velo.clubbers.ee

Kolmapäevakute korraldajad on oma mõtetes juba järgmise hooaja juures. Enne kui korraldaja klubide esindajad kogunevad koosolekule, oleks väga hea teada teie arvamusi ja ettepanekuid kolmapäevakute osas. Igasugune asjalik tagasiside on teretulnud ja võetakse järgmist hooaega planeerides arutlusele. Mis meeldi(k)s ja mis ei meeldi üldse, mida peaks kindlasti muutma ja mida säilitama, kus ei tahaks enam üldse sõita ja kus võiks veel sõita?, erinevad formaadid (sprint, ühisstart, eliminator jt), lastesõidud, erinevate vanuseklasside sõidupikkused, üldine korraldus jne...jne. Oleme väga tänulikud tagasiside ja ettepanekute eest.

rohkem etappe ülgase rada oli ka päris meeldiv minujaoks vähemalt , see aasta seda kahjuks sees ei näinud, väga meeldis pirita ja kroodi kolmapaevakute rajad eriti yhisstarte ei soosi aga monel etapil mingi muu formaat oleks huvitav kyll. üks idee,et teha mingi 1-2 etappi juurde aga mingi sprint , naiteks pirital 1 ring vms

Järgmine aasta oseleks kindlasti tunduvalt rohkematel etappidel. Seega korraldage aga suure innuga. Lasteradu ilmselt kergemaks teha on keerulisem, seega võibolla ainus soov, et raskemaks kah ei tehtaks kui oli sel aastal. Ma küll osalesin ainult Pirita etapil, seega võibolla see oligi selline rajum rada laste seisukohalt. Endale meeldis Pirita rada küll väääääga hästi ja järgmine aasta osalen väga hea meelega.

Keep up the good work.

Seekord sai kõik etapid kaasa sõidetud.
Humala, Pirita ja 2013-Kroodi võiks "enduro"-taseme poolest lagi olla. Chicken-line hüpete ja rock-gardeni vältijatele on vist tänaseks juba pool-kohustuslik element.
Tähetorni oli super-üllatus materjali kasutamise-oskuse poolest, palume korrata.
Hetkel kehtiv ajaline formaat, võitja 30 - 40 minutit anna karvajalgadele distantsi läbimiseks 60+ minutit, ehk finish läheb kinni ikkagi peale 21'te. Sprint tähendaks eriti karmide tõusumeetrite ja tõusunurkade kasutamist et "kolmapäevaku maik" ikka juures oleks
Hooaega meil kahjuks pikemaks venitada ei õnnestu, sitt suusailm lahkub ja laekub sünkroonis kalendriga.
Tänane 12 etappi tänu intensiivsele augustile on iseenesest juba tihe ja karm graafik. Pealiskaudsel lugemisel paistab et kõik etapid sõitis 19 osavõtjat. Rohkem etappe annab kindlasti vähem neid kes sõidavad kõik stardid ja tõstab -2-tulemust süsteemi korral vajadust sõita alati hea keskmise peale. Organisatoorsete kulude tõusu ma õnneks/kahjuks ei oska kommenteerida.

aif

Sõitsin kõik etappid v.a. saku etapp.
Kõige rohkem meeldis sõita:
1. Humala
2. Kroodi
3. Pirita
4. Keila (ainult võiks seal muuta stardi, kas teha pikkema alguse, enne singlite minekule või siis paika panna stardikoridori. Ummik algul oli täitsa , aga rada muidu väga meeldis!)

Kiili etapp oli minu jaoks kõige

Minu arvates formaat võiks ikkagi jätta nii nagu see on, teha palju etappe kus on ühisstart ei ole mõttet kuna maratoni on juba palju olemas.
Kindlasti tulen stardile ka 2015aastal ja edu korraldajatele!

