Koostöö efekt

[ciclismo]

Eestlaste võimalused maailma rattaspordis kõrgeid tulemusi saavutada, Belgia, Hollandi ja Itaalia kõrval nähtaval olla, on piiratud eeskätt kolme teguri tõttu: 1) meie kliima; 2) meie väike rahvaarv; 3) kitsarinnaline ja loid mõtteviis.

Esiteks, kliima. Talv naaseb. Lähipäevil on oodata lund ja korralikke külmakraade - ilmateade on halastamatu. No kuidas sa teed praegu maanteel võistlussõiduks vajalikku trenni? Ega tehtagi.
Samas on ratta-aasta 2018 WordlTour tasandil juba alanud. Sõidud käivad maakera kuklapoolel Austraalias, Argentiinas, Mallorcal. John Degenkolb (Trek-Segafredo) - kaks starti - kaks võitu! Suured tiimid põhiosas aga on sooja kliimaga maades treeninglaagrites. Quick-Step Floorsi Bob Jungels, tiimi lootus Tour de France-i üldarvestuses, sattus koos kaaslastega Lõuna-Aafrikas koguni autoõnnetusse.

Teiseks, meie väike rahvaarv. Üksikud head tulemused siin ja seal, üks mees jala sisse saanud ühes välismaa tiimis, teine teises. Fakt on, et kõrgemate ambitsioonidega võistlusrattasporti Eesti pinnal ei eksisteeri. Jah, Jõulude ajal ollakse kodus ja tehakse mõni kerge sõit. Põhiliselt aga teenitakse leiba Prantsusmaa, Hollandi jmt välisklubides. Meedias esitatakse Eestist lahkumist suure eduna: jälle üks andekas eesti noormees välismaale! Tegelikult, ega poistel välismaal kerge ole. Elada tuleb vahel telkides nagu hulkurid ja ega pole teada, mida mõnes tiimis "maailmaränduritele" raamitorude sisse sokutatakse.
Kiduva rahvaarvu probleemi lahendamiseks ei ole meil isegi neid võimalusi, mis Vanas Euroopas. Meil ei ole põgenikest pungil immigratsioonilaagreid, kus treenerid saaksid käia kehaliselt andekaid neegreid farming-tiimidesse välja valimas. Põhjus? Vaata punkt 1.

Üheks takistavaks teguriks, millest peame aga rääkima, mehed - on aga eestlase omaette hoidev, igaüks-oma-rida-ajav, tihti ka teiste suhtes kiuslik ja pahatahteline mõtteviis. Eks see või vahel välja lüüa rattaalalgi. Legendaarse rattamehe Indrek Otsuse - kelle laiem tuntus pärit hoopis kulturismi vallast - kohta on kirjutatud http://wiki.fitness.ee/index.php?title=Indrek_Otsus: “Ratturid respekteerisid ja austasid Indrek Otsust kui võrdväärset ja konkurenti, mida juhtub selle ala inimeste seas lihtsalt üliharva.”

Kuid rattasõit on väga omapärane ala. Üksik sõitja suudab siin väga harva grupile “ära teha”. Laia müürina sõitvas grupis on sõitjale mõjuv tuuletakistus 15-30% väiksem.
Välja arvatud grupi vedaja - temal on kõige raskem. (Kuigi arvutused on üllatavalt näidanud, et grupp aitab - küll väga vähe, aga siiski - isegi selja tagant vedaja õhutakistust vähendada!)

Vedajal on kõige raskem. Vedajateta aga ei saa. Tartus on Rene Mandri, Eesti maanteekoondise peatreener ja endine profisõitja, üles võtnud rahvusliku profimeeskonna taasloomise. Tartu Cycling Team peab saama nüüd juba 5-6 a tagasi laiali läinud Kalev Chocolate Teami mantlipärijaks. Rene Mandri tahab võimalusi pakkuda eelkõige eesti U23 andekatele noortele. Profiklubi üleehitamise plaan on Jõgevalt pärit Mandril juba aastaid. 2015. veel ei õnnestunud. Loodame, et õnnestub nüüd!
Aksel Nõmmela, Mihkel Räim, Martin Laas jt aga tahavad korralikke tingimusi ja veebruaris avaesitluse tegev klubi vajab oma 600 000 €, et noori talente Eestis hoida. See on suur raha. Kuidas see kokku saada? Siin puutume kokku tõsiasjaga, et professionaalse rattasõit on suur sport, aga samas ka suur äri. Uus klubi peab ka ärilises mõttes õnnestuma. Siin loevad ärimudel ja selle elluviimise oskused. Oma 5-6 a tagasi üritasid Mandri ja veel paar mõttekaaslast Eesti Vändameeste Ühingu kaudu rahvusliku profitiimi asutamiseks raha korjata. Päris ulmeline plaan.
Võrdluseks, Aksel Nõmmela uue klubi, BEAT Cyclingu omanik on suur Hollandi projektirahastuse alal tegutsev konsultatsiooni- ja investeerimisfirma. Globaalse haardega mehed. Näiteks, kui mõnel riigil on vaja Rail Baltic taolist miljardiprojekti, siis nemad tulevad, korraldavad tenderid ja pakkumised ning juhivad projekti rahastust (ja panevad muidugi ise ka paraja “nutsu” tasku). Hollandlased on tugevad ärimehed - seda ei saa eitada - ja nende tugev külg on ka selles, et nad suudavad teha - ja tihti teevadki - oma ärides koostööd.
Niisiis, seda, kas Nõmmela ja Räim sõidavad tulevikus Eesti või muude riikide auks ja kuulsuseks, mõjutab ka eestlaste oskus rattasõidu ärilises pooles suurelt mõelda ja korraldada.

Kuni mehed ratast sõidavad, saame rääkida iseseisvast Eesti riigist.
Kuni mehed ainult räägivad, sõidab Eesti riik vaikselt, aga kindlalt allamäge.

[andresle]

Ja point? Sa tundud olema palju lugenud, aga miskipärast kipuvad ajalooteadmised olema osalised. Ma vaikiksin Mandri ja profiklubi kohalt.
Lihtsalt, mina olin Kalevi esimene treener ja tean, kui paljud Eesti ratta-inimesed töötasid selle projekti vastu (Mandri sealhulgas). Mitte ei olnud neutraalsed oma nurgas passivad eestlased, vaid andsid parimat, et see projekt ei õnnestuks. Ja vaid mina mäletan neid põhjendusi, miks ei tohiks Eesti sportlane KCT-sse sõitma minna. Paraku tänane profiklubi käib KCT-ga täpselt sama suunda, aga täna lauldakse sellele tekkivale juba kiidulaulu. No see on muidugi ainult irooniliselt naljakas, see ei ole ju sugugi vale tee! Lihtsalt meie projekt lasti samade põhjendustega auklikuks.
Aga mis puutub vajadust tekitada Eesti asja - arvan jätkuvalt, et Väravas, Pikkuus, Suun, 2xKirsipuu, Taaramäe, Kangert jne said ja nende tulevased mantlipärijad saavad suureks vaid siis kui julgevad minna omapead ja tekitada ise endale teekond ratturite tippu, lootmata müütilisele Eesti.........(igasugused erinevad nimetused) meeskonna toetusele.

[Kuldar]

Ja point?

unusta ära. Või harju ära.
Need on fragmentaarsed uitmõtted, mis üritavad ära täita vabaolevat tekstuaalset ruumi.