velo.clubbers.ee

Mis tee Maanteeameti uuest leiutisest arvate?

https://tartu.postimees.ee/6845927/maan ... oidurajaga

Normaalne, las proovivad. Rattureid väga ei puuduta see asi.

Mati kirjutas: ↑
10. 12. 2019. 14:45
Normaalne, las proovivad. Rattureid väga ei puuduta see asi.

Ei puuduta? Sõidad (vähemalt mina teen nii pildil näha oleval tüüpi teedel) võimalikult tee servas, ehk valge joone taga või selle peal ja siis nende kunstlike saarekeste juures teed järsu põike sõidurajale? Saarekesest teiselt poolt möödumine eeldab hoolikat sihtimist.

Ma paadunud ja palju sõitva autojuhina ei soovi küll. et minu ees liikuv rattur peaks hakkama ootamatuid poognaid mu ees tegema.

kalari kirjutas: ↑
10. 12. 2019. 15:06
Mati kirjutas: ↑
10. 12. 2019. 14:45
Normaalne, las proovivad. Rattureid väga ei puuduta see asi.
Ei puuduta? Sõidad (vähemalt mina teen nii pildil näha oleval tüüpi teedel) võimalikult tee servas, ehk valge joone taga või selle peal ja siis nende kunstlike saarekeste juures teed järsu põike sõidurajale? Saarekesest teiselt poolt möödumine eeldab hoolikat sihtimist.

Miks sul on vaja teha põiget sõidurajale ja mis sihtimist seal vaja on? Seal on servas ruumi küll, et läbi mahtuda. Kui ei mahu (eriti sportrattur), siis on vaja tehnilisi oskusi arendada!

Ja lõppeks on see üks koht pikal teel. Vajadusel saab sealt mööduda ka hoogu maha võttes ja veendudes, et autosid ei tule. Kujutan ette, et liiklustihedusega need lõigud ei hiilga.

Ma ei näe ka seal mingit ületamatut probleemi.
Keset teed oleva saarega asula sissesõite juba on, seal on tavaliselt mõnevõrra kitsam teeperv, tuleb pisut liiklust jälgida, et bussi või veokaga samaaegselt sinna ei satuks.
Sellist kraami tuleb igal juhul juurde, peab harjuma. Lääne-Euroopas on maanteed paksult "teemööblit" täis.

Nendest "karjaväravatest" võib veel arugi saada, aga kas keegi on arusaanud, mis otstarbel on Tartu mnt vahetult enne Tallinnat, umbes ameerika autode müügifirma juures, bussipeatus postidega ära "mööbeldatud"?

Marek000 kirjutas: ↑
10. 12. 2019. 20:24
Nendest "karjaväravatest" võib veel arugi saada, aga kas keegi on arusaanud, mis otstarbel on Tartu mnt vahetult enne Tallinnat, umbes ameerika autode müügifirma juures, bussipeatus postidega ära "mööbeldatud"?

Seal käis hommikuse tipptunniaeg liiklus lausa 3 rajal, et ära hoida seda trügimist teepeenra kaudu...

Just, selle "mööbliga" tuleb harjuda, kahjuks...Kui seal keegi alla aetakse, siis ju hea targutada, et näete nüüd, isegi vähe panime!
Kasu on neist sama palju, kui USA autode tahavaate peeglil olevast tekstist.

Rivo kirjutas: ↑
10. 12. 2019. 21:45
Kasu on neist sama palju, kui USA autode tahavaate peeglil olevast tekstist.

On kasu, iga kuradi Poola väikeasula ees võtad hirmuga hoo maha, et saare otsa ei paneks! On ka siin vaja, kuna kaamerate vahelisel alal sõidab 50% pööblist 110-ga, et siis kaamera ees 75 peale pidurdada. Kaameraga külades (Mäeküla ja Anna) sõidetakse igaks juhuks 60-ga, muudes asulates ülbelt 100-ga!
Hea õppetund maanteeameti poolt märkamaks asula silti, mis tähendab kiirust 50km/h
!!!

