Haanja 100 (2004)
Suured õnnesoovid ja welcome to the club Ja alternatiivsündmuse puhul siis poisi nimeks Haan .Rivo kirjutas:Ei saanudki sõitma minna
Aga see-eest sain naiselt pisikese poja
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Ise tõmbasin umbes 53 km paiku rajalt kõrvale, lihtsalt ei oleks ajalimiidi sisse mahtunud ja ei olnud mõtet end ka ära tappa. Muda oli muidugi meeletutes kogustes, peale 200 mehe läbimist rajal sõita üritada on ikkagi päris raske. Enamik rada oli pahupidi keeratud. Kõige rohkem oligi kahju inimestest, kelle ilus muru oli ära rikutud, ma usun, et seda nad nüüd endale küll ette ei kujutanud . Ratta pesemisest ja õlitamisest ei olnud muidugi mingit kasu, varsti oli jälle samasugune. Feeling oli muidugi kirjeldamatu, sellist sõitu ei ole mina varem sõitnud, kuigi ainult pool suutsin läbida ja kuuldavasti pidi alles siis tõsisem osa algama.
Sõitu saab kirjeldada ainult sõnadega - muda, muda ja veel muda.
Sõitu saab kirjeldada ainult sõnadega - muda, muda ja veel muda.
Signature not found, please try later!
Mai suuda oodata millal esimesed 100km muistendid avalikuse ette jõuavad. Loodan, et koomast väljumine kaua aega ei võta . Viimaste päevade ilma kohaselt ei olnud arvatavasti kerge sõit ja maastik loomulikult veel otsa.
Haanja Looduspargi ilmajaama andmetel oli täna 10.00 - 19.00:
1. temperatuur vahemikus 8,5*-12,5*
2. ajavahemikus 14.00 - 18.00 oli temp. üle 12*
3. õhuniiskus oli 82-100% (valdavalt 85-95%)
4. ajavahemikus 10.00 - 12.00 oli õhuniiskus 100%
5. keskmine tuulekiirus oli vahemikus 1-2 m/s (metsa vahel siis vist 0 m/s)
6. sademed puudusid
Seega kui uskuda, et sama ilm oli kogu raja piirkonnas, siis ju vedas ilmaga kõvasti . Tundub, et päikegi paistis. Vihma polnudki, kuigi õhuniiskus vist oli osaliselt vihma eest
Haanja Looduspargi ilmajaama andmetel oli täna 10.00 - 19.00:
1. temperatuur vahemikus 8,5*-12,5*
2. ajavahemikus 14.00 - 18.00 oli temp. üle 12*
3. õhuniiskus oli 82-100% (valdavalt 85-95%)
4. ajavahemikus 10.00 - 12.00 oli õhuniiskus 100%
5. keskmine tuulekiirus oli vahemikus 1-2 m/s (metsa vahel siis vist 0 m/s)
6. sademed puudusid
Seega kui uskuda, et sama ilm oli kogu raja piirkonnas, siis ju vedas ilmaga kõvasti . Tundub, et päikegi paistis. Vihma polnudki, kuigi õhuniiskus vist oli osaliselt vihma eest
Viimati muutis Mati, 26. 09. 2004. 22:51, kokku muudetud 2 korda .
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Kõigepealt õnnitlused Rivole! Korraldaja lubas, et sõit toimub järgmisel aastal ka (ja laupäeval), küll jõuad selle mõnu ära proovida.
Hommikul sai ratas stardijoonele lükatud eesmärgiga rada läbi sõita ning loodust nautida. Kõige suurema mustriga kummid, mis valida olid, said alla pandud. Seljakotiga veidi riideid ja "dopingut" kaasa võetud (küll juba esimese 10 km jooksul tuli tahtmine seljakott kui liigne kaaluallikas põõsasse visata).
Looduse nautimisest sai õige pea raske töö Aga läbi sai see 100 km sõidetud. Üle 7 tunni, mis selleks kulus, väsitas nii keha kui vaimu päris kõvasti. Rada oli ikka ropult mudane. Kuna Elioni Haanja etapil osaleda ei õnnestunud, siis võrdlusmomenti ses osas tuua ei oska.
Ilmataat muidugi üllatas. Eeldatav hoovihm jäi tulemata, kohati oli päikese käes ikka tõsiselt palav.
Esmakordselt sel aastal sai ka toidu(joogi)punktides pakutavaga tutvutud. Valik polnud laita. Soolakurk tundus ikka väga pop olevat. 60 km punktis sai ka rattapesu tehtud ja uuesti ketti õlitatud
Korra õnnestus ka õigelt rajalt eksida (u 80 km paiku) ja nii 4-5 km täiendavalt sõita. Hiljem selgus, et nii mõnigi oli sealt lisakilomeetreid saanud. Ootamatu oli küll ühtäkki võistlejaid vastasuunast tulemas näha. Eksimiskoha juurde tagasi jõudes vaatasin, et rajatähistus oli olemas, ilmselt sai liiga pea maas sõidetud.
Tõusumeetreid oli tõesti üle 1300 nagu korraldaja poolt lubatud, jalututatud sai tõusudest üles ikka omajagu.
Umbes 8-9 km enne lõppu motiveeris üks krants jalgu kiiremini liigutama. Ilmselt olid aga eelnevad möödujad teise päris ära väsitanud, nii et suurt ohtu ta endast ei kujutanud.
Tõsiseid laskumisi jagus ka. Munamäelt mööda asfalti allatulek piduritele muidugi hästi ei mõjunud. Ja laskumine paar km enne lõppu läbi männituka oli tõeliselt mega. Selleks ajaks polnud piduritest enam suurt midagi alles. Lingid põhjas, aga hoog ei kippunud vähenema. Halvima vältimiseks keerasin end vähe lagedama koha peal külili.
Rada oli kokkuvõttes kõva sõna. Singleid, nii et tapab. Vahepeal tekkis juba tahtmine kruusa järele
Usun, et enamus osalejad said tõsise positiivse emotsiooni. Maraton nö täie raha eest.
Suured tänud korraldajatele!
Hommikul sai ratas stardijoonele lükatud eesmärgiga rada läbi sõita ning loodust nautida. Kõige suurema mustriga kummid, mis valida olid, said alla pandud. Seljakotiga veidi riideid ja "dopingut" kaasa võetud (küll juba esimese 10 km jooksul tuli tahtmine seljakott kui liigne kaaluallikas põõsasse visata).
Looduse nautimisest sai õige pea raske töö Aga läbi sai see 100 km sõidetud. Üle 7 tunni, mis selleks kulus, väsitas nii keha kui vaimu päris kõvasti. Rada oli ikka ropult mudane. Kuna Elioni Haanja etapil osaleda ei õnnestunud, siis võrdlusmomenti ses osas tuua ei oska.
Ilmataat muidugi üllatas. Eeldatav hoovihm jäi tulemata, kohati oli päikese käes ikka tõsiselt palav.
Esmakordselt sel aastal sai ka toidu(joogi)punktides pakutavaga tutvutud. Valik polnud laita. Soolakurk tundus ikka väga pop olevat. 60 km punktis sai ka rattapesu tehtud ja uuesti ketti õlitatud
Korra õnnestus ka õigelt rajalt eksida (u 80 km paiku) ja nii 4-5 km täiendavalt sõita. Hiljem selgus, et nii mõnigi oli sealt lisakilomeetreid saanud. Ootamatu oli küll ühtäkki võistlejaid vastasuunast tulemas näha. Eksimiskoha juurde tagasi jõudes vaatasin, et rajatähistus oli olemas, ilmselt sai liiga pea maas sõidetud.
Tõusumeetreid oli tõesti üle 1300 nagu korraldaja poolt lubatud, jalututatud sai tõusudest üles ikka omajagu.
Umbes 8-9 km enne lõppu motiveeris üks krants jalgu kiiremini liigutama. Ilmselt olid aga eelnevad möödujad teise päris ära väsitanud, nii et suurt ohtu ta endast ei kujutanud.
Tõsiseid laskumisi jagus ka. Munamäelt mööda asfalti allatulek piduritele muidugi hästi ei mõjunud. Ja laskumine paar km enne lõppu läbi männituka oli tõeliselt mega. Selleks ajaks polnud piduritest enam suurt midagi alles. Lingid põhjas, aga hoog ei kippunud vähenema. Halvima vältimiseks keerasin end vähe lagedama koha peal külili.
Rada oli kokkuvõttes kõva sõna. Singleid, nii et tapab. Vahepeal tekkis juba tahtmine kruusa järele
Usun, et enamus osalejad said tõsise positiivse emotsiooni. Maraton nö täie raha eest.
Suured tänud korraldajatele!
Viimati muutis JannoG, 27. 09. 2004. 07:32, muudetud 1 kord.
- kalle_100%
- Rattur
- Postitusi: 158
- Liitunud: 30. 06. 2004. 13:22
oijah
Segased tegelased küll, kes 100 km mudas songivad.
Kogemused Haanja radadest puudusid täielikult, mõtlesin, et ehk võrdlus Trummi-Harkuga kannatab ära. Aga ei. Trummis-Harkus ei ole niisugust muda ja soppa. Küll on Trummi mägede treeningust väga palju kasu Haanjas.
Stardist panime ajama, ja nagu tavaliselt, moodustub sõitjatest suur tropp. Pulss viskas meeletult üles. Esimesed 40 km oli nagu lapsemäng, mõtetes terendus 6 tunnine lõpuaeg.
Aga siis näitas Haanja oma tõelist palet. Muda oli mudas kinni. See muutus juba reegliks, et iga laskumine lõpeb mudas. Ratas käis niipalju nipleid, et ei jõua kokku lugedagi. Ise jäin jalgadele. Teinekord ikka andis seda ratast sealt välja sikutada. Ühte mudaloiku jäi vist ka mu kompuuter. Ka pulsoka tahtis ära võtta...
