velo.clubbers.ee

Tsuh-tsuh-tsuh ja siis rattaga?
1. Kas kellelgi on jagada kogemust rong + jalgratas pikemate sõitudega, alguse ja lõpuga Tallinnas?
Nt Valdeku rongipeatusest (Elron edelasuund), Kitsekülast (idasuund) või Pääskülast (läänesuund). Konkreetselt, nt rongiga Tallinnast Raplasse, sealt rattaga siis Juuru-Habaja kaudu tagasi. Soovitage konkreetseid marsruute.
Rattasõidu osa võiks olla u 90-120 km, teel vähemalt üks kohvi- v söögikoht.
Kuidas on liiklusolud? Nt Andres K teade teisest lõimest (2009): "Rapla-Pae-Juuru-Äksi-(Kose) trass on kuni Äksini suhteliselt künklik ja kurvinine (meenutades Vana-Pärnu maantee 11km juppi) ja võrreldes Tallinna ümbrusega olematu liiklusega." Kuidas seal praegu on?
Huvi pakuvad ka variandid rongiga Aegviitu, rattaga tagasi. Samuti läänesuunal. Nt rongiga Turbasse, sealt rattaga Varbola-Rabivere-Tallinn vms.
Kruusalõike ratas ei kannata. Kummi vahetamisega saan hakkama, kuid tee peale jäämist ei armasta.
2. Kuidas rongis jalgratturisse suhtutakse?
3. Kas parem on sinna rongiga, tagasi rattaga või vastupidi?
4. Kas selline kombo üldse käib kokku maanteeratturi "aukoodeksiga"? Vaadatakse kui nõrka vms? Kuid Tallinn-Aegviidu-Tallinn on 150 km, rattaga , vabandage väljenduse eest, p**se ei pea vastu.
Ette tänu kõigile heade soovituste eest!

1. Aegviidu - Tallinn

Alguses oli veidi kruusa. Liiklus olematu. Söögikoha pead ise otsima.

2. Ei küsinud
3. Vahet ei ole
4. Keda huvitab kuidas vaadatakse?

Grisha eestvedamisel käiakse paar korda aastas rongiga Paldiskis. Alati rongiga sinna ja rattaga tagasi aga see sõit tuleb mööda mereäärt, sõidetakse fat või MTB ratastega.

Kui ronid rongi tipptunni ajal, siis sinusse hästi ei suhtuta ja konduktor võib su ka välja visata. ELRONi kodulehel peaksid väljumiste kaupa nägema, kas rattaga on soovitatav tulla või mite (eelmisel suvel oli selline võimalus). Kui oled nö lubatud rongil, siis oled nagu iga teine reisija. Seepärast ongi soovitatav rongisõit algusesse teha, sest higihaisusena rongis võid pahameelt tekitada, lisaks hakkab endal külm kui märjana maha hakkad jahtuma.

4. Kas selline kombo üldse käib kokku maanteeratturi "aukoodeksiga"? Vaadatakse kui nõrka vms?

Kes sind vaatab / kelle ees sa häbened?

1. Kui piisavalt palju sõidad, jõuad nagunii kõik variandid X korda läbi sõita.
2. Ostad pileti ja oled nagu iga teine reisija. Tööpäeval linnaservas peale minnes võivad rattakohad täis olla.
3. Mulle tundub alati parem rattaga finišheerida. Jõuda kohale ja siis väsinuna mingit tagasisõitu teha (rongis loksuda) - ei aitäh.
4. Keda huvitab mida teised arvavad ...

Isegi Tartus(väike koht Lõuna-Eestis) on võimalusel mõistlik vältida tipptunnil rattaga rongi ronimist. Ise ostan alati pileti veebist, nagu öeldi, sealt näeb kas on lubatud rattaga rongi minna ja võimalike raudteeremontide tõttu saab elroni lehelt teada kas rong on näiteks asendatud hoopis bussiga jne.
Näd.vah kehtib vana hea tõdemus "mida ilusam ilm seda rohkem igatmasti rattamatkajaid" ka rongis.

