velo.clubbers.ee

Noor ja andekas rattur (tundus Tartu SK Velo vormis, vabandust kui eksin) ei ole ilus punase tule alt kaubamaja ees oma maanterattaga läbi sõita ja siis rohelise tulega teed ületavate jalakäiate summa vahel slaalomit sõita.
Kas tõesti nii kiire? Ei maksa langeda samale tasemele osade autojuhtidega, kes nõrgemaid liikluses ei austa.

mina olen kõiki sõimanud kes mul ratta teel koperdavad:D
tartus just seal turu sillal eriti:D
vähe närvi ajab nagu..et kõik on kambaga ratatteel selle asemel et olla kõnniteel..mul ka vastik teha 8-id mööda inimesi.selle asemel et sõita otse!!

mul naaber liigub ka rattaga(ta vana juba) ja politsei tahtis trahvi teha selle eest et ta kõnniteel sõidab
(eelmine aasta sõideti talle autoteel otsa),naaber hakkas sõimama ja ei tehtud trahvi:D
kas nüüd siis peavad ja väiksed lapsed hakkama autoteel sõitma,kuna kõnniteel ei tohi??

näiteks täna oli mul selline juhtum et kaare ristis(tartus)oli kõnniteelt tulles punane tuli ja autosid sõitis, aga 2 mingi 13aastast poissi panid autode keskelt läbi,vedas et autosid polnud tormi ja nad aeglased,ma ise ka siis suundusin alla mäge ja vaatasin et poisid lähevad tammeka poole(seal ju rattaklubi),kas siis vanemad ei õpeta lapsi liiklema ja ratta seljast maha tulema?
oleks heaga õelnud paar head sõna!! aga nad kimasid allamäge

No jalameeste vahel lausa slaalomit teha ei maksaks tõesti, kui ikka jalakäijatele on roheline tuli ja sa neile seal probleeme tekitad, võid ikka täiega ja mõnuga saada.
Samas tõsi ta on - kohati ei olegi muud võimalust, kui ülekäiguraja punasest tulest liikluseeskirju eirates mööda sõita. Sest kui sa tahad rattaga rida vahetada, et mitte näiteks jääda parempöörderajale, siis meite maa liikluskultuuris ära mõtle isegi mitte unistamisele, et mõni autojuht sulle teed võiks anda.
Nipp seisneb selles, et autod reeglina punasega ülekäigurajale ei sõida ja punasest möödapannud rattal on võimalus teiselpool vöötrada rida vahetada, kuna autosid seal veel ei ole. Pakun, et kirjeldatud noor ja andekas Tartu SK Velo rattur tegi selle liigutuse selleks, et sõita kas otse üle silla või keerata vasakule raekoja platsi poole ja mitte lasta autovoolul end Turu tänavale suruda. Või kui sõitis ülespoole, siis tahtis vasakule Kalevi tänavasse keerata.

Tartu on üldse ülimalt omanäolise liikluskultuuriga linn. Esmalt väärib märkimist keegi paremakäeihar ametimees, kel meeldib nõukaaja lõpust saati võimalikesse ja võimatutesse kohtadesse paremakäeõigusega võrdseid ristmikke asutada. (Tallinnasse on tekkind jällegi keegi rõngaihar tänavaplaneerija, kelle esimeseks saavutuseks oli Tondi tänava jupitamine 4-5 ringristmikuga, moodustades niimoodi midagi Edgari seedekulgla skeemi sarnast) Kui aasta või paar tagasi laoti sinna Kaubahalli, vanemuise ja selle plekkasti moodi uue kaubamaja vahele pargi äärde peen kiviparkett, kus rattarada eraldati punaste kivikestega - no nuta või naera, kõik vanamutid ja lapsevankrid ja tited tatsasid justnimelt mööda seda punast rattarada, ülejäänd hall kiviparkett oli lage, kihuta või 60-ga. Viimane ekstreemsem kogemus oli Riia mäest laskumine koos rohelise lainega. Hoidsin kindlalt oma rada, et minna sillale. Allpool oli ummik ja autod hakkasid jalgu jääma. Märkasin üht punast zigulli ja mõtlesin, et kas riskida mööda sõiita või mitte. Sõda aimas halba, loobusin sellest mõttest. Ja veerand sekundit hiljem kaldus nõukogude autotööstuse ime ilma mingi suunanäitamiseta oma rajast välja ja suundus Turu tänavale.

Reavahetamisel ei saa ka autojuht loota vaid sellele, et talle teed ANTAKSE, ikka ise tuleb õiget momenti otsida. Minu kogemus Tartus ütleb küll, et kui jälgida ka kõrvalrea liiklust (vasakpeegel on tänavaratta varustuses mõistagi kohustuslik) ja jõuliselt ning ühemõtteliselt suunda näidata, siis rajavahetamise võimaluse ka saab. Punase tulega üle sebra sõitmine on igal juhul sigadus.

ÖinePatrull kirjutas:Reavahetamisel ei saa ka autojuht loota vaid sellele, et talle teed ANTAKSE, ikka ise tuleb õiget momenti otsida. Minu kogemus Tartus ütleb küll, et kui jälgida ka kõrvalrea liiklust (vasakpeegel on tänavaratta varustuses mõistagi kohustuslik) ja jõuliselt ning ühemõtteliselt suunda näidata, siis rajavahetamise võimaluse ka saab. Punase tulega üle sebra sõitmine on igal juhul sigadus.