60 km TP-s (Vasknas) tekis tahtmine ennast tõsisemalt kosutada. Vaatasin, et jõudu on nagu ülearu sees, aga muda röövib jubedalt aega. Teine ajaröövel oli põllu-heinamaad. Metsavahelised juurikasinglid oli täitsa kobe vaheldus. Ja kruusakiirteedel õnnestus pisut trassiaega vähendada.
60-80 km oli ikka õudusunenägu. Munamägi oli muu kõrval tühiasi. Kui seni polnud see suur õnnetus, et pidurid ära kadusid (alati oli kurve lõpp ilusti näha ja pidurite vajadus täitsa küsitav). Isegi Munakal õnnestus jalatalla abil edukalt pidurdada, polnud probleemi. Ent siis algas "pidu". Igast tõusust ei viitsinud enam üles vändata. Kui eesolija juba eemal maha tuli, siis tulin ka. Ja laskumised polnud minu jaoks (roigaste vahel jalaga pidurdamine on omaette vaatepilt).
Ühes kohas keerasin metsa, et laskumisest pääseda. Teises kohas ei olnud midagi päästa ja kimasin täiega. Mõtlesin, et kukun all laiutavasse mudaloiku pläraki sisse, aga siis võtsid instinktid juhtimise üle - pepu üle sadula taha ja kätega esilenks korralikult haardesse. Ja tundub, et tegin rekordi selle konkreetse koha läbimisel.
Kui enne 40km pühkisin muda aeg-ajalt ratta küljest maha, siis hiljem seda mujal ei teinud, kui TP-s. Muda mahasaamiseks oli meetod, et kruusasemal teel sõitsid üle kivide ja võbisema ajavate kohtade. Siis lendas sopp laia kaarega igasse suunda.paar korda tõmbasin ka pidureid ning ka need kohad said puhtaks. Nägin Erikr-i oma ratast armutult kohtlemas Kurgjärvel, aga eks igaühel oma meetodid...
Peale Kurgjärve sain läbi metsa 2-3 kilti sõita, kui avastasin, et teeviidad puudu. No muidugi panin siis rattajälgi mööda edasi, kuid selle õnge ei tohi Haanjas kunagi sattuda. Kokku panin kolm korda rajalt kõrvale. Iga kord oli keegi enne mind sama teinud ja mulle vastu tulnud.
Kui Kurgjärve järel olime nii lootusetus seisus, et otsustasime kahe kaaslasega mööda autoteed Rõuge kaudu tagasi tulla.
Salamisi lootsime, et meie nimed leiavad tee protokolli, pandagu või trahviaeg otsa. Nüüd näeme, et seda lõbu meile ei antud. Ahh kui kurb.
Igatahes vestlesime Ivariga päris pikalt ja saime teada, et möödapanijaid oli ikka üksjagu (suurest väsimusest nina maas ja kõiki linte ei jõua jälgida...). Lõpuks sai Ivarit kättpidi tänatud tehtu eest ja sõbra juures sauna mindud. Siis tuli too oo ... hargivahe ...
Mida soovitada korraldajatele järgmiseks aastaks? Ei oskagi palju tarka öelda. Võib-olla tasub need lindid-viidad üle vaadata, aga kes see jõuab kontrollida. Aga algusaja tooksin näiteks kl. 9:00 peale. Ja igas TP-s võiks miski rattapesu olla (või hellitas Vaskna peremees meid liiga ära?). Rajakaardi müüki tasuks jätkata ja tungivalt soovitada selle ostu kõigile, kuna eksimise korral on kaart olemas. Kaardile kanda ka kilomeetrid peale.
Muidu on minu hinnang väga positiivne, ja loodan, et mul jätkub piisavalt aega treenimiseks, et võtta sama asi ka tulevikus ette.
Nüüd on siis hooaeg peaaegu lõppenud, paar eesmärgihakatist on septembriks veel jäänud. Ja algavad heakorratööd
Kogemused Haanja radadest puudusid täielikult, mõtlesin, et ehk võrdlus Trummi-Harkuga kannatab ära. Aga ei. Trummis-Harkus ei ole niisugust muda ja soppa. Küll on Trummi mägede treeningust väga palju kasu Haanjas.
Stardist panime ajama, ja nagu tavaliselt, moodustub sõitjatest suur tropp. Pulss viskas meeletult üles. Esimesed 40 km oli nagu lapsemäng, mõtetes terendus 6 tunnine lõpuaeg.
Aga siis näitas Haanja oma tõelist palet. Muda oli mudas kinni. See muutus juba reegliks, et iga laskumine lõpeb mudas. Ratas käis niipalju nipleid, et ei jõua kokku lugedagi. Ise jäin jalgadele. Teinekord ikka andis seda ratast sealt välja sikutada. Ühte mudaloiku jäi vist ka mu kompuuter. Ka pulsoka tahtis ära võtta...
60 km TP-s (Vasknas) tekis tahtmine ennast tõsisemalt kosutada. Vaatasin, et jõudu on nagu ülearu sees, aga muda röövib jubedalt aega. Teine ajaröövel oli põllu-heinamaad. Metsavahelised juurikasinglid oli täitsa kobe vaheldus. Ja kruusakiirteedel õnnestus pisut trassiaega vähendada.
60-80 km oli ikka õudusunenägu. Munamägi oli muu kõrval tühiasi. Kui seni polnud see suur õnnetus, et pidurid ära kadusid (alati oli kurve lõpp ilusti näha ja pidurite vajadus täitsa küsitav). Isegi Munakal õnnestus jalatalla abil edukalt pidurdada, polnud probleemi. Ent siis algas "pidu". Igast tõusust ei viitsinud enam üles vändata. Kui eesolija juba eemal maha tuli, siis tulin ka. Ja laskumised polnud minu jaoks (roigaste vahel jalaga pidurdamine on omaette vaatepilt).
Ühes kohas keerasin metsa, et laskumisest pääseda. Teises kohas ei olnud midagi päästa ja kimasin täiega. Mõtlesin, et kukun all laiutavasse mudaloiku pläraki sisse, aga siis võtsid instinktid juhtimise üle - pepu üle sadula taha ja kätega esilenks korralikult haardesse. Ja tundub, et tegin rekordi selle konkreetse koha läbimisel.
Kui enne 40km pühkisin muda aeg-ajalt ratta küljest maha, siis hiljem seda mujal ei teinud, kui TP-s. Muda mahasaamiseks oli meetod, et kruusasemal teel sõitsid üle kivide ja võbisema ajavate kohtade. Siis lendas sopp laia kaarega igasse suunda.paar korda tõmbasin ka pidureid ning ka need kohad said puhtaks. Nägin Erikr-i oma ratast armutult kohtlemas Kurgjärvel, aga eks igaühel oma meetodid...
Peale Kurgjärve sain läbi metsa 2-3 kilti sõita, kui avastasin, et teeviidad puudu. No muidugi panin siis rattajälgi mööda edasi, kuid selle õnge ei tohi Haanjas kunagi sattuda. Kokku panin kolm korda rajalt kõrvale. Iga kord oli keegi enne mind sama teinud ja mulle vastu tulnud.
Kui Kurgjärve järel olime nii lootusetus seisus, et otsustasime kahe kaaslasega mööda autoteed Rõuge kaudu tagasi tulla.
Salamisi lootsime, et meie nimed leiavad tee protokolli, pandagu või trahviaeg otsa. Nüüd näeme, et seda lõbu meile ei antud. Ahh kui kurb.
Igatahes vestlesime Ivariga päris pikalt ja saime teada, et möödapanijaid oli ikka üksjagu (suurest väsimusest nina maas ja kõiki linte ei jõua jälgida...). Lõpuks sai Ivarit kättpidi tänatud tehtu eest ja sõbra juures sauna mindud. Siis tuli too oo ... hargivahe ...
Mida soovitada korraldajatele järgmiseks aastaks? Ei oskagi palju tarka öelda. Võib-olla tasub need lindid-viidad üle vaadata, aga kes see jõuab kontrollida. Aga algusaja tooksin näiteks kl. 9:00 peale. Ja igas TP-s võiks miski rattapesu olla (või hellitas Vaskna peremees meid liiga ära?). Rajakaardi müüki tasuks jätkata ja tungivalt soovitada selle ostu kõigile, kuna eksimise korral on kaart olemas. Kaardile kanda ka kilomeetrid peale.
Muidu on minu hinnang väga positiivne, ja loodan, et mul jätkub piisavalt aega treenimiseks, et võtta sama asi ka tulevikus ette.
Nüüd on siis hooaeg peaaegu lõppenud, paar eesmärgihakatist on septembriks veel jäänud. Ja algavad heakorratööd
Ratas ribadeks
100
Nõndaks, ma ka eluga tagasi. Päris raske päev oli. Hommikul kell 5:15 äratus, et Tallinnast õigeks ajaks Võrru jõuda. Ja õhtul pärast sõitu veel tööle tagasi .
Kui kell 10 sõit pihta hakkas oli enesetunne väga hea ja esimesed 10-15 km sai rõõmsalt vilet lastes kulgetud. Harjumatu oli näha, et keegi alguses ei rüselenud ega kiirustanud. Kuskil 20 km hakkas Haanja 100 rada juba hambaid näitama, aga elasime üle. Kusagil järve ääres õnnestus ka üks kukkumine maha panna (täpselt espordi fotograafi ees).
Umbes pärast esimest tankimispunkti hakkas ratas tegusid tegema, eelkõige XT crank. Kett jäi kui liimitult keskmise hammaka külge kinni. Ei aidanud ei õlitamine ega ka tee äärsetes ojades ratta veega uhamine. Umbes 40. km suutis kett ka esimese käiguvaheti kõveraks tõmmata, nii et läbi suure tärina sain vaid esimest ketast kasutada (ja seegi suckis).
