maailmas veel tööstuslikult, majanduslikult juhtival positsioonil.

Aru ma ei saa, miks inglise 20-sajandi alguse rattad mingit tähelepanuväärset, erispärast, aukartustväärivat kõneviisi vajavad. Ei erinenud nad mandri euroopa ratastest oluliselt. Loomulikult olid igal maal pisikesed disaini *kiiksud* ja tiba erinevad komponendid, kuid suures plaanis olid kõik ühte nägu ja tegu. Pigem huvituks saksa, prantsuse ja itaalia tehn lahendustest, kuna sealt on välja kasvanud ntx kaasaegne käiguvahetus. Inglastelt on vaid Sturmey-Archer rummusisene ja tollegi areng on peetunud.
Prantsuse rattad
http://sheldonbrown.com/velos.html
Saksa jupid
http://www.karstilo.net/technik/sachs_sram/index.php
Hollandi firmad
http://www.oudefiets.nl/4merken-0-a.html
Eesti rattad
http://www.rrg.edu.ee/~rainvaikla/ewrattad.html
täisloend
http://www.classicrendezvous.com/

Ruve kirjutas:mis laata seal kurtnas peetakse

Kurtna valik on umbes selline:
http://www.velodroom.ee/mnt/vana/vana2
http://www.velodroom.ee/mnt/vana/vana1
Üldiselt rattaid leidus seal väga vähe. Või siis teine variant, et ma ei osanud õieti otsida/vaadata .

mart kirjutas:aukartustväärivat kõneviisi vajavad

Kuna selle pärast, et kui vaadata vastupidavusnäitajat, kui palju on neid 30ndate rattaid milledel kõik originaalosad terved ja säilinud. Isegi kett ei raksu rääkimata kõigest muust vidinatest. Sest sõidetud on sellega 70a., paps sõidab praegugi poe, töö ja kodu vahet. Väike kriuks on sees, mis vajab üksnes õlitamist(õlikannuga). Minu 2002a.Trek tahab juba praegu esi ja tagahammasrataste ning keti - (ülekande) vahetust, aga see kolakas ei tea sellest midagi.

Kristiano kirjutas:

mart kirjutas:aukartustväärivat kõneviisi vajavad

kui palju on neid 30ndate rattaid milledel kõik originaalosad terved ja säilinud. Isegi kett ei raksu rääkimata kõigest muust vidinatest. Sest sõidetud on sellega 70a...

Kui kõik on originaal, siis 70 a ratas vääriks taastamist. Saan aidata Brooks sadulaga (raha ei taha) ja meistrimeeste tel nr-ga, kes sulle raami originaaliks värvivad ning firmasildid taastavad.

8000 kroomdetailidele?

Aga selle pärast, et saada ratas sellisesse konditsiooni, nagu oleks ta eile tehasest toodud. Ja kutt ei pea oma kätetööd häbenema. Palju tal selle DürkoppDiana taastamiseks (jutt oli teemas "eksootilisi s?idukogemusi") kulus - ei tea.
Kumbki pole juhuslik ennes?jaaegne käru, Dürkopp pärineb sajandivahetusest, Schichelrad 30-datest. Eriliseks teeb ratta nn"sirpkahvel", omapärane arusaam esiamordist. Vetrub küll, ent veidi omapärane on see, et lisaks ülesalla vedrutamisele vetrub see veel külje peale ka.
Kui rahast rääkida, siis sel p?hjsel minu südamelähedasem vanaraud seisab ja ülejäänud vanaraud käib käest läbi. Asi selles, et eesti vedurijuhi ja soome organisti palgad erinevad suht palju.

Meelde tuli: Schichelradi jäänused vist maksid ka miskit 4000raha.

terve hunnik vanade velode pilte:
http://nostalgic.net/arc/

kes leiutas, polegi vist oluline, aga leiutise tagajärgede kohta on kirjutatud nii :

Modern industrialized states [are] resentful of a few cleverly arranged pounds of tubes and spokes. The cyclist creates everything from almost nothing, becoming the most energy-efficient of all moving animals and machines and, as such, has a disingenuous ability to challenge the entire value system of a society. Cyclists don't consume enough. They can propel themselves 1500 pollution-free miles on the energy equivalent of a gallon of petrol. The bicycle may be too cheap, too available, too healthy, too independent and too equitable for its own good. In an age of excess it is minimal and has the subversive potential to make people happy in an economy fuelled by consumer discontent.

Jim McGurn, 1994

Njahh, esialgsest vaimustunud nõusolekust üle saades leian, et ka ratturid on üsna kibedad kulutajad-tarbijad, küll oma kitsas turuni??is aga ikkagi. st ratturit võib sama hõlpsasti tarbijana pöördesse ajada, nii et ta ostab vajadustele ja potentsiaalile mittevastavat (seda kõvasti ületavat) ja liigkallist kraami kokku. enesega rahulolevast ja väheste vajaduste tõttu õnnelikust - sõltumatust isemõtlejast ei ole siis küll enam suurt midagi alles jäänud.