velo.clubbers.ee

Tere,

Mul on jalgratas. See on maastikuratas. Ma vahetevahel sõidan sellega. Regulaarselt sporti ei tee, aga kui sõidan, siis sõidan ka kergliiklusteel ja sõidan kiiresti. Ometi annan ma endale aru, et kiiresti kergliiklusteel sõites ohustan ma nii ennast, kui teisi. Ristmikel pidurdan maha ja inimestest möödudes pidurdan samuti. Mul on olnud mitmeid vahejuhtumeid. Näiteks ükskord Pirita hotelli ees oleks ma ääre pealt sõitnud läbi koera jalutusrihma, sest see oli nii peenike, et seda ei olnud näha. Koer oli ka väike ja teda ei olnud samuti näha. Koer oli teisel pool kergliiklusteed murul ja omanikud vastaspool kergliiklusteed. Õnneks jõudsin ma õigel ajal pidurdada, külje ette tõmmata ja nii pääsesime hullemast.

Mul on ka koer. Suur elukas. Temaga käin ma regulaarselt jalutamas. Kergliiklusteel. Õnneks ei ole sellel koeral midagi ratturite vastu. Ta ei reageeri nendele üldse. Välja arvatud, kui tuleb kiire rattur selja tagant ja ehmatab teda. Täna näiteks oli selline juhus. Tuli paarike ratastega (ma vaatan pidevalt selja taha, et õigel ajal märgata ratturit, suusatajat, rulluisutajat) ja koer ei teinud teist nägugi. Kahe sekundi pärast kimas mööda sportlane. Koer oleks tal ääre pealt jala otsast hammustanud ja ka seekord ei hammustanud aga tundus, et asi on karm. Ta muidugi ei ole seni kunagi kedagi hammustanud aga rattur ehmus tõsiselt ja sõitis teepeenrasse. Ta küll ei sõimelnud aga ma olen eelnevalt ka sõimata saanud ... koerahull ja debiilik.
Kas oleks võimalik kergliiklusteel spordiga mitte tegeleda? Te sõidate kiiremini kui autod. Kas autoteel sportides ei oleks võimalik vajutada nii kui palju tuleb? Ma kardan, et peale koeradebiilikute nagu mina on see potentsiaalselt ohtlik ka kärudega emadele, ratastega või rulluiskudega lastele.

MT

sa oled vist peast natuke lihtne? Edaspidi võta õhtused tabletid ära, seo oma peni rihmapidi ratta külge ja kihutage päikeseloojangusse...

camouflage kirjutas:sa oled vist peast natuke lihtne? Edaspidi võta õhtused tabletid ära, seo oma peni rihmapidi ratta külge ja kihutage päikeseloojangusse...

Aitäh sisuka vastuse eest. Kohe näha, et "sportlane".

ma võtsin sinu verbaalse kõhulahtisuse lühidalt kokku. Sinu tegelik eesmärk on siin lihtsalt trollida, seetõttu pole mõtet trolli rohkem toita.

camouflage kirjutas:ma võtsin sinu verbaalse kõhulahtisuse lühidalt kokku. Sinu tegelik eesmärk on siin lihtsalt trollida, seetõttu pole mõtet trolli rohkem toita.

Loe veelkord eelmist vastust.

Ma muretseksin Su asemel rohkem lõpukirjandi pärast.

rai66 kirjutas:Ma muretseksin Su asemel rohkem lõpukirjandi pärast.

Tehtud. 90% sajast. Palju sul oli?

trus kirjutas: Te sõidate kiiremini kui autod.

Sellepärast autoteel ei sõidetagi. Autod jäävad ette.

Kui koer ründab inimest, siis ei jää süüdi mitte koer, vaid koera omanik! Äkki mõni laps ka ehmatab oma kilkega?

Jalgrattur võiks muidugi kella/signaali ka anda (möödudes lähedalt).

Kergliiklustee on mõeldud kergliiklejatele sh jalgratturitele. Sealset liiklemist reguleerib jalgrattatee punkt liiklusseaduses. Jalakäijad k.a. koeraga jalutajad võivad seal viibida kui ei takista ega ohusta jalgrattureid. Ehk siis, kui teemaalgataja koer võib ehmuda ja seeläbi tekitada ohtlikke olukordi, siis oma koeraga seal viibida ei tohi. Ja nii lihtne see ongi. Kui natuke irooniline olla, siis võiks võrdluseks tuua olukorra kus liigun koeraga sõiduteel ja koera ehmatavad möödasõitvad autod. Kas oleks võimalik, et autod seal ei sõidaks? Küllap vist teatud arstid käiksid patsientide kambreid läbi ja otsiksid ärajooksnud patsienti, kui selline avaldus peaks ilmuma...