Endale ei meeldinud saku näiteks üldse , ilmselt ka selle pärast,et hooaja alguse tõttu oli seal jube raske sõita ilgelt imes rada , eriti 26 ht-ga

mõtted:
1) järgmiseks aastaks Mihkel Reilega graafikud nii seada, et etapid ei kattuks;
2) kui vaadata etappe, kus rohkem kiiduavaldusi tuli, siis tundub, et seltskond on niipalju arenenud, et sellised tähelepanu nõudvad etapid lähevad paremini peale. eks see metsasõidu oskuse arendamine ongi kolmapäevakute põhipluss ja magnet, pea lenksu all sõitusid saab mujal ka teha;
3) pikkus las olla nii nagu on, lühemaks kindlasti mitte teha, olgu ikka korraliku trenni eest;

Mulle selline eraldi/lendstart väga meeldib ja selles osas formaati muuta ei tahaks. Etappide arv on ka paras - kui vähedada tuleb arvatavasti mõnest mõnusast etapist loobuda, kuid suurendades läheb võistlustegraafik juba väga tihedaks.
Kõige meeldejäävamad ja ägedamad etapid sel aastal olid Kroodi (mis küll lõppes haamri ja rehvipurunemisega) ja Pirita, kuid ka kõik teised olid ägedad ja tahaks järgmine aasta uuesti neid sõita. Välja arvata Kiili - sealset rada ei ole ma kunagi nautinud.
Kuna ma suuremasi maanteerattur ei ole ning pikkadel sirgetel kihutada ei meeldi siis loodan järgmise aasta etappidel saab näha veel rohkem juurikad, kive ning tehnilisi tõuse ja laskumisi.

Kolmapäevakutel toimivad kõik asjad suurepäraselt.
Mul oli kunagi üks ulmeline idee. Ärge kohe hullult erutuge aga Kolmapäevakute etapp MOTOKROSSI rajal. Aga see oleks võibolla põnev ühisstardina või mingi grupistartidena ja võibolla üldse mingis mõnes muus sarjas, kui kolmapäevak. Hehe. Igaljuhul, kunagi sõitsin ühel motokrossi rajal ja päris raske oli. Seal oli palju kiviklibu, mis tegi liikumise suht tehniliseks, kuid halb on see, et kivid lõhuvad jookse.

Olen ka ise proovinud Viimsi krossirajal sõita , tegime sõbraga aja peale ja oli isegi täitsa huvitav Seal siis tegemist suht liivase rajaga , aga kus uusi radu veel otsida oleks näiteks erinevad enduro rajad , on ju ka kroodi tegelt enduro rada põhimõtteliselt

Pirita, Tähetorni, Saku, Kroodi, Kodasoo olid mõnusad, Humala ka tegelikult.
Kindlasti võiks Ülgase taas olemas olla.

Aga muidu

No nii, proovime siis kah kokku võtta...
2008 oli siis see tore aasta, kui tänaseks teada formaat pihta hakkkas. Kahetsusega pean tõdema, et mul on kokku selle ajaloo jooksul kahelt etapilt tulemus puudu : üldse esimene etapp Hiiul (olin pool tõbine ja töö asjus ära kah) ning 2009 aasta Randvere (jalg kipsis)

Aga selle aasta kohta asjad mis sinna miinusmärgi juurde paneks :
* Saku kolmapäevaku stardiala oli ikka korralik ämber. Ma ei mõtle siin segadust asukoha teavituse osas, vaid reaalset kohta kui sellist. Paarisaja osalejaga võistlus on juba selline, kus on päris palju ruumi vaja.
* Kodulehet - saan aru, et see läks kaasaegse platvormi peale, aga no ikka väga hädine on. Tulemusi vaadatakse championchip lehelt, etapi infot clubbersist, pildid FB's ja samuti clubbersis. Praegusel juhul ütleks, et olgu siis üldse ainult FB's - saab etapid üritusteks luua ja kõigile nutikate kasutajatele jookseb info sünkroonimisel automaatselt kalendrisse koos etapi infoga. Waze link parkimiskohta kah veel...oleks väga bueno

Etappide koguarvu suurendamine on nüüd natuke kahtlane teema - järgmine aasta läheb kalender veel tihedamaks. Juba sel aastal oli vist mingi 136 võistlust.

Sel aastal sõitsin alati läbi ka lasterajad (poisiga prooviring ja kiire ring) - ja poja arvamus (9a.) radasid tehnilisemaks ei tahaks. Minu arvamus, kui soovime tulevikus veel mõne Martin Loo kasvatada, siis peaks ikka igal rajal mõni element olema.

Märgistus on vähemalt minu jaoks alati valus teema. Ilmselt paljuski minu isiklik probleem, aga oleks väga hea, kui nt. pööretega tekiks ühtne kord - suuna nool on alati nt. 3m. enne pööramist. Praegu oli neid suuna nooli läbi hooaja nii ja naa.

