velo.clubbers.ee

Tere,
tahaks panna ratturitele ikkagi jätkuvalt südamele, et emakeele ilu huvides võiks öelda "süsinik", mitte "carbon" või lausa "karbon". Öelda eestikeelses tekstis "carbon raam" on sama, kui öelda "steel raam" või "stiil raam".

Ei ole kuuld, et süsinikku kui mittemetalset keemilist elementi oleks eesti keeles karboniks nimetatud. Kui ratturid räägivad süsinikust või karbonist siis enamasti räägitakse hoopis süsinikkiust. Süsinikkiu nimetamine karboniks on siiski nii levinud, et tõenäoliselt kantakse see selle materjali argikeelse nimetusena järgmisesse ÕS-i: keel peab ju tehnika arenguga kaasa käima.

Ega inglise keeles kah enam igapäevaselt ei räägi "carbon fibre frame". Ikka "carbon frame", kuigi kõik teavad, et jutt käib carbon fibrest. Vt Bikeradarit, foorumeid või mida iganes. Analoogselt ei näe ma ka põhjust, miks ei võiks kõnelda süsinikraamist, kuigi on teada, et täpsem tehniline nimetus oleks süsinikkiust raam. See pole ju ka tehniliselt vale. Süsinikkiud baseerub süsinikul. Süsinikkiu eestikeelse vastena "karboni" ÕS-i panemist ma ei usu; esiteks, milleks kasutada inglise keele pärast mugandust, kui on eestikeelne sõna "süsinik". Teiseks oleks see tehniliselt segadusttekitav, sest on ju teada, mida carbon inglise keeles tähendab. Oleks veider, kui süsinikkiu eestikeelseks vasteks saaks sõna "süsinik" (st selle sõna inglise keele pärane variant).
Sõnaga "karbon" assotsieeruvad eeskätt karboniseeritud karastusjook või karbonaad.

No kui päris hulluks minna, siis ei ole raam ka lihtsalt süsinikkiust, vaid süsinikkiuga tugevdatud polümeerist (kole võõrsõna) ehk süsinikkiud-komposiidist (jälle kole võõrsõna), mille moodustavad epoksiidvaik ja süsinikkiud.

Kui enamus aru saavad, mida sõna antud kontekstis tähendab, pole mõtet liiga palju põdeda, milline sõna on õige.
Mulle näiteks meeldib "tsarbon".

Leo, kapis külmad õlled otsas

Prommar kirjutas:No kui päris hulluks minna, siis ei ole raam ka lihtsalt süsinikkiust, vaid süsinikkiuga tugevdatud polümeerist (kole võõrsõna) ehk süsinikkiud-komposiidist (jälle kole võõrsõna), mille moodustavad epoksiidvaik ja süsinikkiud.

Kui enamus aru saavad, mida sõna antud kontekstis tähendab, pole mõtet liiga palju põdeda, milline sõna on õige.
Mulle näiteks meeldib "tsarbon".

Räägid täitsa õigust. Selle komposiidile on aga tegelikult sõna ka olemas ja see on süsinikplast. Ainult süsinikkiust tõesti raami teha ei saa.

Plast on ka võõrsõna.
"Karbon" on tegelikult Eesti keeles olemas, aga see on hoopis geoloogiline ajastu, kivisöe aeg.

Toetan teemaalgatust, saades muidugi aru, et natuke hiline reageerimine - peadpidi rattakastis olijate jaoks kõlavad omakeelsed sõnad juba aastaid Sky Plusi tõlkeloona.

mtm ja Prommar, kus eesti keeleruumi kogukondades veel (peale ratturite) seda ingliskeelset keemilist C-d suhu võetakse? Hobilaevatajatelt kuulen küll süsinik-algusega sõnu.

