velo.clubbers.ee

Panin juba ammu plaani, et seeasta tuleb kevad teisiti. Et teeks õige oma elu esimese rattavõistluse kohe mulgis.
Aga kuna puudub absoluutselt igasugune kogemus, siis jäin mõtlema, et äkki oleks mõtekas siiski esimene kord või paar matkasõit teha....et siis nagu valutum sisseelamine või nii.....oleks aega jälgida et mis ja kus ja kuidas...
Või on nii, et pole seal mitte mingisugust vahet peale erineva distantsi pikkuse? Et ühtmoodi lajatama hakkavad kõik peale stradipauku..
Kuidas te kõik siin alustanud olete? Kohe EEC põhisõidud ja TRR pikk distants?:P

Vahet pole eriti - kes tahab kulgeda see saab kulgeda nii pikal, kui ka matkasõidul. Distants vali ikka vastavalt oma treenitusele, ehk nagu Tootsile öeldi, et "kui tervet ei jõua, tee siis pool"

Mina alustasin oma "karjääri" TRM lühikesega, aga lühikeseks jäi.
Ratas oli küll piimajärelkäimise ratas, aga surakat oli ka peale seda 33-e kilomeetrit jalgades.

Pikema raja peal on ehk paar tehnilisemat kohta sees ja stardist pannakse neh kiiremini minema, aga kedagi surema sinna ikka ei jäeta.
Kui üldfüüsiline on hea ja ntx 1000km oled Mulgiks ratta seljas ära vändanud, siis võid ikka pikale minna.

Ühesõnaga enesetunde järgi, kui pole eriti trenni teinud ja tahad sõitu nautida, siis võta lühike. 3-4 tundi põrutaval maastikul ei pruugi meeldiv elamus olla.

Mina mäletan, et see oli vist Kõrve I rattasõit, kus ma esimest korda (või oli see teine Kõrve ...) pikal võistlesin - õnneks oli seekord jama rajaga ja 42 asemel tuli sõita 36 km. Treenitus oli null ja päev oli palav ja liiv oli pehme ja surma tunne oli pidevalt peal. Enne toda aastat oli spordist muidugi ca 5 aastane paus ka vahel (kusjuures noorusaja sport polnud mitte kestvusala).

Seega minu arvates kõik oleneb treenituse tasemest - kui mingit taset pole, siis pikalt distantsilt alustada küll ei soovitaks. Samas kui treenitust pole aga mõistust end tagasi hoida on, siis võib ju ka 3-4h loodust nautida. Kõige hullem on see, kui pole treenitust ja pole ka mõistust - stardist pannakse täiega max pulsiga ajama ning proovitakse maksimum pingutust hoida nii kaua kui pilt eest läheb ...

kolm nädalat enne 99 a tartu maratoni ostsin ratta ja km läbisin u 250 enne joonele minekut.
jaksu jagus lõpuni ja kohtki tuli päris hea 1 sõidu kohta sai u 1000 möödasõitu tehtud vist
Kui oled vähegi sõitnud võta pikk distants, aga mine välja selle läbisõitmisele-matkamisele, st alusta rahulikult omas tempos ja hoia end tagasi ning ära laksa teistega, kui poolel distansil oled ok, siis hakkab rahvas varsti selg ees vastu tulema

Kavatsen ka elu esimese rattavõistluse Mulgis teha ja sihin ikka põhisõitu.
Kogemusi pole, aga ega neid kodus õlut juues ei saa ka

Seda, et füüsiliselt väga ülejõu käiks ma ei karda - kui vaatan TEC protokolle siis torkab silma kaks asja:
1) pingutuse ajaline kestvus ei ole väga pikk (võrdlen suusamaratonidega)
2) ajaline vahe võitja ja 100. või 200. jne koha mehe vahel on väiksem kui suusatamises, absoluutkiiruse erinevus seega pisem.

Selge et esimene sõit ei tule tõenäoliselt eriti hästi välja...
täpset põhjust veel öelda ei oska aga küll miski ikka untsu läheb esimesel korral

TõnuJ - minu kui mitteratturi arvamus kaalub muidugi vähem, aga ma kaldun arvama, et pakutud 1000 km ei pruugi olla tingimata vajalik eeltingimus. Miks kirjutan ühes teises foorumis - siin oleks vist vähe teemast mööda.