Keila starti ~3 min hilinedes sain saba juba esimese laskumise metsa singlil kätte
Keila rada annaks venitada 1 lihtsa "soojendusringiga", milles vähemalt 2 raskemat tõusu järjest sees.

Rivo kirjutas:* Kodulehet - saan aru, et see läks kaasaegse platvormi peale, aga no ikka väga hädine on. Tulemusi vaadatakse championchip lehelt, etapi infot clubbersist, pildid FB's ja samuti clubbersis. Praegusel juhul ütleks, et olgu siis üldse ainult FB's - saab etapid üritusteks luua ja kõigile nutikate kasutajatele jookseb info sünkroonimisel automaatselt kalendrisse koos etapi infoga. Waze link parkimiskohta kah veel...oleks väga bueno

Kodulehe osa oli see aasta tõesti õnnetu - enamjaolt küll seetõttu et sisaldas juba varakult copy-paste infot eelmise aasta etappidelt ja polnud seetõttu usaldusväärne.
Ei poolda aga Facebooki ainukese ametliku kanalina, kuna ma olen üks nendest taunodest kelle maailmavaated ei luba facebooki kasutada.

Kiirema ringi arvestuse võiks lisada!

Etappe võiks hooaja alguse poole tihedamalt olla ja mõni etapp võiks ka lisaks olla. Ega kõikidel etappidel ei pea osalema ning kokkuvõttes arvesse minevaid etappe ei peaks ilmtingimata seepärast rohkem olema.

Mulle meeldiks kui oleks rohkem erinevaid radasid portfellis, mida siis saaks vahetada. Ses osas on Jõelähtme singel eeskujuks.

Piirkondlik toetus ja regionaalpoliitika on toredad asjad, kuid etapid võiks vahelduda! Eriti kui metsas materjali on. Harkus teha 3 aastat 80 % sama rada on ka kuritegu. Pirital jääb arusaamatuks, miks seda tagumist sirget vaja on (muidu on rada super )!?
Kiilit sõitsin esimest aastat ja oli minu jaoks positiivne üllatus, kuid vaatamata sellele võiks minna aastaks puhkusele koos Humala ja Kodasooga. Viimsi etapp võiks toimuda vaheldusmisi varasema paigaga seal mere ääres; jne. Harkus teha 3 aastat 80 % sama rada on ka kuritegu.

Uued kohad, kus saaks täitsa normaalsed rajad joonistada on: Männiku (mõlemal pool Männiku teed on võimalusi, nt see tehismägi, kus motomehed on radasid teinud); Meremõisa; Vääna-Jõesuu; Türisalu-Keila-Joa; ........... Glehni pargi ja hüppetorni metsa rajad jäävad ilmselt suuresti keskkonnakaitse tõttu saavutamatuks, kuid vast tuubinõlvast ülest ja mõnest trepist alla ikka lubataks sõita. Samuti võiks kavas olla unustatud vanu, nagu näiteks Hiiu kaevikud, vms.

Formaat on geniaalne seda küll muutma ei pea! Viimasel etapp võiks samuti olla eraldistart ja siis võiks jagamisele minna nt topeltarv punkte. Sel juhul võiks grande filiale olla natsa üle võlli rajal. Miks mitte ei võiks sel juhul viimane etapp olla nädalavahetusel ja Tallinnast väljas (nt Rakveres)?

MarttiM kirjutas: Piirkondlik toetus ja regionaalpoliitika on toredad asjad, kuid etapid võiks vahelduda! Eriti kui metsas materjali on. Harkus teha 3 aastat 80 % sama rada on ka kuritegu. Pirital jääb arusaamatuks, miks seda tagumist sirget vaja on (muidu on rada super )!?
Kiilit sõitsin esimest aastat ja oli minu jaoks positiivne üllatus, kuid vaatamata sellele võiks minna aastaks puhkusele koos Humala ja Kodasooga. Viimsi etapp võiks toimuda vaheldusmisi varasema paigaga seal mere ääres; jne. Harkus teha 3 aastat 80 % sama rada on ka kuritegu.

Uued kohad, kus saaks täitsa normaalsed rajad joonistada on: Männiku (mõlemal pool Männiku teed on võimalusi, nt see tehismägi, kus motomehed on radasid teinud); Meremõisa; Vääna-Jõesuu; Türisalu-Keila-Joa; ........... Glehni pargi ja hüppetorni metsa rajad jäävad ilmselt suuresti keskkonnakaitse tõttu saavutamatuks, kuid vast tuubinõlvast ülest ja mõnest trepist alla ikka lubataks sõita. Samuti võiks kavas olla unustatud vanu, nagu näiteks Hiiu kaevikud, vms.