Kasutan alati seda varianti et rongiga alustan ja rattaga lõpetan, nii näen viisakam välja ja haisen rongis vähem.
Olen üsna palju rongi kasutanud,rattaga, negatiivset suhtumist ei ole kohanud.

Oo jaa.
Kogemust palju, nii mitmepäevaseid matku kui lühemaid sutse.

1. Marsruut vali ikka ise ja selle järgi, mis sulle meeldib või kus Eesti otsas sa veel sõitnud ei ole. Sõita saab absoluutselt igal pool.
2. Kuidagi ei suhtuta, oled reisija nagu iga teine.
3. "Sinna rongiga, tagasi rattaga" on kindlasti mõnusam. Aga võib ka edasi-tagasi rongiga.
4. Mis kuradi koodeks? Mees ise teab, mida tahab ja teeb.

Praktilisi soovitusi.

Elroni sõidutabelites on kirjas, millistele väljumistele rattureid lubatakse, millistele mitte. Kontrolli! Ma ise jäin eelmisel sügisel lolli seisu, kui tulin Kabalast (Ida-Viru) rongile ja sain teada, et sinna rattaid ei võeta. Halastati ja lubati peale, kuid oli väga ebamugav, sest rong oli tõesti pilgeni täis ja ma olin seal kõigil jalus.

Tallinnast alustades tule peale Balti jaamast ja varakult. Ka siis, kui su kodule oleks Ülemiste vms lähemal. Siis on kindel, et saad ratta üles riputada ja ise istuma. Muidu võib kogu ratta-rack juba täis olla.

Rippuval rattal oleks viisakas sadul ära võtta. Sellega saavad teised reisijad palju ruumi juurde. (Eeldusel, et sadul käib kiirkinnitusega.)

Head veeremist ja huvitavaid radu

Kui ring peab jääma 90-120 km, siis ehk tõesti edasi-tagasi rongiga. Elektrikad käivad suht tihti. Nii saaks teha näiteks Tapa-Moe-Porkuni-Tamsalu-Albu-Aegviidu või Kadrina-Palmse-Pärispea ps-Juminda ps-Kehra ringi. Lääne pool Paldiski-Padise ja sealt kas Laitse-Ääsmäe-Hageri-jne või Riisipere-Kernu või Riisipere-Varbola-Rapla.

Järgneb väike nutt ja hala rongi rattahoidja aadressil:
Need konksud on ikka suht sita disainiga, mul on tavaliselt jupp sisekummi kaasas, et paljas metallkonks veljelt värvi maha ei kraabiks. Teine probleem on et rattad kõiguvad ja peksavad omavahel kokku. Hea kui saab oma ratta äärmiseks panna ja kiivririhmaga posti külge kinnitada.

Päris alguses kui porgandid liinile tulid, olid need rattahoidjad täielik katastroof. Nende disainija oli unustanud, et rong aeg-ajalt ka liigub.
Tulemus oli see, et niikui rong liigutas, libises rehv selle palja toru peal, ratas vajus külili ja konks hakkas jooksu väänama. Siis tagantjärgi aretati selle toru ümber metallkettad, mis natukenegi ratast paigal hoiavad.



Vanades Edelaraudtee kapsaussides oli ratta alumine ots ka fikseeritud.

Täiesti tehtav variant on ka sõita rongiga Ulaanbaatarisse ja siis hakata ilma igasuguse eelneva treenituseta 26" low-end ratastega vaikselt läbi Gobi kõrbe tagasi tulema.
Tõsi, õhtuooteks koju ei pruugu jõuda.
Teoreetliselt pole senini jõutudki, vaid ollakse alles kusagil Ladina-Ameerikas vist.
https://etv.err.ee/894977/reisisaade-eh ... eesti-2003

Aitäh kõigile väga kasulike kogemuste jagamise eest. Rongiteema väärib kindlasti jätkamist. (Sain eile oma esimese rattaga-rongis kogemuse. Nüüd tean, miks vagunisaatja mult sisekummi kohta küsis. )

Riho, teie eepilisi talvel Aegviitu sõite ma pole unustanud! Küsimus: Mis rehvi Kehra-Aegviidu kruusateele soovitad? Kas 28 mm Continental Hardskin (see on tugeva kaitsega) on sobiv? Maateeratas ei luba laiemat.