Õige asi

Rivo kirjutas: ↑
10. 12. 2019. 21:45
Just, selle "mööbliga" tuleb harjuda, kahjuks...Kui seal keegi alla aetakse, ...

Mis põhjusel ja just seal peaks kedagi alla ajama?
Ma jätkuvalt ei mõista kodanikke, kes arvavad, et sõidutee peab olema pmst sirge ringrada ...

Peaks ühe suunaliseks ikka tegema, siis kohe "muresid" poole vähem.

Mati kirjutas: ↑
10. 12. 2019. 23:32
sirge ringrada

Asulasse sisse sõitvale suunale sellise asja tegemine on veel ehk kuidagi aru saadav aga miks on see veider kummisaar lisatud ka asulast väljuvale suunale? Eesmärk on ju liiklust RAHUSTADA/AEGLUSTADA, miks peaks seda tegema alal, kus on ametlikult lubatud hoog üles võtta? Kas tõesti ei piisa kui asulasse suunduval sõidurajal on "jõnks" sees?

Rääkides sirgetest ringteedest, siis nt Kose-Võõbu uus 4-realine lõik on planeeritud just võimalikult sirgena. Loomulikult pole ta lennuväli aga mida vähem kurve, seda ohutum. Nüüd jääb mulje, et sirget teed hakatakse kunstlikult kõrveaks tegema.

Väljuval suunal saared sellepärast, et enne küla lõppu gaasi põhja ei vajutataks- hoog on lubatud ju üles võtta alles peale saart.

Ega päris sirget teed ka heaks ei peeta, uninutavat juhi tähelepanu. Ja Narva mnt. Aaspere- Haljala lõiku nimetati ohlikuks kuna see oli liiga sirge mis pidavat vastutuleva auto kauguse hindamise keeruliseks tegema. No siis muidugi tehti see tee veelgi ohtlikumaks: panid paariks aastaks postid keset teed ning teepeenar kitsaks mis sundis maanteerattaga tee paremas servas sõitma rekkad 30 cm kaugusel möödumas.

Aga Kaarepere värvad tunduvad oma eesmärki täitvat. Ei ole sellised kiirust mahavõtvad saared asulasse sissesõitudel midagi uut. Sarnased ju ka Tallinna Tehnika tänava ülekäiguradade saared https://goo.gl/maps/s99VzxnGEwxnkNM47 mis autojuhi rattateele sunnivad mis on - et ratturil vihmaga eriti libe oleks- punaseks värvitud. Ei ole kuulnud, et sellised liikluskorraldusvahendid oleks ohtlikke olukordi tekitanud ega ole ka mul tekkinud kuna autojuhid üldiselt oskavad ratturi ootamatut poognat saare ees ette näha. Ohtlikud olukorrad tekivad üldiselt lihtsamates liiklussituatsioonides.

mtm kirjutas: ↑
11. 12. 2019. 09:56
...Ohtlikud olukorrad tekivad üldiselt lihtsamates liiklussituatsioonides.

Ehk olukorras kus kõik teavad täpselt mis nende õigused on! Just õigused, mitte kohustused.

Kopeerin siia postituse ühest teisest foorumist, et millega seal" puusse" pandi, kõige hullem on ikka nende "saarte" paiknemine üksteise suhtes

Lihtsalt ei suuda vait olla

Järgmine ÄGE liiklust korraldav pilootprojekt lükati käima

Tsiteeri:
Maanteeamet alustas 2. detsembril Kaareperes ja Väike-Maarjas asula algust tähistavate liiklusmärkide pilootprojektiga.

"Tegemist on asula alguste tähistega, mis rajatakse asulat läbivale maanteele. Sellega parandatakse liikluskorralduslike asulaväravate, kummisaarte ja täiendavate liiklusmärkide ning teekattemärgistusega asula sissesõidu märgistust," selgitas maanteeameti projekteerimise arendustalituse liikluskorralduse ekspert Erki Vahemäe ERR-ile.