Mati kirjutas:Kui koer ründab inimest, siis ei jää süüdi mitte koer, vaid koera omanik! Äkki mõni laps ka ehmatab oma kilkega?

Jalgrattur võiks muidugi kella/signaali ka anda (möödudes lähedalt).

No vot just. Vähemalt üks mõistlik kommentaar. Asi ongi selles, et 40'ga sõitvat ratast ei kuule ei näe ei mina ega koer ega keegi teine. Mul on ju koer rihma otsas ja ma võtan ta ligi isegi jalakäija lähenedes. Lihtsalt igaks juhuks, sest mõni lihtsalt kardab koeri.
Aga paljudel on üldse kellad ratastel?

PKT kirjutas:Kergliiklustee on mõeldud kergliiklejatele sh jalgratturitele. Sealset liiklemist reguleerib jalgrattatee punkt liiklusseaduses. Jalakäijad k.a. koeraga jalutajad võivad seal viibida kui ei takista ega ohusta jalgrattureid. Ehk siis, kui teemaalgataja koer võib ehmuda ja seeläbi tekitada ohtlikke olukordi, siis oma koeraga seal viibida ei tohi. Ja nii lihtne see ongi. Kui natuke irooniline olla, siis võiks võrdluseks tuua olukorra kus liigun koeraga sõiduteel ja koera ehmatavad möödasõitvad autod. Kas oleks võimalik, et autod seal ei sõidaks? Küllap vist teatud arstid käiksid patsientide kambreid läbi ja otsiksid ärajooksnud patsienti, kui selline avaldus peaks ilmuma...

Aga kella kasutamist reguleerib ka miski seadus?

Kui sa kõnnid jalgrattateel, siis on ju selge et seal liiguvad jalgrattad. On selliseid teid ja olukordi, kus jalakäijad on tee täis, kas jalgratturid peaksid siis terve tee kella andma?

trus kirjutas:

Mati kirjutas:Kui koer ründab inimest, siis ei jää süüdi mitte koer, vaid koera omanik! Äkki mõni laps ka ehmatab oma kilkega?
Jalgrattur võiks muidugi kella/signaali ka anda (möödudes lähedalt).

No vot just. Vähemalt üks mõistlik kommentaar. Asi ongi selles, et 40'ga sõitvat ratast ei kuule ei näe ei mina ega koer ega keegi teine. Mul on ju koer rihma otsas ja ma võtan ta ligi isegi jalakäija lähenedes. Lihtsalt igaks juhuks, sest mõni lihtsalt kardab koeri. Aga paljudel on üldse kellad ratastel?

Oled kindel, et kuuled/kuulad kella/signaali ja reageerid adekvaatselt? Nt 25 km/h liikuv ratas läbib 1 sekundiga ca 7 meetrit! Minu kogemus ütleb paraku, et keskmine jalakäija on kella suhtes immuunne!

Kiirusest üldiselt - jalgrattur peab liikuma jalakäija kiirusega vaid kõnniteel! Mujal ei ole kiiruse piirangut (loomulik intelligents reguleerib), seega tasub olla ka ise ülitähelepanelik.

trus kirjutas:Aga kella kasutamist reguleerib ka miski seadus?

Tundub, et seaduste tundmisega on Sul probleeme ja otsida ei viitsi või ei oska. Ja kooliharidus pole veel valmisolek päris eluks. Olgu või 100%.
Vastus: EI
Pirita promenaadil on näiteks eraldi jalgrattatee (märk 431) ja plaatide peal jalgtee (märk 432).
«Jalgrattatee»
näitab, et tohivad liikuda jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, mopeedi- ja pisimopeedijuht. Kui liiklussagedus võimaldab, tohib liikuda ka jalakäija, takistamata jalgratta-, tasakaaluliikuri-, mopeedi- ja pisimopeediliiklust. KOERAL SIIN KOHTA POLE. Jalakäija olemasolul EI PEA KIIRUST MAHA VÕTMA.
«Jalgtee»
näitab, et tohib liikuda jalakäija. Võib liikuda ka tasakaaluliikuri juht, kuid ta ei tohi ohustada ega takistada jalakäijat.
Pirita hotelli ees on ainult kõnnitee ja sõidutee eraldi, sama maapoolse külje peal. Merepoolse külje peal on kõnnitee, sõidutee ja jalgratta- ja jalgtee (märk 435), kus pead jalakäijaga arvestama. SIMPEL.
Lisaks on olemas :
Jalgratta- ja jalgtee» (märk 433 ja 434)
näitab, et tohivad liikuda jalakäija, jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht. Jalgrattur liigub sellel teel või teeosal vastavalt märgil näidatule ühel, jalakäija teisel pool ja tasakaaluliikuri juht aga mõlemal pool. Kui liiklustihedus võimaldab, tohib jalakäija liikuda jalgratturile ettenähtud osal, takistamata seal jalgrattaliiklust. Jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht ei tohi ohustada jalakäijat.
Jalgratta- ja jalgtee» (märk 435)
näitab, et tohivad liikuda jalakäija, jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht. Jalakäija, jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht teed või teeosa ühiselt. Jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht ei tohi ohustada jalakäijat.

