velo.clubbers.ee

Mul on olnud ka selliseid jalgrattaid, millel mõlemad pidurid on vanakooli tüüpi käsikad, aga ühest anomaaliast pole ma jagu saanud. Nimelt kui esipiduri võib täitsa lihtsalt sättida isegi ratast blokki viima, siis tagarattal see tihti ei õnnestu ja hullemal juhul vajuta kuidas tahad, väntadele paraja jõuga surudes liigub ratas ikka edasi ja raskust tuleb juurde vaid sama palju kui tööle pandud dünamoga sõites (ka kuiva ilmaga).

Kas vanakooli pidur tagarattal ongi sihuke õnnemäng või oskab keegi anda ka mingeid näpunäiteid, millest juhinduda piduri paigaldamisel ja regullimisel?

Mis piduriga tegu ? Tagumisel annab tavaliselt natuke ka ratta raam järgi.

Natuke segane probleem minu jaoks.

Esiteks, rattaga pidurdatakse mõlema piduriga korraga, et saavutada maksimaalne efekt ning säilitada stabiilsus. Edekaga pidurdades oht üle lenksu lennata ja tagumisega oht külg ette visata. Kusjuures peamine pidurdusjõud langeb esirattale.

Kui tagapidur ei võta, siis tuleb asi paikka regullida. Eeldatavasti vaja trossi regullida, vahetada või kõrid ära vahetada. Klotse ja ka pöidasid tasub tsekata kulumise kontekstis. V-piduril on palju asjaolusid, mis pidurdusefektiivsust mõjutavad. Raami läbipaindumist saab elimineerida boosteri abil.

Kuigi ma ei saa aru, miks on vaja üldse pidurit peal hoides jõuga pedaale talluda .

On sellised pidurid, mis kinnituvad raami külge ühe poldiga harude ristumiskohal. Nendega ongi olnud ka seda, et isegi kui panna tutikad trossid, kõrid ja klotsid ning sättida asi paika nii, et heebel päris vastu lenksu ei lähe, võib tagapidur olla nii nõrk, et ka kuiva ilmaga pidurit peale vajutades praktiliselt ei tunnegi hoo vähenemist, 15 km/h kiiruse pealt veeren veel 2 postivahet, enne kui seisma jään ja samas esipidur tagab sama hoo pealt vaid 5-meetrise pidurdusmaa. Heebli kõvema jõuga surumine ei aita, ainult trossi katkemise oht suureneb. Sel juhul ju niiehknaa saab esipidur põhilise koormuse, mis laskumistel ja talvisel ajal on eriti jama, sest kui tagapidur praktiliselt üldse ei võta, on lihtne esiratas blokki lasta.

Teema on lihtsalt arutamiseks, sest ma eelistan juba ammu selliseid vokke, millel on taga jalgpidur. Koos käsikaga esirattal töötab see väga normaalselt ka talvel.

hall kass kirjutas:On sellised pidurid, mis kinnituvad raami külge ühe poldiga harude ristumiskohal...

No a need ju pole V-pidurid! Piduritüüpide kohta loe nt siit või otsi siit edasi

Need ühe poldiga kinnituvad pidurid on nt kasutusel maanteeratastel ja ei ole mina täheldanud erilist probleemi pidurdamisel, kui pidurid korras. Kusjuures maantee sõitudel (nt laskumised mägedes) pidurdatakse ka 100 km/h kiirustelt!

Kahtlustan, et miskit annab järgi või venib kuskil. Samuti vaata, et kõride otsad oleks ilusti lõigatud. Esimene "impression" on küll, et tross on nadi ja venib räigelt. Klotsid tuleks ka üle kontrollida - pane esipiduri klotsid tagapidurile ja proovi siis. Mis juhtub? Midagi?

v-piduri puhul ei olegi minu mõtlemist mööda võimalik varjant, kus tagumine pidurdab efektiivsemalt kui esimene (eeldusel, et mõlemad on reguleeritud täpselt sama hästi) kuna juba tross ja kõrid on oluliselt pikemad kui esimese piduri puhul, mis omakorda "neelab" piduritele mõjuvat võimsust...rääkimata veel sellest, et tagumise piduri kõrid (neid on ju üldjuhul kaks) määrduvad seestpidiselt oluliselt kiiremini kui esimese piduri kõri mis on nii öelda otsast lõpuni kinni.

hall kass kirjutas:On sellised pidurid, mis kinnituvad raami külge ühe poldiga harude ristumiskohal.