Ekspertide hinnangul on sageli probleemiks olukord, kus asulasse sisenedes annab sellest märku vaid asula algust tähistav või kiirust piirav märk. Kui liikluskeskkond märgatavalt ei muutu, on ka liikleja vähem valmis enda liikluskäitumist, eelkõige kiirust, nõuetele vastavaks kohandama. Tulemuseks on tihti olukord, kus mõnda aega peale asulasse sisenemist ei taga sõidukite liiklemiskiirused piisaval tasemel ohutust.

"Õigesti kujundatud liikluskeskkond suunab liiklejaid ohutul viisil käituma," lausus Vahemäe.

"Liikluskeskkond võimaldab efektiivselt mõjutada sõidukiirusi, mis on oluline tegur liiklusohutuse tagamisel," lisas ta.

Projekti eesmärk on asulaid läbivate riigiteede liikluskeskkonna ohutumaks muutmine ning sobilike liikluse rahustamismeetmete katsetamine asula algustes.

Pilootprojekt viiakse ellu etapiviisiliselt. Esmalt rajatakse üks ning 2020. aasta suveks teine asula pool. Selline lahendus võimaldab täiendavate kiiruste mõõtmise näol saada parema ülevaate liiklejatele käitumist mõjutavatest teguritest.

Käesoleva aasta suvel viidi läbi kiiruste mõõtmised, mille abil on võimalik hinnata kasutatavate meetmete mõju.

Tööde teostaja on RoadWolf OÜ.
https://www.err.ee/1012115/maanteeamet- ... lavaravaid

Vaadake ka AK uudiste videomaterjali samal teemal samal leheküljel.
On sisukam ja informatiivsem kui kirjatükk.

ERR kirjutas:
Nimelt eirab Kaareperes ja Väike-Maarjas Maanteeameti andmetel 75% juhtidest kiirusepiirangut.

ERIK Vahemäe kirjutas:
Eriti ohtlikuks muudabki olukorra see, et kuna ala sees on reguleerimata ülekäigurajad, siis sellise kiirusega kokkupõrkel jalakäiaga, on jalakäia hukkumise tõenäosus 90%. Kui peetaks kinni kiirusest 50km/h siis oleks hukkumistõenäosus 50%

Sõidan pidevalt Väike-Maarja alevikust läbi. Juba 29 aastat sõiduauto roolis (ei saa torkamata jätta - 1 aasta rohkem kui on sellel Maanteeameti liikluseksperdil vanust ) ja enne seda mitte nii pidevalt, aga siiski, vähemalt korra-kaks nädalas, 5 aastat veoki roolis.

Seal ei sõida keegi 70km/h aleviku keskel, kus on reguleerimata jalakäiate ülekäigurajad. Ma ei ole kohanud mitte ühtegi sõidukit kes seal isegi 60km/h sõidaks.
Kuna asula märgist esimese ülekäigurajani on põhjas 620m ja lõunas 810m, siis vahetult pärast asulamärki, esimesed 100-150meetrit vahel jah mõni sõidab veel 60-70km/h.
Paljud juhid ei vähenda kiirust pikalt enne asulamärki ega pidurda ka järsult kiirust maha vahetult asula märgi juures, vaid veerevad sujuvalt kiirust kaotades aleviku keskuse suunas. Millises punktis Maanteeamet neid kiiruseid mõõtis ? Asula märgi joonel? Vahetult pärast asula märki?

Lisaks on juba ülekäiguradade ette tehtud alates eelmisest aastast saarekesed, mis sunnivad juhti tegema põikemanöövreid.
Need saarekesed on tänaseks muutnud võimatuks põllumajandusliku tehnika liikumise läbi aleviku. Ja Väike-Maarja on üks intensiivsemaid põllumajanduspiirkondi eestis.

Manus:
VMaarja.png
VMaarja.png [ 2.04 MB | Vaadatud 297 korda ]

Ma ei tea mitte ühtegi liiklusõnnetust Väike-Maarjas, kus jalakäiale oleks ülekäigu rajal (või kusagil mujal) otsa sõidetud, või mingi liiklusõnnetus toimunud.
Ei hakka teabenõuet Maanteametile tegema, et pärida liiklusõnnetuste statistikat Väike-Maarjas või Kaareperes.