Tegin peatuse ja rihtisin käiguka otseks, nüüd oli ees olemas vaid teine ketas ja üles ega alla vahetada ei lasknud. Nii sai siis kulgetud kuni lõpuni, kaks-kolm pööret edasi ja pool pööret tagasi . Moraalselt olid kõige raskemad kohad minu jaoks need ülivesised heinamaad enne ja pärast Suurt-Munamäge, seal sai enesega kõige suuremad võitlused maha peetud, keha nõudis rajalt mahatulekut aga vaim ei lubanud. Seal pidi ikka hullult vaeva nägema, et ratas üldse liiguks ja vahet polnud kas alla või ülesmäge. Puhkamiskohti rajal eriti ei olnud kui siis ainult need ratta käekõrval mäest üleslükkamise lõigud. Mäest allasõites pidi ikka üliettevaatlik olema, et kuhugi teelt välja ei uisutaks. Paar kilomeetrit pärast viimast tankimispunkti (~86 km) suutsin samuti lindid silmist ära kaotada. Sõitsime välja mingile kruusateele ja võtsime ühendust korraldajaga, kes meile juhtnööre jagas, tänu ühele kohalikke radu tundvale tüübile leidsimegi lindid üles. Sealkandis eksisid vist paljud, sest siuksed 5-10 ratturilised pundid sõitsid nõutult edasi-tagasi. Viimased 10 km oli juba lust ja lillepidu, rada oli pisut tahkem ja ratas veeres päris mõnnalt. Chainsuck oli ka pisut taandunud ja lõi välja peamiselt tõusudel.
Viimasetel kruusakatel läks kiirus juba üle 30 km/h. Finihis oli ikka ülimegavige tunne, et millegi nii võimsaga hakkama olin saanud.
ps.
* Viimasel järsul laskumisel korjasin kellegi Cateye kompuutri üles ja andis pärast korraldajatele edasi.
* Väga kasulikuks osutus rattakompuutri tripdown funktsioon, sain igal ajahetkel aimu kui palju veel minna on.
* Candy SL pedaalid töötasid küll nagu unistus
* Hutchinson Mosquito kummidele ei saanud ka midagi ette heita. Ratas eriti tühja ei löönud.
* Sõidu ajal sõin 2 banaani, ühe Geeli, ühe Extrani batooni, tanklates paar magusat saia soolaga, natuke Kalevi sokolaadi ja rohkelt jõujooki (5-5,5 l)
* 60 km tankimispunktis olid Tele2 kliendid juba Läti võrgus
* Olgu neetud see insener kes, XT 2003 crankseti välja mõtles .
Kui kell 10 sõit pihta hakkas oli enesetunne väga hea ja esimesed 10-15 km sai rõõmsalt vilet lastes kulgetud. Harjumatu oli näha, et keegi alguses ei rüselenud ega kiirustanud. Kuskil 20 km hakkas Haanja 100 rada juba hambaid näitama, aga elasime üle. Kusagil järve ääres õnnestus ka üks kukkumine maha panna (täpselt espordi fotograafi ees).
Umbes pärast esimest tankimispunkti hakkas ratas tegusid tegema, eelkõige XT crank. Kett jäi kui liimitult keskmise hammaka külge kinni. Ei aidanud ei õlitamine ega ka tee äärsetes ojades ratta veega uhamine. Umbes 40. km suutis kett ka esimese käiguvaheti kõveraks tõmmata, nii et läbi suure tärina sain vaid esimest ketast kasutada (ja seegi suckis).
Tegin peatuse ja rihtisin käiguka otseks, nüüd oli ees olemas vaid teine ketas ja üles ega alla vahetada ei lasknud. Nii sai siis kulgetud kuni lõpuni, kaks-kolm pööret edasi ja pool pööret tagasi . Moraalselt olid kõige raskemad kohad minu jaoks need ülivesised heinamaad enne ja pärast Suurt-Munamäge, seal sai enesega kõige suuremad võitlused maha peetud, keha nõudis rajalt mahatulekut aga vaim ei lubanud. Seal pidi ikka hullult vaeva nägema, et ratas üldse liiguks ja vahet polnud kas alla või ülesmäge. Puhkamiskohti rajal eriti ei olnud kui siis ainult need ratta käekõrval mäest üleslükkamise lõigud. Mäest allasõites pidi ikka üliettevaatlik olema, et kuhugi teelt välja ei uisutaks. Paar kilomeetrit pärast viimast tankimispunkti (~86 km) suutsin samuti lindid silmist ära kaotada. Sõitsime välja mingile kruusateele ja võtsime ühendust korraldajaga, kes meile juhtnööre jagas, tänu ühele kohalikke radu tundvale tüübile leidsimegi lindid üles. Sealkandis eksisid vist paljud, sest siuksed 5-10 ratturilised pundid sõitsid nõutult edasi-tagasi. Viimased 10 km oli juba lust ja lillepidu, rada oli pisut tahkem ja ratas veeres päris mõnnalt. Chainsuck oli ka pisut taandunud ja lõi välja peamiselt tõusudel.
Viimasetel kruusakatel läks kiirus juba üle 30 km/h. Finihis oli ikka ülimegavige tunne, et millegi nii võimsaga hakkama olin saanud.
ps.
* Viimasel järsul laskumisel korjasin kellegi Cateye kompuutri üles ja andis pärast korraldajatele edasi.
* Väga kasulikuks osutus rattakompuutri tripdown funktsioon, sain igal ajahetkel aimu kui palju veel minna on.
* Candy SL pedaalid töötasid küll nagu unistus
* Hutchinson Mosquito kummidele ei saanud ka midagi ette heita. Ratas eriti tühja ei löönud.
* Sõidu ajal sõin 2 banaani, ühe Geeli, ühe Extrani batooni, tanklates paar magusat saia soolaga, natuke Kalevi sokolaadi ja rohkelt jõujooki (5-5,5 l)
* 60 km tankimispunktis olid Tele2 kliendid juba Läti võrgus
* Olgu neetud see insener kes, XT 2003 crankseti välja mõtles .
Ausalt mehed, see oli mu esimene nn "century" metsas ja krt selle valiku sai tehtud veel Haanja metsas, kus muda oli kohati ninaaukudeni, oi kus ma seal sajatasin , 80km kui nägin teeviita metsa siis ausalt hirma tuli juba nahavahele. Üldiselt nii rasket rada pole ma kunagi sõitnud, endal heameel, et läbi sain , aeg veits alla kaheksa tunni, krt korralik tööpäev rattasadulas.
cycling is fun, but...it`s deem hard work.
- tõeline siga
- Rattur
- Postitusi: 272
- Liitunud: 02. 06. 2004. 08:51
Tõeliselt ekstreemne sõit. Rada super (tagantjärgi mõeldes), Sõidu ajal, eriti viimased 30 km sai muidugi kirutud nii, et vähe pole. Omajagu nalja tegi ka see kui mingi punt minust kolm korda mööda sõitis. Aga ega see mindki päästnud. Ca. 17km enne lõppu leidsin end ka paksust padrikust ilma mingite märkideta. Lihtsalt ei näinud pööret kui nina maas ennast finishi poole "imesin". Muidu väga rahul ja järgmine aasta olen kindlalt platsis. Suured tänud korraldajatele.
Hommik!
Haanja 100 selja taga, sedapuhku küll 91 km, mitte üle 100 nagu lõpetajatel.
Kõik oli lahe - rada, ilm, organiseeritus jne. Kahjuks pidin aga katkestama 20 km enne lõppu, sest ratta pidurid olid selleks hetkeks kadunud 100% ja valus kukkumine ei lubanud edasi sõita.
Aga 91 km sai täis, sest 80 kilomeetril suutsin sõita valesti (nina maas ei pannud tähele, et rada keeras vasakule) ja tuligi meeldiv 7 km-ne ring otsa. Oi ma olin vihane enda peale!!! Silmad tuleb ikka sõites lahti hoida!!! Märgistuse üle ose siin ei nurise - ärge saage minust valesti aru!!
Aga muda oli arusaamatult palju.......
Tänud korraldajatele ning järgmine aasta kindlasti stardis!!!
Haanja 100 selja taga, sedapuhku küll 91 km, mitte üle 100 nagu lõpetajatel.
Kõik oli lahe - rada, ilm, organiseeritus jne. Kahjuks pidin aga katkestama 20 km enne lõppu, sest ratta pidurid olid selleks hetkeks kadunud 100% ja valus kukkumine ei lubanud edasi sõita.
Aga 91 km sai täis, sest 80 kilomeetril suutsin sõita valesti (nina maas ei pannud tähele, et rada keeras vasakule) ja tuligi meeldiv 7 km-ne ring otsa. Oi ma olin vihane enda peale!!! Silmad tuleb ikka sõites lahti hoida!!! Märgistuse üle ose siin ei nurise - ärge saage minust valesti aru!!
Aga muda oli arusaamatult palju.......
Tänud korraldajatele ning järgmine aasta kindlasti stardis!!!
Esimesed 25 km oli võistlus, siis, pärast surmast toibumist hakkas minu jaoks Haanja100 ja peas vasardas aint üks mõte - krt, miks ma küll trenni ei teinud :) Alahindasin rada ja ülehindasin ennast ikka täiega. Pärast Rakvere aint korra trenni teinud ja tulemus oli drastiline, aga vähemalt nägin ja tundsin, mida nõrgema ettevalmistusega raffas maratoniradadel teeb. TP võimalusi kasutasin mõnuga, ikka sellised pisikesed piknikud olid :) Eksisin 3 korda teelt, kokku mingi 6-7 km aga viimasel 10 km-l kadus kuhugi 2 km, eip mõista, kust otse panime.
Rockster tegi laskumistel seda, mida ise tahtis, alla sai kaht viisi, pidurid põhjas või gaas põhjas, mõlemal meetodil omad eelised, aga vahepealseid võtteid kasutades oli ikka väga ebakindel tunne. Aga ronis täitsa rahuldavat.
