1. leht 1-st
Eelmise aasta liiklusstatistika
Postitatud: 20. 03. 2018. 16:14
Postitas Rivo
SIIN üks statistika. Ega muidu polekski põhjust olnud siia postitada, aga joobetunnustega juhtide poolt põhjustatud kannataja(te)ga liiklusõnnetusi suutsid 2017 aasta jooksul tekitada tervelt 17 jalgratturit. Jah, loomulikult me teame, kes need ratturid laias laastus oma olemuselt on, aga ikkagi, statiskas on kirjas, et jalgratturid
Re: Eelmise aasta liiklusstatistika
Postitatud: 20. 03. 2018. 17:46
Postitas Mati
Loogiline ühiskonna läbilõike peegeldus. Mis see jalgrattakasutajate grupp ikka teistsuguse struktuuriga on?
Alko rahvas oleme, ilmekas näide kasvõi kogu sellele mõttetule alkorallile antav (liigne) tähelepanu.
Re: Eelmise aasta liiklusstatistika
Postitatud: 20. 03. 2018. 18:56
Postitas veloson
Rivo kirjutas:Jah, loomulikult me teame, kes need ratturid laias laastus oma olemuselt on
Need, kes Türisalu pangal piknikku prantsuse stiilis peavad?
2016 kirjeldas üks Lõuna Prefektuuri esindaja ühte tüüpsituatsiooni nii: "väga tavapära[ne] õnnetus, kus autojuht jääb mingil põhjusel ohu märkamisega hiljaks ja kergliikleja on jätnud enda poolt enda nähtavaks tegemise kohustused täitmata"
Re: Eelmise aasta liiklusstatistika
Postitatud: 20. 03. 2018. 19:45
Postitas Rivo
veloson kirjutas:Need, kes Türisalu pangal piknikku prantsuse stiilis peavad?
No pigem ikka need, kes hommikuti 10'ks poodi kiirustavad...
Re: Eelmise aasta liiklusstatistika
Postitatud: 20. 03. 2018. 19:47
Postitas Rivo
Mati kirjutas:Alko rahvas oleme, ilmekas näide kasvõi kogu sellele mõttetule alkorallile antav (liigne) tähelepanu.
Ikkagi ca. 0,2% riigi eelarvest - on millest pasundada
Re: Eelmise aasta liiklusstatistika
Postitatud: 21. 03. 2018. 13:33
Postitas veloson
Kiikasin aluseks ja arutelupinnaks oleva
Liiklusaasta 2017 teksti. Peatükist
Liiklejate hoiakute ja käitumise muutused ülaloleva statistikaga seoses midagi otseselt ei leia, kondimootoriga sõidukijuhtide joovet samuti eraldi käitumisena ei kirjeldata. Dokument üldiselt ratturi seisukohalt kuiv õnnetustepõhine ülevaade ja põhifookus paistab olevat kiivri- ja helkurmaterjalide käibe hoidmisel, jalgratturite liikluskäitumise ja -keskkonna arendamise kohta oleks enamat oodanud. Õnneks on ennetustöö all ühte-teist märgitud ja koolilapsed paistavad fookuses püsivat.
Ohutusvarustuse kasutamine jalgrattaga sõites
Kiivrit kannab jalgrattaga sõites reeglina/sageli 75% lastest ning 25% täiskasvanutest. See tulemus on mõlemas sihtrühmas ligikaudu 10% madalam kui 2016. aastal. Samuti on veidi langenud kiivrit vajalikuks pidajate osakaal. Pikaajaline trend kiivri kandmises on nii laste kui täiskasvanute seas olnud kuni 2016. aastani kasvav, langus on täheldatav 2017. aasta tulemuste osas.
Kõrgnähtavat (jalgratturi märkamist soodustavat) riietust kannab rattaga sõites reeglina/ sageli 42% lastest ning 31% täiskasvanutest. Kui laste puhul on see osakaal viimaste aastate lõikes püsinud enam-vähem muutumatuna, siis täiskasvanud ratturite hulgas on vastav näitaja 2016. aastaga võrreldes veidi langenud.
Ohutusvarustuse kasutamist peetakse enim vajalikuks ja seda ka kasutatakse suuremal määral maapiirkondade elanike seas ning asulavälisel sõiduteel jalgrattaga sõites.