Seega IMHO hakatakse "spetsialistide" poolt jälle reguleerima asju, mis reguleerimist ei vaja ja tehakse seda minu kindlal hinnangul täiesti ajuvabasid lahendusi "katsetades".
Ma ei tea, kas neil "spetsialistidel" saaks muidu töö otsa ja nad muutuksid ebavajalikuks, või mis teema sellega on.

Teiseks.
Pakutud lahedus näitab selgelt, et selle välja mõtlejad ei jaga liiklusohutusest tegelikult mitte halligi.
Kuidas muidu saaks inimene välja pakkuda "liiklust ohutumaks tegevat" lahendust, mis tegelikkuses teeb liikluse hoopis ohtlikumaks.

Lahendus, kus samal ajal põikemanöövrit tegema sundivad saarekesed asuvad teineteise suhtes nii, nagu nad asuvad

Manus:
PILOOTPR1.png
PILOOTPR1.png [ 512.56 KB | Vaadatud 297 korda ]

tekitab väga liiklusohtliku olukorra, kus kaks vastassuunas sõitvat sõidukit teevad korraga sellise manöövri, kus nad hakkavad üksteise suunas "laupkokkupõrke kursil" manööverdama. Eriti talvel libedaga. See oleks olnud elementaarne, et üks "liiklusohutuse spetsialist" oleks lahendanud sellise asja hoopis vastupidi

Manus:
PILOOTPR2.png
PILOOTPR2.png [ 470.82 KB | Vaadatud 297 korda ]

Teiseks ei saa absoluutselt aru, miks peab see saareke olema ka asulast väljasõidul? Millised "reguleerimata ülekäigurajad" asuvad pärast asula lõppu edasi, asulast välja sõites ??

Ja sellise, vabandage väljenduse pärast, HUINAA peale kulutati JUBA 50 000 EUR maksumaksja raha, ja see pole veel valmis !

ERR kirjutas:
Uusi asulamärgistusi Maanteeamet paremini valgustada ei kavatse.

liikluskorralduse ekspert ERIK Vahemäe kirjutas:
Selliste statsionaarselt väljaehitatud saarte ja lisavalgustuste rajamine võtab tihtipeale kuskil VÄHEMALT KAKS AASTAT ja antud juhul kiirmeetmena ongi KATSETUSEL selline lahendus, mida oleks võimalik OPERATIIVSELT teha, et ei peaks ootama või, et oleks see LEEVENDUS sellele KRIITILISELE OLUKORRALE võimalikult KIIRESTI

Kus on KRIITILINE OLUKORD mis vajab võimalikult KIIRESTI LEEVENDUST? Millal see küll tekkis?

Tegelikult ehitas Maanteeamet mingi "spetsialisti" koostatud projekti järgi eelmisel aastal ümber Väike-Maarja keskuse läbiva riigimaantee lõigu, kus ühelt kahe riigimaantee ristmikult on pärast seda muutunud peateele väljasõit väga ohtlikuks, kuna üks ristmiku kõrval olev parkla suudeti selliselt lahendada, et seal parkivad sõidukid panevad kinni kogu vaatevälja peateel ühest suunast liikuvate sõidukite nägemiseks. Seal on põhimõtteliselt maksimaalselt 15 meetrit see ala, kus peateel vasakult liikuv sõiduk teed andvale sõidukile nähtavaks saab. 50km/h sõitev sõiduk läbib 14 meetrit sekundis. 40km/h liikuv sõiduk 11 meetrit sekundis. Teed andval sõidukijuhil on praktiliselt 1 sekund aega oma alustatud manöövri lõpetamiseks, et mitte keerata risti ette vasakult peateel liikuvale sõidukile.

Vot sellega peaks tegelema seal

* Tegelikult ei ole see pilootprojekti autor ja liikluskorralduse ekspert mitte Erki Vahemäe, vaid ERIK Vahemäe.
Kuidas saab üks 1991a sündinud kodanik olla juba anno 2019 "liikluskorralduse ekspert", kelle liikluskogemustepagas ajab juba üle ääre, on eraldi teema.
Nothing personal aga...

