velo.clubbers.ee

Kuidas sadula kõrgust paika panna? Kindlasti on see paljuski individuaalne aga mingi üldreeglid orienteerumiseks ju ikka on?

priidik kirjutas: Pane kõigepealt sadula kõrgus õigeks 0.885 x hargivahe cm-tes = mõõt keskjooksust sadula peal keskjooneni jne.

Vot nii on siin selle kohta kirjutatud. Lähen mõõdan enda ratta ka üle huvi pärast

Päpsemalt siis - lähed seina äärde, paned jalad harki nii et rusikas vahele mahub, võtad raamatu vms. kandilise eseme ja surud selle jalgevahele võimalikult kõrgele ja mõõdad põrandapinnast selle raamatu vms. kõige korgema punktini - inseam lenght

http://www.coloradocyclist.com/images/inseams.jpg

Siis korutad saadud arvu cm-tes 0.885 ja korrutis on vahemaa ratta keskjooksust sadula pealmise keskjooneni paralleelselt mööda sadulatoru. See annab ka raamimõõdu vt. tabel

http://www.cyclemetrics.com/Pages/Docs/ ... mtable.htm

Korrutise järgi vaata ka sellest tabelist kui kaugel peab sadula ots olema keskjooksust (vertikaalne mõõt cm-tes) nn. saddle setback.

http://www.strawberrybicycle.com/frames-custom.htm

See on lollfittingu ABC mis annab sulle esialgsed mõõdud mida saab siis edasi timmida.

.

kusjuures mul oli ka tunde järgi pandud ning eile mõõtsin ära ja ennäe imet, sadul oligi täpselt 0.885cm minu hargivahest Tunne ei peta!

No ma nüüd lisan veel seda et x0.885 annab orientiiri ja sinna juurde käib veel jutt et sellest võid 5 mm üles või allapoole nihutada, olenevalt sinu sõidustiilist, kinga klotsidest jms. Mõni väntab näiteks varbad püsti ehk kannad maas (heel down) mõni jälle vastupidi. Samuti kasutan ise kevadeti madalamat asendit ja kuskil 5 mm tõstan hooaja edenedes. Alguses on lihtsalt trennis palju riideid seljas ja tagareie lihased/kõõlused pole veel veninud ning tagumik võib hakata muidu vänderdama. Eks ta jah tunnetuse küsimus ole aga x0.885 on lihtsalt lollikindel valem millega väga mööda ei pane.

Ma ka maadlen ratta settingutega ja leidsin sellise lingi:
http://www.physsportsmed.com/issues/199 ... kronpa.htm

Kui aega saan, siis proovin järgi.

lihtne variant sadula kõrgust sätida on:

1. seisate ratta kõrval, tõstate jala 24 kraadise nurga alla. sel juhul peab sadula kõrgus olema võrdne põlve kõrgusega.
2. istute sadulas ja sõidate rattaga, panete kanna pedaalile ja sel juhul peab jalg (mugavalt) sirge olema.

charlie kirjutas:lihtne variant sadula kõrgust sätida on:

1. seisate ratta kõrval, tõstate jala 24 kraadise nurga alla...

Ja selle nurga paneb täpselt paika iga mees kasvõi une pealt
Ses mõttes on priidiku meetod ikka oliliselt lihtsam.

Tegelikult on nii, et vana kooli mehed teevad asja ilma igasuguste arvutuste ja tabeliteta üsna lihtsaks. Paned ratta lihtsalt tasasele maale ja istud sadulasse. Jalad peaksid mõlemalt poolt baleriiniasendis maha ulatuma. See oleks umbes täpselt õige asend mägirattamehele. Siledama maratoni jaoks peaks umbes pool sentimeetrit tõstma ja mägede jaoks taas alla laskma. Kogu teadus. Muidugi võite arvestada ja teha igasugu imeasju aga see on äraproovitud variant ja see toimib.