"Reavahetamisel ei saa ka autojuht loota vaid sellele, et talle teed ANTAKSE, ikka ise tuleb õiget momenti otsida." <- sul täitsa õigus ja sama on ratturiga - rajavahetamise võimalust ei saa liinibussid ka kellele peab andma teed - seadusega! Seega sa väidad, et kui keegi teeb omal ja teistel olukorra turvalisemaks - väldib seda et keegi küljelt sisse ei sõida - sellega, et sõidab punasega "rattaga" vöötrajast üle nii, et ei sega ega ka ohusta jalgsi liiklejaid <- on vale?

Olen sõitnud Tallinnas ja Tartus, liiklus on täiesti erinev. Tartus annavad sulle isegi mõned teed aga Tallinnas sa unista sellest, kui sa lihtsalt ei lähe ja ei suru ennast sinna peale! Mis tähendab muidugi jõukatsumist 1,5 tonni kaaluva asjaga ! Seega mina eelistan natuke enne hakata liikuma kui autod ja saada õigesse ritta ilma sõjata mille ma kaotaks üsna tõenäoliselt!

Kõik algab sellest: kui autojuht näitaks õigel ajal suunda - teeb rattur tema eest suurema töö ära ja autojuht ei pea muretsema ratturi pärast üldse! Sest liiklusesse ei satu väga tihti nõrganärvilisi ja oskmatuid rattureid - nad hoiavad eemale sellest hullumajast.

"Punase tulega üle sebra sõitmine on igal juhul sigadus." <- et kas on ikka sigadus?

See minu arvamus\kogemus.

Ma ei saanud kogu su jutust väga hästi aru, aga tahan lisada vaid seda, et peatusest väljuvale bussile tõesti PEAB teed andma automaatselt. Teiste sõidukite kohta on mul autokooli ajast nagu meelde jäänud, et LE nõuab kahepoolset koostööd: reavahetaja peab eelnevalt veenduma manöövri ohutuses ja samas teised peavad talle reavahetamist võimaldama. Mis tähendabki, et tavasõiduk ei saa lähtuda ainult oma õigusest.

Punase tulega üle sebra sõitmine on ohtlik väga lihtsal põhjusel: sel ajal liiguvad sebral jalakäijad! Sa ei pruugi iga last seal sebral märgata ja õnnetus ongi käes. Peaks ju olema elementaarne.

Teiseks, kordan oma vana juttu: meie, ratturite, huvides on hoida kinni oma senisest staatusest, mis võrdustab jalgratta iga muu sõidukiga, andes talle võrdsed õigused ja KOHUSTUSED. Hiilivat survet ratta degradeerimiseks on tunda kõikjal - selle heaks näiteks on LE punkt, mis keelab rattaga sõita sõiduteel, kui kõrval on olemas "jalgrattatee", olgu selleks siis või ümbernimetatud auklik kõnnitee. Kui aga ratturid ise hakkavad endale imeõigusi taotlema - õigust sõita sebra peal, kõnniteel jne - noh, siis olemegi varsti ka juriidilises mõttes ühe pulga peal rulameestega.

P.S. Soliidselt ülekäiguraja ees peatuv ja jalakäijatele teed andev rattur saab alati tasuks üllatunud ja tänulikke pilke ja naeratusi. Juba ainuüksi need on LE täitmist väärt!

Rookisin natuke lõppu, sest teema läks autodele ja jalgratastele, mis ei kuulu siia.
Püsige palun teemas - jalgratturid ja jalakäijad.

-/Duud- kirjutas:

"Punase tulega üle sebra sõitmine on igal juhul sigadus." <- et kas on ikka sigadus?

Sigadus on see siis, kui sa 40-ga läbi rahvamassi piloteerid. Aga kui kasutad hetke, mil sebra on inimestest lage ja kiirusega, mis ei ületa pidurdusmaad, on see lihtsalt üks ebaseaduslik nipp rullnoka-ja tõusikurikkas linnaruumis vasakpöörderea hõivamiseks.

Nagu näha, meie linnaisad ja muud isad pole suutelised adekvaatset rattateedevõrku looma ega planeerima, on mul idee, mida siin vist mitu korda välja käidud: lubada ratastel sõita ka kõnniteedel ja sebradel, kui see ei sega jalakäijaid. Täpselt samamoodi nagu oli nõukaajal auto parkimisega: võib panna kõnniteele, kui see ei häiri jalakäijaid. Sebrade ees näiteks kohustuslik peatumine stoppmärgi ees, vendumaks, et antakse teed?

Soobel kirjutas:

-/Duud- kirjutas:

"Punase tulega üle sebra sõitmine on igal juhul sigadus." <- et kas on ikka sigadus?

Sigadus on see siis, kui sa 40-ga läbi rahvamassi piloteerid. Aga kui kasutad hetke, mil sebra on inimestest lage ja kiirusega, mis ei ületa pidurdusmaad, on see lihtsalt üks ebaseaduslik nipp rullnoka-ja tõusikurikkas linnaruumis vasakpöörderea hõivamiseks.

Nagu näha, meie linnaisad ja muud isad pole suutelised adekvaatset rattateedevõrku looma ega planeerima, on mul idee, mida siin vist mitu korda välja käidud: lubada ratastel sõita ka kõnniteedel ja sebradel, kui see ei sega jalakäijaid. Täpselt samamoodi nagu oli nõukaajal auto parkimisega: võib panna kõnniteele, kui see ei häiri jalakäijaid. Sebrade ees näiteks kohustuslik peatumine stoppmärgi ees, vendumaks, et antakse teed?

100% nõus - aga kes meie soovi kuulda võtaks - hääl kuivand kaevust.