Ise sai esimene ratas (kui mitte arvestada enne teismeeas olnud meestekat ja turisti) ostetud 1999 juunis ja juulis (või oli see augustis?) sai juba Tehvandi mitte kergele rajale EMVd sõitma mindud - harrastajaid muidugi. Selg lõi sõidu ajal tuld ja jube raske oli, aga lõpetasin.

Praegused kerge rajaga maratonid sobivad ju igasuguses tempos läbiveeremiseks. Silmas peab pidama vaid vana tõetera, et ei tapa distants, vaid tempo.

Arbo ei lugenud meestekat ja turisti rattaks aga minu esimesed võistlused on tehtud just turistiga: Ratta klubi teisipäevakutel eraldistardid, siis 1989 Tallinna rattasõit ja 1990 Tartu Rattaralli. Ja ega siis sel ajal polnud mingit aimu treenimisest. Lihtsalt sõitsin suvi läbi, vahest pikemalt, vahest lühemalt. Praeguseid 5-6 tunniseid otsi küll ei teinud ja kilometraaz oli tegelt ikka päris väike.

Esimese maratoni sõitsin Mulgis 2a tagasi. Läbisõit oli alla 100km ja viimasest sportimisest oli möödas ca 5a. Stardikoridoridest ei olnud ma siis veel kuulnudki. 3minti enne starti läksin rivi lõppu ja finishisse jõudsin elusalt ning mitte viimasena. Mulle oli see väga positiivne algus. Nii, et põdemisks pole küll põhjust.

Soovitaks ka ikka kohe pikale distantsile minna. Mul oli esimeseks 2001 TRM pikk, siis järgmisena Mulgi pikk ja siis TRR pikk distants (selle jaoks ostsin ka maanteka). Mingi eriline spordimees ei ole nagu mu aegade põhjal võib otsustada. Nii et kui tehnilisi probleeme ei tule ja oled sportliku eluviisiga, siis ..... 3h 30min sõidad igal juhul ära Algajal (ja viletsa võhmaga ülekaalulisel) on Mulgi RM puhul IMHO kõige raskem esimene megatõus asfaldil ja pärast veetakistust u. 5km pikkune lõik metsas juurikate ja sopa sees. Mingit erilist trenni nooruses teinud ei ole (võrkpall vist eriti paranda rattasõidu tulemusi), 9 klassis oli 60km aeg maanteel Sossiga... u. 2h 15 min (üksi sõites).

Nii et..... kõik, kes endas kahtlevad - ikka pikale distantsile!!! Kui just sumomaadleja mõõtudega ei ole.

TõnuJ kirjutas: Aga kuna puudub absoluutselt igasugune kogemus, siis jäin mõtlema, et äkki oleks mõtekas siiski esimene kord või paar matkasõit teha....et siis nagu valutum sisseelamine või nii.....oleks aega jälgida et mis ja kus ja kuidas...

esimesel korral on treenitusest tähtsam usk iseendasse ja tahe see distants läbida. kui see on paigas, siis pole probeemi. aga loomulikult tuleb minna pikale distantsile. sa ju ütlesid et tahad võistelda.

muideks esimest korda ongi kõige mõnusam võistelda, sest kaasvõistlejad on võõrad. ma alati naudin väljaspool eestit olevaid võistlusi - kõik on võõrad, nii sõitjad kui ka rada. ja see ettearvamatus teeb sõidu põnevaks ning teatud mõttes pingevabamaks.

ma oleksin nagu LauriA-ga koos kasvanud . Esimene, teine ja kolmas sõit olid ka minul samad (maastikurattal kõik). Siiani olen alati põhidistantsi valinud.
Erandiks vaid eelmine suvi Otepää TEC, kus registreerisin matkasõidule (polnud pea kuu vändanud) ja neti stardiprotokollis olin ka matkasõidul, kuid stardis ei antud mulle matkasõidu numbrit ja leiti, et ma ikka põhisõidul kirjas 10minti ja START. Jutu mõte see, et kui oled omale distantsi valinud, ei saa sa enam sealt tulema. Võtad matka jäädki matkama, võtad põhisõidu siis sõidadki.