Kokkuvõttes rajaga väga rahul, ilmaga ka, enda vormi kohta ei oska ühtki head sõna öelda.
Rockster tegi laskumistel seda, mida ise tahtis, alla sai kaht viisi, pidurid põhjas või gaas põhjas, mõlemal meetodil omad eelised, aga vahepealseid võtteid kasutades oli ikka väga ebakindel tunne. Aga ronis täitsa rahuldavat.
Kokkuvõttes rajaga väga rahul, ilmaga ka, enda vormi kohta ei oska ühtki head sõna öelda.
Rada oli väga mega.
Suurepärane oli see, et iga mees tegi nö "oma sõitu" - st tuules-sõitmise võimalust praktiliselt polnud.
Kui Tartu RM osas mõni mees kiitleb oma hea kohaga, siis see võib tuleneda suuresti gruppides tilbendamisest - Haanjas aga oli näha - kas oled mees või ei ole
Inimesed on muidugi erinevad aga mulle meeldivad sellised pikad sõidud. Mida lõpupoole, seda paremini hakkas minema ja ausalt öeldes oleks minu poolest veelgi pikem võinud olla.
1 banaan, 2 snickersit, 3 liitrit vedelikku (ehk enda kaasa võetud 2 pudelit). Joogiks kasutasin tavalist Aura Ace mahla.
Kummid olid all tavalised Speedmaxid - Alfa-Omega.
Minu poolest võib järgmine aasta teha Haanja120 - või kui soomlastele ära tahame panna siis võib ka Haanja140 teha
Suurepärane oli see, et iga mees tegi nö "oma sõitu" - st tuules-sõitmise võimalust praktiliselt polnud.
Kui Tartu RM osas mõni mees kiitleb oma hea kohaga, siis see võib tuleneda suuresti gruppides tilbendamisest - Haanjas aga oli näha - kas oled mees või ei ole
Inimesed on muidugi erinevad aga mulle meeldivad sellised pikad sõidud. Mida lõpupoole, seda paremini hakkas minema ja ausalt öeldes oleks minu poolest veelgi pikem võinud olla.
1 banaan, 2 snickersit, 3 liitrit vedelikku (ehk enda kaasa võetud 2 pudelit). Joogiks kasutasin tavalist Aura Ace mahla.
Kummid olid all tavalised Speedmaxid - Alfa-Omega.
Minu poolest võib järgmine aasta teha Haanja120 - või kui soomlastele ära tahame panna siis võib ka Haanja140 teha
Eestlasele tüüpiline . Peaasi, et saaks suurustada ja võimalikult kõigi asjadega ülepingutada, kaldun arvama et see Haanja100 on piisav, arvestades katkestajate hulka ja rajaolusid on sellest rajapikkusest maailm.SEpp kirjutas:Minu poolest võib järgmine aasta teha Haanja120 - või kui soomlastele ära tahame panna siis võib ka Haanja140 teha
cycling is fun, but...it`s deem hard work.
ma ei saa aru milles probleem mees räägib oma eelistustest ja sina ütled, et eestlastele tüüpiline suurustamineprofit4 kirjutas:Eestlasele tüüpiline . Peaasi, et saaks suurustada ja võimalikult kõigi asjadega ülepingutada, kaldun arvama et see Haanja100 on piisav, arvestades katkestajate hulka ja rajaolusid on sellest rajapikkusest maailm.SEpp kirjutas:Minu poolest võib järgmine aasta teha Haanja120 - või kui soomlastele ära tahame panna siis võib ka Haanja140 teha
Igati vinge sügismaraton - suur tänu korraldajatele.
Rada oli pehmem ja mudasem kui ootasin - eks EEC etappidele eelnev 'mudajutt' on mind ses osas uskmatuks muutnud. Tähistus oli igati OK - proovisin silmad lahti hoida ja ikka järgmist linti leida, rajaväline sõit piirdus mul nii 20 meetriga. Sõidu algusosas tundus, et kruusa on kuidagi palju aga lõpuosas sai neid (lühikesi) kruusalõike juba pikisilmi oodatud, et natuke selga sirutada ja puhata. Kõige raskem oligi kuskil 80-90 km vahemikus - eriti mõned heinamaad, kus ka laskumisel tuli hirmsalt tööd teha, et üldse edasi liikuda - kilomeetrid möödusid piinavalt aeglaselt. Tehnilisi probleeme praktiliselt polnudki - see, et käiguvahetus töötas raja teises pooles juba automaat-suvarezhiimis ja kohati ka chainsuck kummitas, polnud mudakogust arvestades küll mingi üllatus.
Ilmaga vedas kõvasti - olin küll igaks juhuks ka vihmajope vööle sidunud, kuid vihm oleks sõidu ikka mitu kraadi raskemaks muutnud.
TP-d olid väga oodatud ja vajalikud peatuspunktid - kahju ainult, et soolakurgid defitsiidiks muutusid.
Finishi protokolli vaadates tundub, et naiste seas katkestajaid pole - väga tublid!! Palju meeste seas katkestajaid oli??
Minu lõpetaja eripreemia läheb aga Peep Eomois'ile kes kõigepealt rajalt eksis ja siis tagumise kummi vahetamise pidi ette võtma, õnnetuseks oli aga kaasavõtud kumm ka katkine - aga mees ei olnud nõus katkestama ja läbis viimased rohkem kui 10 km velje peal sõites ja joostes. That's the spirit!
Rada oli pehmem ja mudasem kui ootasin - eks EEC etappidele eelnev 'mudajutt' on mind ses osas uskmatuks muutnud. Tähistus oli igati OK - proovisin silmad lahti hoida ja ikka järgmist linti leida, rajaväline sõit piirdus mul nii 20 meetriga. Sõidu algusosas tundus, et kruusa on kuidagi palju aga lõpuosas sai neid (lühikesi) kruusalõike juba pikisilmi oodatud, et natuke selga sirutada ja puhata. Kõige raskem oligi kuskil 80-90 km vahemikus - eriti mõned heinamaad, kus ka laskumisel tuli hirmsalt tööd teha, et üldse edasi liikuda - kilomeetrid möödusid piinavalt aeglaselt. Tehnilisi probleeme praktiliselt polnudki - see, et käiguvahetus töötas raja teises pooles juba automaat-suvarezhiimis ja kohati ka chainsuck kummitas, polnud mudakogust arvestades küll mingi üllatus.
Ilmaga vedas kõvasti - olin küll igaks juhuks ka vihmajope vööle sidunud, kuid vihm oleks sõidu ikka mitu kraadi raskemaks muutnud.
TP-d olid väga oodatud ja vajalikud peatuspunktid - kahju ainult, et soolakurgid defitsiidiks muutusid.
Finishi protokolli vaadates tundub, et naiste seas katkestajaid pole - väga tublid!! Palju meeste seas katkestajaid oli??
Minu lõpetaja eripreemia läheb aga Peep Eomois'ile kes kõigepealt rajalt eksis ja siis tagumise kummi vahetamise pidi ette võtma, õnnetuseks oli aga kaasavõtud kumm ka katkine - aga mees ei olnud nõus katkestama ja läbis viimased rohkem kui 10 km velje peal sõites ja joostes. That's the spirit!
Seda ma arvan ise ka, et pikema puhul tekib rohkematel probleeme ajagraafikusse jõudmisega.profit4 kirjutas:Eestlasele tüüpiline . Peaasi, et saaks suurustada ja võimalikult kõigi asjadega ülepingutada, kaldun arvama et see Haanja100 on piisav, arvestades katkestajate hulka ja rajaolusid on sellest rajapikkusest maailm.SEpp kirjutas:Minu poolest võib järgmine aasta teha Haanja120 - või kui soomlastele ära tahame panna siis võib ka Haanja140 teha
Ja eks ma öelnud, et inimesed on erinevad, mulle lihtsalt meeldivad kestvusalad - vastukaaluks siia võin öelda, et näiteks palliplatsil pole ma väga pädev.
Viimati muutis SEpp, 27. 09. 2004. 08:32, muudetud 1 kord.
Minu 27 pilti
Tegin siis ka nii palju kui viitsisin pilte. Kokku sai 27 tükki ja vaatamiseks klikka: album_personal.php?user_id=1017
2010 tehtud 135 võistlust - ehk aitab nüüd juba?!
Maratoonar
Vinge. Vingeks tegi võistluse asjaolu, et pidin pidevalt iseendaga võitlema ja ratas ei vedanud mind sellel raskel katsumisel kordagi alt. Raja esimesest 70km polnud aimugi. Õnneks munamäelt kuni fini?ini olin eelnevelt läbinud. See raja osa oli ka kõige raskem. Ei hakka oma eksimustest rajal rääkima, sest eelnevates kommentaarides on need kohad ära toodud, kus enamus möödapanekuid tehti. Minu jaoks oli omaette sündmus seegi, et olin täpselt 100 lõpetaja. Eesmärgiks võtsin raja läbimise (nagu enamus) ja nüüd olen tulemusega mega rahul. Pragu istun tööl ja tunne on ikka veel nagu istuks ratta sadulas. Arvan, et kõigil, kes raja läbisid on võistlus veel kontides. Edu taastumisel ja võtke siis need kaks päeva natuke lõdvemalt. Suur töö ju tehtud. Selline võistlus peaks kindlasti ka järgmisel aastal kalendris olema, kui on, siis 100% ma ise ka kohal. Tänud korraldajatele, saite suurepärase tööga hakkama.
- vigurivänt
- Rattur
- Postitusi: 798
- Liitunud: 27. 09. 2004. 07:49
Haanja 100
Tere clubberslased.