Tallinn-Aegviidu võimalustest. Põhimõtteliselt on kolm teed. Nn ülemine tee: Jägala - Piibe maatee. Keskmine tee: Jüri-Aruküla-Raasiku-Kehra-metsatee. "Alumine" tee: Aruvalla-Perila-Jäneda-Aegviidu. Ülemist ja keskmist ei tunne, kuid paar tähelepanekut viimase kohta.

Aruvallast Aegviitu saab kombineerides kolme teed, kokku 53 km.
1. Aruvalla-Jägala, 11.3 km
Rahulik, vaheldusrikka profiiliga rattasõiduks väga sobilik tee.
5km teekatteks "purustatud kruusliiv (optimaalse terastikuga)" (nii ütleb Teeregister), ehitusaasta 2007. Urvastest alates katte laius 6.4 m, sõidutee laius 6 km, teepeenar 1 m, ehitusaasta 1973.
2. Perila-Jäneda kõrvalmaantee 36 km
Autoliiklus päris märgatav. U pool teest on minimaalse teepeenra, olematu "joonetaguse" riba ja ohtlike kraavidega "eurotee". Soovitan ainult oskustega, kiiresti sõitvale tõsisele harrastajale. Lõiguti:
a) "eurotee" 10.6 km
sõidutee laius 7 m, katte laius 7.7 m, teepeenar 0.5 m, mulde laius 8.7 m
b) Alavere ristist Vetlani 1.8 km
Rattaga hästi sõidetav lõk: katte liik: 13 tihe asfaltbefoon ehit 2014. Sõidutee laius 6 m, katte laius 6.5 m, teepeenar 1.5 m, mulde laius 9.5 m.
c) Vetlast alates 4.6 km
katte liik: mustkate (mustkatte ehitus teel segamisega, höövlisegu, bituumeniga stabiliseerimisega), ehitusaasta 1978
Katte poolest võib seda võrrelda Nabala-Tuhala teega. Mina nimetan neid "tankiteedeks".
d) Tarvasjõest alates - taas "eurotee"! 4.3 km, ehitatud 2018.
sõidutree laius 7 m, katte laius 7.15 m (sic!), teepeenar 0.25 m.
e) Lehtmetsast alates
pinnatud kruusatee (freesipurust kate), ehitusaasta 2006.
Rattaga hästi sõidetav. Pärast Albu risti läheb liiklus ka väga rahulikuks. Suurim kihutamine paistab olevat kuni Valgehobusemäe keskuseni.
f) Viimane ots, juba Jänedal
sõidutee 6 m, teepeenar 2 m, mulde laius 10 m.
3. Jäneda-Aegviidu 5.7 km
kergliiklustee
**
Need uued teed - need on ainult autodele, mitte rattasõiduks ehitatud.
Venelane oli sees - aga teed tehti korralikud (rattasõidu vaatepunktist). Muide, ega venelane ehitanud. Eeestlased, meie isad-vanaisad ehitasid ju. Nüüd on hollandlane või ameeriklane või kes - 25 cm teepeenar, sügava kraavi kõrval! Ja olematu joonetagune.
**
Aegviidus on neli söögikohta. Nelijärve puhkebaas - allakäinud, Russo turisto; ei soovita. Roheline konn - kiirtoidukiosk, kohe tee ääres. Restorani "Vana vaksal" suveaed. Piibe kohvik. Külastasin viimast - väga Ok. Samas on ka Coop-i kauplus.
**
Rattaga rongis Tallinna tagasi. Kitsas, kuid Ok. Rattaid on rohkem, kui riputuskohti. Teenindus meeldiv. Kuuldavasti ostetakse ronge juurde. Õige otsus. Transpordiminister Taavi Aas olevat löönud rusika lauale: mitte 3, vaid 6 rongi ostame!
Väga õige, kui ministriks on mitte mõni jobu, vaid rahva vajadustest aru saav, perspektiivitundega mees.

