väike kokkuvõte rajatutvustusest... sellesse 20% kruusa pikal distansil tuleb võtta väikese skepsisega, võib olla oli...
Lugesin pika distansi rajatutvustust ja mõtlesin, et miks ka mitte kohale minna. Kompsud kokku ja punuma peale tööd, aga paraku söömata, kuna töölt tulles lihtsalt jõudsin ratta autosse toppida ja riided vahetada. kell oli va piiri peal. Aga see polegi oluline. nüüd asja kallale....
Eellnevatel aastatel on kujunenud Ruila rattasõidust arusaam, kui tõsine kruusal kihutamine, ning nende tunnetega ma kohale veeresingi. Kohale tulnuid oli üks jagu, see lausa üllatas, ning varsti asusimegi rajaga tutvuma. Algas nagu tavaliselt, selle painutava kruusalõiguga, mis oli öisest vihmast parajalt ligane, kuid siiski veerev. Ei midagi kontimurdvat. Kõik nagu tavaliselt
Hea ja tuntud pööre vasakule, paremale, metsarada ja siis esimene mülgas. Tore
eelmisel aastal oli kuis betoon. Lobisesime ja nii see sõit kulges alguses, kui järsku oli esimeseks üllatuseks kruusalõigu asendamine vasakpöördel järgneva niiduga, mille pinnas polnud sugugi nii veerev. Hetk mõtlemist ja kohalikele tasandikele saigi suundutud. Küpsetama hakkas! ja seda olematu tempo juures. Esimene ohumärk oma füüsises tõstis pead, et polegi harjumuspärane kruus, vaid mingi öisest sajust imev põld. Lahe! Ruumi jätkub kõigile ja lummav kevadine rohelus paitab silmi. Kuid jalakesed ei kuula sõna, ju pole harjunud, et tuntud kruus järsku niiduga asendati
Kirjutan selle oma oskamatuse arvele ja kulgen edasi. Kõik on igati ok. Niidud asenduvad metsateedega, liinialuse singli ja põlluteedega.... jupike kruusa ka vahepeal, ning aeg möödub. Kui juba olime kulgenud pea poolteist tundi mööda erinevaid radu, mööda lummavat loodust, tekkis küsimus, et kus kruusateed on? See rada oli nagu lõikusel käinud. Metsateed on küll kõvema pinnasega, kuid siledast kruusast ei kippu, ega kõppu... Tuli olukorda ümber hindama hakata, et teada tuntud kruusaralli on lihtsalt kruusata ralli
Mägedega see kant küll ei hiilga, kuid leitud on sinna juurde nii mõndagi,,:D Raja teises pooles oli vahvad mustikasinkud, koos väikest ronimistega, kuid kui pupillid peas punnis sõita võib nii mõnigi olematu põks pea pildituks võtta.... seega tark ei torma....
Kuid kui naaber ikka ees tiksub, siis anna tuld, sest raja lõpu poole võivad ka balleriini oskused kasuks tulla, kui vihmakest juurde peaks tulema... Täna oli öine vihm selle igati kohustuslikuks tunniks teinud, ning nii mõnigi otsustas oma lemmikud siledad rullid laupävaks veidi karvasemate vastu vahetada...
Rada möödus märkamatult, ning seda sama tegi ka aeg, seega kui tagasi jõudsime, siis kiskus juba videvikuks. Muljed olid head ja positiivseid üllatusi lausa kamaluga...
Ah-jaaa.... rada oli täiest läbitav kahel rattal, kordagi jalastumatta minusugusel diletadil
, kuid kas see ka õnnestb siis, kui mul hullu pulli pilk on ees ja süda peksleb meelekohas, näitab tulevane laupäev.
Igatahes perega pakime asjad ja veereme kohale kaunisse loodusse teiste samasuguste hulldega, kes asjaarmastajana ka ennast veidikenegi liigutavad
sellega kukkusin kõvasti kohti, aga paratamatus. Nüüd vaja järgmiseks korras välja mõelda, kuidas krampe eemal hoida. On neid enne ka olnud, aga no tänased olid katastroofilised.