Võib-olla on Kolmapäevakute rajameistritest jäänud mulje, et nad on suhteliselt fantaasiavaesed ning suusatavad aastast aastasse ühe sama raja peal vaid seetõttu, et ei viitsi midagi uut välja mõelda. Olles olnud selle karusselli peal neli aastat, võin kinnitada, et see nii ei ole. Puusalt tulistades leiab Tallinna ümbruses kümneid kohti, kus võiks teha Kolmapäevaku. Kuid oh õnnetust - üks teise järel ei kvalifitseeru mõne pisidetaili tõttu, millest üle ega ümber ei saa.

Hea näide on paar aastat tagasi toimunud etapp Autoturu ja Harku karjääri vahel. Ausalt öeldes ei oleks see etapp tohtinud toimudagi, sest paar hektatrit rajaalust maad oli varifirmade nimel ning kooskõlastusest polnud seal haisugi. Aga läks õnneks. Rada oli ju äge! Ühel hetkel hakkas aga finišisse tilkuma jalastunud rattureid ning mure oli neil üks ja see sama - sisselõige kummis. Kiire raja ülevaatus näitas, et kildude eemaldamine oli vaid ajutine lahendus, sest pidevalt sõideti pinnasest välja uusi kilde ning lõpuks kogunes neid kummilõhkujaid üle 20. Olenemata selle raja vau faktorist sai tehtud üksmeelne otsus - siin lihtsalt ei saa võistlust korraldada. Punkt.

Konkreetsed ettepanekud on väga teretulnud. Siin on toodud juba üsna mitu. Kahjuks aga langevad mitmed juba paberil ansamblist välja, sest distants Tallinnast on üle kriitilise piiri. Seega Merisalu, Keila-Joa jms ei saa kõne alla tulla.
Glehni lossi ümbruses pigem ei lubata sõita, kuigi mingi võistlus seal peaks sügisel toimuma.
Männiku on väga arvestatav variant. Peamine nuhtlus on seal olnud liiv. Saada ole hea kas raja salvestus GPS-ist või täpsem ala kaardil, et saaksime seda varianti läbi töötada.

Pirita rada tundub kõigile selline, et sealt saaks ju tuhandet eri moodi seda rada ehitada. Saabki! Aga sõitke korra see enda variant läbi ja lugege, mitu tuhatee ületust või muud turvamist vajavat punkti sinna jääb. Kui saate alla 9, pikkuseks 5km ning vau efekt on olemas, siis on tegemist arvestatava alternatiiviga praegusele trassile, mille kohe kasutusse võtaks. Lisaks siis veel võitlus taldrikuloopijatega.

MarttiM kirjutas:Viimsi etapp võiks toimuda vaheldusmisi varasema paigaga seal mere ääres

Olen aastaid olnud Viimsi etapi korraldajate seltskonnas ja kommenteerin seda soovi. Ka me ise vahetakse hea meelega Viimsi ja Randvere vahel aastast aastasse aga Viimsi terviseradade operaatori vaenulik suhtumine meisse (korraldajatesse, ratturitesse) ei jäta meile kahjuks muud varianti kui seal võistlusi mitte korraldada.

Ma ise näeks ühte etappi kuskil karjääris (Harku, Väo, Maardu) aga ohutuse huvides ei tuleks see vist kõne alla.

Alvaro kirjutas:
Kahjuks aga langevad mitmed juba paberil ansamblist välja, sest distants Tallinnast on üle kriitilise piiri. Seega Merisalu, Keila-Joa jms ei saa kõne alla tulla.

Männiku on väga arvestatav variant. Peamine nuhtlus on seal olnud liiv. Saada ole hea kas raja salvestus GPS-ist või täpsem ala kaardil, et saaksime seda varianti läbi töötada.

Männikul tegime kunagi ühe etapi. Algus oli paljutõotav, aga isegi muidu kõva põhjaga tunduvad rajad kiskusid peale poolt võistlust väga liivaseks. Lõpp oli juba Sahhaara. Peale seda otsustasime, et Männikut ei torgi enam. Seal muidugi leiaks variante teha midagi, aga kui pika ja mis põhiline - kui huvitava raja sealt välja joonistaks? Päris siledat kihutamist kivistel kaitseväe teedel ei tahaks ka teha.