TõnuJ kirjutas:Panin juba ammu plaani, et seeasta tuleb kevad teisiti. Et teeks õige oma elu esimese rattavõistluse kohe mulgis.
Aga kuna puudub absoluutselt igasugune kogemus, siis jäin mõtlema, et äkki oleks mõtekas siiski esimene kord või paar matkasõit teha....et siis nagu valutum sisseelamine või nii.....oleks aega jälgida et mis ja kus ja kuidas...
Või on nii, et pole seal mitte mingisugust vahet peale erineva distantsi pikkuse? Et ühtmoodi lajatama hakkavad kõik peale stradipauku..
Kuidas te kõik siin alustanud olete? Kohe EEC põhisõidud ja TRR pikk distants?:P

No kui mees siin ühe teise teema all kirjutab, et "varasematel suvedel on olnud minu iganädalane "leivanumber" olnud 100 km, täpselt 3 tunniga", siis ma ei usu, et Mulgi põhidistants eriline probleem oleks. Kuigi jah hooaja esimese sõidu kohta on Mulgi rada minu meelest ikka parajalt raske. Palju üle põllu jne.

Aga seda küll ei mäleta, et oleks matkadistantsist osa võtnud. Kuigi 100 km 3 tunniga suudaks vist sõita vaid tugeva allatuulega

V6nnu kirjutas: Jutu mõte see, et kui oled omale distantsi valinud, ei saa sa enam sealt tulema. Võtad matka jäädki matkama, võtad põhisõidu siis sõidadki.

Väärt mõtteavaldus millest tuleb juhinduda
ise tegin esimese mtb sõidu 2001 author cupil, panin 42 km peale kirja, esimese ringi järel kippusid igasugused haiged mõtted pähe, et aitab ühest ringist küll kuid sain endast jagu ja tegin ikka teise ringi ka. siiani ei kahetse.

Märt kirjutas:
No kui mees siin ühe teise teema all kirjutab, et "varasematel suvedel on olnud minu iganädalane "leivanumber" olnud 100 km, täpselt 3 tunniga", siis ma ei usu, et Mulgi põhidistants eriline probleem oleks. Kuigi jah hooaja esimese sõidu kohta on Mulgi rada minu meelest ikka parajalt raske. Palju üle põllu jne.

Aga seda küll ei mäleta, et oleks matkadistantsist osa võtnud. Kuigi 100 km 3 tunniga suudaks vist sõita vaid tugeva allatuulega

Lgp. Märt paneb nüüd küll rukkisse ja ajab mind kellegagi segi. Minu "sulest" sellist juttu siia küll kusagile tekkinud pole. Ma pole elus 100km otsa teind rattaga. Seni pkim sõit on olnud 86km läinud laupäeval. Sihipärasemalt sõidan üldse esimest aastat.

Mu esimene võistlus oli TRR 136 km, ilma rattapüksteta, aga isegi see ei suutnud mind rattaspordist eemale ehmatada. Olulisem ongi, et sa ise usud, et saad hakkama.

Sry, vaatasin omaaruga sinu postitatud
sõnumeid, aga kui lähemalt vaadata, siis on seda oopis keegi teine öelnud... hmmm - foorumisoft vajaks äkki täiendust???

aga siis ei oska soovitada muud, kui et proovi ikka pikka. kui arvad, et paar tundi pead ikka vastu, siis peaks jaksama küll. ja kui ei jaksagi, siis mind on vahel rasketel hetkedel aidanud need lauakesed, kust saab natuke nosimist ja juua võtta või siis ettenägelikult taskutesse poetatud palakesed

2aastat tagasi Mulgis sai tehtud rattasõiduga algust. Polnud enne treeninud ega miskit, seega valisin matkaraja. Jõudsin vähemalt 1000X rajal surra ja vanduda, et krt loll, oli vaja siia ronida
Nüüd aga olen juba 3 aastat täis hakkamist ning hooaeg saab alati alguse Mulgis. Olen jäänud matkaradade peale, mulle nendest täiesti piisab, sest võistleda ma ei taha. Nii sama sõit koos kaaslastega on ka lahe. Küll aga sügisel teen TRM oma esimese pika distantsi.
Kui tahad tõesti võistelda, siis sõku pedaale ikka pikal rajal

Edu ja tahtmist kuhjaga

Mina alustasin 2002 endalegi ootamatult kohe TRR 133 km-ga, eelnevalt läbitud ~400 km. Kohe nädal hiljem Kõrve liivaralli otsa, siis nädala pärast Tallinna maraton ja nii ta algaski
Tasub valida ikka pikemad sõidud, seal rahvast rohkem ja tundub huvitavam.