Teema on lihtsalt arutamiseks, sest ma eelistan juba ammu selliseid vokke, millel on taga jalgpidur..

Isegi, kui lihtsalt arutada tahad, siis muuda pealkiri õigeks. Alustame mõistetest - sul EI OLE V-pidur.
Tegemist on vanakooli kesktõmbel töötava maanteeratta piduriga.

Et ta sul ei tööta korralikult, selleks on miljon põhjust. Enim kahtlustan vanadusväsimust ja tihvtide lokse.
Et esimene töötab paremini on põhjustatud tema vähesest kasutamisest. Samas võib vedela töö tekitada lõtk linkides. Ja ära hakka heietama sedatüüpi pidurite kehvusest - mul tagataskust võtta ratas, kus samatüüpi pidurid töötavad nii, et silmamunad kukuvad pidurdamisel pealuust välja.

Ja originaalis on neil trossi läbimõõt 2 mm, mitte 1,5mm nagu nüüdsetel. Siit vastus, miks sulle tundub, et tross "venib".

Kesktõmbega pidurid olid vaid mu kõige esimesel käikudega rattal 5 aastat tagasi. Sealt edasi kasutasin hoopis selliseid:

http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Side ... brakes.jpg

Klotside vahetus esi- ja tagaratta vahel on seni harva tulemusi andnud.

Kõrid seest määrduda vist ei saa, kuna mul need läksid tervenisti lingi juurest pidurini (üks pikk kõri).

Kui jutt vanakooli pidureist, siis mõeldakse ilmselt selliseid nõukogudeaegseid tooteid. Peamiselt löödi neid 3mm plekist välja, impeeriumi lõpu paiku ja ka hiljem valati alumiiniumist.
Mul aga on tunne, et tean, mispärast selline pidur on ees efektiivsem kui taga - nimelt on nad nii pikkade harudega ja nõrgad, et nad vetruvad järele nii trossi pinge all kui ka pidurdusjõu all, ratas veab klotse lihtsalt kaasa. Aga tagarattal lükkab pidurdusjõud klotse raami poole. Ja kui nüüd sirkliga vedada joon klotside kohal, sirkli teravik piduri kinnituskohas raami küljes, siis näeme, et klotsid peaks liikuma lisaks raamivahe suunale ka veidi ratta tsentri suunas. Esirattal aga venitab pidurdusjõud neid harusid üles ja ettepoole. Esipiduri efekti lisab velje trapetsjas läbilõige, siin nagu kiiluks pidur mööda trapetsi ülespoole kaldus pindu kõvemaks, kui klotsid painde pärast ratta tsentrist eemalduvad.
Üldiselt võib öelda, et neist piduritest suuremat asja ei saa. Konkreetsel pildil võib tähele panna, et olen raamile keevitanud raudplaadikesed nendele kohtadele, kus on piduritangidel tagastusvedru nagad, pidurdades toetuvad need nagad vastu neid plaate ega lase pidureil raami vahele painduda.
Selle asja ahvisin ma "Pofabori" pätsuaegsetelt piduritelt- siin on küll need plekitükid piduri enda küljes, kinnitatud klotside hoidepoldi külge ja libisevad nad raami küljes oleva liikumatu piduriosa peal (piduritangide polt ei ole raami küljes, vaid tagurpidi U kujulise kinnituspleki küljes, pidur on raamile kinnitatud kahelt poolt klotside juures poltidega)
Muidu vene aja parimad pidurid olid siiski Sputniku, Sporti ja Turisti kesktõmbega pidurid - olid küll logisevad, ebatäpsed ja tahtsid pikka trossikäiku - aga olid palju efektiivsemad kui Saljutide plekist löödud ühe külje tõmbega pidurid. Neid on omal ajal igasuguste raamide külge pandud ja igat pidi proovitud - suht kindla peale minek on.

hall kass kirjutas:Kesktõmbega pidurid olid vaid mu kõige esimesel käikudega rattal 5 aastat tagasi. Sealt edasi kasutasin hoopis selliseid:
http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Side ... brakes.jpg
Klotside vahetus esi- ja tagaratta vahel on seni harva tulemusi andnud.

Krt see ju tüüpne maanteka pidur, millega pole erilisi probleeme kuulnud. Ma soovitan sul see ratas viia kuskile hooldusesse ja seal tehakse esiteks su probleem kindlaks ja teiseks see ka lahendatakse.