Mis puutub etappide kaugusesse, siis mina arvan, et Keila-Joa jm kohad ei ole kaugel. Ärge palun alustage teemat "aga ma pean Viimsist ju kohal sõitma". Kui üritus on lahe ja tahtmine osaleda, siis see 50 km autoga pole probleem ja vajadusel saab ka kopereeruda. 500 orienteerujat sõidavad rahulikult Aegviidu kanti neljapäevakutele peale tööd ja kunagi pole olnud teemat, et see on liiga kaugel. Samamoodi olid kunagi Idaranna mtb päevakud Paldiskis ja palju rahvast käis. Võib-olla max kaugus võikski olla tunnise autosõidu kaugusel? Avaldage palun arvamust, sest see muudaks äkki kalendrit uute radade osas.

Keila-Joa ja Laulasmaa kandis on materjali rohkem kui küll. Seal võiks tõesti mõni etapp aset leida. Iseasi, kas RMK-ga kooskõlastust ka saab?

Juulikuised võistlused võiks küll kaugemal olla. Palju puhkavad ja on valmis varem startima. Kui vaja saab pere kaasa pakkida ja mere äärde või mustikale lükata, liiklus on vähe lahendam, hiljem läheb pimedamaks, jne.

Neljapäevakud on hea analoog - rahvas käib Tallinnast hea maastiku järel lausa teistes maakondades (Läsna, Keava) ja kurtmise asemel pigem kiidetakse.

Männikul see tuhamägi Tallinna piiril, mis jääb Saku poolt tulles paremat kätt, võiks olla täitsa teema. Mäeosa pole ka liivane. Ringi pikkusega võib muidugi probleeme tekkida, kuid üles alla saab seal rada mitmel pool tuua ja mõned laskumised on täitsa keerulised. Eks ta muidugi oleks suuresti Maardu kandi radade vaene väikevend. Klassikaliste Männiku singlite osas on 200 ratturit nende radade ja loodusele korvamatu kahju.

Kas Schnelli tiigi ümbruses tõusuga pika linnamüüri äärde oleks teostamatu? Midagi eriti tehnilist seal ei ole muidugi, kuid see tõus linnamüüri äärde koos laskumisega on muidu päris huvitav.

tarmo kirjutas:

Alvaro kirjutas:
Kahjuks aga langevad mitmed juba paberil ansamblist välja, sest distants Tallinnast on üle kriitilise piiri. Seega Merisalu, Keila-Joa jms ei saa kõne alla tulla.

Männiku on väga arvestatav variant. Peamine nuhtlus on seal olnud liiv. Saada ole hea kas raja salvestus GPS-ist või täpsem ala kaardil, et saaksime seda varianti läbi töötada.

Männikul tegime kunagi ühe etapi. Algus oli paljutõotav, aga isegi muidu kõva põhjaga tunduvad rajad kiskusid peale poolt võistlust väga liivaseks. Lõpp oli juba Sahhaara. Peale seda otsustasime, et Männikut ei torgi enam. Seal muidugi leiaks variante teha midagi, aga kui pika ja mis põhiline - kui huvitava raja sealt välja joonistaks? Päris siledat kihutamist kivistel kaitseväe teedel ei tahaks ka teha.

Mis puutub etappide kaugusesse, siis mina arvan, et Keila-Joa jm kohad ei ole kaugel. Ärge palun alustage teemat "aga ma pean Viimsist ju kohal sõitma". Kui üritus on lahe ja tahtmine osaleda, siis see 50 km autoga pole probleem ja vajadusel saab ka kopereeruda. 500 orienteerujat sõidavad rahulikult Aegviidu kanti neljapäevakutele peale tööd ja kunagi pole olnud teemat, et see on liiga kaugel. Samamoodi olid kunagi Idaranna mtb päevakud Paldiskis ja palju rahvast käis. Võib-olla max kaugus võikski olla tunnise autosõidu kaugusel? Avaldage palun arvamust, sest see muudaks äkki kalendrit uute radade osas.

Kui tegijatel ei lähe kodukohast kaugel etappide korraldamine liiga koormavaks, siis minule kaugus probleemiks ei ole! Näiteks Kodasuu on juba praegu 40 km kodust, Sakust 50 km. 1 h piiriks oleks mõistlik reegel!