Andro Roos võtab tänase reaalsuse väga ilusasti kokku:
Tsiteeri:
..kes olid vanakooli ametnikud, tulid päris tööpõllult ja tundsid oma valdkonda, aga sisuliselt tänapäeval tullakse koolipingist ja öeldakse... noh paljud järelvalve asutused mis on, kui vaadata nende kodulehtesid siis kui nad kutsuvad uusi töötajaid sinna tööle, siis reklaamalaused on niimoodi, et „see ametkond on hea koht kus oma karjääri alustada“. Aga mina olen ikka niimoodi mõelnud, et kui sa oled mingis valdkonnas, olgu see finantsvaldkond, olgu põllumajandusvaldkond, olgu ehitusvaldkond, siis sa tegelikult oma karjääri peaksid alustama päris õpipoisina. Sa peaksid alustama reaalsetest tegevustest. Kõigepealt ütleme ehituses, paned kivisid müüri paika, saad müürsepa selliks, õpipoisist ja sellist saad meistriks, edasi oled töödejuhataja ja lõpuks kui sa seda valdkonda tunned ja siis „enne pensioni“ lähed järelvaatajaks, hakkad teisi õpetama ja ütlema, et „vaata siin on viga ja selle võiks ümber teha“ jne. Aga meil on nagu vastupidi. Koolipingist minnakse järelvaatajaks ja hakatakse õpetama neid „hallipäiseid vanamehi“ .
https://youtu.be/oyqlSYPAhcE?t=1655

_________________

Kokkuvõttes võib taaskord järeldada - kui koeral pole parajasti midagi asjalikku teha, siis lakub ta mune. Kui ametnikul või "spetsialistil" pole midagi tarka teha, siis mõtleb ta välja probleemi ja kukub seda lahendama. Juba pikka aega niigi olemas olnud pärisprobleemid tulevad jutuks vaid heal juhul enne valimisi. Ja see tendents paistab üha enam silma igas eluvaldkonnas.

Mis seal salata, kõige efektiivsemalt saab kiiruse alla kiirusekaamera paigaldusega.
Jääb arusaamatusk, miks sellise raha eest sinna kaamerat ei paigaldatud, vaid nn. väravad mida olla juba paar korda puruks sõidetud?

Tere,

Eelnevale pikale postitusele lihtsalt statistilist täiendust.
21.09.2015 13:10 oli aastatel 2010-2018 ainus kokkupõrge jalakäijaga Väike-Maarjas (Pikk 18). See on siis failist inimkannatanutega_liiklusonnetused_2010-2018.xlsx.
Politsei info ka selle õnnetuse kohta:

21.09.2015 kella 13.10 ajal toimus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Väike-Maarja alevikus Pikk tn 18 juures, kus mopeedi Huatian juhtinud 25-aastane Kristjan, sõitis otsa ülekäigurajal teed ületanud jalakäijale, 93-aastasele Ellenile. Jalakäija toimetati Rakvere Haiglasse.

See mopeed ilmselt 90'ga seal asulas ei sõitnud.
Lihtsalt liikluskindlustusjuhtumeid võib leida http://kindlustus.maps.arcgis.com/apps/ ... 7bfc3da87d. Ei pea mingeid päringuid riigiasutustesse saatma.

jJanno

Saarekeste paigutus üksteise suhtes tundub tõesti suht napakas autoliikluse seisukohast.
Samas selline elu läbi tuuleklaasi vaatajate seisukoht "keegi pole surma saand, probleemi pole", ei ole ka päris adekvaatne.
Liiklus peab mitte ainult olema turvaline vaid ka tunduma turvaline.

Vaadates mitte läbi tuuleklaasi aga läbi rattaprillide, siis ei näi siin midagi turvalist. Rattur surutakse teeservast eemale sõidurajale. Mingi imepisike pilu on jäetud ka kummisaare ja teeserva vahele.