minumeelest käib matkajate esiotsas ikka selline võistlus et ise ei julgeks sinna piiludagi.
Pannakse 30 km täie auruga silmad punased peas ja ila tilkumas, mis sellest et enne ega pärast matkadistantsi ratast ei näpita.
Tean paari selli kes nii teevad ja sellised on seal enamus (ma ise sõitnud ei ole nii et jutt põhineb juttudel ja vaatlustel).
Matkadistantsile minnakse võitma sest lühike rada ju ahvatleb ja vahet pole keda võidad(loomulikult on ka tõsimeelseid matkajaid aga need on lõpus)
Pikale minnakse võistlema-osa võtma.

Selle matkarajaga on jah sellised lood, et mõni võtab seda matkamist ikka kohe päris tõsiselt ning arvab, et rajaäss ja on kohe NIIIIIIIII KURI kui talle rada ei anta

Rom kirjutas:minumeelest käib matkajate esiotsas ikka selline võistlus et ise ei julgeks sinna piiludagi.
Pannakse 30 km täie auruga silmad punased peas ja ila tilkumas, mis sellest et enne ega pärast matkadistantsi ratast ei näpita.
Tean paari selli kes nii teevad ja sellised on seal enamus (ma ise sõitnud ei ole nii et jutt põhineb juttudel ja vaatlustel).
Matkadistantsile minnakse võitma sest lühike rada ju ahvatleb ja vahet pole keda võidad(loomulikult on ka tõsimeelseid matkajaid aga need on lõpus)
Pikale minnakse võistlema-osa võtma.

Mäletan nt eelmise aasta Viru Maratonilt (seni ainus tõsine Eesti maraton), et Enno Eilo läks lühikesele nö ära panema. Ja nagu ta muljed olid - tuli üks ketsides alivio noor kutt ja karistas ta julmalt ära. 500 kroonist jäi ilma. Matkasõit pole ammu enam mingi matkasellide rahulik uitamine.

Paar aastat tagasi 'õnnestus' mul TRM'i matkadistantsi sõita - seda tänu pikal distantsil juba Munamäe all purunenud sadulapostile

Lühikese distantsi stardis käis ikka hirmus andmine - 15-20 km pärast tulid küll need kimajad selg ees vastu .

Igatahes tasub pikka distantsi sõitma minna - lihtsalt vali tempo enesetunde järgi ja ära hakka kohe alguses paugutama (kuigi tahtmine on hirmus suur).

ohh, mida rohkem ma siin lehel olen, seda suurem tõenäosus on, et sellel aastal teen kaasa mitmel pikal rajal ja jätan matkaraja "tõsiste"tegijate jaoks
Kunagi on ikka esimene kord ja kaotada pole ju midagi

Paar hooaega tagasi Mulgis oli minugi esimene mtb võistlus.Muljed, mhm, esimene pool - oi kui lahe rada, laskumine, vee takistus , ühesõnaa äge, teine pool(jagatud enesetunde põhjal)- no otsi lolli, plekib et ronida metsa juurika peale loksuma ja siis kruusa peale kõrbema.Kirusin lausa kõva häälega aga ära lõpetasin.Ja näe imet, terve järgmine nädal ei suutnud oma positiivset erutust kuidagi teiste eest varjata.Ja siis tuli totaalne "kultuurishok" Authori näol-ilm külm kui k...., rada raske kui täissöönud siga ja jõudu ka polnud aga ometi oli rõõm kohati suurem kui Mulgis.Tänaseks olen selle raja nii meeldivaks sõitunud , et kohati tunnen naudingut tõusudest .

Enne võistlust käi perearsti juures ja ütle,et südames vahel imelik ning lase saata ennast EKG tegema.Kui tervis korras vali ikka pikk distants!Muidugi võib ka 400 krooni maksta EKG eest nagu rumalusest tegin ise!

misso kirjutas:Enne võistlust käi perearsti juures ja ütle,et südames vahel imelik ning lase saata ennast EKG tegema.

Mulle on arstid öelnud, et EKG näitab, kas selle tegemise ajal on inimene elus või surnud Eks see on muidugi natuke liialdatud, aga mõte saab sellega vast selgeks.