MarttiM kirjutas:... Kas Schnelli tiigi ümbruses tõusuga pika linnamüüri äärde oleks teostamatu? Midagi eriti tehnilist seal ei ole muidugi, kuid see tõus linnamüüri äärde koos laskumisega on muidu päris huvitav.

Seda peavalu, mis on seotud südalinnas korraldamisega ei taha ükski korraldaja. Koht põnev, aga korralduslik nightmare. Ehk proovige palun ise enne iga idee oma peas korralduslikus mõttes ka läbi mängida Sõita on äge paljudes kohtades.

Panen siia mõttetegevuse hõlbustamiseks mõned märksõnad, millega etappide korraldajad peavad kokku puutuma:
* Kohaliku omavalitsuse luba - sisemiselt vajab lisaks eri ametkondade kooskõlastust
* Maaomanike kooskõlastus (ei ole vaja reformimata riigimaa ja munitsipaalmaa korral) - ideaalne, kui on üks maaomanik; asustatud ja eraomanduses kohtades korraldamine suhtelist võimatu
* Looduskaitselised piirangud
* Raja turvamise realistlik korraldus - milline on nö loomulik liiklus piirkonnas ja palju on igasugu teeületusi jne; turvavad klubid oma jõududega, st piiratud jõududega
* Juurdepääs nii võistlejatele kui ka korraldajatele, sh ajavõtjale - mida kaugemale linnast seda olulisemaks muutub ka parkimise teema
* Korraldajad (st inimesed) teevad seda kõike oma vabast ajast ja tahtest, pere ja töö kõrvalt - seega ei ole just lõputult aega ja võimalusi selle kõige-kõigema taga ajamiseks

Miks jäi 2002 Vanalinna Maximus viimaseks?
Minu meelest oli väga tiptop orgunn, aiad, lindid, mitmed kümned turvajad, kooskõlastused asjad olemas.
Isegi sai number lenksul tiigi ja linnamüüri ääres tiirutatud ja Patkuli trepist alla tuhisetud.
Aga mingite tundide vältel polnud tagatud USA kruiisituristide pääs mingisse Lühikese Jala suveniiripoodi
ja omanik saavutas oma kaeblemisega selle, et edaspidi enam midagi polnud võimalik korraldada.

Ei pea vaatama nii kaugele ajalukku kui 2002. Eelmise aasta Tour of Estonia aplaava on kõigil värskemalt meeles.

Mul on millegipärast eelmise aasta Hill Chasers veel värskemalt meeles. Väga hästi läks vanalinnas. Schnelli tiigi ümbruses poleks ajutiste tehiselemendidega värskendatud raja jaoks ühtegi tänavat ega tränipoodi häirida ja mingi punase pulli energiajoogi või muu sellise sponsoriga saaks ka kasvavad kuluread katta, kui rattarehvid tõesti peaks murule jäljed jätma.

Ise olen küll praeguse formaadi poolt ja sellist üritust näeks eraldi promo- ja lõbuüritusena. Kui hooaja alguses sarja nime alt teha, peaks uute osalejate kaasnemine üsna vältimatu olema.

Ääremärkus.
Ja üks pisike ebaoluline detail veel - seda kõike tehakse oma enda töö kõrvalt näpistatud ajast ja puhtast alturismist.

Ja Pirita igav tagumine sirge oli selleks et kahte mitte igavat rajaosa omavahel ühendada. Üldiselt peaks me rahul olema, et Pirita singlitel üldse midagi korraldada võime. See on ka selline paari aastase Keskonnaameti ravimise tulemus.

Arhiivis tuuseldades näen, et 2010 aastal on olnud ka Suurupi etapp. See kant on huvitav, sooviks seal uuesti näha midagi.
Kas sellest etapist mingit jälge veel mõnel online kaardil on alles?

Minul otseseid ettepanekuid ei ole. Mainiks vaid, et isegi kui väga tihti tänusõnu kuulda ei ole, siis minu sõbrad ja mina, kes me kolmapäevakutel käime hindame korraldajate tublit tööd väga kõrgelt. Tihti on nii, et miski pisike absurdne ebamugavus kellegi jaoks pannakse suure kella külge aga aasta otsa tugevat tööd ja suurepäraselt korraldatud üritused jäetakse absoluutselt tähelepanuta.
Minu sügav kummardus ja tänusõnad!