KaupoR kirjutas: ↑
12. 12. 2019. 12:13
Vaadates mitte läbi tuuleklaasi aga läbi rattaprillide, siis ei näi siin midagi turvalist. Rattur surutakse teeservast eemale sõidurajale. Mingi imepisike pilu on jäetud ka kummisaare ja teeserva vahele.

Vaatame nüüd koos pilti. IMHO on mõlemal pool täiesti piisavalt ruumi ratturi jaoks. Mul siin mõned trenniteed oluliselt kitsama külgribaga. Millest te räägite ?
Pilt

OK, vaatame koos.
Pilt

Pikendasin kastika rehvide välisküljelt tinglikult tema taha, et näha kust ta tuleb. Näidake, kuhu oleks pidanud rattur mahtuma? Kusjuures see kastikas on ju otsapidi juba vastassuunavööndis!!! Asi pole ju selles, et teed tehti laiemaks ja siis sinna laiendusele tehti sõidujoonele jõnksakas sisse. Tee jäi sama laiaks, lihtsalt kummaltki poolt haugati +- pool meetrit ära. See pool meetrit, mis tavaliselt nt ratturile jääb.

Mati vihjas, et saarest saab ka paremalt poolt mööda.
Minu arust ka on see riba täiesti piisav, saar pole ka liiga pikk.
Elame veel.

Prommar kirjutas: ↑
12. 12. 2019. 14:15
Mati vihjas, et saarest saab ka paremalt poolt mööda.

Just! Sest seal ääres sõidad ju niikuinii!

Ei sõida. See tee piirjoon on nii lähedal asfaldi servale, et seal küll vabatahtlikult ei sõidaks. Kusjuures 20-30 meetrit peale kummisaart läheb sõidutee joon natuke asfaldiäärest jälle eemale ning tundub, et saab ka paremal pool joont sõita.

KaupoR kirjutas: ↑
12. 12. 2019. 14:34
Ei sõida. See tee piirjoon on nii lähedal asfaldi servale, et seal küll vabatahtlikult ei sõidaks.

Mina sõidan. Seega ei ole küsimus "mööblis", vaid personaalses eelistuses või tahtes või oskuses.

Pidevjoonest paremal pool on laiaõlgse tüübi jagu ruumi, priisatud ei ole. Pilt

Nagu ülalolev ristlõige A näitab, siis mahuvad kaks C-kat tüüpmasinat selle tõkendrahusti juures üksteisele vastu sõitma. Kui hoogu asulakiiruseni maha ei võta või hooletult trajektoori valivad, jäävad peeglitest ilma. Sellepärast pole ka kastikale ideaaltrajektoori pakkuda vaja - võtku hoog maha ja sõitku nii, nagu on ette nähtud.

Kui me paneme silmad kinni ja unustame ära, et ratturil on õigus sõita pidevjoonest 1m vasakul (eesti keeles öeldakse selle kohta ka "õigus sõita tee peal" või "sõidutee peal"), loksub jälle pinnale paha haisuga jutt sellest, kuidas trennimeestel või isegi poekotiga tüüpidel pole liiklusesse asja ja kadugu Helsingi või Vilniuse velodroomile... Kui kastikas näeb, et tema ees sõidab võrdväärse liiklejana rattur ning enne kitsenduskohta pole võimalik ohutult mööduda, siis tuleb eessõitja tempo omaks võtta!

Mati kirjutas: ↑
12. 12. 2019. 14:26

Prommar kirjutas: ↑
12. 12. 2019. 14:15
Mati vihjas, et saarest saab ka paremalt poolt mööda.
Just! Sest seal ääres sõidad ju niikuinii!

Ma mõtlesin esimese asjana sama. Seal tuleb ainult 1 "aga" - see asfaldiriba saare ja kruusa vahel oli viimast korda puhas saare ehitamise ajal. Edasi koguneb kogu teele laotatud Mendelejevi tabel koos liiva ja killustikuga samale alale ja maantee kummidega sõitja jätab selle lototroni ilmselt kasutamata

Ma usun ka, et enamikes sõiduviisides poleks mul probleemi ennast sellel ääreribal hoida, aga kedagi teist sinna tee servas olevale kaldega dreenikihile liiga lähedale küll suunata ei tahaks. Eriti näiteks pundi taga või pika matka lõpus - vt pilt ja mõtle kui lihtne või kerge keskmisel liiklejal püsti jääda oleks, kui esiratas seal üle asfaldiääre satub minema.