Koeraga ka jalutada ei oska, kui tal on võimalus jalg otsast hammustada. Süüdi pole mitte koer, vaid peremees. Ja koera käppadele pole pidevalt asfaldil liikumine sõbralik.
Loe tähelepanelikult:
10. Koera tohib viia avalikku kohta jalutusrihma otsas, tagades kaaskodanike ja loomade ohutuse.

Neid asju on nii siin foorumis kui ka delfis kümneid kordi seletatud.
1. Seaduses ei ole mõistet kergliiklustee.
2. "Kergliiklustee" (seaduses jalgratta- ja jalgtee) on nii jalgratturile kui ka jalakäijale.
3. Jalakäija kohal tuleb kiirus maha võtta, kui just kaares mööda sõita ei saa. See on mõistlik seadusesäte. Kasvõi sellepärast, et väikesed lapsed, nende närvisüsteem ei ole veel välja kujunenud nööri mööda käimiseks-sõitmiseks. Väikesed lapsed sõidavadki vinta-vänta, samuti võivad ootamatult joosta-liikuda.
Head liiklemist!

ciclismo kirjutas:Neid asju on nii siin foorumis kui ka delfis kümneid kordi seletatud.
1. Seaduses ei ole mõistet kergliiklustee.
2. "Kergliiklustee" (seaduses jalgratta- ja jalgtee) on nii jalgratturile kui ka jalakäijale.
3. Jalakäija kohal tuleb kiirus maha võtta, kui just kaares mööda sõita ei saa. See on mõistlik seadusesäte. Kasvõi sellepärast, et väikesed lapsed, nende närvisüsteem ei ole veel välja kujunenud nööri mööda käimiseks-sõitmiseks. Väikesed lapsed sõidavadki vinta-vänta, samuti võivad ootamatult joosta-liikuda.
Head liiklemist!

Liikluseadus
§ 2.
17) - jalgrattatee on jalgratta, tasakaaluliikuri, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ettenähtud sõiduteest ehituslikult eraldatud või eraldi asuv teeosa või omaette tee, mis on tähistatud asjakohase liiklusmärgiga.
25) - kõnnitee on jalakäija ja tasakaaluliikuriga liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega
§ 22. Jalakäija asukoht teel
(2) Kui liiklustihedus võimaldab, tohib jalakäija liikuda ka jalgrattateel, takistamata jalgratta-, tasakaaluliikuri, mopeedi- ja pisimopeediliiklust, ning jalgratta- ja jalgtee jalgratturile ettenähtud osal, takistamata jalgrattaliiklust.

Ehk siis maakeeli üle veel, kui tee on tähistatud märkidega 433/434, siis jalgrattatee poolel ei tohi jalakäija liikuda ei koertega, ei lastega ega ka üksi kui takistab või ohustab jalgratturit. Jalgrattur ei ole sealjuures kohustatud kiirust maha võtma ega kella andma kui liigub jalgrattateel. Need nõuded kehtivad kõnniteel liikumisel. Kui on oht, et lapsed või koerad võivad hüpata jalakäija osalt jalgrattatee osale, siis tuleb jalutamiseks valida eraldi kõnnitee või pargitee. Jalgratturid ei tohi omakorda ohustada ega takistada jalakäijaid jalgtee osal liikudes. Üldiselt on sellised ühisteed idiootlikud ja nende ehitamine tuleks lõpetada, sest paljud inimesed ei hakka kunagi aru saama sealsest liiklemiskorrast.

Argpüks, milleks sinu koerale kergliiklusteed? Kättemaks?

