velo.clubbers.ee

Oot-oot! ütlete. Mees, ära ropenda!

Head rattamehed, ka mulle on arusaamatu, miks männid on Nõmmel saanud sõimusõnaks.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal - teist mitmegi sõidurajad käivad sealt läbi - on arvukalt mände maha võetud. Sõitke nt turu tagant Mustamäe nõlva trepini. Sõitke trepi all. Terved, parimas elueas puud. Kokku 400 tm, 600 puud. Seda ei saa nimetada teisiti kui looduse hävitamiseks.

Kellele need männid ette jäid? Linnavalitsus on need puud maha võtnud.

Tallinn ehitab. Koostöös SA Eesti Terviserajad pandi suurejoonelises projektis "Nõmme-Mustamäe terviseradade II etapp" juba märtsis-aprillis saed käima.

Projekt näeb ette asfalt- ja "graniitsõelmetega" radade rajamise Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale. Laiad rajad, "rulluisutajatele ja jalgratturitele, suusatajatele". Raja ääres "jääb ruumi ka jooksjatele ja käijatele". Parkimisvõimalused. Prügikaste, pinke, silte jm metall- ja plastikfurnituuri metsa juurde (õigem: metsa asemele). III etapp tuleb Linnavalitsuse ja SA Eesti Terviserajad kava kohaselt ka.

Küsimus Teile, head rattaharrastajad, on, kas me ikka peame iga viimase loodusala "spordi" jaoks puudest lagedaks tegema? Asfalteerima, männiokastega looduslikud rajad graniitsõelmetega katma?

NM MKA ja Harku raba igapäevase kasutajana harrastajaid jälgides ütleks, et rattaharrastajad pigem soovivad omaette, loodulikke radu (nn "singleid"). Tuhateedel sõitjad aga tunduvat isegi nautivat tee põnkse ja kõverusi.

Asfaltteed on olulised maanteesõitjatele. Kuid kas väga headele asfaltteedele juba ei ole hea juurdepääs Nõmmelt ja Mustamäelt? Männiku-Saku, Hiiu-Astangu, Laagri-Harku, Harku-Õismäe... Asfaldisõitjale kas ikka on Mustamäe nõlvaku alune vajalik? Metsa mahavõtmise hinnaga? Ja tõsisele harrastajale jääksid lisanduvad rajad niikuinii lühikeseks.

Linnavalitsus ei ole Nõmme ja Mustamäe elanike, looduses liikujate arvamust küsinud. Mingil läbipaistmatul viisil on SA Eesti Terviserajad saanud Linnavalitsuse partneriks. Minu meelest SA Eesti Terviserajad väljendab küll majanduslikult eduka ja enesekindla, kuid siiki pelgalt kitsa sotsiaalse rühma huve ja piiratud (ning vanameelseid) arusaame loodusest ja liikumisest.

Tinglikult, need on edukad mehed, kes pingelise tööpäeva lõppedes tahavad rajale "peale lennata". Ja hoia eest, kui mõni kuradi m*nd! rajal lendajale ette jääb. Kuid inimeste võimed, vanused ja soovid looduses olla ja liikuda on hoopis erinevamad.

Tegin väikese (statistiliselt küll mitteesindusliku) küsitluse kolme tuttava, u 20..30+, ratta- ja suusaharrastaja Nõmme ja Harku kasutajate seas. Ivo S, väga andekas, võitnud harrastajate maastikumaratone. Ivo ütleb, et maanteesõidust loobus - liiga riskantne. Meeldib sõita Harku singlitel. Stravast vaatan, et Ivo sõidab Mustamäe liivanõlvadest raskusteta üles. -- Kas asfaltrajad ei jääks Ivole liiga kergeks?
Kaisi U, endine tippsportlane, ütleb, et kui tipptaset tahta, siis Harkus käib traktor 1x nädalas. Rada on vahel nagu jääväli. Haanjas aga käib traktor iga hommik. Haanjas olevat ka sisesuusatamise keskuse ehitamine plaanis. -- Siit järeldan, et rahvusvahelise taseme suusakeskus NM MKA-le lihtsalt ei mahuks.
Sass J, maantee- ja gravelimees. Käib rattaga Mustamäelt Nõmmele tööl. Sass kortsutab kulmu - "Mis toimub?" - ja ütleb, et tema asfaltteede rajamist NM MKA-le ei toeta.

Inimesi, kellele Linnavalitsuse ja SA Eesti Terviserajad loodusehävitamine ei meeldi, on tegelikult päris palju. Kuid me oleme üksteisest eraldatud. 11.05.2022 kl 17:30 toimub Nõmme kultuurikeskuses (Turu 2) teemal järjekordne kohtumine Linnavalitsusega. Kas Nõmme ja Mustamäe rattasõitjad - pean silmas ka maastiku- ja gravelrattureid - ei peaks oma vaated välja tooma?

P.S. Facebook rühma "Loodustsäästva liikumise kaitseks" panin fotosid mahavõetud puudest.