Olen teie tegemisi juba pikemat aega jälginud ja otsustasin ise ka kampa lüüa.Minulgi sai eile 100 läbi sõidetud(tegelikult 110),ja ma ei valeta,kui ütlen et äge oli.Olin seda rada jupi kaupa läbi sõitnud(nagu üks korralik kohalik ikka),aga see mis ees ootas ületas kõik ootused.Veel nädal tagasi sundis vaid üks tõus mind sadulast maha ronima,nüüd oli neid palju,Ma ei ütle kummide kohta ühtegi halba sõna(ees Maxis,taga Rockster),seal kus ratta ringi võttis,olex iga muster pidamise kaotanud.Kõige suurem jama oli esimeste hammakatega.Mul juba uuest peast kisub hammakas keti alt kaasa,vahel rohkem,vahel vähem.Seekord aga hakkas kohe stardist jebima.50 peal oli minu kasutuses vaid suur hammakas.Ei tea mis ime läbi,aga Munakal vedas keskmine mind tõrgeteta üles välja.Ülejäänud komponendid töötasid laitmatult,käiguvahetus 5+,pidurid5+ jne.Kuna sõitsin suure osa ajast liiga kiire ülekandega,siis olid krambid vältimatud.Panin siis laskumistel rohkem hullu.Kolm korda eksisin teelt.Sõitsin eessõitja tagarattas kinni,ja kui see eksis,siis mina ka.Juhtub.Unistasin kohast 100 hulgas,aga sattusin hoopis 50 hulka.Uups.Rattasõit hakkab mulle üha enam meeldima.Korraldajatele suured tänud.Ilmataadile aitäh.
Olen teie tegemisi juba pikemat aega jälginud ja otsustasin ise ka kampa lüüa.Minulgi sai eile 100 läbi sõidetud(tegelikult 110),ja ma ei valeta,kui ütlen et äge oli.Olin seda rada jupi kaupa läbi sõitnud(nagu üks korralik kohalik ikka),aga see mis ees ootas ületas kõik ootused.Veel nädal tagasi sundis vaid üks tõus mind sadulast maha ronima,nüüd oli neid palju,Ma ei ütle kummide kohta ühtegi halba sõna(ees Maxis,taga Rockster),seal kus ratta ringi võttis,olex iga muster pidamise kaotanud.Kõige suurem jama oli esimeste hammakatega.Mul juba uuest peast kisub hammakas keti alt kaasa,vahel rohkem,vahel vähem.Seekord aga hakkas kohe stardist jebima.50 peal oli minu kasutuses vaid suur hammakas.Ei tea mis ime läbi,aga Munakal vedas keskmine mind tõrgeteta üles välja.Ülejäänud komponendid töötasid laitmatult,käiguvahetus 5+,pidurid5+ jne.Kuna sõitsin suure osa ajast liiga kiire ülekandega,siis olid krambid vältimatud.Panin siis laskumistel rohkem hullu.Kolm korda eksisin teelt.Sõitsin eessõitja tagarattas kinni,ja kui see eksis,siis mina ka.Juhtub.Unistasin kohast 100 hulgas,aga sattusin hoopis 50 hulka.Uups.Rattasõit hakkab mulle üha enam meeldima.Korraldajatele suured tänud.Ilmataadile aitäh.
Mõnus kui saab iseendale ära teha, hommikulgi oli veel kriips kõrvuni.
Korraldus oli mega, TP?de peale kulutasin kokku oma pool tundi:
4x1 saiake (see "kohvisai")
4x1,5l jõujooki
4x1 banaan
4x2tk hapukurki
4xleiba ja teelusikatäit soola
+pool vaniljegeeli
Ainus asi mille üle kurta oli enda vähene ettevalmistus nii pikaks sõiduks, kui tavalise "rattasõidu" distants sõidetud sai oli ka jalg juba pehme + igasugu vanad vigastused lõid tasapisi välja. Täna hommikul trepist alla ei saanud enam, vast läheb üle.
Ah jaa, peale munamäge ei olnud mulgi enam pidureid, finishiks oli velg kulunud tinapaberi paksuseks.
Korraldus oli mega, TP?de peale kulutasin kokku oma pool tundi:
4x1 saiake (see "kohvisai")
4x1,5l jõujooki
4x1 banaan
4x2tk hapukurki
4xleiba ja teelusikatäit soola
+pool vaniljegeeli
Ainus asi mille üle kurta oli enda vähene ettevalmistus nii pikaks sõiduks, kui tavalise "rattasõidu" distants sõidetud sai oli ka jalg juba pehme + igasugu vanad vigastused lõid tasapisi välja. Täna hommikul trepist alla ei saanud enam, vast läheb üle.
Ah jaa, peale munamäge ei olnud mulgi enam pidureid, finishiks oli velg kulunud tinapaberi paksuseks.
Viimati muutis T6nis, 27. 09. 2004. 09:57, kokku muudetud 3 korda .
Müts maha kõigi ees, kes lõpetasid, olgu see aeg milline tahes. Ja ütlen ausalt, et kui järgmine aasta sama pori ees ootab, mina loobun. See oli jube...mulle oli see juba liig. Kuni 40 km'ni oli tõesti nohu, aga kui see sopp tulema hakkas... Pidurid oli sitta täis, TP'des sai puhtaks ja ära pingutatud, kuid klotsid kulusid meeletult ning oma pool maad sõitsin piduriteta. Ja mai hakkagi lugema, mitu korda ma seepärast ülepea käisin, sisikond mitmed korrad pagast ära, sest olin lihtsalt nii läbi, et märkasin ohtlikke kohti liiga hilja.
Mulle oli lõpetamine täielik eneseületus. Usun, et paljudele (kui mitte enamusele). Kõiki lõpetajaid võib pidada võitjateks.
Mulle oli lõpetamine täielik eneseületus. Usun, et paljudele (kui mitte enamusele). Kõiki lõpetajaid võib pidada võitjateks.
Re: 100
smile kirjutas:...* Sõidu ajal sõin 2 banaani, ühe Geeli, ühe Extrani batooni, tanklates paar magusat saia soolaga, natuke Kalevi sokolaadi ja rohkelt jõujooki (5-5,5 l)...
Sellist infi võiks iga siin muljetav sõitja panna Pakun, et see on heaks teadmiseks kõigile, kuna selliseid sõite ju palju pole ja iga selline inf kasulik.SEpp kirjutas:...1 banaan, 2 snickersit, 3 liitrit vedelikku (ehk enda kaasa võetud 2 pudelit). Joogiks kasutasin tavalist Aura Ace mahla.
Lisaks võiks kommenteerida, kas selline söök ja jook oli piisav
Viimati muutis Mati, 27. 09. 2004. 09:44, muudetud 1 kord.
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
algus ja lõpp on meeles, vahepealne teekond oleks nagu yhtlane mudamülgas olnud... kurgjärvel öeldi, et vabalt sõites lõpuni poolteist tundi... kui siis aga sitanikerdis peale hakkas jälle, ei olnud väga positiivne kyll olla. viimased 10km tuli 'teine hingamine' ja nagu lennanuks lõpuni. lootsin ainult, et mingit heinamaad pole keegi leidnud enne Võrut, suures osas läks ses mõttes õnneks. ja alla lubatud 1,5h Võrru. 3km enne lõppu SUPER laskumine, oleks hinge rohkem sees olnud, roninuks tagasi tippu pidurid võtsid lõpuni väga ok-lt, ei seganud neid ka see sopp, mis vahel konstantselt pysis. käiguvahetus ja rehvid kõik väga bro. kassetivaheline rajalt kaasahaaratud lisavarustus pani väiksemate hambakate pealt keti lõpupoole hyppama, väike asi. mudas liikumist takistasid vaid iseenda eksimused või jaksu lõpukorral olemine..
ise rahul, järelmõjusidki suht vähe tunda nyyd millestki terve talvehooaeg rääkida
toitumine: kaks väikest geeli, üks suure geeli suurune mesi (supermõnus), power bar, tp-des natuke leiba ja 1moosipirukas, vett u 1l ja seljas loksuvat jõujooki 4l. taskusse jäi veel kaks myslipatukkat, tahked asjad ei meeldinud niiväga enam. juua rohkem ei tahtnud, oli veel enda pulbrit kaasas, aga polnud rohkem vaja. soolakurk oleks väga hea olnud, aga tagaotsas tulijana ei jätkunud seda tp-des enam. magusast oli niigi kopp ees. 8h sõitu, esimestel kergem ses mõttes söögiga
ise rahul, järelmõjusidki suht vähe tunda nyyd millestki terve talvehooaeg rääkida
toitumine: kaks väikest geeli, üks suure geeli suurune mesi (supermõnus), power bar, tp-des natuke leiba ja 1moosipirukas, vett u 1l ja seljas loksuvat jõujooki 4l. taskusse jäi veel kaks myslipatukkat, tahked asjad ei meeldinud niiväga enam. juua rohkem ei tahtnud, oli veel enda pulbrit kaasas, aga polnud rohkem vaja. soolakurk oleks väga hea olnud, aga tagaotsas tulijana ei jätkunud seda tp-des enam. magusast oli niigi kopp ees. 8h sõitu, esimestel kergem ses mõttes söögiga
Viimati muutis mäidu, 27. 09. 2004. 09:50, muudetud 1 kord.
kättevõtmise asi
Respect korraldajatele ja ilusale Eestimaale!
Rada oli kohati minusuguse algaja jaoks ikka üle mõistuse raske aga rõõm seda suurem lõpetamisest! Suu on veel täna muda täis!
Rõõm suur sellest et ratas väga ilusti vastu pidas ja et ise enam-vähem terveks jäin, kuigi ühel kolmest suuremast nipilst tahtis küll vägisi pilti eest ära kiskuda ja tekkis lootus et saab kangelasena katkestada
Söögist 3 Maximi geeli, ca 4L jõujooki TP'dest, 1 banaan, 2 pirukat ja paar viilu leiba ohtra soolaga. Ja õhtul linna jõudes mehine Big Mac
Rada oli kohati minusuguse algaja jaoks ikka üle mõistuse raske aga rõõm seda suurem lõpetamisest! Suu on veel täna muda täis!