Hea PKT,
Räägime ikka reaalsetest kergliiklusteedest (kuigi seadus sellist mõistet ei tunne - mis on imelik, et meil seadustes tavakeelega hakkama ei saada, vaid juristide "salakeelt" vajatakse). Pirita, Hiiu-Astangu, Männiku-Saku. Kus seal see jalgratturi osa ja jalakäija osa on? Ma ei ole märke vaadanud, aga usun, et need on 435, mitte 433/434.
Seaduses on mõisted jalgrattarada, jalgrattatee, jalgratta- ja jalgtee, teepeenar. LS § 31 lg 2 ütleb: "Jalgrattaga võib sõita ka jalgratta- ja jalgteel [..], ohustamata jalakäijat." Sama prg lg 5 kinnitab sama asja veel üle: "Jalgrattaga jalgratta- ja jalgteel sõites ei tohi ohustada jalakäijat."
See, kuidas kiirust mitte maha võtmata või vähemalt kella andmata saab jalakäijat mitte ohustada, jääb mulle mõistmatuks.

ciclismo kirjutas:Hea PKT, Pirita, Hiiu-Astangu, Männiku-Saku. Kus seal see jalgratturi osa ja jalakäija osa on? Ma ei ole märke vaadanud, aga usun, et need on 435, mitte 433/434

Ainult uskumise pealt ei liikle. Sa ei ole vist minu postitust läbi lugenud. Kordan veelkord: Pirital on näiteks eraldi jalgrattatee (märk 431) ja plaatide peal jalgtee (märk 432). Neid kahte teed eraldab mururiba. Ei ole jalgratta- ja jalgteed.

trus kirjutas:Tere,
Mul on ka koer. Suur elukas. Temaga käin ma regulaarselt jalutamas. Kergliiklusteel. Õnneks ei ole sellel koeral midagi ratturite vastu. Ta ei reageeri nendele üldse. Välja arvatud, kui tuleb kiire rattur selja tagant ja ehmatab teda. Täna näiteks oli selline juhus. Tuli paarike ratastega (ma vaatan pidevalt selja taha, et õigel ajal märgata ratturit, suusatajat, rulluisutajat) ja koer ei teinud teist nägugi. Kahe sekundi pärast kimas mööda sportlane. Koer oleks tal ääre pealt jala otsast hammustanud ja ka seekord ei hammustanud aga tundus, et asi on karm. Ta muidugi ei ole seni kunagi kedagi hammustanud aga rattur ehmus tõsiselt ja sõitis teepeenrasse. Ta küll ei sõimelnud aga ma olen eelnevalt ka sõimata saanud ... koerahull ja debiilik.
Kas oleks võimalik kergliiklusteel spordiga mitte tegeleda? Te sõidate kiiremini kui autod. Kas autoteel sportides ei oleks võimalik vajutada nii kui palju tuleb? Ma kardan, et peale koeradebiilikute nagu mina on see potentsiaalselt ohtlik ka kärudega emadele, ratastega või rulluiskudega lastele.

MT

Sul on suur koer kes on agressiivne teiste liiklejate vastu ja sa pole selle vastu midagi ette võtnud. Vastupidi, sa ootad, et kõik teised ennast muudaksid. Sorri aga see on absurd. Koera omanikuna pead sina kindlustama selle et teistel on sinu koeraga teed jagades ohutu!
Ainuke normaalne tegevus oleks sellise loomaga enam sellistes kohtades mitte jalutada kus ta teisi ohustada võib.
Kui sul siiski tingimata on vajalik seal jalutada vähemalt tee kõik et kahjusid minimiseerida. Kindlasti kasuta suukorvi, vähemalt jääb kaasliikleja augustamata!

Autojuhid ajavad rattureid sõiduteedelt ära, koeraomanikud (ja emad ja jooksjad ja jalutajad ja rulluisutajad) ajavad jalgrattureid sõiduteele. Näen potentsiaali erakonnal, kes keelaks ära rattasõidu kui liikumisvormi (trekki ju ka pole, kus sõita).

Ratturi identiteedikriis. Ma sõidan maanteel. Soov on rattaharrastuse kaudu kehalist vormi ja selle läbi elu kvaliteeti säilitada, elu pikendada. Samas kihutavad motika- ja automehed. Väike, aga oluline osa mootorsõidukite juhtidest on enese surnukssõitjad. Võib öelda, et riik pakub teedetaristu (ja vähese politseikontrolli) kaudu "enese surnukssõitmise teenust". Teenust pakutakse iseteeninduse põhimõttel. Igal aastal kasutabki teenust oma 30-40 inimest.
Probleem on selles, et nad sõidavad ka teisi surnuks. Olen rattale ostnud võimsad märgutuled, sõidan tee servas, järgin liiklusreegleid. Ikkagi - kes ma siis kokkuvõttes olen? Surmapõlgur või elupikendaja?

Sellisest naksavast penist ongi parem võimalikult kiiresti mööda saada. Koeraomanikud peavad tagama, et oleks välistatud nende lemmikute rünnak inimestele.
Näiteks Tartumaal Koosast 1-2 km Kavastu poole on vasakul maja, mille hoovist tulevad tavaliselt kaks klähvivat nähvitsat ja üritavad näksata. Tegemist kõvakattega sõiduteega. Positiivne on see, et pulsi saab korraks üles, aga normaalne ei ole see, et riigimaanteel ajavad sind koerad taga.