Linnavalitsus, tahes midagi head korda saata, keerab mõnikord või isegi päris tihti asju rohkem putsi. Uuendatud Männi park ei saanud ka lastevanemate seas palju positiivset tagasisidet. Jube asfaltiarmastus kehtib.

tead elus tuleb osata igas olukorras midagi positiivset ka näha ja antud juhul ma ütleks, et võibolla graveli mehed ja oravad natuke kannatavad, samas tekivad paremad olud rullsuusatamiseks, seega tuleb rohkem rulli sõita. NB! Harku rajameister sai see aasta foorumites kõvasti kaigast, aga peab ütlema, et inimene õppis ja kevadeks olid juba väga head rajad ning märtsi lõpp aprill oli Nõmme rada ikka super. Ja positiivne on ka see, et ciclismo on tagasi - natukenegi vaheldust lõpututele esikäikari müügikuulutustele

Kurb on see, et kogu see suurejooneline teede ja tunnelite/sildade ehitus ei paranda peaaegu üldse jalgratta transpordivahendina kasutamise võimalusi. Kõik need trajektoorid, mida arendatakse, on põhi liikumissuundadega risti või neist eemal. Järjest rohkem kinnistub arusaam, et kergliiklusteed on selleks, et seal autoga sporti tegemas käia.

Mõnda neist lõikudest saab kasutada näiteks maanteerattaga linnast välja sõites, aga ei kujuta ette, et keegi sealt Harku-Nõmme-Järve piirkonnast tänu nendele teedele rattaga tööle/kooli/poodi sõitma hakkaks.

Igale investeeringule võiks eelneda mingigi tasuvusuuring. Autoliikluse osaline asendamine jalgrattaliiklusega on kindlasti suurema positiivse mõjuga tervisele ja majandusele, kui mõnevõrra paremad võimalused metsas tervisesporti teha.

projeki üks osapool on ju SA Eesti Terviserajad, mitte SA Eesti Jalgrattaliikuvusrajad

Ciclismo on P.P.?? Oo tere ))

Aga ma ühinen kurtmisega. Tallinna linn ehitab kergliiklusteid kuhugi nurga taha ära, suurejooneliselt ja kallilt. Sellevõrra saab vähem tähelepanu ja raha igapäevane rattainfra, mida pidi lapsed kooli saaks sõita.

FB grupid "Sõidan Tallinnas jalgrattaga" ja "Eesti rattarikkaks" on kohaseid näiteid täis.
Viimane suurem jama on Paldiski maantee raudtee-tunnel, kus linn lubas ehitada jalakäijatele ja ratturitele eraldi tunneli. Pärast selgus, et sellist plaani pole iial olnud ja linn lihtsalt valetas ajakirjanikele ja avalikkusele teadlikult, süstemaatiliselt ja aasta otsa järjest.

https://forte.delfi.ee/artikkel/9654895 ... lt-vassiti

Koroona on läbi ja kevad on käes, hr Ciclismo on üle hulga aja õide puhkenud

Olen samuti metsa asfalteerimise vastane, samas ei ole lihtsalt millegi vastu olemine eriti edasiviiv tegevus, igal tegevusel on mingid põhjused ja nendeni jõudmata protestitakse vales suunas.

Esmalt peab arvestama, et SA Terviseradade missioon on terviseradade arendamine mis iganes neile sobivas vormis ja kohas, üldine liikuvusvõrgustik ja looduskaitse jääb teistele. Saan aru, et nende projektid on linnale atraktiivsed kaasrahastuse tõttu ehk vähemalt mingi osa projekteerimisest ja ehitusest katavad sponsorid ehk linna jaoks on projekt soodsam kui ise nullist alustades. Anyway, nende tegevus ei õigusta ega vabanda omavalitsuse tegematajätmisi.

Teiseks annavad inimesed puudele hinnanguid teadmata puude tervisest mitte midagi. Linnastunud inimesele tundub kuidagi prograssiivne idee viskuda Matrossovina iga puu kaitsele. Isegi kui arboristi hinnang hiljem esitatakse, siis on ju narr oma eksimust tunnistada ja võideldakse südilt edasi. Kokkuvõttes on see rohelisele mõtlemisele pigem karuteene.

Aga enda kogemusest lähtuvalt võin kinnitada, et ametnikele meeldibki tegeleda "suurte" projektidega, kus on kallis projekteerimine, palju hankeid, palju asfalti, ohtralt liiklusmärke ja torupornot, sest see annab ametnikele näilise alibi, et nad on suurte töövõitudega hakkama saanud ja töökoht on igavesti kindlustatud. Lisaks on tarnijatel omad ootused. Kui keegi oleks andnud käsu puistematerjalidega olemasolevat radade võrgustikku natuke parendada, pole vaja isegi projekti ja ei saa hiljem ka linti lõigata ja oma saba kergitada. Heaks näiteks on see, et Harku terviseraja poriaukude lappimiseks oli vaja kaasava eelarve rahvahääletust!!!

SK kirjutas: ↑

09. 05. 2022. 11:54

Heaks näiteks on see, et Harku terviseraja poriaukude lappimiseks oli vaja kaasava eelarve rahvahääletust!!!