Rõõm suur sellest et ratas väga ilusti vastu pidas ja et ise enam-vähem terveks jäin, kuigi ühel kolmest suuremast nipilst tahtis küll vägisi pilti eest ära kiskuda ja tekkis lootus et saab kangelasena katkestada
Söögist 3 Maximi geeli, ca 4L jõujooki TP'dest, 1 banaan, 2 pirukat ja paar viilu leiba ohtra soolaga. Ja õhtul linna jõudes mehine Big Mac
- tõeline siga
- Rattur
- Postitusi: 272
- Liitunud: 02. 06. 2004. 08:51
Re: 100
Polari kella järgi 5726 kcal. 0.6 l extrani, 1l Maximi, 2 Snickersit, 4 poolikut banaani TP, 1 Extran geel. Tiba jäin ikka energiakriisi küll, ca 70-80 km. Sel hetkel ka totaalsed jalakrambid. Mäest astusin üles külg ees, kuna vastasel juhul oleks reie tagumine külg krampi kiskunud. 90-100 km. Juba tiba lihtsam.Mati kirjutas:smile kirjutas:...* Sõidu ajal sõin 2 banaani, ühe Geeli, ühe Extrani batooni, tanklates paar magusat saia soolaga, natuke Kalevi sokolaadi ja rohkelt jõujooki (5-5,5 l)...Sellist infi võiks iga siin muljetav sõitja panna Pakun, et see on heaks teadmiseks kõigile, kuna selliseid sõite ju palju pole ja iga selline inf kasulik.SEpp kirjutas:...1 banaan, 2 snickersit, 3 liitrit vedelikku (ehk enda kaasa võetud 2 pudelit). Joogiks kasutasin tavalist Aura Ace mahla.
Lisaks võiks kommenteerida, kas selline söök ja jook oli piisav
Huh, momendike aega leitud oma teekonna kirjapanekuks - õnnelikult kontrollaja sees üle joone veeretud ja väga mõnus tunne. rattal sama lugu juhtus, mis paljudel - viimased 10 km polnud pidureid ( ei esimest, ei tagumist ) üldse ja nii tulid need magusad laskumised jooksujalu võtta.
Ennem Andsumäge asfaldil pani suunanäitajatest ka pikalt mööda, no ei saanud pidama ... mis sest et pikalt näha olid
Kogesin ka selle müstilise chainsucki ära - mul aitas see, et keskmise ja suurem hammaka vahele kohunenud heina, oksad, muda ära katkusin, täitsa puhtaks. Hiljem seda sinna niipalju ei kogunenud ja mõlemad käikarid (ees deore, taga xt) töötasid perfektselt.
Söök/jook - oma kaasavõetud 1,5 l + rajapealt 1,5 l (kokku siis 3 l) , 1 maximi batoon, 2 banaani, kurki, soola, leiba, paar peotäit rosinaid, 1 saiake (imehea). Suurem söömine toimus Kurgjärvel.
2 korda eksitud - esimene kord hooletus, teine kord uhkelt üle vale tee peal oleva palgi sõidetud, et mis see ikka teeb (tegelikult oli terav pööre paremale tagasi), kokku lisa 4-5 km.
Muda oli mega.
FINITO - oli väga südantsoojendav.
Ennem Andsumäge asfaldil pani suunanäitajatest ka pikalt mööda, no ei saanud pidama ... mis sest et pikalt näha olid
Kogesin ka selle müstilise chainsucki ära - mul aitas see, et keskmise ja suurem hammaka vahele kohunenud heina, oksad, muda ära katkusin, täitsa puhtaks. Hiljem seda sinna niipalju ei kogunenud ja mõlemad käikarid (ees deore, taga xt) töötasid perfektselt.
Söök/jook - oma kaasavõetud 1,5 l + rajapealt 1,5 l (kokku siis 3 l) , 1 maximi batoon, 2 banaani, kurki, soola, leiba, paar peotäit rosinaid, 1 saiake (imehea). Suurem söömine toimus Kurgjärvel.
2 korda eksitud - esimene kord hooletus, teine kord uhkelt üle vale tee peal oleva palgi sõidetud, et mis see ikka teeb (tegelikult oli terav pööre paremale tagasi), kokku lisa 4-5 km.
Muda oli mega.
FINITO - oli väga südantsoojendav.
Rada oli objektiivselt raske, psühholoogiliselt tegi asja hullemaks see, et esimene 40 km oli suhteliselt kergem. Aga lõppu ma jõudisn 7:50 paiku. Tehnika osas ei saa kurta. Mõõdukas chainsuck ja paar korda maha tulnud kett, lõpuks ka pidurite puudumine. Ühel sõitjal läks kusagil 75km pauku väliskumm püssilasu sarnase pauguga.
2 eksimust rajalt - mõlemad pärast 4TP-d. Ju väsimus tingis seda ja mõned kohad olid ka tsipa nõrgalt tähistatud lõpupoole, sest eksijaid oli omajagu.
Söök - 3 Extrani kisselli + 2 Maximi energiabatooni+ terakukkel + tükk soolaga leiba + 2 tk banaani + 3x0,75l jooki. Joogi kogus tundub justkui väike, aga ei tahtnud kuidagi rohkem. Viimased 20 km tulid raskelt - ei saagi aru, milles viga, hakkas selline "kõõksumine" oleks justkui tahtnud oksendada kuid nii hull polnud. Segas päris korralikult, eriti tõusudel.
2 eksimust rajalt - mõlemad pärast 4TP-d. Ju väsimus tingis seda ja mõned kohad olid ka tsipa nõrgalt tähistatud lõpupoole, sest eksijaid oli omajagu.
Söök - 3 Extrani kisselli + 2 Maximi energiabatooni+ terakukkel + tükk soolaga leiba + 2 tk banaani + 3x0,75l jooki. Joogi kogus tundub justkui väike, aga ei tahtnud kuidagi rohkem. Viimased 20 km tulid raskelt - ei saagi aru, milles viga, hakkas selline "kõõksumine" oleks justkui tahtnud oksendada kuid nii hull polnud. Segas päris korralikult, eriti tõusudel.
Kõigepealt korraldajatele suured tänud mõnusalt raske raja eest .
40. km-iks sai selgeks, et sellise tempoga lüll lõpuni ei sõida ja võtsin hoogu tagasi... Kaks korda eksisin rajalt ära (oma viga, märgistus oli ju olemas) kokku tuli spidoka järgi 105km, lõpuaeg alla seitsme tunni.
Ära sõin 4 väikest ja ühe suure maximi geeli (viimane läks korraga 77.km-il). TP-des 1 kukkel, 1.5 moosi pirukat ja mõned kurgi tükid. Vedelikku läks ca 4l.
40. km-iks sai selgeks, et sellise tempoga lüll lõpuni ei sõida ja võtsin hoogu tagasi... Kaks korda eksisin rajalt ära (oma viga, märgistus oli ju olemas) kokku tuli spidoka järgi 105km, lõpuaeg alla seitsme tunni.
Ära sõin 4 väikest ja ühe suure maximi geeli (viimane läks korraga 77.km-il). TP-des 1 kukkel, 1.5 moosi pirukat ja mõned kurgi tükid. Vedelikku läks ca 4l.
Re: 100
Täiendan enda koguseid - üks pudel on ikkagi 0,75l - st jõin ikka 1,5 l vedelikku - eksisin ennist. Minu jaoks oli piisavalt.Mati kirjutas:smile kirjutas:...* Sõidu ajal sõin 2 banaani, ühe Geeli, ühe Extrani batooni, tanklates paar magusat saia soolaga, natuke Kalevi sokolaadi ja rohkelt jõujooki (5-5,5 l)...Lisaks võiks kommenteerida, kas selline söök ja jook oli piisavSEpp kirjutas:...1 banaan, 2 snickersit, 3 liitrit vedelikku (ehk enda kaasa võetud 2 pudelit). Joogiks kasutasin tavalist Aura Ace mahla.
TP-des ei joonud, küll aga haarasin 60 ja 80 peal mõned hapukurgid.
Re: 100
Uskumatult ökonoomne mootorSEpp kirjutas: Täiendan enda koguseid - üks pudel on ikkagi 0,75l - st jõin ikka 1,5 l vedelikku - eksisin ennist. Minu jaoks oli piisavalt.
TP-des ei joonud, küll aga haarasin 60 ja 80 peal mõned hapukurgid.
Viimati muutis Rom, 27. 09. 2004. 10:27, muudetud 1 kord.
-
- Rattur
- Postitusi: 64
- Liitunud: 15. 05. 2003. 05:24
Vahepeal oli küll selline tunne, et sõidad nagu unes üks pilt järgneb teisele ning ei erine oluliselt varasematest, et tahtmata mingit kriitikat teha, pean tunnistama, et vahepeal läks nagu suht üksluiseks - muda, rööpad, mudased tõusud mida pidi kõndima (ausalt öeldes oli selja sirutamise seiskukohalt päris omal kohal), mudased laskumised, ojakesed ja nende ületamine. Vahepeal sõitisd täiesti masinlikult edasi.
Siis üks selline seik. Ühes kohas peal Munamäge tulid meile vastu 4-5 meest, meie uurima, et mis värk on? Nemad, et nad on siin juba olnud, et on kuskilt millegagi puusse pannud. Kirsa oli siis ka minuga ja keegi vist veel. Kui alla jõudsime siis oli jälle üks nendest oja ületamistest ning mulle tundus ka, et ma olen siin olnud. Oja ületuskoht ning sellele järgnev tõusuke olid minu mälus juba olemas. Aga õnneks üks tagant tulijatest (vist mingi kohalik, kes oli varem sõitnud rada läbi) lahendas asja kiirelt - küsis spidoka näitu, see oli 75 kandis ning ütles, et tal kah ning järelikult on kõik õieti ja panime edasi ja oligi õieti. Ning nüüd tagantjärgi mõtlen kas need vastutulijad ka mitte tegeld täiesti õieti ei sõitnud, kas neil ka mitte mingi halluka-laadne-taas-äratundmise-effekt ei tekkinud nagu minul.