Kui väravate läbimise ajal esineb samasuunalist liiklust, siis kitsenduse järel harilikku olukorda naasmisel muutub külgvahe - ohutum on püsida sõidurajal ja samasuunaliste sõidukite ohutuks möödumiseks tarvilikku külgvahesse dünaamikat mitte tuua.

Pilt

Kui ma liiklusseadusest õigesti aru saan, siis sellest teeservas olevast joonest paremale jääv osa pole seaduse mõistes üldse ette nähtud liiklemiseks.

§ 2. Mõisted
76) sõidurada on sõidutee pikiriba, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. Kaherattaline mootorratas ja mopeed võivad sõidurajal liikuda kahes reas;
78) sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa.
§ 45. Sõiduki asukoht sõites
(1) Teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides.

Joonest paremale jääb teepeenar mis liiklusseaduse järgi kuulub tee koosseisu ning jalgrattaga võib seaduse järgi sõita ka teepeenral kui see on selleks kõlblik. Jalgratas pole sõiduk, sõiduk on mootoriga liikuv seade.

mtm kirjutas: ↑
14. 12. 2019. 19:52
Jalgratas pole sõiduk, sõiduk on mootoriga liikuv seade.

Moderaatorid, palun kustutage mtn eelmine sissekanne kui eksitav.
Jalgratas ON SÕIDUK.

Liiklusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/117032011021?leiaKehtiv
§ 2. Mõisted
14) jalgratas on vähemalt kaherattaline sõiduk, mis ...;
73) sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul;

Mootorsõiduki definitsioon on samas paragrahvis eraldi:
40) mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk, ...;

Mtm, su viga on põhimõtteline, aga mõistetav.
Ka liiklusseaduse enda autorid unustavad kohati, et "sõiduk" ja "mootorsõiduk" ei ole üks ja seesama asi.

Need spetsialistid koolist on täis jobud jah. Hakkas see trall aastaid tagasi nende ringteede joonistamisega, mis tehti nii teravad ja väiksed, et kõik masinad, mis fiatist suuremad saaks aina lõhkuda ja mitte ohutult manööverdada. Eks need aedikud on nüüd järgmine tase asjaoskamatute käsiraamatus

miilits kirjutas: ↑
15. 12. 2019. 10:05
Need spetsialistid koolist on täis jobud jah. Hakkas see trall aastaid tagasi nende ringteede joonistamisega, mis tehti nii teravad ja väiksed, et kõik masinad, mis fiatist suuremad saaks aina lõhkuda ja mitte ohutult manööverdada. Eks need aedikud on nüüd järgmine tase asjaoskamatute käsiraamatus

Vaataks ennem, mis on asja eesmärk - kiiruse langetamine!
Praeguse aja ringidel saab suurepäraselt hakkama, kui teha seda ettenähtud kiirusel. Fiati näide on jabur, sest kui näiteks lennata sellise Fiatiga 120-se kiirusega Viru väljaku ringile, siis enamus inimesi sõidavad ka selle sirgeks...
Kui autojuht ja jalgrattur ei pea kohustuslikuks neid väravaid piirkiirusel läbida, siis ei näe probleemi. Millegi pärast kipub enamus autojuhte sõitma asula märgini vähemalt max kiirusel ja alles peale seda võetakse jalg gaasipedaalilt, kuid mitte pidurdamiseks, sest lastakse lihtsalt hool raugeda...
Jalgratturile on värav ette näha ja saab rahulikult ennem seda vaadata, mis seljataga toimub ning ei pea "punases" kihutama sealt läbi. Palju on neid, kes kogu treeningu sõidavad max-lähedase pingutusega?

PS. Kindlasti oleks parem, kui tee valdaja teeks sinna paremasse külge peenra laienduse, kuid seda peaks hakkama kohalikud nüüd nõudma, mitte lootma, et äkki keegi kuskil tuleb ja lahendab meie mured !