Mulle tundub, et alustamine MNTs ja MTBs on natuke erinevad. Kui vaadata MNT võistluste lühemate distantside võistlejaid ja aegu, siis tase on seal vägagi kõva.

Ise sain juba väiksena võistluse koguemused kätte, aga siis jäid paar aastat vahele ja siis 2001 aasta läksin ilma erilise treeninguta (suvel igapäev 10 km ) TRM-ile. Sai siis 1300 millegiga välja sõidetud ja ise olin jummala rahul. Sealt edasi hakkasin juba kõvemini tegelema jälle. 2002 sai praegune ratas soetatud ja TEC-i sõitma hakatud. Esimest korda Mulgis alustasin liiga kiiresti ja poole teepeal surin. Lõpuks mingi 400+ koht. Kõrves olin juba targem ja ei paugutanud kohe ja sõitsin tuules ja mingi 200-ga koht tuli kohe. 02`olidki põhilised kohad mul 200 piiril. Parim koht oli Karksi 118. Hooaja kokkuvõttes 222. Eelmine aasta olin Mulgis juba 89 ja hooaja kokkuvõttes 106. Oleks saanud veel paremini, sest 2 võstlust jäid erinevatel põhjustel sõitmata ja sealt oleks äkki paar punni juurde saand. See aasta lähen Mulgis juba sinna 50 kanti sõitma (ei tea, kas saan, sest ratta trenni ei ole aega teha eriti) Aga koormustestide järgi peaks sinna ikka asja olema, kuna sügisese seisuga on hapnikutarbimine 5 võrra paranenud .
Aga seda ka, et mine ikka pikale distansile, sest kui matkale lähed, siis jäädki sinna. Sõber sõitis ka alati matka, aga ükskord oli ta kogemata pandud pikale sõidule ja siis sellest ajast sõidab alati pikka . Niiet ei ole vaja aega raisata matkamisega.
Ja seda ka, et kui sa enne võistelnud ei ole, siis võiks enne mingil väiksema osalejate arvuga sõitjatega võistlusel käia ja tunde sisse saada, sest muidu võid võistlustel ohtlikke olukordi tekitada ja sellega teiste sõidu ära rikkuda

Lauri kirjutas: Ja seda ka, et kui sa enne võistelnud ei ole, siis võiks enne mingil väiksema osalejate arvuga sõitjatega võistlusel käia ja tunde sisse saada, sest muidu võid võistlustel ohtlikke olukordi tekitada ja sellega teiste sõidu ära rikkuda

muide, see on hea vihje. hooaja alguses vist küll author cup sellistest esimene ja need paar-kolm tõusu panevad algaja peas igasugused haiged mõtted tööle - omast käest tean ) kuid kui endast võitu saada siis on nakkus saadud ka paranemist pole.
ohtlikke olukordi on aga võimelised pidevalt tekitama ka sellised wannabe winner tüübid kes juba aastaid sõitnud kuid pole mottetust läbi teiste murdmisest ikka veel üle saanud.

mina alustasin 2001 a Rakvere matkasõiduga pärast olin nii läbi et jube treeninud olin mingi 700km järgmine aasta sõitsin ka matkasõite alles eelmine aasta muutusid veidi lühikeseks ( võistlesin vähem ka) aga mina soovitaks sõita matkasõit vaadata kuidas enesetunne peale seda on ja järgmine kord valida selle põhjal

tegin oma esimese võistluse 2001.aastal kõrve rattasõidul. Oluliselt treeninud ma selleks polnud ning puudus ka korralik varustus - idee tuli lihtsalt sellest, et üks tuttav kes ise juba asjaga varem tegelenud, kutsus ikka vahetevahel kaasa sõitma. Muljed jäid pidevalt väga positiivsed ja sellest ka mõte võistlustele minna. Üldiselt võib öelda et sealt selle pisiku sain! Nüüdseks korralik varustus olemas ja tegelen ka aktiivselt.
Kõrves võtsin ikka kohe pikema distantsi sest tahtsin end mõnes mõttes proovile panna ja mingigi koha saavutada..
Niiet selle pika jutu peale ütleksingi, et võta ikka pikem distants - näed ilusti ära mis võistlused endast kujutavad ja tõesti,nagu eelpool keegi ütles, kaotada pole ju midagi - pealegi saad kõvema trenni ka!
peamine on jah et ennast alguses tempoga ära ei tapa!