Ma ei üritanud väita, et carbon on eesti keeles laialt levinud ja arusaadav.
Kui üks rattur küsib teiselt "kas sul on alu või karbon?" pole ju probleemi. Muudel juhtudel tuleb kasutada teisi sõnu.
Tihti tuleb ka seletada mis asi on süsinikkiud.

veloson kirjutas:Toetan teemaalgatust, saades muidugi aru, et natuke hiline reageerimine - peadpidi rattakastis olijate jaoks kõlavad omakeelsed sõnad juba aastaid Sky Plusi tõlkeloona.

mtm ja Prommar, kus eesti keeleruumi kogukondades veel (peale ratturite) seda ingliskeelset keemilist C-d suhu võetakse? Hobilaevatajatelt kuulen küll süsinik-algusega sõnu.

Kahe käega toetan. Süsinik on ilus emakeelne sõna. Purjelaudurid rääkisid ka vanasti süsinikmastidest. "Vanasti" selles mõttes, et nüüdseks on enamik lohedele üle läinud ja pole ise ka ammu veepeale saanud.

Võõrlaenudega saab ka jutud räägitud aga ... kuuldes kuidas kaasmaalane jutu vahele ohtralt inglisekeelseid sõnu puistab, tuleb vene kroonu meelde. Miskipärast ei saanud idapoolsete liiduvabariikide esindajad omavahel rääkides ilma vene laenudeta hakkama - tõrtõrtõrtõr-stolovaja-tõrtõrtõrtõrtõr-mašina-tõrtõrnõsõkõm-dežurnõi-tõrtõrtõr-kazarma...

veloson kirjutas: mtm ja Prommar, kus eesti keeleruumi kogukondades veel (peale ratturite) seda ingliskeelset keemilist C-d suhu võetakse? Hobilaevatajatelt kuulen küll süsinik-algusega sõnu.

Näiteid inglis- või pigem ladinakeelse carbon'i eestikeelse muganduse karbon'i kasutamisest mitte rattamaailmas leiab ka selles jutuajamises:
- Leonhardi viidatud "karboniseeritud karastusjook" kus karboniseerima tähendab süsinikdioksiidi lisama.
- Prommari viidatud karboni ajastu tõlgib ta ka ise kivisöe ajaks aga süsi on ju peaaegu puhas süsinik.

Eestikeelse tehnilise sõnavara puudulikkus on lai probleem millest karbon-süsinik moodustab promilli. Võtke lahti suvalise tehnilise toote, kasvõi pesumasina eestikeelne kasutamisjuhend ning 90% tõenäosusega leiab sealt keelelisi möödapanekuid mis mitmel juhul muudavad ka juhendist arusaamise võimatuks. Isegi ajakirjast Tehnika Maailm leiab mitmeid keeleämbreid mis ei ole igakord isegi võõrkeelega seotud: näiteks jalgrattaid puudutavas artiklis nii jalgratta kui jooksude nimetamine ratasteks.

Leonhard pole eilane, Leonhard teab küll, et "karboniseerima" tähendab (jookide puhul) süsinikdioksiidi lisama. Kuna selliseid sõnu nagu "süsinikustama" või "süsinikdioksiidistama" eesti keeles ei ole ja need kõlaksid ka vist kohmakalt, kasutatakse "karboniseerima".
Geoloogiline ajastu on jah ametlikult karbon, nagu võib Wikipeediast lugeda. Selles osas ma kah päris ei mõista, miks ei võinuks geoloogid edasi kasutada vana terminit "kivisöeajastu". Võibolla sellepärast, et teised geoloogiliste ajastute nimed on samuti lühikesed võõrsõnad - kambrium, silur, devon jne. Kuna lihtsalt "kivisüsi" ei kõlbaks, tuleb sellele lisada täiend "-ajastu", nii ei sobi ta hästi ülejäänud ritta.
Aga süsinikraamiga (või "süsinik-jooksuga" jne) selliseid probleeme pole. "Süsinik" on ju täitsa olemas ja kena sõna - miks siis mitte seda kasutada. Süsinikraam - minu arust kõlab jumala kenasti ja pole tehniliselt vääram kui karbonraam.