Lihtsalt uitmõtted ...

Selline asi ei ole ohutu, mehed. Ratturile oht raskeks õnnetuseks. Jalakäijale, kes postide vahel seisab, petlik "ohutu tunne". Autojuhile vajadus nikerdada - mis ainult suurendab viha jalakäijate ja ratturite vastu. Kokkuvõttes ei lahenda ega rahusta selline odav, aga üliohtlik lahendus midagi.

mart2 kirjutas: ↑
15. 12. 2019. 11:00

miilits kirjutas: ↑
15. 12. 2019. 10:05
Need spetsialistid koolist on täis jobud jah. Hakkas see trall aastaid tagasi nende ringteede joonistamisega, mis tehti nii teravad ja väiksed, et kõik masinad, mis fiatist suuremad saaks aina lõhkuda ja mitte ohutult manööverdada. Eks need aedikud on nüüd järgmine tase asjaoskamatute käsiraamatus

Vaataks ennem, mis on asja eesmärk - kiiruse langetamine!
Praeguse aja ringidel saab suurepäraselt hakkama, kui teha seda ettenähtud kiirusel. Fiati näide on jabur, sest kui näiteks lennata sellise Fiatiga 120-se kiirusega Viru väljaku ringile, siis enamus inimesi sõidavad ka selle sirgeks...
Kui autojuht ja jalgrattur ei pea kohustuslikuks neid väravaid piirkiirusel läbida, siis ei näe probleemi. Millegi pärast kipub enamus autojuhte sõitma asula märgini vähemalt max kiirusel ja alles peale seda võetakse jalg gaasipedaalilt, kuid mitte pidurdamiseks, sest lastakse lihtsalt hool raugeda...
Jalgratturile on värav ette näha ja saab rahulikult ennem seda vaadata, mis seljataga toimub ning ei pea "punases" kihutama sealt läbi. Palju on neid, kes kogu treeningu sõidavad max-lähedase pingutusega?

PS. Kindlasti oleks parem, kui tee valdaja teeks sinna paremasse külge peenra laienduse, kuid seda peaks hakkama kohalikud nüüd nõudma, mitte lootma, et äkki keegi kuskil tuleb ja lahendab meie mured !

Lihtsalt uitmõtted ...

Antud ringtee jutt oli pigem mõne väiksema linna euro viadukti osas mõeldud, mitte viru ring. Ka tallinnast väljapoole tehakse ringteid. Olles ise sealt samast pärit ning teades inimesi, kes tegelevad tänavakoristuse, bussijuhtimise ja rekka juhtidena, siis nende kõigi sõnul laus idiootsus tehtud. Lihtsalt ei suudeta ette antud trajektoori võtta ja kus point, et iga kevad ja sügis pannakse märgid ette ja mingi lambi haljastusfirma käib muru silumas ja teine firma uusi kive panemas?

Veel kord - kui sõita ringile ettenähtud kiirusega, siis saab trajektoori võtta küll.
Näen Tartus Annelinnas, kus linnaliinibussid alatasa lõikavad ring. Kui politseiauto seal kõrval, siis mahuvad küll ilusti …

ciclismo kirjutas: ↑
15. 12. 2019. 11:50
Selline asi ei ole ohutu, mehed. Ratturile oht raskeks õnnetuseks. Jalakäijale, kes postide vahel seisab, petlik "ohutu tunne". Autojuhile vajadus nikerdada - mis ainult suurendab viha jalakäijate ja ratturite vastu. Kokkuvõttes ei lahenda ega rahusta selline odav, aga üliohtlik lahendus midagi.

Nojah, kui kõik nõuavad ainult oma õigust ja ei tahagi teada midagi kohustustest, siis ega mõistlikku lahendust ei saagi olla.

Õues on praegu päris ok ilm sõitmiseks.
Saab elukohajärgsel tõususegmendil auru välja lasta ja tabeliseisu parandada ...

velo.clubbers.ee

Kaarepere "väravad"

Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"

Re: Kaarepere "väravad"