Ära vingu, varsti tulevad teerullid ja laoturid ning panevad sinna 5-meetrit laia musta riba maha. Mingil kaardil oli see kiirtee juba sisse joonistatud aga linn ei jõudnud teed valmis ehitada (üks rekkamees parkis end Harku metsa mõni aeg tagasi kui lihtsalt ei saanud enam edasi).

KaupoR kirjutas: ↑

09. 05. 2022. 12:29

SK kirjutas: ↑

09. 05. 2022. 11:54

Heaks näiteks on see, et Harku terviseraja poriaukude lappimiseks oli vaja kaasava eelarve rahvahääletust!!!

Ära vingu, varsti tulevad teerullid ja laoturid ning panevad sinna 5-meetrit laia musta riba maha. Mingil kaardil oli see kiirtee juba sisse joonistatud aga linn ei jõudnud teed valmis ehitada (üks rekkamees parkis end Harku metsa mõni aeg tagasi kui lihtsalt ei saanud enam edasi).

Leedu rekkamehe võid oma magamistoast ka leida, need ei näe ega kuule, kui 2004. aasta Garmin või Magellan käigukangi kõrval ütleb, siis nii on...

KaupoR kirjutas: ↑

09. 05. 2022. 12:29

Mingil [Harku metsa] kaardil oli see kiirtee juba sisse joonistatud aga linn ei jõudnud teed valmis ehitada

Linnal on paratamatult vaja normaalset teed Mustamäelt / Õismäelt Pääsküla ja Pärnu maanteeni.
Variandid on
a) ohverdada Kadaka puiestee ja selle ümbruses olevad krundid ja keskkond,
b) ohverdada osa Harku metsa ja raba ala.

Selle otsuse oleks linn pidanud tegema 30 aastat tagasi. Aga ei teinud. Nüüd on iga aastaga seal maju aina rohkem ja mistahes valik aina kallim. Aga valima lõpuks ikkagi peab.

Siin mingi transpordimaa Harku metsa äärde maha tõmmatud. Ma ei tea, mis ajast see seal on, vb mingi vana asi juba https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ZmIwYd4g

tripp kirjutas: ↑

09. 05. 2022. 10:47

https://forte.delfi.ee/artikkel/9654895 ... lt-vassiti

Läheb teemast kaugele (või postituse pealkirja lugedes tegelikult ei lähe ka!) aga selle objekti ilma kergliiklustunnelita ehitamine on tõesti kuritegelik lollus ja hoolimatus. Isegi jalalkäijana on sellest praost läbipugemine kiirust ja osavust nõudev ettevõtmine, mis võib kehva ilma korral tihti lõppeda keemilise puhastuse arvega. 21 sajandi Euroopa pealinn... NOT!

https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/9 ... e-rajamise

Aga m*nnid said ikka maha võetud.

pwx kirjutas: ↑

12. 05. 2022. 12:33

https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/9 ... e-rajamise

Aga m*nnid said ikka maha võetud.

Kogu see aktsioon tundub pehmelt öeldes kentsakas või siis iseenda võttest enda selili keeramine eelkõige linnaviletsuse osas. Terviseradade SA-le see ka muidugi au ei tee, et ta metsa asfalteerimisega järjepidevalt pildil on. Viimati oli kärarikas vaidlus Järve metsa(Ülemiste järve aia) ääres, kus vist lõpuks ka asfalti osakaalu vähendati esialgsega võrreldes.

Rääkida "kohalikust kogukonnast" suure ala peale, mis jääb sisuliselt kolme suure linnaosa vahele, on muidugi paras udu. Kohalikud on seal ainult linnud ja oravad.

Eilne (20.07.2023) Facebooki sissekanne Nõmme rattakoolilt. Nad said Keskkonnaametist tigeda telefonikõne, et pange oma sportlased ohjesse või muidu "alustame menetlust".

https://www.facebook.com/nommerattakool ... oQrCSEW6Jl

Ainult aja küsimus kui ratturid kamandatakse kergliiklusteele või ametlike trailide peale, mida on eestis vist paar tükki ainult.

tripp kirjutas: ↑

21. 07. 2023. 08:24

Nad said Keskkonnaametist tigeda telefonikõne

Aga võibolla helistas Keskkonnaameti koristaja? Anonüümse kõne peale ei peaks nii "kettasse" kohe minema. Kui tuleb ametlik süüdistus, kus allkirjad all, on teine lugu.

Samal teemal: https://arhiiv.err.ee/video/vaata/osoon ... kupu-lehel

Puud ongi kahjulikud, nad põhjustavad kliimamuutusi. Ja on igati tervitatav, et meie juhid hoolitsevad, et kliima ei muutuks ja Tallinna elanikud saaks rattaga ja muudel kliimasõbralikel meetoditel liigelda. Toetan isiklikult igati initsiatiivi, et Tallinn saaks kliimasõbralikuks linnaks. Männid muide tekitavad ka mürgist radikaliseerunud hapnikuühendit O3, mis on tervisele sissehingamisel ohtlik. Ega ikka ei tahaks küll rattaga näit. Nõmmelt Mustakale sõites mürgiseid hapnikuradikaale sisse hingata.