Siis korutad saadud arvu cm-tes 0.885 ja korrutis on vahemaa ratta keskjooksust sadula pealmise keskjooneni paralleelselt mööda sadulatoru. See annab ka raamimõõdu vt. tabel

Orientiiriks see tegelikult päris hea. Mina nt. pidin sadulat nii 5mm. jagu allapoole laskma. Samas mõni peaks hoopis tõstma. ErikT poolt pakutud variant ka väga hea. Üldiselt peaks sadul nii olema, kuis endal mugav sõita.

Rivo.

ErikT kirjutas:...Paned ratta lihtsalt tasasele maale ja istud sadulasse. Jalad peaksid mõlemalt poolt baleriiniasendis maha ulatuma...

Üldjuhul peaks see nii olema, kuid....see oleneb ka raamist ehk siis keskjooksu kõrgusest. Kui ikka keskjooks maale väga lähedal/kaugel, siis võivad jalad vabalt/raskelt maani ulatuda...siit tulebki see, et tuleb omale õige geomeetria ja suurusega raam valida ning kõik saab selgeks

mina istun saldulas... pedaal on all... natuke ettepoole nihutatuna..... ja jalg on suhtkoht sirgena pedaalil (kannaosa just) koos kingaga... ... siis mul on jalas jõud olemas....

maantee-vennad on öelnud selle kohta, et liiga kõrge sadul... põhjuseks see.... et kui väntamisel jalg tagant tuleb...siis sääremari ei saa piisavalt lõdvestuda - puhata.... pikal distantsil saan aru (nt 200km).... point on olemas...

samas kui olen ise allapoole lasknud, siis ei liigu üldse edasi ja selg hakkab ka valutama

Ma loodan et selle baleriini asendi all mõeldi ikka varvastel seismist aga mitte seda graatsilist asendit, kus jalalabad on väljapoole ning väike põlvest kumerdus ka sees.

suvemees kirjutas:mina istun saldulas... pedaal on all... natuke ettepoole nihutatuna..... ja jalg on suhtkoht sirgena pedaalil (kannaosa just) koos kingaga... ... siis mul on jalas jõud olemas....

Seda varianti olen ka lugenud. Pole paha ja annab enam-vähem lollikindla tulemuse. Aga minu arust on sama lollikindel see x0.885 variant. See konstant töötati kunagi välja tulemustest mis saadi kui mõõdeti paralleeleselt mitmesaja TdF-l osalejate hargivahe ja sadula kõrgus keskjooksust.

Seda baleriinivarianti ma küll heaks ei pea sest mul juba kahe maanteka keskjooksu kõrguse vahe maapinnast 3 cm. See on ju suur erinevus 2 raami vahel ja see variant ei saa ennast õigustada. Vanad roadied vaatavad pigem silma järgi. Kogenud silm näeb ära kas jalg käib ilusti või on mingi jama sees.

See Erik T variant paistab kõige lihtsam ja rohkeim kasutuses olevaim olevat. Olen isegi niiviisi sadulat seadind ja kõik on täpselt nii nagu peab.

MNT-le see asendi leidmine ei käi matsust ja tabelite järgi. Nagu palju targemad eelkõnelejad on öelnud, näitavad tabelid ja valemid kätte selle baasi, mille pealt ise juba edasi minna.
Näiteks 80...100 km otstest alates olen leidnud palju kestvama mineku just normatiivsest 5...10 mm madalama sadulaga. Siin tulevad juba mängu sellised seigad nagu sadula nihe keskjooksu suhtes, stemi pikkus ja sadula nurk. Kui sadul on kasvõi marginaalselt ettepoole lääpas, siis ei käi ta enam nii "juure" peale, aga keha raskus langeb liiga ette, käed peavad peale ülakeha toetamise ka seda "tagasi nügima" ja õlad on pinges ja kael-turi valusad.
Tegelikult ongi selle "õige" leidmine pidev katsetamine. Inimloomusele ongi ju omane kuidagi mugavamalt läbi ajada. See viib edasi.
Jälgi TdF-i ülekandeid. On kikkis ja kägaras asendeid. On kangutajaid ja kerijaid. Ju nad on siis kodus ikka harjutanud kah...