Siis üks selline seik. Ühes kohas peal Munamäge tulid meile vastu 4-5 meest, meie uurima, et mis värk on? Nemad, et nad on siin juba olnud, et on kuskilt millegagi puusse pannud. Kirsa oli siis ka minuga ja keegi vist veel. Kui alla jõudsime siis oli jälle üks nendest oja ületamistest ning mulle tundus ka, et ma olen siin olnud. Oja ületuskoht ning sellele järgnev tõusuke olid minu mälus juba olemas. Aga õnneks üks tagant tulijatest (vist mingi kohalik, kes oli varem sõitnud rada läbi) lahendas asja kiirelt - küsis spidoka näitu, see oli 75 kandis ning ütles, et tal kah ning järelikult on kõik õieti ja panime edasi ja oligi õieti. Ning nüüd tagantjärgi mõtlen kas need vastutulijad ka mitte tegeld täiesti õieti ei sõitnud, kas neil ka mitte mingi halluka-laadne-taas-äratundmise-effekt ei tekkinud nagu minul.
Kõik mis teed, teed iseendale.
nonii, ma nüüd ka koomast väljas.
enne TRM saadud haigus oli mu ikka päris rihmaks võtnud, aga sõitmata ei saanud ka jätta. ja ei kahetse. kuna 2x tahko kogemus olemas siis asusin kohe alguses hoidma enda jaoks mõistlikku tempot. polnud vist paar kiltigi läbi kui tarmo raja ääres tagakäikari litri kadumise tõttu. tõsiselt kahju mehest. raja esimese otsa kruusakate rohkus polnud midagi taunimisväärset pärastine tegi kõik kuhjaga tasa. esimeses TPs haukasin paar profülaktilist kurgitükki ja lasin edasi. järve ääres suutsin mudaaugus ikalduda mille esport kohe jäädvustas. kui olin järve langenud kuuskede alt läbi roninud siis kostus mu taga sõitvate Marini ja Katre jutt, et vägev, tõsine baigirada on tehtud. peale teist TPd oli kuidagi kesine olemine ja 50 km märk ei tahtnud kuidagi tulla. vorstimäel loeti kohaks 204. lõputu mudas käiamine oli lisanud rattale paar lisakilo. TP3s olev rattapesu teenus oli igati omal kohal. paar kilti enne TP3e sai ka oma 2l jooki otsa ja sai camelbak uuesti täis kallatud. kui sealt edasi metsavahele sain siis oli ees Katre kes kurtis, et tagapidurit pole. keerasin siis tal tagapidurit peale.
peale munakat läks eriti karmiks. ähmase mõistusega sai tehtud lugematuid sõiduvigu, paar korda endale kukkumine korraldatud. eest väiksele vahetamine õnnestus 2-l juhul 10-st. seetõttu tuli mõnigi keritav tõus jalgsi võtta. heinamaarajad imesid täiega, üritasin ikka serva pool kui vähegi võimalik. TP4s täiendasin taas joogivaru ja kloppisin ratast puhtamaks. mingil ajal jõudis mulle järgi sell kes minu ees lõpetas. sõitsime koos kuni viimase asfaldini, peale seda vajutas ta kruusakal mul eest ära. kulgesin rahulikult lõpuni.
1. chainsuck?? -- mehed, millest te räägite. ?? oma truvativ firex SL vändaga pole ma kordagi chainsucki saanud.
2. rajalt ei eksinud kordagi
3. twister jäi taga haanja mudas lahjaks kuigi tahkos sõitsin twisteriga ees ja taga. seekord ees explorer.
4. kogu hooaja vastu pidanud koolstopi klotsid kannan maha, bontrageri race lite pöida kulus lubamatult palju, crossride pidas oluliselt paremini mudas vastu. tagapidurit tuli paar korda peale keerata.
5. jooki kulus umbes 5-5,5l, veeviskamise mõtetki ei tulnud selle 8+ tunni jooksul. kulus vist 3 pakki geeli, takkajärgi mõeldes oleks tulnud 90 km peal viimane neljas ka sisse lükata kuid magusast oli väga siiber.
6. supp ja tee finishis olid oi kui head.
suur tänu Ivarile, Ivole, Silverile ja kõigile teistele asjalistele selle sõidu korraldamise eest järgmisel aastal olen jälle joonel.
enne TRM saadud haigus oli mu ikka päris rihmaks võtnud, aga sõitmata ei saanud ka jätta. ja ei kahetse. kuna 2x tahko kogemus olemas siis asusin kohe alguses hoidma enda jaoks mõistlikku tempot. polnud vist paar kiltigi läbi kui tarmo raja ääres tagakäikari litri kadumise tõttu. tõsiselt kahju mehest. raja esimese otsa kruusakate rohkus polnud midagi taunimisväärset pärastine tegi kõik kuhjaga tasa. esimeses TPs haukasin paar profülaktilist kurgitükki ja lasin edasi. järve ääres suutsin mudaaugus ikalduda mille esport kohe jäädvustas. kui olin järve langenud kuuskede alt läbi roninud siis kostus mu taga sõitvate Marini ja Katre jutt, et vägev, tõsine baigirada on tehtud. peale teist TPd oli kuidagi kesine olemine ja 50 km märk ei tahtnud kuidagi tulla. vorstimäel loeti kohaks 204. lõputu mudas käiamine oli lisanud rattale paar lisakilo. TP3s olev rattapesu teenus oli igati omal kohal. paar kilti enne TP3e sai ka oma 2l jooki otsa ja sai camelbak uuesti täis kallatud. kui sealt edasi metsavahele sain siis oli ees Katre kes kurtis, et tagapidurit pole. keerasin siis tal tagapidurit peale.
peale munakat läks eriti karmiks. ähmase mõistusega sai tehtud lugematuid sõiduvigu, paar korda endale kukkumine korraldatud. eest väiksele vahetamine õnnestus 2-l juhul 10-st. seetõttu tuli mõnigi keritav tõus jalgsi võtta. heinamaarajad imesid täiega, üritasin ikka serva pool kui vähegi võimalik. TP4s täiendasin taas joogivaru ja kloppisin ratast puhtamaks. mingil ajal jõudis mulle järgi sell kes minu ees lõpetas. sõitsime koos kuni viimase asfaldini, peale seda vajutas ta kruusakal mul eest ära. kulgesin rahulikult lõpuni.
1. chainsuck?? -- mehed, millest te räägite. ?? oma truvativ firex SL vändaga pole ma kordagi chainsucki saanud.
2. rajalt ei eksinud kordagi
3. twister jäi taga haanja mudas lahjaks kuigi tahkos sõitsin twisteriga ees ja taga. seekord ees explorer.
4. kogu hooaja vastu pidanud koolstopi klotsid kannan maha, bontrageri race lite pöida kulus lubamatult palju, crossride pidas oluliselt paremini mudas vastu. tagapidurit tuli paar korda peale keerata.
5. jooki kulus umbes 5-5,5l, veeviskamise mõtetki ei tulnud selle 8+ tunni jooksul. kulus vist 3 pakki geeli, takkajärgi mõeldes oleks tulnud 90 km peal viimane neljas ka sisse lükata kuid magusast oli väga siiber.
6. supp ja tee finishis olid oi kui head.
suur tänu Ivarile, Ivole, Silverile ja kõigile teistele asjalistele selle sõidu korraldamise eest järgmisel aastal olen jälle joonel.
Viimati muutis erikr, 28. 09. 2004. 11:55, muudetud 1 kord.
Minu menüü: 5-5,5 liitrit spordijooki (Extran ja Maxim) ja 1 liiter vett, 1 Maxim'i gel, 1 Maximi ja 1 Extran'i batoon. TP-s mõned banaanid ja kurki (kui oli). Kogu see vedelik haihtus higina kehast välja - wc-sse oli asja alles kesköö paiku Tallinnas, kui olin veel paar tassi teed sisse valanud
Polar'i järgi energiakulu 6726 KCal
Polar'i järgi energiakulu 6726 KCal
- mees lõunast
- Rattur
- Postitusi: 57
- Liitunud: 17. 04. 2003. 13:16
yep,mina see mees olingi ja ei suuda seni maani aru saada kust need viis venda sellisel arvamusel olla said.ainuke samalaadne koht oli natsa enne vorstikat.aga noh juhtub kõigil.kuna endal selleks momendiks oli tegu krampidega siis kulgesin väga aeglases tempos ja jälgisin ka raja märgistust ning küll ei leidnud kohta kust oleks seal kandis valesti panna saanud.
kõigepealt õnnesoovid Rivole kes meil 5 aeg magusa une ajal punuma pistis haanjast
tänud korraldajatele ülivinge ürituse eest
tänud ka Silverile ATW'ga ja kahele kodanikule (kruiisisid viimastena), kes aitasid suht alguses juba mul sadula kinni "vägistada" - ei taht kuidagi see kinni püsida ...
tänud ka taivos'ele, kes raja teist poolt minuga koos sõitis - üksi oleks sõit suht nutune olnud :p
väga positiivne oli ka et ilm pidas ja vihma ei tulnud ... rada oleks meeletult raskemaks läinud ja ega see vihm poleks tujule ja tervisele mõjunud ka hästi ...
kuna vahepeal oli päike , siis sai eest lahti tõmmatud lukud ... aga lagedates kohtades tuul tõmbas läbi ja õhtul koju sõites autos tundsin, et kurk ja keele tagumine osa valutavad ...
aga rada oli mega(porine) ja üks tõsine mägironimine ... pidureid lõpuks enam ei olnud ja hüppemäe juures olev vinge laskumine oli tõsine katsumus sellise rattaga ... aga püsti jäin ja maha ei roninud ja puusse ka ei pannud
ratas muidu pidas kenasti vastu ja kett ka ...
selle ketiga siis ~3200km vändanud see suvi
kummideks ees speci roll x pro ja taga roll x - täitsa rahuldav aga kui muster muda täis läks laskumisel juba, siis oli sama hea kui slikiga admine
kaasas oli 2 maximi batooni ja 2 geeli ja 1 valge tupla (1 tupla "boost" nimega, mis kaasas ka oli, jäi söömata) ...
kolmanda geeli segasin veega ära 0.5L ja 0.7L pudelitesse, mis mul sõidu ajal siis kaasas olid.