AndreK kirjutas:Ja üks pisike ebaoluline detail veel - seda kõike tehakse oma enda töö kõrvalt näpistatud ajast ja puhtast alturismist.

No näed selline asi endalgi ununes sinna listi panna - annad näpu, võtab käe. Viga parandatud.

veloson kirjutas:Mul on millegipärast eelmise aasta Hill Chasers veel värskemalt meeles. Väga hästi läks vanalinnas. Schnelli tiigi ümbruses poleks ajutiste tehiselemendidega värskendatud raja jaoks ühtegi tänavat ega tränipoodi häirida ja mingi punase pulli energiajoogi või muu sellise sponsoriga saaks ka kasvavad kuluread katta, kui rattarehvid tõesti peaks murule jäljed jätma.

Võrdleme ikka võrreldavaid
Samas on iga initsiatiiv tervitatav - oled valmis selle orgunni enda peale võtma? Proovi ära.

Prooviks kindaid mitte veel heita.

Kui ma kunagi orienteerumisega rohkem tegelesin siis sai sõidetud ikka igast padrikutesse ja rahvast oli kõvasti. Rahvas kopereerus ja kusjuures kaugematesse punktidesse oli orgunnitud buss, mis tõi ja viis orienteerujaid. Orienteerumisega on muidugi lihtsam. Saab kaks kätt taskus minna. Aga ma tuleks ka kaugemale.

veloson kirjutas: Ise olen küll kahe käega praeguse formaadi poolt ja fänn

Unustasin klausli lisada - taas oli etappe, kus karvajalad pidid kõvasti sõiduaega dirigeerivat juhendi punkti (M/N 18 – 60 45 – 60 min) eirama ja isegi üle kahe tunni maratoni pidama. Siit lähevad minu plusspunktid Kiilile - kui sajas lõpetaja on 45. minuti peal, saab keskmise vormiga täpselt paraja sõidunaudingu (ja kelle jaoks on tegemist tempotrenniga, siis paraja koormuse). Jägala-Joa, Kakumäe, Humala jts saavad samad punktid. Kui sajas lõpetaja läheb tunni peale või rohkem ning täiesti tavalised sõitjad saavad 90 minutit punases sõita, oleks minu soovitus rajameistritel uuesti kaaluda, et kas kusagilt saab nö "igavamaid meetreid" maha lõigata (või mõni element juurde lisada ja 3 ringi pealt 2 peale ümber minna vms). Ja teiselt poolt - lühemate vs pikemate etappide paigutumine hooaja peale võiks olla seoses kevadest sügise suunas paraneva vormiga. Lühemad etapid algusesse ja pikemad lõppu.

Kuna Kiili sai minu meelest põhjendamata kriitikat, siis siit vastu kiitus - tundus olevat ainus proovitud etapp sel hooajal, kus sai lukus ülekandega märjal juurikamullal ja mudas tirrimeeste ees pidamiseelise. Paljudele paras kaugus mööda kergliiklusteid kohale vurada ja rada sobib uute huviliste esimeseks katseks tehnilisuse poolest väga hästi. Endal oleks kõige rohkem kahju just sellest etapist "ilma jääda".

Ma arvan, et etappe kaugemale pole mõtet viia. Korraldajad teevad seda töö kõrvalt ja vaevalt neile meeldiks mitmeid õhtuid järjest kaugemale sõita. Äkki premeerida ka kõige rohelisemat või rohelisemaid, kes sõidavad kohale ainult rattaga. Saab enne soojaks ja kohapeal rajaga ei tutvu. Näiteks mulle isiklikult mõjuvad soojendusringid rajal negatiivselt. Mõtlen üle. Kui rada ette ei tea, sõidan julgemalt ja kiiremini.

rai66 kirjutas: Äkki premeerida ka kõige rohelisemat või rohelisemaid, kes sõidavad kohale ainult rattaga. Saab enne soojaks ja kohapeal rajaga ei tutvu. Näiteks mulle isiklikult mõjuvad soojendusringid rajal negatiivselt. Mõtlen üle. Kui rada ette ei tea, sõidan julgemalt ja kiiremini.