Priidik

Kas see 0.886 * inseam length on MTB või maanteeratta seade? Või samad. Avastasin hirmuga, et sõidan MTB-ga sellest seadest 3 cm madalama sadulaga!!! Olen teadlikult madalama sadulaga sõitnud, et saada paremat aerodünaamikat ja paremat stabiilsust kurvides. Aga ei uskunud et see nii suur erinevus on.

Olen kevadeti sõitnud sadul maks. tagaasedis. Ja suve poole, olenevalt sõitudest nihutanud 5mm. ettepoole. Praegu, igasugu valemite järgi on mul stem 5mm. pikem kui soovitav. A mulle meeldib. Sadul näiteks 5mm. alla ja taha annab vähemalt maanteel vastutuule sõites võimaluse rohkem võimelda. Lisaks suti pikem stem. Kõik see on mingilmääral tulnud sellest et sõidan enamasti üksi. Üldiselt rikub madal sadul jalga vähem kui liiga kõrge. Ja sadula nurk peaks olema täpselt selline et saad veel vabalt käed lahti sõita. Tegelikult näeb silmaga ära kui sõiduasend ikka vale on. Viitna triatlonil olid umbes kümnest kaks kelle kallal ei noriks. Kuidas saab heaks pidada kui sadulanina on 10 kraadi alla. Jne - jne.

Road kirjutas: Viitna triatlonil olid umbes kümnest kaks kelle kallal ei noriks. Kuidas saab heaks pidada kui sadulanina on 10 kraadi alla. Jne - jne.

No Viitnal olid pooled sõdurid ju Ise võistlesin ka koos nendega ja rattaotsa tegin oma baigiga millel 1,4 TomSlick all. Pold viga, veeres küll. Järgmine katse on Kosel.

Aga oskab keegi öelda kui palju ja miks triatloni rattad erinevad tavalisest maantekast või tt rattast? Sõiduasend on neil vist kuidagi tagapool jne. Mõned on vist isegi väiksemate ratastega?

Triatlonis on eraldistardi sõiduasend. Lenks ja sadulaasend tingivad juba selle. Midagi pole katki kui sul on tavaline maanteekas. Sadul ettepoole ja lenks paika. Põhimõtteliselt. Ma ei imestaks kui asendit sätid kogu hooaja. Sõltub muidugi rajast ka. Ja mis Viitnal veel silma torkas - ei osata ülekannet kasutada. Astutakse raske rauaga jalg kinni ja kõik. Või lihtsalt keritakse. Muidugi oleneb see ka treenitusest. Üldiselt on rattasõidus potensiaali palju. Ega maanteesõitu vist eriti ei jagata. Või sõidetakse vähe ja ei osata analüüsida.
Aga väikeste jooksudega rataste kohta ei oska midagi öelda. Arvan teadvat aga ei hakka oletama. Profid igatahes ei pruugi. Märjal siledal asfaldil pole igatahes nii kindel kui klassikaline. Joonkiirus juba... . Jooks on tal muidugi jäigem ja ratas lühem. Aerodünaamika?

Jack kirjutas:Priidik

Kas see 0.886 * inseam length on MTB või maanteeratta seade? Või samad. Avastasin hirmuga, et sõidan MTB-ga sellest seadest 3 cm madalama sadulaga!!! Olen teadlikult madalama sadulaga sõitnud, et saada paremat aerodünaamikat ja paremat stabiilsust kurvides. Aga ei uskunud et see nii suur erinevus on.

ise olen näinud ajakirjas pilte kus Ned Overendiks maskeerunu mingi speci mtb ratta kõrval neid mõõtmisprotseduure sooritas. nagu siin ja mujalgi öeldud, selle valemi järgi saab esmase lähenduse kergesti kätte. edasi tuleb fine tuning. 30 mm on küllaltki suur erinevus, arvstades, et ka 5 mm muudatus annab täiesti teise tunde juba.