20km TP jäi vahele kuna juua veel oli ... aga oleks pidanud siiski väikse pudeli ära tankima, sest enne 40km TP'd oli jook otsas endal ja 3-4km tuli kannatada ...
40km TP - pudelid uuesti täis (ühte panin puhast vett kuna geeli loputan ma parema meelega veega alla) ... hapukurk oli väga pro ja sõin ka paar banaani ... pirukas ei kutsunud kuidagi end sööma
ja kuna hapukurk oli, siis soolaleiba ka ei võtnud ...
järgmised TP'd olid juba väga oodatud, sest singlid heinamaal ja metsas väsitasid väga ja väike puhkus koos joogiga kulus väga ära ...
60km TP - pudelid uuesti täis ja nüüd mõlemasse seda jõujooki ... 2-3 banaani sõin ja kuna kurki polnud, siis sõin soolaleiba ... proovisin ka lihapiruka väljanägemisega pirukat, aga see osutus moosikaks ... sõin siis seemnetega saiakese - see ei olnud vähemalt magus ...
siin oli ka vist rattapesu ... käikarid koos hammakatega sai puhtaks tehtud ja kuna õli oli endal ka kaasas, siis sai ketile uut värskust antud - mõneks ajaks muidugi
80km TP - siin oli IMHO teist marki jõujooki - maximi virsiku maitseline ja pruunikam selline ... seda olen ma enne ka tarvitanud ja see istus endale palju paremini kui eelmistes TP'des saadud värk ... siingi pudelid uuesti täis seda maximi värki ... sõin banaani ja soola ja leiba ja ka ühe seemnetega saiakese lükkasin veel alla ...
kuna siin TP's sai rohkelt joodud ja lõpu osa kergem oli, siis jooke ära ei tarvitanud ...
juba korra promotud ja räägitud colgate kork maximi geeli peal õigustas end täiega - sai ka metsas singlitel asja toimetada ilma suurema vaeva ja nikerdamiseta
geeli peaks tegelikult vist TP's jõujoogi või veega ära segama ... sest 70-90km vahel kui ma tarbisin ära viimase geeli (esimene geel siis 0-40 koos veega segatult, teine 40-70km ajal), siis tundus see räigelt magus millegipärast ...
soolakurk oli väga pädev asi aga kahjuks seda kõigile hilisemates TP'des ei jätkunud ...
nälga ei jäänu ja janusse ka mitte - 80km TP's sai isegi põõsas käidud vett laskmas ...
tänu väsimusele lõpu poole ja pidurite suht kehvale seisukorrale sai ka 3 korralikku niplit pandud ...
vahepea jalad külemetasid tänu ojas sulistamisele aga õnneks mitte väga kaua - bahillasid pole, aga 2 paari oli rattasokke ...
autos igatsesin ainult voodi järele, sest jalgu oleks tahtnud õudselt sirgu lasta - põlved räigelt valutasid ...
enam kui 8 tunnisest lenksu hoidmisest on näpud (mitte peaopesa, sest geeliga kindad on ja speci s-worksi grip on ka täitsa norm värk) siiamaani valusad (kui näppusi kõveraks lasta)
muud keha osad on täna täitsa enamvähem - kodus sai õhtul coldrex'i ja sidruniteed meega ja 500 paratsetamooli sisse võetud ...
kuna jalalabad siiski said vist külma ja külmetasid kodus, siis magasin öösel villaste sokkidega ... igati õige otsus, sest täna on jalgadel suht hea olla ...
eriku soovitust jalgevahe ära määrida - igati õige otsus ... aga ei teinud seda ... kodus oli ainuke "kreem" lumene aftershave emulsioon ilma alkota ... ei julenud panna :p
ja nüüd taguots on punane ja ega sõidu viimased 30km eriti hea ei olnud ...
tänud korraldajatele ülivinge ürituse eest
tänud ka Silverile ATW'ga ja kahele kodanikule (kruiisisid viimastena), kes aitasid suht alguses juba mul sadula kinni "vägistada" - ei taht kuidagi see kinni püsida ...
tänud ka taivos'ele, kes raja teist poolt minuga koos sõitis - üksi oleks sõit suht nutune olnud :p
väga positiivne oli ka et ilm pidas ja vihma ei tulnud ... rada oleks meeletult raskemaks läinud ja ega see vihm poleks tujule ja tervisele mõjunud ka hästi ...
kuna vahepeal oli päike , siis sai eest lahti tõmmatud lukud ... aga lagedates kohtades tuul tõmbas läbi ja õhtul koju sõites autos tundsin, et kurk ja keele tagumine osa valutavad ...
aga rada oli mega(porine) ja üks tõsine mägironimine ... pidureid lõpuks enam ei olnud ja hüppemäe juures olev vinge laskumine oli tõsine katsumus sellise rattaga ... aga püsti jäin ja maha ei roninud ja puusse ka ei pannud
ratas muidu pidas kenasti vastu ja kett ka ...
selle ketiga siis ~3200km vändanud see suvi
kummideks ees speci roll x pro ja taga roll x - täitsa rahuldav aga kui muster muda täis läks laskumisel juba, siis oli sama hea kui slikiga admine
kaasas oli 2 maximi batooni ja 2 geeli ja 1 valge tupla (1 tupla "boost" nimega, mis kaasas ka oli, jäi söömata) ...
kolmanda geeli segasin veega ära 0.5L ja 0.7L pudelitesse, mis mul sõidu ajal siis kaasas olid.
20km TP jäi vahele kuna juua veel oli ... aga oleks pidanud siiski väikse pudeli ära tankima, sest enne 40km TP'd oli jook otsas endal ja 3-4km tuli kannatada ...
40km TP - pudelid uuesti täis (ühte panin puhast vett kuna geeli loputan ma parema meelega veega alla) ... hapukurk oli väga pro ja sõin ka paar banaani ... pirukas ei kutsunud kuidagi end sööma
ja kuna hapukurk oli, siis soolaleiba ka ei võtnud ...
järgmised TP'd olid juba väga oodatud, sest singlid heinamaal ja metsas väsitasid väga ja väike puhkus koos joogiga kulus väga ära ...
60km TP - pudelid uuesti täis ja nüüd mõlemasse seda jõujooki ... 2-3 banaani sõin ja kuna kurki polnud, siis sõin soolaleiba ... proovisin ka lihapiruka väljanägemisega pirukat, aga see osutus moosikaks ... sõin siis seemnetega saiakese - see ei olnud vähemalt magus ...
siin oli ka vist rattapesu ... käikarid koos hammakatega sai puhtaks tehtud ja kuna õli oli endal ka kaasas, siis sai ketile uut värskust antud - mõneks ajaks muidugi
80km TP - siin oli IMHO teist marki jõujooki - maximi virsiku maitseline ja pruunikam selline ... seda olen ma enne ka tarvitanud ja see istus endale palju paremini kui eelmistes TP'des saadud värk ... siingi pudelid uuesti täis seda maximi värki ... sõin banaani ja soola ja leiba ja ka ühe seemnetega saiakese lükkasin veel alla ...
kuna siin TP's sai rohkelt joodud ja lõpu osa kergem oli, siis jooke ära ei tarvitanud ...
juba korra promotud ja räägitud colgate kork maximi geeli peal õigustas end täiega - sai ka metsas singlitel asja toimetada ilma suurema vaeva ja nikerdamiseta
geeli peaks tegelikult vist TP's jõujoogi või veega ära segama ... sest 70-90km vahel kui ma tarbisin ära viimase geeli (esimene geel siis 0-40 koos veega segatult, teine 40-70km ajal), siis tundus see räigelt magus millegipärast ...
soolakurk oli väga pädev asi aga kahjuks seda kõigile hilisemates TP'des ei jätkunud ...
nälga ei jäänu ja janusse ka mitte - 80km TP's sai isegi põõsas käidud vett laskmas ...
tänu väsimusele lõpu poole ja pidurite suht kehvale seisukorrale sai ka 3 korralikku niplit pandud ...
vahepea jalad külemetasid tänu ojas sulistamisele aga õnneks mitte väga kaua - bahillasid pole, aga 2 paari oli rattasokke ...
autos igatsesin ainult voodi järele, sest jalgu oleks tahtnud õudselt sirgu lasta - põlved räigelt valutasid ...
enam kui 8 tunnisest lenksu hoidmisest on näpud (mitte peaopesa, sest geeliga kindad on ja speci s-worksi grip on ka täitsa norm värk) siiamaani valusad (kui näppusi kõveraks lasta)
muud keha osad on täna täitsa enamvähem - kodus sai õhtul coldrex'i ja sidruniteed meega ja 500 paratsetamooli sisse võetud ...
kuna jalalabad siiski said vist külma ja külmetasid kodus, siis magasin öösel villaste sokkidega ... igati õige otsus, sest täna on jalgadel suht hea olla ...
eriku soovitust jalgevahe ära määrida - igati õige otsus ... aga ei teinud seda ... kodus oli ainuke "kreem" lumene aftershave emulsioon ilma alkota ... ei julenud panna :p
ja nüüd taguots on punane ja ega sõidu viimased 30km eriti hea ei olnud ...
Viimati muutis tommionu, 27. 09. 2004. 17:57, kokku muudetud 10 korda .