See on huvitav idee ja väärib läbimõtlemist. Teha näiteks kolmapäevakulistele eraldi Strava grupp ja sealse info alusel hiljem premeerida või loosiauhindu jagada vms. Või siis premeerida hooaja lõpus enim marsruudil kodu/töö - kolmapäevak - kodu/töö jalgrattal km läbinuid sõitjaid?

veloson kirjutas:

veloson kirjutas: Ise olen küll kahe käega praeguse formaadi poolt ja fänn

Kuna Kiili sai minu meelest põhjendamata kriitikat, siis siit vastu kiitus - tundus olevat ainus proovitud etapp sel hooajal, kus sai lukus ülekandega märjal juurikamullal ja mudas tirrimeeste ees pidamiseelise. Paljudele paras kaugus mööda kergliiklusteid kohale vurada ja rada sobib uute huviliste esimeseks katseks tehnilisuse poolest väga hästi. Endal oleks kõige rohkem kahju just sellest etapist "ilma jääda".

Kuna eelmistel aastatel sel etapil ei osalenud ja kirjeldused ning maastiku profiil ei viidanud samuti huvitavale maastikusõidu raja oelmasolule, siis Kiili tõesti üllatas positiivselt! Leevendas tõesti oluliselt mudadefitsiiti sel aastal ja ka "võistluskeskus" oli IMHO parim.

tarmo kirjutas:

rai66 kirjutas: Äkki premeerida ka kõige rohelisemat või rohelisemaid, kes sõidavad kohale ainult rattaga. Saab enne soojaks ja kohapeal rajaga ei tutvu. Näiteks mulle isiklikult mõjuvad soojendusringid rajal negatiivselt. Mõtlen üle. Kui rada ette ei tea, sõidan julgemalt ja kiiremini.

See on huvitav idee ja väärib läbimõtlemist. Teha näiteks kolmapäevakulistele eraldi Strava grupp ja sealse info alusel hiljem premeerida või loosiauhindu jagada vms. Või siis premeerida hooaja lõpus enim marsruudil kodu/töö - kolmapäevak - kodu/töö jalgrattal km läbinuid sõitjaid?

Mõttel oleks jumet ja huvitav oleks jälgida! Kiire elutempo, krooniline ajapuudus ja riski ajutamine ei luba endal sellistes avantüürides osaleda. Sel aastal tuli vast 15 km niiviisi kokku, Harku metsa arvelt:)

Kõik ok.. aga võiks viia sisse ka tiimide arvestuse see tõstaks motti ka tiimiga osaleda!!!

+1 tiimiarvestusele

Tiimiarvestuse sõpradele - andke palun oma nägemus tiimist? Ja arvestusest.
Koogi retsept on suht kirju - mehed, naised, vanuseklassid, lapsed, klubid, vabaühendused....
Kuidagi peaks see värk pärast süüa ka kõlbama.

Teen ise ühe poolprovokatiivse ettepaneku:
Võetakse kõigis sama "klubi või tiimi" nimega sõitjatest 4-5-6 kõrgeimate punktidega (saavutatud eri vanuseklassides) ja liidetakse kokku.

Kui ei meeldi, ärge kulutage energiat selle ettepaneku tümitamisele, käige välja oma ettepanek.

Näiteks 4 suurima punktisumma toonud võistlejate punktid liidetuna iga etapi kohta. Sel juhul peaks arvutamine suht lihtne olema ja peaks meelitama juurde just naisi, lapsi ja väärikaid tegijaid

erikr kirjutas:Teen ise ühe poolprovokatiivse ettepaneku:
Võetakse kõigis sama "klubi või tiimi" nimega sõitjatest 4-5-6 kõrgeimate punktidega (saavutatud eri vanuseklassides) ja liidetakse kokku.

Eks uus ole ikka hästi ära unustatud vana. Just selline arvestus meil kunagi oli. Auhindu ei jagatud aga oli. Ise Excelis pidasin ja fail rippus kolmapäevakute lehel üleval. Tookord tegi arvestuse pidamise raskeks see, et võistlejad kas ei pannud iga kord oma nime taha klubi nime või muutus klubi nimi etapilt etapile (näiteks velo clubbers -> veloclubbers või porter racing -> porterracing või Kalevi jalgrattakool -> KJK). Kuna toona käis võistlejate otsing tekstipõhiselt, siis pidin alati kõik protokollid käsitsi üle vaatama ja parandama, et õiged sõitjad õiges klubis oleks. Aga see on täiesti teostatav.

Ainult N50-60 liikmetega tiim teeks tiimiarvestuses puhta töö.