Road kirjutas: Aga väikeste jooksudega rataste kohta ei oska midagi öelda. Arvan teadvat aga ei hakka oletama. Profid igatahes ei pruugi. Märjal siledal asfaldil pole igatahes nii kindel kui klassikaline. Joonkiirus juba... . Jooks on tal muidugi jäigem ja ratas lühem. Aerodünaamika?

Proff pole ja võidu ei sõida, aga mul au omada nn väikeseid jookse. Pöid on 590 mm. 35 mm laiuse kummiga tuleb ratta läbimõõduks MTB mõistes umbes 26 x 2.1. Raam on lühem, kui klassikaline MNT (pigem sarnane MTB-le). Samas lenks on oinasarved. Lenksu sirge osa on ca 7,5 cm (ja-jah) sadulast madalamal. Seega kogu ratas ja seadistus on sega-pudru, mis tavareeglite alla ei kuulu . Kasutan nii maanteel, kui maastikul. Maastikul väikeste mööndustega (liiv, suured kivid, suured juurikad on välistatud). Kõval/käänulisel/vähekonarlikul metsateel on tollega minek müstiline. Hoia ainult kurvides sisemine pedaal kõrgemal, kuna kliirens väga madal.
Näeb välja selline:
album_page.php?pic_id=335
Ja-veel:
Tundub, et tänu oma *kompotile* olen Tallinna metsateedel ainuke oinasarveline. Võib-olla on Pirta metsades veel sarnaseid, ise pole sinna suvel jõudnud .

Olen r@@kinud mitme USA triatloni mehega ja 650c ratta (siin mitmed proffid kasutavad) p6hilisteks eelisteks on toodud:

1) Madalam raskuskese, ja

2) v@ksem jooks + v@iksem kumm, st. kokku on oluline kaaluvahe.

Need rattad, millest see jutt alguse sai, olid igatahes väiksemate jooksudega kui 650. Pakuks, et väliselt alla 26 tolli. Ja olgu see jooks kui kerge tahes, 700c. veereb kindlasti paremini.

Road kirjutas:Need rattad, millest see jutt alguse sai, olid igatahes väiksemate jooksudega kui 650. Pakuks, et väliselt alla 26 tolli. .

Tekkis endalgi huvi, mis saab 571 mm pöiast (650C) väiksem olla ja mõeldud võidusõiduks. Leidsin ainult USA-st Terry nimelise väiketootja. Too teeb custom made 24" jooksudega rattaid väikesekasvuliste meestele ja naistele . http://www.sheldonbrown.com/harris/terry/index.html

Vat olen kuskil neist triatloniratastest pilte näinud. Arvatavasti fillaris. Nüüd kiiruga leidsin ainult - Kodumaised seltsid, Porin Tarmo Triathlon, Galerii. Esimesel pildil on midagi sellist, millest jutt. Tagajooks tundub väiksem olema, aga kõrge pöid petab nähtavasti ära. Sell ise on muidugi ka paras kolakas. Aga ikkagi arvan et on väiksemad kui 650.

Veidi teemast kõrvale kalduv küsimus.Miks on osad ratturid valinud "väikese" raami ja seetõttu on sadulatoru pea MAX pikkuses väljas ja teistel jälle kõrgem raam ja sadul mõned kümne cm kõrgusel.Kumb on parem või millest see sõltub?

martin kirjutas:Veidi teemast kõrvale kalduv küsimus.Miks on osad ratturid valinud "väikese" raami ja seetõttu on sadulatoru pea MAX pikkuses väljas ja teistel jälle kõrgem raam ja sadul mõned kümne cm kõrgusel.Kumb on parem või millest see sõltub?

selelst on kusagil raamiteemas hiljuti juttu olnud, ei viitsi otsida... ehk leiad ise