Suur vaidlus: popid rattasõidud jäid Eesti kalendrist välja
8. märts 2016 09:31
Priit Pullerits, vanemtoimetaja
Eesti üht parimat maastikusõitjat Caspar Austat, kes tuli nädalavahetusel 11. korda Eesti meistriks talikrossis, kummitab peagi algaval rattahooajal oht, et kui ta osaleb ametliku kalendrisse mittekuuluvatel jõuproovidel, võib ta saada alaliidult trahvi.
Foto: Margus Ansu
Kõigest kuu on jäänud rattahooaja alguseni, kuid võrreldes mullusega haigutavad võistluskalendris tühikud – ei leia sealt Eesti suurima osalejate arvuga maastikurataste, samuti maantee- ega temposõidu sarja etappe.
Ja ei maksa neid kalendrist edaspidigi otsida. Nii Hawaii Express Estonian Cupi rattamaratonide sarja peakorraldaja Allar Tõnissaar kui Filtri maantee- ja temposõidu karikasarja eestvedaja Mihkel Reile kinnitavad, et jätsid oma tänavu läbi viidavad jõuproovid Eesti Jalgratturite Liidus nimme registreerimata. Samuti puudub kalendrist terve rida muid mõõduvõtte, näiteks sari Eesti Rahva Velotuur. Alaliit lõi uue hooaja kalendri lukku eelmise aasta lõpus, olles enne seda pikendanud võistluste registreerimise aega siiski kuu võrra.
Põhjus, miks ratturite seas populaarsed sarjad ametlikust kalendrist välja jäid, tuleneb nii Tõnissaare kui Reile sõnul sellest, et jalgratturite liit küsib võistluste kalendrisse kandmise eest liiga suurt tasu. Kui võistlusel lööb kaasa kuni viissada osalejat, on see summa 200 eurot, ja kui viiesajast rohkem, siis 300 eurot. Kuna Estonian Cupi rattamaratonide sarja kuulub kaheksa etappi, teeks see sarja kalendrisse paigutamise tasuks 2400 eurot.
Reile ja Tõnissaar argumenteerivad, et kuna rattavõistlusi on viimastel aastatel tekkinud liiga palju – näiteks mullu lisandus uus kaheksaetapiline maastikusari MTBest – ning nende omavaheline konkurents vähendab paratamatult igal jõuproovil osalejate arvu, peaks EJL kalendrivõistluse registreerimistasusid vähendama. Seda eriti olukorras, lisavad nad, kus korraldajate kulud kipuvad muudkui suurenema ning heldeid sponsoreid leida pole sugugi kerge.
Reile märgib, et kahte Filtri sarja hooaja kalendrisse registreerimata jättes oli eesmärk juhtida alaliidu tähelepanu tõsiasjale, et «rahvaspordiürituste korraldajatel pole küllusesarve õue peal». Paraku, nendib ta, ei ole alaliit võtnud võistluste korraldajate muret nappiva raha pärast tõsiselt.
Puuduv vastutasu
EJLi peasekretär Urmas Karlson tunnistab, et alaliidu juhatus on arutanud kalendritasude muutmist, kuid otsustas, et algavaks hooajaks ses küsimuses järeleandmisi ei tee. Ta seletas, et rahvaspordiürituste makstavad kalendritasud aitavad rahaliselt korraldada Eesti meistrivõistlusi. Näiteks mullu neli päeva kestnud Eesti maanteesõidumeistrivõistluste eelarve küündis tema andmeil 14 000 euroni, kuid jäi sellegipoolest 5000 euroga miinusesse. Kalendritasud tõid Karlsoni sõnul eelmisel aastal alaliidule sisse 11 000 eurot.
Valgete Teede rattaralli korraldusjuht Indrek Kelk (kes on ka Tartu rattarallit ja -maratoni korraldava klubi Tartu Maraton juhataja) selgitab, et võistluste organiseerijad on vastu ennekõike sellele, et kalendritasu eest ei saa nad mitte midagi rohkem kui ühe koha Exceli tabelis, mis ripub EJLi kodulehel.
«Aastaid on erinevad korraldajad juhtinud tähelepanu, et EJLi kalendrisse kuulumine ja maksu tasumine peaks tooma kaasa võistluse jaoks ka mingid olulised lisateenused või hüved võrreldes nende võistlustega, mis kalendris ei ole,» arvustab Kelk. «Paraku on olukord vastupidine: need võistlused, mis on EJLi kalendris, maksavad 100–300 eurot n-ö trahvi kalendrisse kuulumise eest, ja need, mis kalendrisse ei kuulu, omavad eelarve osas vähemalt 100–300 euro suurust konkurentsieelist.»
Ent see, et mitmed tuntud võistlused puuduvad kalendrist, ei tähenda, et need jäävadki tänavu pidamata. Ei, toimuvad nii Hawaii Express Estonian Cupi rattamaratonide sari kui Filtri maantee- ja temposõidu karikasari. Kuid EJLi peasekretär Karlson hoiatab nonde korraldajaid, et alaliidu kohtunike kogu on võtnud seisukoha, et litsentseeritud kohtunikud ei tohi neil võistlustel osaleda.
Kohtunikud saab Lätist
Tõnissaar väidab, et sellise seisukoha saab juristide abiga vaidlustada. Ta tuletab meelde, et kuna alaliidu üldkoosolek ei ole kohtunike osalemist kalendrivälistel võistlustel arutanud, siis ei saa lugeda nende osaluskeeldu otsustatuks.
Reile lisab, et tema teada ei ole kohtunike seisukoht nimetatud küsimuses põrmugi üksmeelne. Samuti on tal andmeid, et vajadusel on Eesti kohtunikke valmis asendama kohtunikud Lätist.
Karlson märgib, et vastavalt Rahvusvahelise Jalgrattaliidu (UCI) määrustele ei tohi kalendrivälistel võistlustel osaleda ka litsentsiga eliitsõitjad.
Kui Tõnissaare korraldatava maastikurataste sarja kuuekordne võitja Caspar Austa sellest Postimehe vahendusel kuuleb, sõnab ta: «See oleks täiskino, kui ma sõita ei saa.»
Karlson lausub, et kui litsentsiga sõitja kalendrivälisel võistlusel kaasa teeb, saab talle määrata selle eest trahvi ning korduva osaluse korral litsentsi tühistada.
Siiski avaldasid Postimehega rääkinud rattasporditegelased lootust, et tekkinud vastasseis ei pööra liiga traagiliseks ning jalgratturite liit ja võistluste korraldajad leiavad edaspidi ühise meele, et pikka aega muutumatuna püsinud kalendritasude süsteemi reformida. Aga see ei juhtu varem kui ületuleva hooaja künnisel.
«Tänase seisuga ei ole võimalik enam midagi teha,» nendib Karlson. «Aga 2017 on kõik võimalik. Midagi ei ole kivisse raiutud.»
See nüüd väga head muljet just ei jäta süsteemist.