Mu härra, jätke need igasugu tähtsusetud detailid. See on prügi. Rattasõit pole lend Marsile! POV!

ciclismo kirjutas: ↑

24. 05. 2020. 12:21

Aitäh kõigile väga kasulike kogemuste jagamise eest. Rongiteema väärib kindlasti jätkamist. (Sain eile oma esimese rattaga-rongis kogemuse. Nüüd tean, miks vagunisaatja mult sisekummi kohta küsis. )

Riho, teie eepilisi talvel Aegviitu sõite ma pole unustanud! Küsimus: Mis rehvi Kehra-Aegviidu kruusateele soovitad? Kas 28 mm Continental Hardskin (see on tugeva kaitsega) on sobiv? Maateeratas ei luba laiemat.

Kui Sa ei kasuta raudtee kõrval olevat teenindusteed, siis saad hakkama. Ülemäära mugav ei ole. Võta kaasa paar lisasisekummi ja/või kasuta tubeless rehve.

Kalariga olen ühel nõul - ära üle mõle.

Tere

ciclismo kirjutas: ↑

24. 05. 2020. 12:21

e) Lehtmetsast alates
pinnatud kruusatee (freesipurust kate), ehitusaasta 2006.
Rattaga hästi sõidetav. Pärast Albu risti läheb liiklus ka väga rahulikuks. Suurim kihutamine paistab olevat kuni Valgehobusemäe keskuseni.

See tee on kindlasti hiljem kui 2006 üle käidnud. 2018/2019 talvel tekkisid sinna kattesse väga suured augud ning said ära parandet.
Pilditõestus ka
https://goo.gl/maps/7FLBictP5ZW39G457
Peaks olema umbes maakonna piirist Jäneda poole.

jJanno

Tuli see teema meelde. Kevadel vaheldust otsides tegin maastikurattaga Hagudi-Varbola-Riisipere otsa. Päris lühimat teed mööda ei läinud, otsisin sellist Expedition Estonia fiilingut. Natuke RMK matkateed, kohalike teid, vanu mahajäetud metsateid. Kaks metsikut jõeületust. 55km ja 4 tundi. Järgmisena on plaanis Turba-Paldiski, distants umbes sama, aga oluliselt vähem tsivilisatsiooni ja rohkem teadmata (pigem olematu) seisundiga metsateid.

Kõlab huvitavalt, kas täpsemat tracki on ka jagada? Või kõigeparem minna ise kompassiga avastama.

Kompassiga läheb keeruliseks. Maaameti kaart ja aerofotod ning päris hulk aega olid abiks raja kokkupanekul. Selliseid lahedaid väikseid metsateid on maru vähe Ja eratee/eramaa silte koos liiklusmärgiga oli kokku neli mille alt läbi sõitsin. Üks on selle tracki puhul päris problemaatiline ma arvan. Ohulepa mõisa juurest läheb tee ühe talu juurest mööda metsa. Seal tundus olevat massiivne karjakasvatus käimas - hetkel küll lehmi polnud väljas, aga varsti ilmselt on. Mingit alternatiivi ka pole talu juurest läbiminekule, v.a. kruusa mööda uhada. https://www.strava.com/activities/6990829671

See probleemi tekitanud osa rajast omas kusjuures märgistust - valged ja neoonkollased triibud puudel. Leidsin matkafoorumist sellise pildi RMK Penijõe-Kauksi matkatee avamise eelsest ajast: https://www.matkafoorum.net/viewtopic.p ... ola#p27999

Tundub, et plaan oligi matkatee sealt läbi viia, isegi märgistatud oli, aga tõenäoliselt sellele talule see ei sobinud. Kahju, see oli üks metsikumaid lõike.

Varbola linnuse juures Põlli metsas saaks juurde teha ühe meeleoluka singlipauna. See on Varbola KoMo cupi rada, kaartidel seda välja ei loe, aga looduses on kergelt leitav. Distantsi lisab see vast alla 5 km.